Siseveed, mullad (1)

Põhjavesi – kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kivimikihtidel ja setete poorides, lõhedes või muudes tühimikutes (paikneb ja liigub maakoore erinevad sügavusega veehorisontides)
Pinnavesi – maapinna peal olev veekiht , mille moodustavad alatised veekogud (järved, tiigid , jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja –järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi
Veebilass –vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas.
Valgla – vesikond, maa-ala, millest suur veekogu ja selle osa saab vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda
Jõe langus – jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km
SISEVEED
Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega. Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise.
Põhiline osa juurdetulevast veest on sademetevesi, pisut lisandub ka naaberalade juurdevoolu vett.
JÕED
Eesti jõed kuuluvad kolme – Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve – vesikonda . Pandivere kõrgustikust saavad alguse nii Soome lahte kui ka Peipsi järve ning Liivi lahte suubuvad jõed.
Kõige rohkem on jõgesid Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas. Kõige hõredam on vooluvete võrk Pandivere kõrgustikul ja Lääne-Eesti saarestikus, sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad tugevad karstumist ning vete kiiret imbumist maapõue, enne kui vooluveekogud jõuavad kujuneda.
Jõe lang on harilikult kõige suurem ülemjooksul ja kõige väiksem alamjooksul. Languse jaotus erinevatel jõelõikudel iseloomustab jõe pikiprofiili. Jõe pikiprofiili kujunemine toimub järgnevate tegurite koostoimel: geoloogiline ehitus, pinnamood , tektoonika, kliima, veerežiim, taimkarte, inimtegevus.
JÕGEDE VEEVARUSTUS
Eesti jõed saavad oma vee:

sademetest

lumesulamisveest

põhjaveest
Kõigil jõgedel esineb kevadine suurveeperiood ja suvine madalvesi . Tavaliselt kujuneb ka sügisene suurvesi ja talvine madalama veeseisuga period.
Kevadise suurveega tõuseb jõgede vooluhulk tuntavalt.
JÄRVED
Eestis ligikaudu 1200 järve, pindalaga >1ha. 20 000 rabalaugast. Järved hõlmavad 5% kogu riigi pindalast.
Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis Kuhtna mõhnastik. Tihedal on järvi ka Kagu-Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas.
Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse meredeks või lahtedeks (Harku järv, Mullutu -Suurlaht, Sutlepa meri). Rabades on arvukalt rabajärvi (Loosalu, Tudu, Melva), jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved ( soodid ehk vanajõed). lubjakivide avamusaladel esineb karstijärvi (Võhmetu-Lemküla), on ka tehisjärved (Soodla, Narva veehoidla ) ja meteoriidijärv (Kaali).
SUURIMAD JÄRVED
Euroopa suuruselt viies järv – Peipsi. Koosneb Peipsi järvest, Pihkva järvest ning Lämmijärvest. Luiteline põhjarannik, Kallastel asjub samanimeline liivakivipank. Peipsi-Pihvka järve suubub üle 200 jõe ja oja. Maakoore vajumise tõttu Kagu-Eestis valgub Peipsi vesi pikkamisi lõunasse, uputades jõesuudmeid nind moodustades kitsaid ja pikki orglahtesid. Peipsi on üks kalarikkamaid järvi.
Võrtsjärv ja Peipsi järv asuvad mõlemad liustiku poolt kulutatud madalas ja laugeveerulises nõos. Võrtsjärv on läbivoolujärv.
PÕHJAVEE KUJUNEMINE
Ülemiste horisontide põhjavesi: maasse imbuvad sademed -> mage.
Sügavamal: geoloogilisest minevikust pärit vesi -> soolsus kasvad (+jood, broom jt).
Põhjavesi on väga reostusohtlik. Tööstusettevõtted kasutavad nii palju vett, et Põhja-Eesti pinnaveevarud on kitsad . Olukorra leevendamiseks on veehoidlad ja põhjavesi.
PINNA- JA PÕHJAVEE MÕJUTAMINE
Maaparandus , metsakuivendamine ühtlustavad jõgede äravoolu ning piiravad üleujutusi.
Eriti reostusohtlikud on õhukese pinnakattega alad, kus aluspõhjaks on lubjakivid.
Kaldataimestik kaitseb vett. Ehitatud on puhastusseadmed.
SOOD JA NENDE ARENG
Suuremad sood paiknevad Madal-Eestis: Alutagusel, Kõrvemaal, Pärnu ja Lääne-Eesti madalikul, Endla ja Võrtsjärve nõos ning Peipsi äärsel madalikul.
Soo iseärasuseks on turba moodustumine(eelduseks märg ja hapnikuvaene keskkond). Iseloomulik: samblad, turbasamblad , rohttaimed, mänd, sookask ja kuusk.
Tekivad: põhjaveetaseme tõus/veekogude kinnikasvamine.
Madalsoo saab enamiku toitained ümbritsevatelt nõlvadelt pinna- või põhjaveega.
Siirdesoo tekib kui turbalasundi kasvades soopind kerkib.
Kõrgsood e rabad tekivad veerežiimi ja soopinna mikroreljeefi kumerdumise tagajärjel.
Turvas jaguneb: madalsoo- ja rabaturbaks.
Madalsooturvas: hästi lagunenud, must, tarna, pilliroo ja puidu jäänused.
Rabaturvas: halvasti lagunenud, helepruun, koosneb turbasammalde ja villpeade jäänustest.
1.Kirjelda Pärnu jõge
Pärnu jõgi kuulub Väinamere-Liivi lahe vesikonda. Pärnu jõgi suubub Pärnu lathe. Pärnu jõe lähe asub Roosna, Allikul, mis saab alguse Pandivere kõrgustikult. Pärnu jõel on parempoolsed lisajõed nt Käru jõgi, Mädara jõgi, Lintsi jõgi, Reopalu jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Kurna jõgi, Navesti jõgi, Aruküla jõgi, Prandi jõgi, Vodja jõgi, Esna jõgi. Jõe alamjooks on tasane ja vooluhulk suudmes on 62,7 m3/s (jõe aastane äravool). Pärnu jõe vasakpoolsed lisajõed Halliste jõgi, Raudna jõgi ja Lemmjõgi koos Navesti jõega ujutavad üle Pärnu jõe vasakpoolse kalda. Pärnu jõgi toitub põhjaveest, sest tema lähtmes on palju allikaid . Seega on tema veetase üpris ühtlane, kuid kevadel, kui Pandivere kõrgustikul lumi sulama hakkab, mõjutab see siiski Pärnu jõe veetaset.
2. Madalvesi on talvel, sest vee peale tekib jää nind vet ei tule juurde nt. sademetest (va need jõed, mis põhjaveest toituvad).
Madalvesi on ka suvel, sest siis aurab vet rohkem kui juurde sajab ja taimed vajavad ka vett.
3. 1) Narva veehoidla – inimtekkeline
2) Saadjärv – mandrijäätekkeline
3) Sutlepa meri – maatõusu tagajärjel
4) Pühajärv – mandrijäätekkeline
5) Kaali järv – meteoriiditekkeline
4. Palju järvesid sest:
1. Sajab rohkem kui aurab
2. Jääajal kulutas mandrijää maad ja tekkisid järvede nõod (kuhjeline reljeef)
3. Head põhjaveevarud
Sisevete majanduslik tähtsus: Sealt saab joogivett, sealt püütakse kalu, suvel saab siseveekogude äärde arendada turismi
5. Mulletekketegurite mõju
Kliima – Kliima on temperatuurimuutus ning sademed, selle tulemusena hakkab algkivim murenema, tekib murest, millest hakkab tekkima muld
Reljeef – kaldus pinnamoe korral ei saa muld korralikult tekkida, sest see muld mis tekib, veereb mäest alla, erosioon
6. 105-40=65 (m)
65m/137km=0,47(m/km)
Jõe langus on väga väike, seega voolukiirus on väike. Jõgi kulutab peamiselt jõe külgi ning kannab kaasa hulgaliselt setteid.
Põlsamaa jõgi. Keskjooksul on tasane ala, jõgi algab kõrgustikult ja suue on umbes 40m kõrgusel.
7. Põhja-Eestis on karstinähtus. Lubjakivi ei pea vet ja liigub põhjavette. On salajõed. Põhjavesi kujuneb kiiremini. Vesi on mineraalirikas. Kagu-eestis on happeline muld ja ka vesi saab selle omaduse. Põhjavesi tekib pikema ajaliselt. Vesi on pruunikam
1. Kirjelda Põltsamaa jõge
Põltsamaa jõgi asub Peipsi-Pihkva järve vesikonnas, lähe asub Väike-Maarja küljel ja jõgi suubub Võrtsjärve. Parempoolne lisajõgi on Vardja jõgi ja vasakpoolne Nõmme jõgi. Põltsamaa jõgi saab 60% oma vest põhjaveest, 36% lumesulamisveest ja 10% vihmaveest. Üleujutused on Põltsamaa jões kevadise suurvee ajal. ÜLEUJUTUSED KUS?
2. 1) Mullutu suurlaht – maapinna tõusu tagajärjel eraldus merest
2) Kaali järv – meteoriiditekkeline
3) Narva veehoidla – tehisjärv
4) Sutlepa meri – maatõusu tagajärjel
5) Saadjäv – mandrijäätekkeline
3. Palju allikaid on Pandivere kõrgustiku jalamil. Sealne aluspõhi koosneb lõhelistest lubjakividest, mistõttu imbub sademetena maha langenud vesi kergesti maa sisse ning vooluveekogusid maapinnale peaaegu ei. Aluspõhja imbunud sademetevesi jõuab aga uuesti maapinnani kõrgustiku jalamil, kuhu seetõttu moodustub rohkelt allikaid.
Soode ökoloogiline tähtsus: Paljudele loomadele elupaigaks , kooliõpilastele radade loomine, et saaks paremini aimu,
5. Aeg – ajaga suureneb mulla huumusesisaldus
Organismid – organismid tarvitavad mulla toitainet ja see muld muutub toitainevaesekaks
6. 105-40=65 (m)
65m/137km=0,47(m/km)
Jõe langus on väga väike, seega voolukiirus on väike. Jõgi kulutab peamiselt jõe a no
Põlsamaa jõgi. Keskjooksul on tasane ala, jõgi algab kõrgustikult ja suue on umbes 40m kõrgusel.
Paepealne muld
Leetunud muld
Madalsoomullad
Õhuke
Õhem
Õhuke
Lubjakivi
Liivakivi
Lubjakivi
Muld ei ole eriti viljakas on põuatundlik, ssest lubjakivi ei pea vet ja on karstinähtu
Nad ei ole viljakad , kuna neil puudub huumusehorisont
Viljakas, üle 30cm paksune turbahoristond, ja gleihorisont
Põhja- ja Lääne-Eestis
Lõuna- ja Kagu-Eestis
Üle Eesti