Manöövrisõda- pole kindlat rinnet, liigutakse palju, mobilisatsioon, idarindel Positsioonisõda- mehed on kaevikud, suurt liikumist ei toimu Big Willie- inglaste esimene tank Dickie Bertha- Sakslaste suurtükk Mobilisatsioon- varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine Neutraliteet- on neutraalne, pole kellegi poolt Separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest liitlastest eraldi Kapitulatsioon- allaandmine Veebruarirevolutsioon Venemaal- märtsis 1917, troonist loobus keiser Nikolai II ja moodustus Venemaa Vabariik- novembris 1917, oktoobrirevolutsiion, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse ja sai alguse Venemaa Nõukogude Vabariik Saksa revolutsioon 1918- keiser Wilhelm II loobud troonist Reparatsioon- kaotaja peab maksma sõja võitnud riikidele tekitatud kahju
.................................................................................................. 5 Eestlased püssi all................................................................................................................... 6 Olukord tagalas....................................................................................................................... 6 Demokraatliku Venemaa autonoomse osana.............................................................................. 8 Veebruarirevolutsioon.............................................................................................................8 Balti rahvaste püüdlus autonoomia poole............................................................................... 9 Autonoomia.............................................................................................................................9 Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine..................................................................10
-1930. aastail Sisepoliitika - valitsuste kiire vahetumine: 1919-1939 41 valitsust; - Rahvarinde valitsused 1930.aa keskpaigas. Majandus - suured võlad USA-le ja Sbr-le; - sai tagasi suure tööstusliku potentsiaaliga alad (Elsass-Lotring jm.) - tööstuse kiire areng; - reparatsioonimaksud Sksm-lt. Välispoliitika - pürgis valitsevaks jõuks Euroopas; - vastuolud Sbr-i ja USA-ga; - katsed Saksamaa isoleerimiseks. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Põhifakte 1917. veeb veebruarirevolutsioon, Nikolai II kukutamine 1917. okt oktoobrirevolutsioon, Ajutise valitsuse kukutamine, Lenini valitsuse võimuletulek 1918. 3 märts Bresti rahuleping Saksamaaga 1918 20 kodusõda 1922 NSV Liidu moodustamine 1924 Lenini surm 1928/29 NEPist loobumine, kollektiviseerimise, industrialiseerimise algus, Stalini diktatuuri kujunemise algus 1932-33 näljahäda Ukrainas 1937/38 massirepressioonid NSV Liidus 1939 23
· tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi C. Välispoliitilised eeldused · Esimese maailmasõja venimine kurnas välja Venemaa · Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuse realiseerimiseks 2. Isesisvumise käik D. 1917 Veebruarirevolutsioon Venemaal · nikolai II loobus troonist ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele · eestis toimusid põhisündmused Tallinnas, kus elas vene rahvusest töölisi ja asus suur garnison. Erinevalt 1905.aastast domineerisid Veebruarurevolutsioonis vene keel ja vene mõttelaad · Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ja märas nende asemele kubermangu komissarid
pärast sõda) Sõja algus ja lõpp (kuup. + aasta) Olulisemad lahingud, millega ajalukku läksid? Mille poolest erines sõjategevus idarindel läänerindest? Kuidas muutusid Esimese sõja ajal?: · riigi roll majanduses- · inimeste väärtushinnangud- · naiste roll- Kuidas puudutas sõda tsiviilisikuid (too näiteid)? Veebruarirevolutsioon Venemaal (põhjused ja tulemused) Oktoobripööre Venemaal (põhjused ja tulemused) Kodusõda Venemaal (tagajärjed, punaste võidu põhjused) Kodusõda Venemaal (põhjused, valgete kaotuse põhjused) Selgita mõisted: Bresti rahu, reparatsioonid, kaevikusõda, positsioonisõda, enamlased, Versailles´i rahulepingud, Rahvasteliit Miks kujunes Esimese maailmasõja rinnetel välja positsioonisõda?
Ajaloo kontrolltööks kordamine Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti sovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist välja...
· Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu · Sõjategevus ei puuduta Eestit eriti enne 1917 aastat (v.a sakslaste pommitamised ja mobilisatsioon) · Elavnema hakkab rahvuslik liikumine · Esile kerkivad noored radikaalid nt. Jüri Vilms, kes 1916 nõudis Eestile avalikult autonoomiat · 1917. Alguseks on Venemaa on krahhi äärel · Veebruarirevolutsioon · Teated mässust Venemaal jõuavad Eestisse 2.märtsil, põhjustades üldise streigi · Revolutsiooniga avanevad Eestile uued väljavaated, märtsis 1917 autonoomiaseaduse projekt, mis esitati Ajutisele valitsusele kinnitamiseks, asjaajamine hakkab aga venima · 26.märts toimub Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon · 30.märts ilmub määrus ,,Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta" · Kubermangude vene ametnikud asendatakse eestlastega
Ajaloo kontrolltööks kordamine (lk 16-44) Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt – Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev – ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti šovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljasp...
vägi. Saksa üksused 1916. aasta veebruari rünnakule ning murdsid läbi prantslaste esimesest kaitseliinid. Veebruari kaitse juhiks nimetatud kindral Pitain suutis oma võitlejad innustada purustatud kindlustes vastu panema, lahing kestis ligi kümme kuud. Kokku hukkus vedurni lahingus ligi miljon mees. Saksa poolt oli vedurni lahing lüüasaamine. Lootus Prantsuse armee verest tühjaks lasta ei täitunud, sakslased kandsid ise suuremaid kaotusi. Somme lahing Venemaa Sõda süvenes, 1917 Veebruarirevolutsioon, Tsaari kukutamine 1917, ta arerteeriti ja pandi kodu aresti hiljem viidi siberisse koos kerekonnaga ja hiljem hukati, kaksikvõim koostasid sama aeglaselt ainuvalitseja, nõukogu, aiutine valitsus Eesti autonoomia 30.03.1917, Nõukogud olid kõrvaltatud, oktoobri pööre relvastatud riigi pööre võimude tulevad enamlased, Rahudekreet sakslased saatsid raha, maadekreet maa jagati talupoegadel, mõisnikult võeti, Bresti rahu. Toimusid erinevad lahingud mis mõjutasid oluliselt sõja käiku
Sisukord Uusaeg: Eesti 19. saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (1940-1941) Saksa okupatsioon (1941-1944) 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Hrustsovi aeg Breznevi aeg Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine Ee...
VASTUPANU Mahtra sõda 1858. 1863-64 Ülestõus Aastal RAUDTEE 1870. aastal avati 1861. aastal 1861. aastal AJALEHED 1857. aastal ,,Perno 1856. aastal 1820. aastal Postimees" LAULUPIDU 1869. aastal 1873. aastal 1924. aastal I MS 1917. aastal 1915. aastal Daugavo 18. november 1918 veebruarirevolutsioon jõgi Saksa Nõukogu 1917. aastal Oktoobri Oktoober 1917 Saksa 16.02.1918 revolutsioon, väed Riia kuulutatakse välja bolsevikud 16.11.1917 Läti iseseisvus (23.02 15. november 1917 Rahvanõukogu Sakslased Õigus enese 16.11.1918 Läti tunnustavad) määramisele Iseseisev
Riias, algselt küll Tartus. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakond, mis hõlmasid kogu Lõuna-Eesti mandriosa. Saaremaa kuulus Liivimaa kubermangu, kuid säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Kagu-Eestisse- Setumaa jäi Venemaa valdustesse. 1584 andis Poola kuningas Stefan Batori linnaõigused Valgale. 1917 saab Eesti esmakordselt üheks territooriumiks, Eestimaa Rahvuskubermanguks ja pealinnaks saab Tallinn. Eesti haldusjaotus 1918-1917 veebruarirevolutsioon. Ajutine valitsus 1917-1918 saksa okupatsioon. 1918 EV-1941. 1929 kaotati kihelkonnad. 1939 oli Eestis 11 maakonda. Eestilt võeti ära Narva jõe tagused alad ja liideti need Leningradi oblastiga. Petserist võeti ka suur osa ära ja liideti see Pihkva oblastiga. Ainult riismed liideti Võrumaaga. NL ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP salajase lisaprotokolliga määrati Eesti kuulumine NSVL huvipiirkonda. 1941 juunis algas sõda NSVL ja Saksamaa vahel. 1941-44 saksa okupatsioon
oma jõud Venemaa purustamiseks. plaan 17 - oli Prantsusmaa sõjaplaan Esimeses maailmasõjas. See plaan nägi esiteks ette Preisi-Prantsuse sõja katastroofi vältimist, teiseks Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamise (kuid Belgia- Prantsuse piirile jäetakse see rajamata!), kolmandaks Lotringi ja Elsassi hõivamise sakslaste käest ning seejärel sissetungi Saksamaale. positsioonisõda - manööversõda - Veebruarirevolutsioon - oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Selle tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga.Veebruarirevolutsioon Venemaal algas pealinnast Petrogradist sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena. Ajutine Valitsus - Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917. aastal moodustatud Venemaa Demokraatliku Vabariigi koalitsioonivalitsus. Oktoobrirevolutsioon - 1917 toimunud revolutsioon, millega bolsevikud
Iseseisvuse eeldused · 26. märts 1917. a. Eesti Vabariiklaste Liidu korraldatud rongkäik Petrogradis · 30. märts 1917. a. Vene AV kinnitab Eesti autonoomia seaduseelnõu, millega: · Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks kubermanguks; · Keskvõimu kõrgeimaks esindajaks (kubermangukomissar) sai eestlane (Jaan Poska); · Valiti Eesti esimene rahvaesindus Maapäev- ja moodustati täidesaatev organ - Maavalitsus. Iseseisvuse eeldused · 1917. a. Veebruarirevolutsioon tsaarivalitsuse kukutamine ja Ajutise Valitsuse loomine Venemaal, mille tulemusena ühendati kogu Eesti ala esmakordselt üheks administratiivüksuseks (Eestimaa kubermang), mis sai piiratud autonoomia (Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev). Iseseisvuse eeldused · Loodi eesti (Eesti diviis; Joh. Laidoner) 20. 05. 1917. a. rahvusväeosad. · Järk-järgult muutusid üha mõjukamateks enamlased, kes valmistusid jõuga võimu haarama. · 1917. a
aasta rev-i, esimene Tõnissoni poolt loodud Eesti Rahvameelne Eduerakond, ERE) 2. eestlaste käes oli vallaomavalitsus ja suurenes ka osatähtsus linnaomavalitsustes 3. I ms, sest 1) senine poliitiline süsteem varises kokku 2) tulemusena nõrgestusid kaks riiki, kellest Eesti iseseisvumine olenes Venemaa ja Saksamaa 1917. Tsaarivenemaal veebruarirevolutsioon tsaar kukutati ning võimule sai Ajutine Valitsus. Sellega kaasnes üks oluline seadus seoses Eestiga 1917. a nõudsid eestlased autonoomiat (et eestlased saaksid ise enda alade üle valitseda). Märtsis toimus Petrogradis (Peterburis) u 40 000 eestlasega meeleavaldus. Mälestustes, et üleüldises kaoses oli 40 000-meheline meeleavaldus hästi organiseeritud ja olid kolonnid, orkestrid, lipud, aga kahesugused punased ja sini-must-valged. Taheti avaldada survet AV-
klaverile A-duur, Tsaikovski orkestrisüit, Debussy sonaat, Brahmsi viiulikontsert, Nikolai Triigi tehtud Juhan Liivi portree, Salome Trei natüürmort, A. H. Tammsaare monument, Linda kuju, 1991. aasta augustisündmuste mälestuskivi, Eduard Vilde kogutud teosed, Mats Traadi valitud teosed. 7. Ajaloosündmused Ajaloosündmusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt. Nimetuse püsikindluse näitamiseks kasutatakse esisuurtähte: Veebruarirevolutsioon, Oktoobrirevolutsioon, Juuniülestõus, Jüriöö ülestõus, 4. mai liikumine, XVII saj Inglise kodanlik revolutsioon (toimumisaja järgi), Stalingradi lahing, Hispaania pärilussõda, Tartu rahu (toimumiskoha järgi, mis on nagunii suure algustähega), Seitsmeaastane sõda (kestuse järgi), Kuues ristisõda, Teine maailmasõda ~ II maailmasõda, Esimene oopiumisõda (järjenumbri järgi), Kollaste Turbanite ülestõus, Balti laevastiku jääretk (sündmuse toime pannud ühenduse järgi).
VÕRU KESKLINNA GÜMNAASIUM EESTI VABARIIK VÕRU 2008 Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska
AJALOO EKSAM 1.ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooru...
Poliitilised erakonnad hakkasid omavahel kemplema ja üksteist mustama. · Valmimiskünnise puudumine Mittedemokraatlikud rühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Mitmes riigis kehtestati valimiskünnis, et vältida taolisi olukordi. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
AJALOO KONSPEKT Aastad enne I maailmasõda - Iseloomulikum nähtus oli imperialism ehk suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlus, mille käigus toimus majanduslik ekspansioon ja koloniaalvallutused - 20. saj algul tõusis tootmine tööstuses - Kiiresti arenesid keemiatööstus, raudteedevõrk, elektrotehnika - Hakkasid kujunema monopolid ehk hiigelettevõtted - Algas seeriatootmine - Kapitali hakati välja vedama, et leida paremaid paigutusvõimalusi ja suuremaid kasumeid saada - Kapitali paigutati asumaadesse, kus oli odav tööjõud ja maavarad lähedal või anti kapital laenuks ja teeniti selle pealt või viidi kapital välja riigilaenuna ja raha jooksis omanikule ja see kapitali omanik ei pidanud üldse tööd tegema. Teda kutsuti rantjeeks. - Konkurents oli tugev ja kulukas monopolidele - 20. saj algul oli maailm koloniaalmaailm ja hakkas võitlu...
Muutused (näidetega ) rahvuskultuuri arengus pärast 1905.a. * rahvuskultuuri hüppeline areng (seltside loomine, emakeelse hariduse laienemine, ülikoolide autonoomia..) * kultuuriruum kahestub * hakati nõudma kolme keelt (eesti, vene, saksa) - keeleuuenduslikud suunad - sõnavara rikastamine (nt anti välja sõnaraamat) * rännuhuvi * kutselise teatri sünd Eestis 1917 1917. a. olulisemaid sündmusi: * veebruar 1917 Veebruarirevolutsioon (- ajutine valitsus) - Venemaad üritatakse teha demokraatlikuks riigiks (üldine valimisõigus, poliitvangide vabastamine, poliitpõgenikud kutsutakse koju..) * 7. märts 1917 Kroonlinna mäss (tööliste mäss) * 26. märts 1917 eestlaste meeleavaldus Petrogradis (osales 40 000 inimest k.a täisrelvastuses sõjaväelased) * 30. märts 1917 võetakse vastu autonoomiaseadus - tehakse haldusreform (Eestimaa- ja Liivimaa kubermang ühendatakse ühtseks Eesti
Sõjast sai suurt kasu USA o Andis sõdivatele Antandi riikidele laenu o Euroopas avanes piiramatu turg Ameerika kaupadele IX Sõja lõpp (lk 31-33): MÄRKSÕNAD: Venemaa 28 juuli 1914 ja Saksamaa positsioonid: Venemaal tekitasid majandusraskused ja inimkaotused suure rahulolematuse keisrivalitsuse ja sõjaväe ülemjuhataja vastu. Sisekriisi tulemusel kukutati tsaarivalitsus 1917 a märtsis (vana kalendri järgi veebruaris)- Veebruarirevolutsioon. Saksamaa toetas enamalaste kildkonda. Lenin tuligi 1917 aasta novembris riigipöördega võimule (vana kalendri järgi oktoobris)- Oktoobrirevolutsioon. Nov lõpus 1917 sõlmiti Idarindel vaherahu. Separaatrahu Brestis: Saksamaa alustas Idarindel suurpealetungi, millega hõivati Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. Seejärel oli Lenini valitsus sunnitud 3. märtsil 1918 sõlmima Bresti rahu. Läänerinne: Kolmikliidu kapituleerumine:
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) eriti Versailles' ja Saint Germaini rahulepingud, aga ka Trianoni rahu 2) Venemaast lahku löönud uued riigid 3) Osmani impeeriumi jagamine 4) Iirimaa iseseisvumine 1918.a. lõpuks laius alal, mis oli enne kulunud kolmele suurele keisririigile 11 riiki. Kõik peale Venemaa üritasid kehtestada lääne stiilis p...
jõu ning kaitsevõime nõrgendamiseks. Plaanile sai ta rahalise toetuse Saksa Kindralstaabi ja Välisministeeriumi poolt, esialgse avansina 2 000 000 saksa marka.[1]... Hilisemate hinnangute alusel peeti Leninit ainult saksa spiooniks, kes tegutses tsaaririigi kukutamiseks, samas võib aga ka tõlgendada Lenini tegevust kui temapoolset kõikide olemasolevate võimaluste ärakasutamisena oma eesmärgi saavutamiseks - võimuhaaramiseks Venemaal. 1917. aasta Veebruarirevolutsioon 1917 elas Lenin endiselt Sveitsis. Siis sai ta aga kuulda Veebruarirevolutsioonist ning otsekohe hakkas ta otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, mis sai temaga kontakti eestlase Aleksander Kesküla kaudu. Sakslased lubasid Leninil vabalt läbi Saksamaa sõita ning lisaks veel ka rahaliselt toetada, sest nad lootsid, et Lenini õõnestustegevus Vene valitsuse vastu teeb idarindel sõja võitmise tunduvalt lihtsamaks.
rängalt lüüa, et enam ei toibunudki. Ka idarindel tekkis patiseis. Antanti poolel astusid sõtta Jaapan, Itaalia, Portugal, Rumeenia, Kreeka ja USA. Keskriikide poolele tulid Türgi ja Bulgaaria. Saksa laevastik seisis kogu sõja vältel sadamates. Logelevad madrused muutusid vastuvõtlikuks revolutsioonilisele ja sõjavastasele agitatsioonide. Saksamaa üritas inglastele vastu hakata allveesõja abil. Venemaa kokkuvarisemine 1917a märtsis toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel Nikolai I loobus troonist ja võimule sai Ajutine Valitsus. Saksamaa hakkas toetama Venemaa äärmusliikumisi, et sel teel saavutada Venemaa kokkuvarisemine ja sõjast väljumine. Selliste liikumiste hulgas oli Vladimir Uljanov-Lenini juhitud enamlased. 1917a. Novembris toimus Oktoobrirevolutsioon, mille tulemusel said võimule enamlased. Venemaa sõlmis Saksamaaga rahu. I Maailmasõja lõpp ja tulemused Märtsist juulini 1918a
c)kodanlus (ei lasknud poliitilise võimu juurde) d) väikerahvad (poliitiline aktiivsus kasvas) >kaotus Vene-Jaapani sõjas (1904-1905) >1905. a revolutsioon Esimese maailmasõja mõju >Venemaa polnud sõjaks valmis >suured kaotused (~6 mljn hukkunut) >teravdas Venemaa sisepoliitilist olukorda äärmuseni 1917 Veebruarirevolutsioon >rahva rahulolematus sõjaga =>meeleavaldus >Nikolai II loobub troonist, moodustatakse ajutine valitsus Ajutise Valitsuse aeg >kirju poliitiline elu, esile 4 parteid (kadetid, esseerid, mensevikud, bolsevikud) >kujunes omapärane kaksikvõim: a)ametlikult võim Ajutisel Valitsusel, kuigi reaalne võim väike b)Ajutine Valitsus pidi arvestama Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu poliitilise surve ja kontrolliga
1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. 1. maailmasõja algus ja Saksamaa sõjaplaani (Marnei ja Tannenbergi lahingud) realiseerimine 1914. aastal, sõja mõj...
aprill 1912 Titanicu hukk Martin Klein sai esimese eestlasena olümpiamedali Stokholmi mängudel tuli ta klassikalises maadluses hõbemedalile 1914 Esimese maailmasõja puhkemine 1915 sakslased jõuavad Riia alla ja nende sõjalaevad ilmuvad Eesti vetesse; paanikas lastakse õhku "Waldhofi" tselluloosivabrik Pärnus -------------------------------------------------------------------------------- 1917 ja Eesti . Veebruar Võim Venemaal läheb Nikolai II-lt Ajutisele Valitsusele 2. märts Veebruarirevolutsioon jõuab Tallinna 6. märts Vene Ajutise Valitsuse esindajana määratakse Tallinna esimese eestlasena kuberneriks Jaan Poska 26. märts Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kus nõutakse Eestile autonoomiat 30. märts Põhiline osa Eestimaast ühendatakse üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks; eestlaste etnilne piir langeb nüüd enam-vähem kokku administratiivpiiriga 24.-25. oktoober Petrogradis haarasid võimu enamlased eesotsas V.I. Lenin-Uljanoviga 27
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933 Ainetöö Juhendaja: Viktor Arhipov Tallinn 2011 Sissejuhatus Esimese maailmasõja algusega kukkus turvalisena näiv maailm kokku. 27. juulil 1914. aastal andis tsaarivalitsus välja seaduse, mis lõpetas rahatähtede vahetamise kulla vastu. Mõned aastad hiljem muutusid paberrahad väärtusetuks. Segadust tõi 1917. Aasta veebruarirevolutsioon. Ajutine Valitsus lasi ringlusse nn. duumarublad ning 20 ja 40 rublased ,,kerenskid". Ajutise Valitsuse juhi Aleksander Kerenski järgi nime saanud paberrahad läksid käiku poognatena, mida sai vajaduse järgi lahti lõigata. Endiselt kehtisid ka tsaarirublad. Oktoobripöörde järel võimu haaranud bolsevikud muutsid 1918. aasta alguses rahaks mitmesuguseid võlakohustusi, laenutähtede kuponge ja obli...
Majandus tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suuremalt jaolt halvatud. Õukonnas moraalne laostumine, mille sümboliks Rasputin, kellel oli erakordne mõju keisriperekonnale, mis aga kahandas monarhia autoriteeti. Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine. Suurlinnade elanikkond oli linna asunud maarahva arvel hüppeliselt kasvanud. Isevalitsuse vastu hakkas järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning aadlikke. Veebruarirevolutsioon: ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks üle ülestõusnute poolele. 27. veebruariks 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Petrogradile järgnesid teised Venemaa suuremad linnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need läksid kas ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva
Kaubad: Vikerkaare kommid, Kodukandi leib, Kolme Koka kook, kakao Meie Mark, sokolaadikarp Punased Roosid, Viini sai, Soome kelk, kaeraküpsised, soolapulgad, suitsujuust, kätekreem, salatikaste Sõidukid: laev Tormide Rand, mootorpaat Lendav Hollandlane Ajaloosündmuste nimed: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk. Ametlikud nimetused: Vabariigi Valitsus (Eesti valitsus, valitsus), Vabariigi President (president) ESISUURTÄHT Üldnimelised ajaloosündmused: Veebruarirevolutsioon, Jüriöö ülestõus, Madisepäeva lahing, 17. saj Inglise kodanlik revolutsioon, Tartu rahu, Hispaania pärilussõda, Teine maailmasõda ~ II maailmasõda PEALKIRJAD ESISUURTÄHT + JUTUMÄRGID Ilu- ja tarbekirjandusteosed: luuletus ,,Ma lillesideme võtaks", luulekogu ,,Sonetid", raamat ,,Tõde ja õigus", ,,Eesti entsüklopeedia" Filmid: ,,Viimne reliikvia" Muusika- ja koreograafiateosed: ballett ,,Luikede järv", ooper ,,Reigi õpetaja", rahvatants ,,Targa rehealune"
) Eestlased kasutasid ära head momenti, mil Vene armee lahkus Eestist ning Saksa armee polnud veel jõudnud. Sel ajal loodi Eesti Päästekomitee (Päts, Konik ja Vilms), kes koostasid iseseisvusmanifesti, millega kuulutati Eesti Vabariigiks. 24. Veebruaril 1918 loeti seeTallinnas ette ning seejärel moodustati Ajutine Valitsus (Päts peaministriks). Ajutine Valitsus esialgseid eesmärke ellu viia ei suutnud. Revolutsioon Venemaal: 1. Veebruarirevolutsioon Mõju Eestile: a) Eesti alad ühendati esmakordselt üheks administratiivüksuseks (Eesti Kubermang). b) Kubermanguvalitsuses asendati vene ametnikud eesti omadega ja asjaajamiskeeleks sai eesti keel. c) Maanõukogule ehk Maapäevale anti üle sensed aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermangu komissariks määrati Jaan Poska.
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poo...
Rahvusvahelistele suhetele iseloomulikud jooned Euroopas imperialism - suurriikide taotlus laiendada oma territooriumi või mõjusfääri Hiina oli jaotatud erinevate Euroopa riikide vahel mõjusfäärideks Kuninganna Victoria valitseb 64 aastat - Victoria ajastu Rahvuslusele toetuv imperialism meie rahvusele peab siin maailmas kuuluma kindel positsioon rahvuslusele vaimseks toiduks on teadmine, et oma riik on võimas Püüd laiendada enda mõjuvälja maailmas Õigustust leiti Euroopa tsivilisatsiooni ülimuslikkuses vallutus = progress vallutust võeti kui hädaliste aitamist, põhimõte oli et väiksed riigid ise ei ole võimelised suureks saama ja siis nö `aidati' neid Kolooniad ka väikeriikidel enne kui Kongo sai Belgia riigi omaks, oli varem Belgia kuninga ainuvaldus Maailma kontrollib sisuliselt kaheksa riiki Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, Jaapan, USA mõni rii...
11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suu...
Senisest kirjaoskuskoolist sai üldhariduskool. Koolivõrk täienes. Venestamisega haridustase alanes ja Tartu Ülikool kaotas oma tähtsuse. 1905 aastal Nikolai II poolt välja antud oktoobrimanifest, millega kindlustatakse rahvale kodanikuvabadused, seadustatakse parteid ja kutsutakse kokku üleriigiline esinduskoda riigiduuma. TEE ISESEISVUMISENI (1917-1920) 2/03/1917 Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon Venemaa Ajutine valitsus kinnitas 30.03.1917 otsuse Eestimaa 6/03/1917 Vene Ajutine Valitsuse esindajana asub rahvuskubermangu loomiseks ja sellele autonoomia andmise. Tallinnas ametisse kubermangukomissar J. Poska Kubermangu juhiks määrati Jaan Poska.
PILET 1 1.) Kiviaeg - Kõik eesti asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, sest seal oli soodne kalastada ja küttida veelinde ning vee lähedusse jooma tulevaid metsloomi. Jõed pakkusid ka paremaid liiklemisvõimalusi. Töö- ja tarberiistad olid enamasti valmistatud kivist, luust, sarvest ja mitmed ka puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, ja suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati ka moondekivimieid, millest lihviti tööriistu. Elatusaladest olid põhilised kalastamine ja jaht. Jahiti erinevaid metsloomi, s.h ka linde. Jahtimiseks kasutati erinevaid viskeodasid, vibu ja nooli ning püüniseid. 4000. a eKr levis eestis uus kultuur, kasutusele võeti paremini valmistatud savinõud, mida oli ilustatud erinevate täkete või lohukestega. Kuna see oli väga tüüpiline leid, siis panid arheoloogid sellele nimeks Kammkeraamika kultuur. Umbes 3000. a eKR hakkas aga levima teine kultuur, hoop...
7. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: rahutused sõjaväes – 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist majanduslik kaos – tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai “pühamees” Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada rahulolematuse üldine kasv – põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse In...
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
AT3 Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700 Liivi sõda (1558-1583) põhjused: Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada. Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu. Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt.tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. 1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (T...
Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapä...
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht Kirjutada Mehhiko restoran. Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega on õige kirjutada Tallinna vanalinn. Õige on Alexanderi tehnika, mitte ,,aleksandertehnika". Rahaühik euro on väikese tähega. Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). Head uut aastat! Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Õige on kirjutada Euroopa keeled. Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. Õige on Eesti kitsejuust. Kirjutage zen-budism. Sõnaühend kuninglikud õhujõud on väiketähtedega. Ühendis Rootsi massaaz on esimene sõna suure tähega. Sõna jõulupidu on väikese algustähega. Sõnad jõulud, jõulupühad ja jõuluvana on väikese algustähega. Õige on aasta inimene (väikeste tähtedega). Ametinimetus vallavanem on väikese tähega. Sõna hansalinn on väiketähega ja kokku. Õige on kirjutada Ungari veinid (esimene sõna suure al...
........................................... Näide ......................................................................................................................................... Selgitus ....................................................................................................................................... 44 III ÜLESANDED 1. Veebruarirevolutsioon Venemaal. 1.1. Nimetage kaks teie arvates olulisemat Veebruarirevolutsiooni põhjust. (2 p) 1) ................................................................................................................................................ 2) ................................................................................................................................................ 1.2. Nimetage üks Veebruarirevolutsiooni otsene tulemus Eesti jaoks. (1 p) ...............................
1920 aastaks oli suurem osa Venemaast punaste kontrolli all Kodusõda lõppes 1922 Venemaa oli sõjast laostunud Säilis inimeste jaotamine omadeks ja võõrasteks Inimelul polnud enam väärtus Eesti 1914-1920 Eesti I maailmasõjas Mobiliseeriti sõtta 100 000 meest Hukkunute arv 10% Raskused: 1. Kütuse puudus 2. Toidupuudus linnades 3. Paberraha väärtus langes 4. Raskused põlluharimises 5. Kindlustustööd 6. Sõjapõgenikud 1917 veebruarirevolutsioon Keskus- Tallinn Aprill- Petrogradis eestlaste demonstratsioon Eesti antonoomia-> eestimaa+ liivimaa põhjaosa eesti kubermang Juht J.Poska Muutused: esinduskogu maapäev eesti keelne asjaajamine rahvusväeosade loomine (1. Eesti Polk) erakondade loomine oktoober 1917 jõuab sõda Eestisse- Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine kuu lõpus- bolševike võimu haaramine nov 1917- Maapäev kuulutas end kärgemaks võimuks
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
(NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916). 40* poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid. Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunud tööliste ja väikekodanluse seas, kelle hulk oli sõja-aastail kasvanud just suurlinnades. 41* vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. Sõda andis võimaluse relvastumiseks ja rahvusväeosade moodustamiseks. 2.1.2. Veebruarirevolutsioon: 20* 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstartsioonid, loosungiks "Maha sõda! Maha isevalitsus!". 21* Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril v.k.j. (8.märts-naistepäev u.k.j.) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 22* 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV). 3
aastaks oli Venemaa saavutanud teiste EU riikidega võrreldava elatustaseme. pärisorjuse kaotamine Aleksander I ajal kaotati pärisorjus Eestimaa kubermangus (1816) ja Liivimaa kubermangus (1819). Aleksander II ajal kaotati pärisorjus Venemaal ja talupoegadele anti võimalus maa järelmaksu eest välja osta (1861). Venemaa osalemine I maailmasõjas sai lüüa Saksamaalt ja Austria-Ungarilt. tsaaririigi lõpp 1917. a Veebruarirevolutsioon kukutas monarhia, võimule tuli Ajutine Valitsus. Nikolai II loobus troonist. 14.09.1917 kuulutati välja Venemaa vabariik. Venemaa valitsejad: Ivan IV (Julm) (1530-1584) - Rjurikute dünastia. 1547. a sai Moskva Tsaaririigi esimeseks tsaariks. Peeter I (Suur) (1672-1725) - 1682. a tuli võimule ja valitses surmani. 1721. aastal sai tsaaririigist keisririik. Peaeesmärgiks oli Venemaa muutmine euroopalikuks suurriigiks.
abistamiseks rajas Jaan Tõnisson Tartus Ajutise Põhja-Balti komisjoni, mis lisaks sellele tegeles aga aktiivselt ka eesti rahvuspoliitikaga. 1917. aastal, pärast Veebruarirevolutsiooni, alustas Saksamaa uut pealetungi idarindel ja sama aasta sügisel vallutasid sakslased ka Lääne-Eesti saared. 1918. aasta veebruaris alustasid sakslased uut pealetungi ning okupeerisid märtsi alguseks kogu Eesti territooriumi. · Veebruarirevolutsioon, märtsirevolutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 1917. aasta veebruaris (uue kalendri järgi tegelikult märtsis) alanud Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal monarhia ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid olukorda enda kasuks ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi pärast eestlaste massidemonstratsiooni Petrogradis Eestile välja rahvuslik autonoomia
· Venemaa oli aasta algul edukast Türgi rindel, kus vallutati Erzurum ja Trapezund. · Sõjaline edu kaldus Antandi poole, Keskriigid kannatasid majandusblokaadi tõttu. Austria-Ungaris tõstsid pead slaavlased, riik hakkas lagunema. · 12 detsember.1916 tegi Saksamaa esimese ettepaneku sõlmida rahu, millest liitlased aga loobusid. 1917 · 1 veebruar. 1917 kuulutas Saksamaa välja valimatu allveelaevasõja. · 8 - 12 Märts 1917 puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon. · 6 aprill 1917 liitus Antandi poolel sõjaga USA ja veel 11 Ladina-Ameerika riiki kuulutasid seejärel Keskriikidele sõja · Aprillis-mais üritasid liitlased Arras' ümbruses edutult pealetungi · 20 november 1917 tehti uus katse Cambrai juures (kuulus Cambrai tankilahing), aga sama edutult. · Juunis 1917 alustas Kerenski valitsus pealetungi Galiitsias aga suruti 180 km võrra tagasi. · 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
