Spordi vigastused (0)

Spordivigastused
Maret Kaldmäe
UURIMUSKÜSIMUSED JA HÜPOTEES
Uurimusküsimused olid järgmised:
• Milliseid spordivigastusi teavad inimesed 
kõige rohkem?
• Kui paljud inimesed on spordivigastustega 
kokku puutunud? 
Hüpotees:
• Püstitati hüpotees: noorte(15-22) teadmine 
sporditraumadest ja nendega 
kokkupuutumisest.
OLULISUS JA PROBLEEMI SELGITUS
Olulisus:
➢ Noored teaksid, mis on spordivigastused.
➢ Milliseid spordivigastusi on üldiselt olemas?
➢ Miks spordivigastused tekivad?
Probleemi selgitus:
➢ Noored teavad, mis on spordivigastused.
➢ Enamik noortest teavad, milliseid spordivigastusi on olemas.
➢ Pooled küsimustikule vastajatest teavad, miks 
spordivigastused tekivad.
VALIM JA METOODIKA
• Viidi läbi veebipõhisel küsitlusel.
• Uuring toimus 5-7. novembril 2013 aastal. 
Küsitlusele vastasid kokku 24 inimest.
• Küsimusi oli kokku 5. Oli kaks vastus, mida sai ise 
märkida ning oli üks vastus, mida sai ise kirjutada 
vabavastusena.
• Kaks küsimust oli nelja-ja viiepalliline Likerti skaala.
• Tulemused analüüsiti andmetöötlusprogrammis 
Excel .
Lühike teoreetiline ülevaade vigastustest
• Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades.
Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai 
keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. 
Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti 
harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes
õnnetusjuhtum. Spordiharrastajate seas olid vigastusterohkeimad spordialad 
jalgpall ning saali- ja jäähoki. 
• Sportimine: Näiteks on statistika kohaselt 10 % kõikidest Euroopas juhtunud 
õnnetustest seotud sportimise ja spordiga. Spordiga seotud vigastuste 
ennetamiseks on mitmeid võimalusi.
• Elementaarsemad ohutusnõuanded spordi harrastamisel:
Erinevate spordivahendite kasutamisel tuleb kindlasti järgida 
ohutusinstruktsioone ning neid tuleb kasutada sihtotstarbeliselt. Teatavate 
spordialade (näiteks jalgrattasõit, rulatamine, rulluisutamine , lumelauasõit, 
hoki jne) harrastamisel kasuta kindlasti kiivrit ja erinevaid kaitsmeid. Kaitse 
oma silmi! Kanna päikese- või kaitseprille (näiteks lumelauasõit, 
mägironimine jne). Kasuta õigeid jalanõusid. Sportimisel ära unusta 
soojenduste ja venituste tähtsust. Juhul kui oled saanud vigastada, ravi ennast 
korralikult terveks enne kui jätkad uuesti aktiivse spordi harrastamisega.
TULEMUSED
Joonis1. Küsitlustele vastajate vanuseline jagunemine
Joonis 2. Hinded kannakõõluse rebendi tõsisusele
Joonis 3. Küsitlusele vastanute kokkupuude spordivigastustega
Joonis 4. Enimlevinud spordivigastused
KOKKUVÕTE
Kokkuvõtteks võin öelda seda, et ma sain tänu sellele 
uurimustööle teada küsitlusele vastanute isiklikke teadmisi.
• Aitäh kuulamast! Ja ma tänan oma 
juhendajaid Signe Sumet ja Eva Palki
• On küsimusi? ☺