Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Televiisori vaatamine eri vanusegruppides (0)

1 HALB
Punktid
Televiisori vaatamine eri vanusegruppides
Uurimistöö keskendus televiisori vaatamisele eri vanusegruppides. Koostatud uurimustöö eesmärgiks oli võrrelda inimeste televiisori vaatamise harjumusi, välja selgitada kõige populaarseimad ning koostada küsitlus veebiportaali facebooki vahendusel. Küsitluses osales 100 inimest, kellest 29 olid mehed ning 71 naised.
Kõik vastajad jagasime kolme vanusegruppi: kuni 15 aastased, 16-20 ja 20-30 aastased. Ülekaalu moodustasid keskmises (16-20) vanusegrupis olevad isikud, neid oli nimelt 72.
Hüpotees : vastanute seast enamus vaatavad televiisorit ning teevad seda 1-2 tundi, koige populaarsemaks telekanaliks on kanal2
Esimene uurimisküsimus oli „Kas te vaatate televiisorit?”. Valdava osa vastanute jaoks on televiisori vaatamine suhteliselt sagedane tegevus - televiisorit vaatavad 88% kõikidest vastajatest.
Joonis 1. Televiisori vaatamine ( % kõigist vastanutest)
Teine küsimus oli: „Kui tähtis on teie jaoks televiisori olemasolu?”. Selleks et välja selgitada, kui tähtis on televiisori olemasolu vastajatele, palusime vastajatel 5 pallisel skaalal anda hinne, kus 5 tähendab, et televiisori olemasolu on väga tähtis, ning 1, et pole üldse tähtis. Hinnangud on valdavalt neutraalsed, sest ülekaalus on 3-palline vastus. Nimelt 38 isikut kõigist vastanutest hindas 3-palliliselt. Vastused jagunesid väga võrdselt kõikide ülejäänud variantide vahel.
Joonis 2. Televiisori olemasolu tähtsus (% kõigist vastanutest)
Kolmandas küsimuses palusime vastajatel märkida, kui kaua aega kulub päevas keskmiselt televiisori vaatamisele. Vastajad jagunesid kahte suurde gruppi. 43% vastanutest märkis keskmiseks päeva televiisori vaatamiseks 1-2 tundi. 35% vaatavad televiisorit päevas vähem kui ühe tunni. 3-4 tundi vastasid 14 inimest kogusummast ning rohkem kui 4 tundi 9 (kogusummast). Sellega võime järeldada, et suurem osa inimestest ei pinguta televiisori vaatamisega üle.
Joonis 3. Keskmine aeg, mis kulub päevas televiisori vaatamisele (% kõigist vastanutest)
Neljandas ning viiendas küsimuses soovisime teada, milline on vastajate kõige lemmikum telekanal, mida nad vaatavad kõige tihedamini. Seejärel palusime vastajatel lisada, mida valitud telekanali vaatamine neile pakub. Võrreldes teiste eesti telekanalitega asetus parimale positsioonile TV3. Nimelt 59% moodustas TV3 vaatajad . Selle kanali vaatamine pakub inimestele üldiselt ajaviidet, lõõgastust, päevasündmustega kursis olekut ning silmaringi laiendamist. Mehed andsid kõrgeima hinnangu põnevusele, teravatele elamustele, naised ajaviitele ja lõõgastumisele. Kõige enam TV3-e valjatest moodustasid nooremad ( alla 15 aastased) vaatajad.
Joonis 4. Millist telekanalit vaadatakse kõige rohkem (% kõigist vastanutest)
Meie püstitatud hüüpotees, et vastanute seast enamus vaatavad televiisorit ning teevad seda 1-2 tundi päevas, koige populaarsemaks telekanaliks on kanal 2 osutus pooleldi tõeks.
Lükkame ümber selle, et populaarseimaks telekanaliks on kanal 2. Vastuste põhjal sai populaarseimaks telekanaliks hoopis TV3.
Hüpotees, et vastanute seast enamus vaatavad televiisorit ning teevad seda 1-2 tundi päevas on meie küsitluse põhjal tõestatud.
Televiisori vaatamine eri vanusegruppides #1 Televiisori vaatamine eri vanusegruppides #2 Televiisori vaatamine eri vanusegruppides #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eliseeeee Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV-TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED
32
docx

LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED

olemus" kirjeldab autor telemeedia iseloomulikke jooni ning eesmärke. Alapeatükkidena on välja toodud telejaamade jagunemine Eestis ning kolme uuritava telekanali üldiseloomustus. Teises peatükis antakse ülevaade Eesti telemeedia ajaloost aastatel 1955­1990. Kolmas peatükk kirjeldab peamisi Eesti televaatajate tüpoloogiaid. Neljandas peatükis on välja toodud TNS Emori andmete põhjal eestlaste poolt enim jälgitud saated ning seriaalid ning televiisori vaatamisele kuluv aeg ajavahemikus september 2014­detsember 2014. Samu andmeid on kasutatud ka Lähte kooli õpilaste eelistuste võrdlemisel keskmise eestlase eelistustega. Uurimistöö empiiriline osa annab ülevaate Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste televisiooni tarbimise harjumustest. Viiendas peatükis on kirjeldatud autori koostatud ja 2014. aasta novembris Lähte koolis läbiviidud küsitluse tulemusi ning andmeid on võrreldud ka TNS Emori andmetega

Meedia
Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007
150
pdf

Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

30 – 39 aastat 15,3% 20,3% 16,5% 40 – 54 aastat 25,5% 31,2% 26,9% 55 – 64 aastat 16,2% 13,1% 15,5% 65 ja vanemad 19,1% 9,9% 16,9% Kokku valimis 75,8% 24,2% 100% Võrdlus statistilistega andmetega lubab väita, et … Tallinnas on kõikides vanusegruppides kokku mehi 45,8% ja naisi 54,2% (Maakonnad arvudes 1995-1999. Tallinn 2000). 15 aastastest ja vanematest Tallinna elanikest moodustasid vanemad kui 65 aastased elanikud 16,9% (Maakonnad arvudes 1995-1999. Tallinn 2000), meie küsitluses 13,5% vastanutest. Töö loetavamaks muutmiseks on arvud ümardatud täisarvudeks vaid ankeedi üldandmed on esitatud komakohtadega. Antud ülevaates esitatakse kõige üldisemad ja olulisemad tulemused, samas võimaldab andmestik mitmes valdkonnas väga

Keskkond ja säästev areng
NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS
57
docx

NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS

LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t

Kaubandus ökonoomika
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................

Käitumine ja etikett
luLUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS
59
pdf

luLUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS

Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................

Kirjandus
Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele
73
docx

Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele

annab elava ja struktureeritud pildi teenuse kasutaja kogemusest läbi kokkupuutepunktide. Kokkupuutepunktiks on nii klienditeenindajaga suhtlemine, kodulehekülje külastus kui ka hoonesse sisenemine. Kliendi ja teenusepakkuja vahelisi kokkupuutepunkte kasutatakse konstrueerimaks klienditeekonda justkui lugu, milles klient osaleb. Klienditeekonna kaardistamisel aitab kaasa kasutajate kogemustega tutvumine, näiteks külastaja blogi lugemine või videopäeviku vaatamine. (Stickdorn, Schneider 2010: 158) Paljud kliendi ja teenusepakkuja kokkupuutepunktid hõlmavad suhtlust ettevõtte töötajatega, seega interaktsiooni disainimine tähendab suurelt jaolt töötajate soovitud käitumise kujundamist. Üha enam on aga kokkupuutepunktid seotud tehnoloogiaga ­ iseteeninduses ja sotsiaalvõrgustikes tuleb disainida digitaalset interaktsiooni kliendi ja teenusepakkuja vahel. (Clatworthy 2010: 80-81)

Turism
Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil
86
docx

Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil

Keila Hariduse Sihtasutus Keila Kool mittestatsionaarne õpe Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil Uurimistöö Koostaja: Liina Virolainen Juhendaja: õp. Eve Torv Risti 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ……...…………………………………………………….… 3 1. SUITSETAMISE OLEMUS ………………………..…………………..... 4 1.1 Alustamine ……………………………………………………………...….. 4 1.2 Suitsetamisest on raske loobuda, sest … …..….…………………………. 5 1.3 Suitsetamise mõju organismile ……………………………...………….…6 1.4 Organism pärast suitsetamisest loobumist ………………………………. 8 2. ABIVAHENDID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS …………….... 9 2.1 Nikotiini asendusravi ehk NAR ……

Bioloogia
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020
153
pdf

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020

August 2020 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring Uuringu tellija: Keskkonnaministeerium Sisukord Uuringu taust................................................................................................................... 4 Uuringu metoodika .......................................................................................................... 5 Valimi profiil .................................................................................................................... 9 Uuringu põhijäreldused ................................................................................................. 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 12 Tulemused .................................................................................................................... 21 1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile ..

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun