Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suhtlemine kliendiga (0)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA TEENINDUSKOOL
MK13 -TE2
SUHTLEMINE KLIENDIGA
Uurimustöö
Juhendaja : Külliki Türi
Tallinn 2013

SISUKORD


1.SISSEJUHATUS 3
2.KÜSITLUS 4
3.ANALÜÜS 9
3.1Kas positiivse esmamulje loomine kliendiga on tähtis? 9
Diagramm 1 9
3.2Kas sa lood kliendiga silmsideme? 9
Diagramm 2 9
3.3 Kas sa leiad ennast olukorrast, kus Sinu kehakeel ei vasta sõnalisele väljendusele? 11
Diagramm 3 11
3.4 Kas kehakeele kasutamine kliendiga suhtlemisel on oluline? 12
Diagramm 4 12
3.5 Kas sa kuulad kliendi lõpuni? 13
Diagramm 5 13
3.6 Kas sa pead kliendi kuulamist oluliseks? 14
Diagramm 6 14
3.7 Kas kasutad kliendiga suheldes KAS-küsimust? 15
Diagramm 7 15
3.8 Kas kasutad täpsustavaid küsimusi kliendi vajaduste väljaselgitamisel? 16
Diagramm 8 16
3.9 Kas sa tunned ennast tööl vajalikuna? 17
Diagramm 9 17
3.10 Kas lased ennast mõjutada negatiivsest kliendist ? 18
Diagramm 10 18
3.11 Kas sa võtad kliendi öeldut isiklikult? 19
Diagramm 11 19
3.12 Kas võtad isiklikud mured tööle kaasa? 20
Diagramm 12 20
4.JÄRELDUS 21



  • SISSEJUHATUS


    Töö eesmärgiks on uurida ja kirjeldada, kuidas suhtlevad Lasnamäe Prisma Peremarketis müüja -kassiirid klientidega. Kuna ma ise töötan samuti müüja-kassiirina, siis oleks huvitav teada, kuidas minu kolleegid klientidega suhtlevad ja mida teatud olukordades ette võtavad.
    Uurimismeetodiks valisin lihtsa ankeetküsitluse koos vastusevariantidega. Vastuseid lugedes sain teada, mida arvavad teenindajad klietidega suhtlemisest. Küsimused valisime ühiselt kogu klassiga välja. Sorteerisime kõige sobivamad ja lisasime ankeeti.
  • KÜSITLUS


    Tere armas kolleeg!
    Minu nimi on --------- Õpin Tallinna Teeninduskoolis müügikorraldust. Teen
    uurimustööd teemal „Suhtlemine kliendiga“. Palun leia aega minu küsimustikule vastamiseks.
    Küsimustik on valikvastustega , palun vali ainult üks endale sobiv vastus. Ankeet on
    anonüümne.
    1)Kas positiivse esmamulje loomine kliendiga on tähtis ?
    o Alati
    o Sageli
    o Mõnikord
    o Harva
    o Mitte kunagi
    o ........
    2) Kas sa lood kliendiga silmsideme?
    o Alati
    o Sageli
    o Mõnikord
    o Harva
    o Mitte kunagi
    o ........
    3)Kas sa leiad ennast olukorrast, kus Sinu kehakeel ei vasta sõnalisele väljendusele?
    o Alati
    o Sageli
    o Mõnikord
    o Harva
    o Mitte kunagi
    o ........
    4)Kas kehakeele kasutamine kliendiga suhtlemisel on oluline?
    o Alati
    o Sageli
    o Mõnikord
    o Harva
    o Mitte kunagi
    o ........
    5)Kas sa kuulad kliendi lõpuni ?
    o Alati
    o Sageli
    o Mõnikord
    o Harva
    o Mitte kunagi
    o ........
    6)Kas sa pead kliendi kuulamist oluliseks?
    o Alati
    o Sageli
    o Mõnikord
    o Harva
    o Mitte kunagi
    o ........
    7)Kas kasutad kliendiga suheldes KAS-küsimust?
    o Alati
    o Sageli
    o Mõnikord
    o Harva
    o Mitte kunagi
    o ........
    8)Kas kasutad täpsustavaid küsimusi kliendi vajaduste väljaselgitamisel?
    o Alati
    o Sageli
    o Mõnikord
    o Harva
    o Mitte kunagi
    o ............
    9)Kas sa tunned ennast tööl vajalikuna?
    o Alati
    o Sageli
    o Mõnikord
    o Harva
    o Mitte kunagi
    o ........
    10)Kas lased ennast mõjutada negatiivsest kliendist?
    o Alati
    o Sageli
    o Mõnikord
    o Harva
    o Mitte kunagi
    o ........
    11)Kas sa võtad kliendi öeldut isiklikult?
    o Alati
    o Sageli
    o Mõnikord
    o Harva
    o Mitte kunagi
    o ........
    12)Kas võtad isiklikud mured tööle kaasa?
    o Alati
    o Sageli
    o Mõnikord
    o Harva
    o Mitte kunagi
    o ........
    Tänan sind vastamast!
    Küsitlusele vastas 25 inimest. Küsimusi kokku on 12.
  • ANALÜÜS


  • Kas positiivse esmamulje loomine kliendiga on tähtis?

    Diagramm 1


    Diagrammist 1 saame selgelt näha, et 88% vastajatest peab esmamulje loomist kliendiga alati tähtsaks.
    8% vastajatest aga mõnikord tähtsaks.
    4% vastajatest peab esmamulje loomist kliendiga sageli tähtsaks.
  • Kas sa lood kliendiga silmsideme?


    Diagramm 2


    Diagramm 2 näitab selgelt, et 60% vastajatest loob kliendiga alati silmsideme.
    32% vastajatest loob kliendiga silmsideme sageli.
    8% vastajatest loob kliendiga silmsideme mõnikord.

    3.3 Kas sa leiad ennast olukorrast, kus Sinu kehakeel ei vasta sõnalisele väljendusele?

    Diagramm 3


    Diagramm 3 näitab, et 48% vastajatest leiab end olukorrast, kus mõnikord Tema kehakeel ei vasta sõnalisele väljendusele.
    16% vastajatest leiab end olukorrast, kus sageli Tema kehakeel ei vasta sõnalisele väljendusele.
    24% vastajatest leiab end olukorrast, kus harva ning mitte kunagi Tema kehakeel ei vasta sõnalisele väljendusele.
    8% vastajatest leiab end olukorrast, kus nende kehakeel ei vasta alati sõnalistele väljendustele.
    4% vastajatest vastajatest leiab end olukorrast, kus väga harva Tema kehakeel ei vasta sõnalisele väljendusele.

    3.4 Kas kehakeele kasutamine kliendiga suhtlemisel on oluline?


    Diagramm 4

    Diagramm 4 näitab, et 48% vastaja jaoks on kehakeele kasutamine kliendiga suhtlemisel alati oluline.
    32% vastaja jaoks on kehakeele kasutamine kliendiga suhtlemisel sageli oluline.
    16% vastaja jaoks on kehakeele kasutamine kliendiga suhtlemisel mõnikord oluline.
    4% vastaja jaoks on kehakeele kasutamine kliendiga suhtlemisel harva oluline.

    3.5 Kas sa kuulad kliendi lõpuni?

    Diagramm 5


    Diagramm 5 näitab 76% vastajatest kuulab alati kliendi lõpuni.
    20% vastajatest kuulab sageli kliendi lõpuni.
    4% vastajatest kuulab mõnikord kliendi lõpuni.

    3.6 Kas sa pead kliendi kuulamist oluliseks?


    Diagramm 6

    Diagrammilt 6 võime lugeda, et 80% vastajatest peab kliendi kuulamist alati oluliseks.
    12% vastajatest peab kliendi kuulamist sageli oluliseks.
    1% vastajatest peab kliendi kuulamist mõnikord oluliseks.
    1% vastajatest arvab , et klient on kuningas.

    3.7 Kas kasutad kliendiga suheldes KAS-küsimust?


    Diagramm 7

    Diagramm 7 näitab, et 36% vastajatest kasutab sageli kliendiga suheldes KAS-küsimust.
    28% vastajatest kasutab mõnikord kliendiga suheldes KAS-küsimust.
    24% vastajatest kasutab alati kliendiga suheldes KAS-küsimust.
    12% vastajatest kasutab harva kliendiga suheldes KAS-küsimust.

    3.8 Kas kasutad täpsustavaid küsimusi kliendi vajaduste väljaselgitamisel?

    Diagramm 8



    Diagramm 8 näitab, et 40% vastajatest kasutavad sageli täpsustavaid küsimusi kliendi vajaduste väljaselgitamisel.
    28% vastajatest kasutavad alati täpsustavaid küsimusi kliendi vajaduste väljaselgitamisel.
    20% vastajatest kasutavad mõnikord täpsustavaid küsimusi kliendi vajaduste väljaselgitamisel.
    12% vastajatest valisid variandiks muu, lisades juurde märkused:
  • Kasutan just nii palju küsimusi, kui vaja
  • Ikka, kui kleindist aru ei saa
  • Kui ma kliendist ikka aru ei saa, siis kasutan küll

    3.9 Kas sa tunned ennast tööl vajalikuna?


    Diagramm 9


    Diagramm 9 näitab, et 52% vastajatest tunnevad end alati tööl vajalikuna.
    24% vastajatest tunnevad end mõnikord tööl vajalikuna.
    20% vastajatest tunnevad end sageli tööl vajalikuna.
    1% vastajatest tunnevad end harva tööl vajalikuna.

    3.10 Kas lased ennast mõjutada negatiivsest kliendist?


    Diagramm 10

    Diagramm 10 näitab, et 28% vastajatest laseb end mõnikord mõjutada negatiivsetest klientidest.
    24% vastajatest laseb end harva mõjutada negatiivsetest klientidest.
    20% vastajatest laseb end sageli mõjutada negatiivsetest klientidest.
    12% vastajatest laseb end alati mõjutada negatiivsetest klientidest.
    12% vastajatest ei lase end mitte kunagi mõjutada negatiivsetest klientidest.
    4% valis variandiks muu ning lisas: Ma võtan kõike kergelt südamesse ning solvamised jäävad kauaks meelde.

    3.11 Kas sa võtad kliendi öeldut isiklikult?

    Diagramm 11


    Diagramm 11 näitab, et 32% vastajatest võtavad mõnikord kliendi öeldut isiklikult.
    28% vastajatest võtavad alati kliendi öeldut isiklikult.
    20% vastajatest ei võta mitte kunagi kliendi öeldut isiklikult.
    12% vastajatest võtavad harva kliendi öeldut isiklikult.
    8% vastajatest võtavad sageli kliendi öeldut isiklikult.

    3.12 Kas võtad isiklikud mured tööle kaasa?

    Diagramm 12



    Diagramm 12 näitab, et 32% vastajatest võtavad mõnikord isiklikud mured
    tööle kaasa.
    32% vastajatest võtavad harva isiklikud mured tööle kaasa.
    16% vastajatest ei võta mitte kunagi isiklikke muresid tööle kaasa.
    12% vastajatest võtavad alati isiklikud mured tööle kaasa.
    4% vastajatest võtavad sageli isiklikud mured tööle kaasa.
    4% vastajatest valis variandiks muu, lisadeks kommentaari: tavaliselt unustan mured ära.
  • JÄRELDUS


    Järelduseks võib öelda, et küsitluse tulemusena leidis kinnitust see, et inimesed on väga erinevad ja kõik suhtlevad klientidega samuti erinevalt. Käitumine erinevates situatsioonides on erinev, see tuleneb ilmselt kehakeelest kui ka käitumismaneeridest ja reageerimistest.
    Mõned inimesed on emotsionaalsemad, kui teised. Sellepärast on ka diagrammist nr 10 näha, et tulemused on väga erinevad.
    Kuigi tegelikkuses peaks teenindaja ehk siis müüja- kassiir olema kliendiga viisakas, kuulama teda lõpuni, küsima vajalike küsimusi, et klient oleks rahuldatud. Samuti on silmsideme loomine ülimalt oluline, sest siis näeb klient, et teda on märgatud. Samuti on positiivse esmamulje loomisega, see on väga tähtis, just ennekõike kliendi pärast.
    Mul on selle üle siiralt hea meel, et Lasnamäe Prisma Peremarketis tunnevad teenindajad end tööl vajalikuna. Sest just siis, kui ma tunnen , et mind vajatakse, on töö tegemine tunduvalt meeldivam . Ma tunnen, et olen andnud natukenegi endast, et meeskonna töö saaks sujuda meeldivalt.
    Kogutud andmeid oleks väga hea üle anda klienditeeninduse juhatajale, kes saaks oma töötajaid juhendada parema klienditeeninduse jaoks.
    0
  • Vasakule Paremale
    Suhtlemine kliendiga #1 Suhtlemine kliendiga #2 Suhtlemine kliendiga #3 Suhtlemine kliendiga #4 Suhtlemine kliendiga #5 Suhtlemine kliendiga #6 Suhtlemine kliendiga #7 Suhtlemine kliendiga #8 Suhtlemine kliendiga #9 Suhtlemine kliendiga #10 Suhtlemine kliendiga #11 Suhtlemine kliendiga #12 Suhtlemine kliendiga #13 Suhtlemine kliendiga #14 Suhtlemine kliendiga #15 Suhtlemine kliendiga #16 Suhtlemine kliendiga #17 Suhtlemine kliendiga #18 Suhtlemine kliendiga #19 Suhtlemine kliendiga #20 Suhtlemine kliendiga #21
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Diana96 Õppematerjali autor
    Uurimistöö, teemal "Suhtlemine kliendiga". Põhjalik töö, koos diagrammidega.

    Sarnased õppematerjalid

    TÖÖKOHAPÕHINE ÜLESANNE –-Kliendiga suhtlemine
    42
    docx

    TÖÖKOHAPÕHINE ÜLESANNE – „Kliendiga suhtlemine“

    Juhendaja: õp. Külliki Türi Tallinn 2013 Sisukord Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Suhtlemise alustamine ja lõpetamine. Positiivse esmamulje loomine..................4 2.1Kas alustad ise kliendiga suhtlemist?.............................................................4 2.2Kas tänad kliente ostu sooritamise eest?.......................................................5 3Suhtlemisvahendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine..............................6 3.1Kas kontrollid tööl olles oma kehakeelt?.........................................................6 3.2Kas suudad luua positiivse mälujälje nii, et klient tuleks tagasi just Sinu pärast?..................................

    Klienditeenindus
    Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007
    150
    pdf

    Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

    Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005

    Keskkond ja säästev areng
    Teenindussuhtlemine – kliendikesksus
    59
    doc

    Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

    kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda ­ edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele

    Teenindus
    Nõustamispsühholoogia
    17
    docx

    Nõustamispsühholoogia

    Kunstimõõdet tuleb samas elus hoida. Seda saab teha pidevalt enesega tööd tehes, ennast teadvustades. Teadusmõõtme elus hoidmiseks tuleb end pidevalt harida. Ümbritse end alati aste üleval pool olevate inimestega! Uriko käib sõnavabu etendusi vaatamas, hea seltskonnaga väljas head toitu söömas. Mitteprofessionaalsete abistajate ja professionaalsete nõustajate eristamise üks oluline mõõde. Vikariaarne/viskarioosne traumatisatsioon ­ võtad kliendi mured liialt endasse. Nt kliendiga koos nutma puhkemine. Leinanõustamises on füüsiline kontakt alati osa. Tavatöös ei. Ka riietusega tuleb mängida (lastega ära pane ainult musta, leinatöös ära kanna värvilist). Nõustamise defineerimine Definitsioone ei ole tarvis pähe õppida. Psühholoogiteaduse teooriale tuginev tegevus,mille käigus antakse kliendile mitmesuguses vormis psühholoogilist abi tema akuutsete eluprobleemide ja konfliktide lahendamiseks, kohanemisvõime

    Nõustamine
    Nõustamispsühholoogia
    42
    doc

    Nõustamispsühholoogia

    * Peamine eesmärk nõustamise puhul ­ aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahuldust-pakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. (European Assotiation for Counselling Newsletter, Jan,1996). Tuleb ka endal välja näidata, et ootate positiivset tulemust ja ka valmis endast kõike andma. Nõustamine : * põhineb sellekohasel kokkuleppel ­ nõustaja peab olema nõus töötama kliendiga ja vastupidi. Igale inimesele ei sobi sama nõustaja. Klient saab nõustajat valida. Kokkulepe tähendab seda, et alustatu viiakse lõpuni. *eeldab nõustaja professionaalseid teadmisi ­ teab know-how'd *eeldab nõustaja professionaalseid oskusi ja kogemusi *rajaneb kliendi ja nõustaja usalduslikul koostööl ­ peab usaldama klienti ja vastupidi, samuti tuleb usaldada iseennast. Kui ennast ei usalda, siis esimeseks vastuseks on supervisioon või kovisioon

    Psüholoogia
    Hommikusöögi tähtsuse tervisliku toitumise teadlikus G1A õpilaste seas
    19
    docx

    Hommikusöögi tähtsuse tervisliku toitumise teadlikus G1A õpilaste seas

    Pärnu Koidula Gümnaasium Hommikusöögi tähtsuse ja tervisliku toitumise teadlikus Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilaste seas Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Pärnu 2015 2 Sissejuhatus Hommikusöögi tähtsus ja tervislik toitumine on hetkel aktuaalne teema, sest tehnoloogia uuenemise, mugava eluviisi ja ebatervisliku toitumise leviku tõttu kasvab rasvunud inimeste protsent iga aastaga. Näiteks Tervise Arengu Instituudi täiskasvanute tervisekäitumise uuringu järgi oli 2006. aastal 15 protsenti Eesti täiskasvanutest tugevalt ülekaalulised ehk rasvunud ning 2008. aastal oli see protsent juba 18. Valiti see teema, sest tihti klassikaaslastega suheldes arutati sagedasti hommikusöögi söömisest. Kuna koostajatest tegelesid 4 spordi või liikumist vajava huviringiga, mis omakorda nõuab head tervist ja tervislikku toitumist, siis oli teema koostajatele tähtis.

    Uurimistöö alused
    Nimetu
    25
    doc

    Nimetu

    Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................

    Kategoriseerimata
    Uurimistöö-Curling
    37
    docx

    Uurimistöö: Curling

    Tallinna 32. Keskkool Marie Turmann 11.a klass CURLINGU TEADLIKKUS TALLINNA 32.KESKKOOLI ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Siiri Mets Tallinn 2012 Olen uurimistöö koostanud iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. /allkiri/ Marie Turmann Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada retsensendile. /allkiri/ Siiri Mets SISSEJUHATUS Curling on Eestis vähelevinud spordiala, kuna see on Eesti spordimaastikul noor ning värske. Esimest korda mängiti seda Eestis 2001.aastal ning esimesed meistrivõistlused toimusid siin alles 2004.aastal, mis on kõigest 8 aastat tagasi. Curlingu mängijate arv vähehaaval kasvab, kuid olümpiaala

    Atleetvõimlemine




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun