ARHUSI KONVENTSIOON - slaidshow (0)

ARHUSI  KONVENTSIOON
ÜLIÕPILANE
•Konventsioon loodi 1998 aastal 25. juunil Århusis 
Taanis ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmete poolt
•Eesti liitus konventsiooniga samal kuupäeval.
•Konventsiooni eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust 
elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu 
nõuetele.
•Eesti ratifitseeris konventsiooni 6.juunil 2001 aasta.
•Põhinõudeks võimudele on aruannete koostamine ning 
tegevuse  avalikustamine .
KONVENTSIOONI KOLM PÕHIÕIGUST
1.  Keskkonnainfo  kättesaadavus (igasugune info nii kirjalikult, 
suuliselt,  visuaalselt  jms, mis kajastab inimest ümbritsevat ja 
mõjutavat keskkonda).
2. Üldsuse (sh kodanike) osalemine keskkonnaasjade 
otsustamises (arvamuse avaldamine, meelsuse väljendamine)
3. Juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaalal  (isiku õigus 
pöörduda kohtusse või muu  erapooletu  ja sõltumatu organi 
poole keskkonnaalastes küsimustes).
Kõiki neid kolme põhiõigust PEAB iga liitunud riik tagama. Inglise 
keeles nimetatakse neid õiguseid ka  accsess  principles – ehk 
juurdepääsu-põhimõteteks.
KESKKONNATEADLIKKUSE UURINGUD
• Keskkonnaministeerium korraldab iga kahe aasta tagant 
Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringu
• Erinevad uuringute tulemused on aruannetena kõik 
saadaval:  http://www.envir.ee/378516
• Tulemusi tutvustatakse meediakanalitele vahendusel 
avalikkusele
• Kogutud andmed on kättesaadavad kõigile huvilistele
OMNIBUSSIS LÄBIVIIDUD KÜSITLUSE 
TULEMUSED 2012 „ELANIKKONNA 
LOODUSTEADUSLIKKUS“
• Küsitluse üldkogum on Eesti 15-74-aastane 
elanikkond (kokku 1 024267 inimest - ESA, 
seisuga 1.01.2012.) 
• Küsitlus viidi läbi silmast-silma küsitlusena 
Omnibussi keskkonnas 
• Küsitlusperiood oli 31.05-13.06.2012 
• Osales 68 intervjueerijat 100 küsitluspunktis 
• Vastanute arv on 1005
„ELANIKKONNA LOODUSTEADUSLIKKUS“ KÜSITLUSE 
TULEMUS
• Suuremat tähelepanu nõudvad keskkonnaprobleemid Eestis, 
mida vastajad spontaanselt pakkusid, olid vesi ja veekogud 
(18%), prügimajandus (17%),  reostus , saaste (15%) ja mets 
(15%). 
• Kui vastajail paluti loetelust valida 3 valdkonda, mis nõuaksid 
senisest suuremat tähelepanu, kerkis pingerea  etteotsa  mets 
(31%), mida paigutas 3 tähtsama hulka peaaegu iga  vastaja . 
Sellele järgnes mere  puhtus  (28%) ja jõgede- järvede olukord 
(27%) – seega taas veekogude puhtus. 
• Eesti keskkonnaseisundit  tervikuna hinnati ülekaalukalt 
pigem heaks (81%), millele lisandub 4% vastajatest, kes 
seda  pidasid  koguni väga heaks. Väga halvaks ei pidanud 
keskkonna olukorda Eestis keegi. 
KESKKONNAALASED TEAVITUSTÖÖD
• Keskkonnaalaste teavitusürituste raames on kaasatud alates 
juunist 2010 kuni august 2013 ligi 40 000 täiskasvanut.
• Teavitustööd aitavad läbi viia üldhariduskoolide õpilased, 
õpetajad, ettevõtjad, maaomanikud, samuti tavakodanikud – 
samuti kuuluvad kõik  eelpool  loetletud grupid ka ise 
sihtrühmade hulka.
• Teavitusüritusteks on infopäevad, koolitused, 
keskkonnaalased konkursid, teemakohased näitused, 
keskkonnahariduslikud õppeprogrammid.
• Alates 2010. a juunist on õppeprogrammides osalenud ligi 66 
000 koolinoort.  (www. keskkonnaharidus .ee)
KIRJANDUSALLIKAD
•  http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=prev
iew/id=1187006/Eesti+elanike+keskkonnateadlikkus2
012aruanne.pdf
•  http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=prev
iew/id=1203868/Arhus+ raport +2013+est.pdf
•  http://www.envir.ee/1203867
Tänan!

Document Outline

• Slide 1
• Konventsiooni kolm põhiõigust
• Keskkonnateadlikkuse uuringud
• Slide 5
• Slide 6
• „Elanikkonna loodusteaduslikkus“ küsitluse tulemus
• Slide 8
• Keskkonnaalased teavitustööd
• Kirjandusallikad
• Slide 11