Aastal 1998 loodi Taani väikelinnas Århusis rahvusvaheline kokkulepe ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide vahel - Århusi konventsioon, selle eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama: keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. [1] ,,Konventsiooni põhinõue on, et riigid rakendaksid meetmeid, mis tagavad võimude tegevuse avalikustamise ja aruandekohustuse. Århusi konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis ei piirdu üksnes keskkonnakaitse eesmärkidega,
SISUKORD SISSEJUHATUS Århusi konventsioon on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide sõlmitud rahvusvaheline lepe, mis sätestab kolm põhiõigust, milleks on: juurdepääs keskkonnateabele, õigus osaleda keskkonnaalases otsustamismenetlused ja juurdepääs õigusmõistmisele keskkonnaasjus. Järgnevalt on välja toodud 4 peatükki, millest esimene põhineb üldisele iseloomustusele ja kolm järgnevat konventsiooni põhiõigustele. 1. ÜLDISELT KONVENTSIOONIST Århusi konventsioon on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide sõlmitud rahvusvaheline lepe, mille eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon avati allakirjutamiseks 25. juunil 1998. aastal Taanis Århusis. Eesti ratifitseeris konventsiooni 6. juunil 2001. aastal. [1] Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama. Nendeks on
RAMSARI KONVENTSIOON SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................2 RAMSARI KONVENTSIOON EESTIS................................................................................................... 3 MILLEKS KAITSTA MÄRGALASID?.............................................................................................................4 LEPPEGA SEOTUD KOHUSTUSED...................................................................................................... 5 MÄRGALADE KAITSE EESTIS...............................................................................................
Problemaatiline olukord mõnede liikidega mis mujal Euroopas on range kaitse all kuid Eestis tekitavad suurt kahju. Samas on täheldatud ka mitmete liikide arvukuse langust. Eesti loodusest on kadunud Euroopa naarits. 4. Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid Jäätmete probleem, kliima soojenemine. Kõige vähem on hapestumine(meil on alustumine) ja rahvastiku probleemid. 5. Looduskaitse konventsioonid (4) RAMSARI KONVENTSIOON Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis. Praeguseks on ühinenud üle 50 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsiooniga kaitstakse ohustatud märgalasid kõikjal maailmas. Eestis on 10 Ramsari ala. WASHINGTONI KONVENTSIOON (cites) Kirjutati alla 1973. a. Seni on ühinenud üle 100 riigi (Eesti 1993) Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki. BERNI KONVENTSIOON
5. Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid- vananenud tööstustehnoloogia kasutamine, inimeste madal keskkonnateadlikkus, väärad tarbimisharjumused, kaasaegsete keskkonnaobjektide vähesus,raha vähesus – oskamatus kasutada europrojektide rahastamist 6. Looduskaitse konventsioonid (mitmepoolsed kokkulepped – sellega pannakse puusse – berni, washingtoni, ramsari, rio!!) (4) 1) Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon (Läänemere riigid) 2) HelCom (Helsingi komisjon) – kaitsta Läänemerd reostuse eest, taastada ja tagada Läänemere ökoloogiline tasakaal 3) Kalandus – Gdanski konventsioon, kalapüügi ja elusressursside säilitamine läänemeres; Ottawa konv. koostöö Atlandi ookeani loodeosaga 4) Jäätmed – Baseli konv. ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta 5) Looduskaitse – RAMSARI KONV. - Eestis on 10 Ramsari ala (Soomaa, Matsalu, Alam-Pedja lka ...) WASHINGTONI KONV
on tagatud suurem kaal otsuste langetamisel ka teadusliku ebakindluse juhtudel. Kkalase põhiõiguse tunnustamine avab tee mitte üksnes menetlusvigade, vaid ka sisuliste aspektide (sh ettevaatusprintsiibi rakendamise) kontrollile. Tuleb tunnustada ka igaühe õigust elada tema tervise ja heaolu vajadustele vastavas keskkonnas. Kkalased menetluslikud õigused. Århusi konventsioon 1998, Taani. Teksti koostamisest võtsid osa ÜRO/Euroopa majkomisjoni regiooni maade valitsuste ja NGOde esindajad, lisaks Stockholmi ja Rio deklaratsioonidele ning Maailma looduse hartale on allikateks veel 1995.a nn Sofia juhtnöörid ja 1990.a UN/ECE kkalaste õiguste ja kohustuste harta eelnõu. Miks kk alal? Kkkahju hajus iseloom eristab kkkaitset teistest valdkondadest (nt tarbijakaitsest), kus iskliku puutumuse ja õiguste rikkumise kindlakstegemine on tunduvalt lihtsam
· Vee ebaratsionaalne kasutamine ja saastamine põhjavee kvaliteedi ja veelustiku langus. · Jäätmete kasv-keskkonna saastamine, ohtlike jäätmete korrastamatus · Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sh,kaitsealade ja liikide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist; · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. 5. Looduskaitse konventsioonid (4) 5.1. Ramsari konventsioon · Eesti 1993.a. · Konventsiooniga kaitstakse ohustatud märgalasid, eriti veelindude elupaigad. 5.2. Washingtoni konventsioon · Eesti 1993. a. · Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki. 5.3. Berni konventsioon · 1979 .a. Euroopa looduskaitseleping · Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende
1944-1957 – akadeemiline looduskaitse võimude toetuseta 1957-1994 – riiklik looduskaitse ENSV-s ja taasiseseisvunud Eestis; looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“ 1994-… – riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis; looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“ KESKKONNAÕIGUS kujunemise taust: o 2004 – keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine o Arhusi konventsioon – keskkonnaõigust käsitlev rahvusvaheline lepe tunnusjooned: o keskkonnaõiguse printsiibid (ettevaatusprintsiip) o avalikkuse kaasamine ja Keskkonnamõju hindamise (KMH) nõue etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine, kohalik kontroll o rahvusvahelise õiguse roll (ÜRO ja Keskkonna- ja Arengukonverentsid): Stockholm (1972) Rio de Janeiro (1992)
Kõik kommentaarid