Uurimistöö "Rõivaste taaskasutus" (0)

RÕIVASTE TAASKASUTUSE POPULAARSUS EESTIS
UURIMISTÖÖ
Õppeaines: Uurimismeetodid
Rõiva ja tekstiili instituut
Õpperühm: TD12/22
Juhendaja : lektor Helina Prints
Esitamiskuupäev:18.10. 2018
Tallinn 2018

SISUKORD

SISSEJUHATUS

Uurimistöö tegin teemal „Rõivaste taaskasutuse populaarsus Eestis”. Uurimistööd soovisin teha taaskasutusega seotud teemal, kuna taaskasutus ja loodusõbralikkus on väga päeva kajane teema. Üha rohkem hakkavad inimesed huvituma sellest, kuidas saaks loodust säästa. Seega see oli väga ideaalne teema, mille kohta enda tuttavatelt uurida, mida nemad sellest arvavad .
Uurimistöö koostamiseks tegin küsitluse Google Docsis , mille viisin läbi vanuses 16 kuni 23 eluaastat, kelle hulgas oli nii mehi kui naisi. Eesmärgiks oli teada saada, kui paljud vastajad taaskasutavad rõivaid.
Tulemused on esitatud erinevate peatükkide all, kus olen välja toonud joonised ning neid ka analüüsinud.

VASTAJATE SOOLINE JAOTUS

Küsimustikule vastas kokku 19 inimest. Kellest 10 olid mehed ja 9 olid naised. Nii, et vastajad jagunesid üsna võrdselt. (vt. joonist 1)
Joonis 1. Vastajate sooline jagunemine

Vastajate vanuseline jagunemine

Vanuste vahemik, mille valisin oli 16 kuni 23 eluaastat. Kõik vanuse rühmad olid vastajate näol esindatud . Kõige rohkem oli vastajaid vanuses 18-20, neid oli kokku 10, kellest 6 olid mehed ja 4 olid naised. Kõige vähem oli vastajaid vanuses 16-17, neid oli kõigest 2 kellest 2 olid naised ja mehi selles vanuserühmas puudus. Oli ka vastajaid vanuses 21-23, neid oli 7, kellest 3 olid naised ja 4 olid mehed. Enamus vastajatest olid ikkagi vanemad ja täisealised.
Kõige suurema osa siis moodustasid vanuses 18-20 kelle protsent oli 52,6%, kellele järgnes tihedalt vanuserühm 21-23 kelle protsent oli 36,8%.(vt. joonist 2)
Joonis 2. Vastajate vanuseline jagunemine

taaskasutuse olulisus

Küsimus, kui paljud inimesed peavad rõivaste taaskasutust oluliseks võib minu uurimistöö küsimustiku põhjal teha järelduse, et enamus inimesi peavad seda oluliseks. Nimelt 19 vastajatest peab rõivaste taaskasutust oluliseks 17 inimest, protsentuaalselt on see 89,5%. Ei vastasid ainult 2 inimest kes siis moodustasid kõigest 10,5% kõigist vastajatest. 17 inimesest moodustasid mehed 9, kes peavad oluliseks taaskasutust ja naistest 8. (vt. joonist 3)
Joonis 3. Jaotus taaskasutuse olulisuse järgi

Jah vastajate olulisus

Järgmisele küsimusele vastasid need, kes pidasid oluliseks rõivaste taaskasutust ja pidid seda hindama 5 palli skaalal. Enamus vastajad pidasin üsna oluliseks rõivaste taaskasutust. Kuuele inimesele oli see oluline 5 palli skaalal 3 palli, kümnele inimesele oli 4 palli ja ühele inimesele oli 5 palli skaalal 5 palli. (vt. joonist 4)
Joonis 4. Jah vastajate olulisus

Ei vastajate olulisus

Sellele küsimusele vastasid siis need, kes ei pea oluliseks rõivaste taaskasutust. Kuna ainult kaks inimest vastasid ei, siis pikka järeldust teha ei saa. Graafiliselt näidata ei saa, kuna küsimusele said nad vastata oma enda arvamusega. Üks vastajatest ei ole kuulnud taaskasutusest ja teine vastaja ei ole mõelnud sellele, kuna kannab enamus riideid ära.

Rõivaste taaskasutuse viiside teadlikus

Vastajad vastasid, kui teadlikud nad on erinevatest rõivaste taaskasutuse viisidest . Enamus vastajatest on pigem teadlikud, neid oli 10. 5 inimest vastasid, et on vähe teadlikud, 3 inimest on pigem teadlikud ja üks inimene vastas, et ei ole üldse teadlik. 0 inimest vastas, et on väga teadlik. Seega võib teha järelduse, et inimesed on ikkagi üsna vähe teadlikud rõivaste taaskasutuse viisidest. (vt. joonist 5)
Joonis 4. Rõivaste taaskasutuse viiside teadlikus

Vanade rõivaste taaskasutus

Järgimises küsimuses vastasid vastajad, mida nad teevad vanade rõivastega. Tõin välja erinevad variandid, mille vahel said vastajad valida. Enamus vastajatest annavad rõivad sugulastele või õdedele/vendadele, neid oli 14 (73,7%) kõikidest vastajatest. Samuti viivad paljud enda rõivad kaltsukatesse, neid oli 10 ja 7 inimest annevatad enda rõivaid. (vt. joonist 6)
Joonis 6. Vanade rõivaste taaskasutus

Kaltsukate külastuse tihedus

Küsisin vastajatelt, kui mitu korda külastavad kaltuskaid ja ajavahemik oli kolm kuud ehk kolme kuu lõikes. Enamus vastajatest siiski ei külasta kaltsukaid, neid oli 6 (31,6%). Paljud vastajad külastavad kaltsukaid kolme kuu lõikes 1-2 korda, neid oli 9 (47,4%). Ning oli ka neid, kes külastavad kaltsukaid rohkem, kui 1-2 korda. (vt. joonist 7)
Joonis 7 Kaltsukate külastuse tihedus

Rõivaste annetuse tihedus

Kui eelnevas peatükis oli juttu kaltsukates, siis järgnev teema on annetus. Nimelt küsisin, kui paljud inimesed annetavad enda rõivaid kolme kuu lõikes. Väga suure osa moodustas, et ei anneta üldse, neid oli kokku 10 ehk 52,6%. See moodustab üle poolte vastajatest, kes kahjuks ei anneta oma rõivaid. Kuid suur hulk vastajaid siiski annetab oma rõivaid 1-2 korda, neid oli 9 ehk 47,4%. Mis on ka üsna hea tulemus. Neid kes annetakse rohkem, kui 1-2 korda kuus oma rõivaid ei olnud. Kui vaadata vastajate arvu, kui paljud annetavad ja kui paljud ei siis need on peaaegu, et pooleks. (vt. joonist 8)
Joonis 8 Rõivaste annetuse tihedus

Vanad rõivad uuteks

Küsisin küsitlejatelt, kui tihti teevad ümber enda vanu rõivaid uuteks. Üle poolte vastajatest ei tee enda rõivaid ümber uuteks, mida oli ka arvata. Enamus inimestel ei ole oskusi, et teha vanu uuteks, muidugi saab viia õmbleja juurde, kuid see on üsna kulukas . Seega 13 inimest ei tee enda vanu rõivaid ümber uuteks. Üllatuseks 6 inimest teevad enda vanu uuteks. (vt. joonist 9)
Joonis 9 Vanad rõivad uuteks

Rõivaste taaskasutuse informatsioon

Eelviimaseks küsisin, kust on kuulnud erinevatest rõivaste taaskasutuse võimalustest. Tõin neile välja erinevad informatsiooni allika ning said ka ise lisada juurde vastuse võimalusi. Vastajad said valida mitut erinevat allikat. Suurel hulgal vastajatest on kuulnud erinevatest võimalustest Internetist, neid oli 17. Mis on iseenesest mõistetav, et enamus inimesi saab informatsiooni internetist, sest see on meie kõige suurem allikas. Üsna paljud ka on kuulnud erinevatest võimalustest sõbralt, neid oli 9. 5 vastajat on kuulnud sellest logidest, 3 koolist, 1 vanematelt. (vt joonist 10)
Joonis 10 Rõivaste taaskasutuse informatsioon

Taaskasutatud rõivaste maksumus

Viimaseks küsisin, kui palju on inimesed nõus maksma taaskasutatud rõivaste eest. Tõin välja erinevad summade vahemikud. Enamus inimesi on nõus maksma 0-5 eurot, neid oli 10 (52,6%) ja 6-10 eurot, neid oli 9 (47,4%). Üsna paljud on taaskasutatud rõivaste eest nõus maksma 11-15 eurot, neid oli 6 (31,6%). Kolm inimest on nõus maksma 16-20 eurot ja üks vastaja on nõus maksma taaskasutatud rõivaste eest koguni rohkem, kui 21 eurot. (vt. joonist 11)
Joonis 11 Taaskasutatud rõivaste maksumus

kokkuvõte

Uuringust selgus, et rõivaste taaskasutus Eestis on üsna populaarne . Väga paljud inimesed rõhuvad taaskasutusele ja on sellega väga hästi kursis. Nii naised, kui ka mehed teavad taaskasutusest palju ja teevad kõik, et säästa loodust ja olla loodussõbralikud. Vähesed inimesed viskavad ära enda rõivaid, enamus ikka annavad enda vanad rõivad taas ringlusesse. Olgu selleks siis õed/vennad, kaltsukad, müüakse turul, annetatakse või veel miskit muud. Minu uuringut saab seega lugeda õnnestunuks, sest inimesed teavad taaskasutus viisidest, teavad kuhu enda vanad rõivad viia, teavad kust informatsiooni saada ja teadvustavad endale, et loodust tuleb säästa.
Meeste ja naiste vahelist ebakõla ei esinenud , oldi üsna üksmeelsed.

Viidatud allikad

https://docs.google.com/forms/d/1_AJtH76O6faiuQzcvqXwWj2irlCsqeDQ1zbgUJk6QKw/edit

Lisa1