Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lühiuurimus seentest (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui tihti käid seenel?
  • Milliseid mürgiseid seeni sa tead ütle vähemalt 3?
Lühi uurimus seentest
Küsitlesin 15 inimest neist oli 6 meessoost ja 7 naissoost. Vastajate vanus oli 15-76 aa. Küsitluse meetod oli läbi neti ja päriselu,15 inimesest vastasid 4 inimest läbi gmaili ja ülejäänud 11 vastasid päriselus.
Esimene küsimus- Kas sa sööd seeni?
Viieteist vastajatest söövad seeni tihti 26% ehk 4 inimest ja 20% ehk 3 inimest ütlesid et söövad väga harva ja üle jäänud ei söö üldse ehk 54%.Kõige huvitavam olid see et sõid seeni kõige vanemad inimesed küsitlejatest.
Teine küsimus- Kui tihti käid seenel?
Viieteist vastajatest käib seenel tihti 6 inimest ülejäänud 9 inimest ei käi seenel üldse.6 korda100 jagatud 15võrdub 40%.Selgus,et naised käivad rohkem seenel kui mehed.
Kolmas küsimus-Milliseid seened meeldivad kas praetud , morineeritud või kupatatud?
Küsimusele vastasid 7 inimest neist 5 ehk 71%vastasid meeldivad ainult praetud seened ja 2 ütlesid ,et neile meeldivad morineeritud ja kupatatud. Selgus ,et 3 inimest pole kunagi proovinud kupatatud seeni.
Neljas küsimus- Milliseid mürgiseid seeni sa tead ,ütle vähemalt 3?
7 küsitletud naisest vastasid 5 punane kärbseseen, roheline kärbseseen ja valge kärbseseen. 1 vastas kevadkorgits,
kuhik-narmasnutt ja viimane vastas siid -narmasnutt, terav paljak, kevadkogrits .6 küsitletud mehest vastas esimene kaseriisikas ,valge kärbseseenja harilik murukera. Teine vastas punane kärbseseen, pruun kärbseseen. Kolmas vastas roheline kärbseseen, kühmvöödik ja punane kärbseseen. Neljas teadis ainult 1 punast kärbseseent.5ja 6 vastas kevadkorgits ja roheline kärbseseen. Selgus ,et mehed teavad palju rohkem mürgiseid seente liike kui naised.
Viies küsimus-mis seen on pildil?
Naised vastasid 100% et see seen on kollane pilvik aga mehed vastasid 83% üks ei teadnud mis seen see on .
Lühiuurimus seentest #1
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Danilk Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kärbseseened
15
doc

Kärbseseened

.......................................................................13 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................15 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................... 16 3 SISSEJUHATUS Seen on vanem kui meie, õigupoolest on nad ühed vanimad Maa elanikud. Palja silmaga nähtavad seened kasvasid siin juba devoni ajastul, seega üle 400 miljoni aasta tagasi, pisiseened aga veelgi varem: ühed vanemad jäljed elust planeedil Maa jätsid ilmselt pärmilaadsed seened umbes 3,8 miljardit aastat tagasi. Seened on levinud pea igasse maakera sfääri. Neid on mullas ja puudel; õhus, järvedes, jõgedes ja meredes on miljoneid seenespoore

Bioloogia
Mükoloogia eksam
33
doc

Mükoloogia eksam

Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia ­ seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees ­ elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000

Bioloogia
Eesti esimene üldlaulupidu
60
docx

Eesti esimene üldlaulupidu

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Mari-Liis Seegel 12b Eesti esimene üldlaulupidu Uurimistöö Juhendaja: Sille Tiks Tartu 1 2013 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................4 1 Laulupeo eellugu................................................................................5 1.1 Vanemuise selts..............................................................................6 1.2 Ettevalmistused...............................................................................7 1.3 Kuidas laulupeole tuldi? ....................................................................8 1.4 Repertuaar.....................................................................................9 2 Esimene üldlaulupidu................................................

Ühiskond
Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil
86
docx

Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil

Keila Hariduse Sihtasutus Keila Kool mittestatsionaarne õpe Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil Uurimistöö Koostaja: Liina Virolainen Juhendaja: õp. Eve Torv Risti 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ……...…………………………………………………….… 3 1. SUITSETAMISE OLEMUS ………………………..…………………..... 4 1.1 Alustamine ……………………………………………………………...….. 4 1.2 Suitsetamisest on raske loobuda, sest … …..….…………………………. 5 1.3 Suitsetamise mõju organismile ……………………………...………….…6 1.4 Organism pärast suitsetamisest loobumist ………………………………. 8 2. ABIVAHENDID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS …………….... 9 2.1 Nikotiini asendusravi ehk NAR ……

Bioloogia
SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND
72
docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

Punane kärbseseen on leidnud meditsiinis laialdast kasutamist. Teda on kasutatud hambavalu puhul, halvatuse korral, radikuliidi, reuma raviks. 19. sajandil soovitasid meditsiiniteadlased sellega ravida paljusid haigusi: krampe, närvihaigusi, tuberkuloosi angiini, kilpnäärmehaigusi, veresoonespasme jt. haigusi. Et saada haigele kohale pealemäärimiseks kasutatavat ravimit, pannakse kärbseseene tükid kinnisesse pudelisse või purki ja lastakse paar päeva seista, misjärel muutub seen kollaseks õliks. Ravi kärbseseenega peetakse siiski ohtlikuks ega reklaamita selle kasutamismooduseid. 3. Harilik murumuna (Lycoperdon perlatum) 36 Seent võib kohata metsades, karjamaadel, parkides ja koduaedades lehe- ja oksavarise mädandajana, üksikult või rühmiti. Juuli ­ oktoober. Noorena, kui seeneliha on veel puhasvalge, on harilik murumuna hea söögiseen. Oma erakordse suuruse tõttu pälvib meedias rohkesti

Loodus õpetus
Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007
150
pdf

Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005

Keskkond ja säästev areng
Coca-Cola - müüdid ja tegelikkus
27
doc

Coca-Cola - müüdid ja tegelikkus

Kool Uurimistöö alused Nimi Klass COCA-COLA ­ MÜÜDID JA TEGELIKKUS Õpilasuurimus Juhendaja Koht Aasta Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus ...................................................................................................................3 1. Taustinformatsioon.....................................................................................................4 1.1 Coca-Cola ajalugu................................................................................................4 1.2 Coca-Cola retsept ................................................................................................ 5 1.2.1 Algne retsept..................................................................................................5

Keemia
Noorte tervisekäitumine
20
docx

Noorte tervisekäitumine

Tallinna 37.Keskkool NOORTE TERVISEKÄITUMINE Uurimustöö Kristina Davõdova 12.B klass Juhendaja: Katrin Noormägi Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1.Alkohol.............................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile.........................................................

Psühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun