Õpetaja tervis (0)

ÕPETAJA TERVIS
(Merisalu, 2000)
Grupi iseloomustus: 
 1997a. 85% N, 15% M. Küsitluses 92,2%N ja 7,8%M.
 90% eestlased, 9% vene ja 1% teiste rahvuste õpetajad.
 Vanuseliselt 
19-34a (noor õpetaja) 28%
50-75a (vana õ.) 28%
35-49a (keskealised) 44%
 Keskmine tööstaaž 17,811,9a
 Haridustase
82% kõrgharidus
15% kesk-eriharidus
2%  keskharidus
 Perekonnaseis
66% abielus
17% vallalised
11% lahutatud
5% lesed
Organisatoorsed   riskitegurid : 
 Tugevamini  häirivateks  hinnati  töövahendite,  teadmiste-  ja 
ajapuudusest  tingitud  probleeme,  vähem  pöörati  tähelepanu 
autonoomia  küsimustele.
 Harva tajutakse tööl ülepinget.
 Häirivaks peeti  aegunud  töövahendeid, töövahendite ja 
puhkeruumi puudust.
Psühho-sotsiaalsed riskitegurid: 
 Rohkem häirivaks on õpilaste vägivald, tööst tingitud  pinged  
kodus. Vähem häirivad kolleegidest ja juhtkonnast tulenevad 
probleemid.
 Sageli kummitavad töömõtted vabal ajal 60% õpetajatest.
 33% õpetajatest suhtlemine  ei häiri, 32% häirib vähe, 17% 
mõõdukalt ja 17% tugevalt.
Füüsilisest koolikeskkonnast tulenevad riskitegurid: 
 Näitajatega (tolm,  mustus , müra, niiskus,  valgustus ) jääb rahule 
30%  õpetajatest,  27,6%  häirib  harva,  18%  mõõdukalt  ning 
21,7%  tunnevad  end pidevalt-tugevalt häiritult.
 Enim häirib  kisa , seejärel mustus ja tolm, vähem valgustus.
Ergonoomilised riskitegurid: 
 Kolmandik vastajatest ei märkagi ergonoomilisi probleeme 
( sundasend , töö monotoonsus, töö õlgadest kõrgemal kätega).
 Kolmandik tunneb end mõnevõrra häiritult, kolmandik on 
nimetatud teguritega sageli silmitsi.
 Õpetajatest 11,4% on kooliergonoomikast tugevalt kurnatud.
 Õpetajatel 31% ei esine pingeid, 32% esineb mõningaid pingeid, 
19% on mõõdukas ja 18% tugev  stress .
Korrelatsioonid : 
 Mida noorem õpetaja, seda rohkem häirib töö organiseerimatus. 
Noor õpetaja on tundlikum. 
 Keskealised  õpetajad  on  tundlikumad  teadmiste  puudumise, 
mitterahuldust pakkuva töö ja negatiivse psühhosotsiaalse miljöö 
suhtes.
 Naised muretsevad rohkem oma teadmiste hulga pärast. Naised 
ootavad  rohkem tunnustust kui mehed. Naisi väsitab laste 
lärmamine.
 Mehed kipuvad sagedamini kasutama suhtlemisel füüsilist 
jõudu. Mehi tüütab raskuste tõstmine.
 Eestlaste kollektiividele on iseloomulikumad sagedasemad 
konfliktid võrreldes teiste rahvustega.
  Suuremates  kollektiivides tunnetatakse teravamalt halba 
tööõhkkonda, suuremat ebakindlust suhetes juhtkonnaga, 
õpilaste vägivalda
Tervisekaebused (1): 
1. Mittesomaatilised  kaebused .
Ebameeldivustunne tekib oma tervisele mõeldes 26,4% vastanutest. 
Liigesevaludes  õpetajaid  on  9,3%  ja  töö  katkestajaid  1,8%.  Enim 
kannatatakse jalgade- (25,7%) ja seljavalude käes (18,7%).
2. Somaatilised  valud.
Pingepeavaludest  mõtlemine  tekitab  ebameeldivust  kolmandikul 
õpetajatel.  Märgatavas  valusündroomis  töötab  13,4%,  samal 
põhjusel  katkestab  töö  4,2%  õpetajatest.  Peavalu  esineb  23,8%, 
pisteid südames 12,8% vastanutest.
3. Kurnatusilmingud.
Ebameeldiv/märgatav  väsimus  tööl  17%,  tegevuse  katkestamine 
3%  juhtudest.  Tugevat  üleväsimust  37%,  stressi  26%,  silmade 
kipitust 24% õpetajatest.
Tervisekaebused (2): 
4. Külmetushädad.
Külmetusest  ebameeldivustunnet   tajub   26%  ja  tööd  oluliselt 
segavaks  14%  õpetajatest.  Töö  katkestamist  külmetuse  tõttu 
tunnistab   7%  õpetajatest.  Haigusehele  jääb   gripi   tõttu  13% 
õpetajaid.  Hääleprobleemid  häirivad  tööd  21%  ja  köha  15,5% 
õpetajatest.
Tervis  on  korras  53%  eesti  õpetajatel,  kolmandik  tunneb 
ebameeldivust, kui mõtleb oma hädadele.
13%  õpetajatest  märkab  oma  viletsat  tervist  alles  tööl,  4%  on 
sunnitud töö katkestama/haiguslehele jääma.
Korrelatsioonid: 
Mida  tõsisemalt  vaevab  õpetajaid  töökeskkonnast   tulevate  
tegurite hulk, seda  halvem  on tervis.
Väsimus  süveneb  koos  ajadefitsiidi,   koduste   probleemide, 
ülejõukäiva tegevuse, kõrge vastutuse, töömõtetega vabal ajal.
Stressi tekitab ülejõukäiv töö, lakkamatud töömured.
Depressiooni  soodustab  ebameeldiv  tööõhkkond,  müra,  püsivad 
töömured, kodused probleemid.
Väsimuse,  stressi,  depressiooni  põhjusteks  on  ka  õpilaste 
vägivald,  tunnustamata  jäänud  pingutused,  vajadus  suuremate 
teadmiste  ja  puhkeruumi  järele,  ergonoomilised  probleemid  ja 
töövahendite puudus.
Noored vähese staažiga õpetajad kannatavad peavalu, väsimuse, 
depressiooni,  gripi,  hääleprobleemide  käes.  Eakamad  staažikamad 
kannatavad  rohkem  unehäirete,  silmade  väsimuse,  liigesevalude 
käes.
Korrelatsioonid: 
Seost töökoormuse ja tervisekaebuste vahel ei leitud.
Mida  suurem  on  õpilaste/õpetajate  arv  koolis,  seda  rohkem 
esineb  pea-,  kõhu-  ja  südamevalusid,  unehäireid,  väsimust, 
ekseemi .
Õpetajatööks  väga  heas  vastavuses  ( kehaliselt /vaimselt/ emotsio -
naalselt) on vaid veidi üle kümnendiku õpetajatest.
Keskmiselt sobivaks  hindab end kolmandik.
Suuremate  koolide  kollektiividel  esineb  viletsam  vaimne  ja 
emotsionaalne tasakaal.
Ka  teiste  maade  õpetajate  uuring  on  näidanud  selle  ameti 
stressirohkust. Hariduse reformimisega kaasnevad lisapinged.
MURPHY SEADUSED ÕPETAJALE 
 Mida rohkem seletad, seda vähem pärale jõuab.
Andekas õpilane hoidub õpetajast eemale.
Uus õpilane tuleb koolist, kus pole midagi õpetatud.
Probleemne õpilane on tavaliselt juhtivõpetaja poeg või tütar.
Mida katkisem on koopiamasin, seda vähem kulub aega ja paberit.
Katastroofsel hetkel tullakse tundi kontrollima.
Koosoleku pikkus sõltub sellest, kui probleemsed on õpetajad.
Õpetajatetoas on kõige suurem segadus.
KASUTATUD KIRJANDUS
Merisalu, E. Eesti õpetajate tööstress ja tervis. Tartu, 2000

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10