......4 1.2. Tööandja kohustused suhetes ametiühingutega...................................................5 1.3. Usaldusisik...............................................................................................................7 2. Ametiühingute ajalugu..................................................................................................9 2.1. Ametiühingute teke Eestis....................................................................................10 2.2. Ametiühingud Eesti Vabariigis............................................................................11 2.3. Ametiühingute nõukogulikud aastad..................................................................11 2.4. Ametiühingud taasiseseisvunud Eestis................................................................11 3. Hetkeolukord Eestis.....................................................................................................14 Kokkuvõtte............................................
· Sobivate asenduskaupade olemasolu. · Lõpptarbijate ümberlülitumiskulude suurus. · Asenduskaupade omadused/kvaliteet kas ostjad loevad asenduskaupu samaväärseks või isegi paremaks kui haru tooteid. · Asenduskaupade hind. - Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama huvigruppide mõju ja täiendkaubad. · Mitmesugused huvigrupid: valitsusorganid, omavalitsused, keskkonna- ja tarbijakaitse organisatsioonid, konkurentsiamet, ametiühingud jms. · Täiendkaupade valmistajad: ettevõtted, kes valmistavad tooteid, mida tarbitakse koos haru ettevõtete toodetega (nende hangete piisavus ja hind). - Tegevusharu liikumapanevad jõud. · Harud muutuvad, sest teatud jõud tõukavad ettevõtteid muutma oma käitumist. · Liikumapanevate jõudude analüüsi rolliks on välja tuua tegevusharu tähtsaimad liikumapanevad jõud (tavaliselt on neid 3-4), mis määravad arengu lähiaastatel.
ja täiendkaubad. lähedast positsiooni. Nad võivad üksteisega sarnandega erinevate tegurite poolest: - · sortiment, HUVIGRUPID: valitsusorganid, omavalitsused, keskkonna- ja tarbijakaitse organisatsioonid, konkurentsiamet, ametiühingud jms. · kasutatavad turustuskanalid TÄIENDKAUBAD: valmistajad. Ettevõtted, kes valmistavad tooteid, mida tarbitakse koos haru ettevõtete toodetega(nende hangete piisavus ja hind) · samaulatuslik vertikaalne integratsioon,
Teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega. Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine. Sisendite tarnijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. - Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama huvigruppide mõju ja täiendkaubad. Mitmesuguste huvigruppide mõju: valitsusorganid, omavalitsuses, keskkonna- ja tarbijakaitse organisatsioonid, konkurentsiamet, ametiühingud jms. Täiendkaupade valmistajad: ettevõtted, kes valmistavad tooteid, mida tarbitakse koos haru ettevõtete toodetega (nende hangete piisavus ja hind). Näiteks: arvutimängude turg sai laieneda täna arvutite hinna langusele, koduarvutite levikule; E-lugerite kättesaadavus mõjutab E- raamatute müüki; 3D televiisorid ja saated. - Tegevusharu liikumapanevad jõud. Muutused tegevusharu pikaajalises kasvutempos Muutused selles, kes toodet ostavad ja kuidas nad seda kasutavad
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast isikust; tööd tehakse tavaliselt isiklikult; oluline on t
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kolle
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
Kõik kommentaarid