Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Ametiühingud Eestis (0)

1 Hindamata
Punktid
Ametiühingute
tegevus
Ametiühing
Ametiühingu eesmärk on
töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste,
majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja
huvide esindamine ja kaitsmine.
Ametiühingusse kuulumine või mittekuulumine
on vabatahtlik ning ametiühingusse kuulumise
või mittekuulumise eest ei tohi inimese õigusi
piirata.
Ametiühingu võivad asutada vähemalt viis töötajat.
Ametiühingute pädevusse kuulub:
ü
töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate
lepingute sõlmimine tööandja, kohalike
omavalitsusüksuste ja Vabariigi Valitsusega;
õigusaktide eelnõudesse ettepanekute esitamine
töötajate õigusi ja huve puudutavates küsimustes;
ettepanekute esitamine töö- ja sotsiaalküsimusi
reguleerivate õigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks;
tööohutuse ja töötervishoiu olukorra parandamiseks
koostöö tegemine tööandjaga;
töötajate konsulteerimine ja informeerimine;
oma liikmete esindamine ja kaitsmine
töövaidlusorganites, suhetes tööandjaga.
Eesti Ametiühingute Keskliit (lühendina EAKL)...
... on Eesti Pärast mitmeid aastaid
ametiühingute keskne lakanud tegevuse
organisatsioon. tagajärjel taasloodi see
Organisatsioon sai 1927. aastal nime all
alguse Eestis 1917 . Eestimaa
aastal, kui Tallinnas Töölisühingute
moodustati Keskliit.
Ametiühingute
Keskbüroo.
ELANIKE SUHTUMINE
AMETIÜHINGUTESSE:
2009. a. sügisel tellis Eesti Ametiühingute Keskliit
uuringufirmalt Faktum & Ariko ametiühingute
kommunikatsiooniauditi, et selgitada välja, mida
inimesed teavad ametiühingutest ning kuidas
suhtuvad nende tegevusse.
Märkimist väärib, et väga suur hulk küsitletutest (30 ­
40%) ei osanud ametiühingute teemal seisukohta
võtta, millest võib järeldada, et inimeste teadlikkus
ametiühingute tegevusest on võrdlemisi madal.
Kahjuks on tänase seisuga olukord üsna
samasugune.
ELANIKE SUHTUMINE
AMETIÜHINGUTESSE:
väga vähesed kinnitasid osalemist kodanikuühendustes (vaid 14% küsitletutest)
ning kõigest 13% küsitletutest leidsid, et nad peaksid olema ühiskondlikult
aktiivsemad.
Vastustest ilmnes, et väga suurel osal inimestest puudub arvamus
ametiühingute kohta ning nad ei tea ametiühingute tegevusest kuigi palju.
Ligi veerand vastajatest leidsid, et ametiühingud on passiivsed ja nõrgad.
Eestis on palju ametiühinguid,nagu
näiteks:
Riigi-ja
omavalitsusasutuste
töötajate ametiühingute
liit(ROTAL)
Eesti Teenindus-ja
Kaubandustöötajate
Ametiühing (etka) Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Haritlaste Ametiühing
Fifth level
Lisad
Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
Second level Second level
Third level Third level
Fourth level Fourth level
Fifth level Fifth level
Ametiühingute keskliidu Ametiühingute toetaja,
logo Euroopa Komisjon
Tänan vaatamast!
Kasutatud infot:
interneti lehekülgedelt(Vikipeedia,eesti.ee ja google)
Vasakule Paremale
Ametiühingud Eestis #1 Ametiühingud Eestis #2 Ametiühingud Eestis #3 Ametiühingud Eestis #4 Ametiühingud Eestis #5 Ametiühingud Eestis #6 Ametiühingud Eestis #7 Ametiühingud Eestis #8 Ametiühingud Eestis #9 Ametiühingud Eestis #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Riviera9 Õppematerjali autor
Esitlus sisaldab infot eestis olevate ametühingute tegevusest ja kasulikusest töötavale inimesele.

Sarnased õppematerjalid

Ametiühingute ajalugu ja hetkeolukord Eestis
16
doc

Ametiühingute ajalugu ja hetkeolukord Eestis

LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp Ametiühingute ajalugu ja hetkeolukord Eestis Referaat sotsioloogias Õppejõud: VEIELAINEN Mõdriku2008 Sisukord KÕI ST1....................................................................................................................1 Mõdriku2008.............................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................

Sotsioloogia
TÖÖÕIGUS
108
docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED:  Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne).  Kaasaegsed s

Tööõigus
Tööiguse konspekt
66
pdf

Tööiguse konspekt

Lähtudes Eesti põhiseadusest ja EL direktiividest on järgmised individuaalseid töösuhteid puudutavad printsiibid:  õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta; PS § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.  töötingimused on riigi kaitse all; TA peab tagama kokkulepitud töötingimused, mis tulenevad seadustest, muudest õigusaktidest v kollektiivlepingust. See põhimõte on väljendatud TLS § 2 seaduses sätestatust ei või töötaja kahjuks kõrvale kalduda, välja arvatud juhtudel, kui

Tsiviilõigus
ToÃoÃoÃigus konspekt-2013
25
doc

To�o�o�igus konspekt-2013

I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes

Kategoriseerimata
ToÃoÃoÃigus konspekt
25
doc

To�o�o�igus konspekt

I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes

Kategoriseerimata
ToÃoÃoÃigus konspekt
25
doc

To�o�o�igus konspekt

I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes

Kategoriseerimata
Tööõiguse konspekt
25
doc

Tööõiguse konspekt

I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes

Tööõigus
Tööõigus
25
doc

Tööõigus

I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes

Õigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun