100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sibul1
Õppematerjali autor
..........................................74 3 SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata profülaktiliste meetmete suunda, eristada inimrühmi, kes enim sageli satuvad ühe või teise ühiskondlikult ohtliku ründe alla, s.t kindlaks teha riskirühmi ja "töötada" nendega.
Võimalikud lähenemisviisid: 1. Kuritegu kui sotsiaalne kahju (nt Edwin Sutherland) 2. Kuritegu kui inimõiguste rikkumine (nt Herman ja Julia Schwendinger) 3. Sisuliselt puudub vahe hälbiva käitumise ja kuriteo vahel. Seda, millised teod saavad kuriteo staatust määratlevad need, kelle käes on võim (konfliktiteooriad) Kriminoloogia uurimisained: n Kuritegevus kui ühiskondlik nähtus n Kuritegelik käitumine ja kurjategija isiksus n Kuritegevuse kontroll Klassikaline koolkond Cesare Beccaria n Valgustamisfilosoofia mõju n Õiguses praktiseeritav julmus sundis teda loobuma juristi karjäärist n 1760 sattus vanglasse mõneks kuuks - katsus abielluda vastu oma isa tahet n Raamat “Kuriteost ja karistusest” ilmus anonüümselt Põhimõtted: n kuritegusid on parem ennetada kui karistada n Selleks, et kuritegusid ennetada, peavad seadused olema selged n
viibida). 2 Suur osa vägistamisi pannakse toime korterites, isiklikes suvilates või majades. Võõraid naisi vägistatakse üldkasutatavates kohtades õhtusel või öisel ajal. Just sellised kuriteod lõpevad sageli tapmisega või ohvri paljaks riisumisega. VÄGISTAJAD Seksuaalsete kallaletungide sisemised põhjused on seotud kurjategija ettekujutusega iseendast, mina-kontseptsioonist, aga samuti vajadusega saada maksimaalne rahuldus ja kinnitus oma isiksusele. Seksuaalse vägivalla kasutamisega lahendab kurjategija enda jaoks kõige tähtsamat ülesannet õigustab enda eksisteerimist just sellisena nagu ta on. Kurjategija õigustab eksisteerimist just iseendale, tema olemuses on tõusnud esikohale seksuaalsfäär. Seepärast on tal vaja leida tunnustust selles sfääris. Sageli see tal ei õnnestu. Küsitlused
2.1.2 Üleolekuvägistamine Üleolekuvägistamise ohvriks võib olla pigem tuttav või (lähi-)sugulane. Kuritöö toime pannud isik kahtleb tavaliselt oma mehelikkuses, pidev ebaõnn naistega (harvemal juhul meestega) lähisuhete loomisel ja vägivaldse seksuaalfantaasiad, mida soovitakse reaalselt ka ellu viia. Kuritöö motiiviks on soov kontrollida teist inimest ja vajadus tunda võimu ja üleolekut. Kurjategija võib olla eelnevalt karistatud seksuaalkuritegude eest. Rünnak ohvri vastu on harilikult ettekavatsetud. Ohvri suhtes ei pruugita kasutada ülemäärast vägivalda, pigem käsutatakse ja antakse korraldusi ning kasutatakse külm-või tulirelva. Vägivallaakt võib kesta tunde, et kurjategija saaks nautida oma võimu ja kontrolli ohvri üle. 2.1.3 Sadistlik vägistamine Sadistliku vägistamise ohvriks võib olla üldjuhul eelnevalt tuttav inimene. Kurjategijal
3. Preventiivne/profülaktiline ärahoidev, tõkestav. Tegeleb ühiskonna kuritegevuse reaktsioonide ja ühiskonnapoolsete kuritegevusele reaktsioonide uurimisega. Profülaktiline aspekt kõige lähedasem kriminaalpoliitika paljuski kattub preventiivne profülaktilisega. Uurib haigusi, nende põhjusi, püüab aru saada. Karistus ei saa olla eesmärk iseeneses, vaid ta peab püüdma karistatavaid tegusid edaspidi ära hoida. Üldpreventiivse teooria kohaselt kurjategija on kohe tegemas süüteo toimepanemise otsust. Talle avaldab mõju hulk motiive, millest osa räägib poolt ja osa vastu. Ühel poolel on süüteole õhutavad motiivid, nt kättemaks, viha, ahnus vms, teisel pool aga pärssivad motiivid nagu sünnipärane vastumeelsus igasuguse vägivalla vastu või kavatsusega omandatud kalduvus oma kirgi alla suruda. Otsus kujutab endast sel juhul niisuguses motiivide kogumis sisalduvate tõukejõudude koosmõju tulemust
kelle ema oli tihti kodust eemal, kuritarvitati seksuaalselt kaks korda enam kui neid, kelle ema oli rohkem kodus. 43%-l juhtudest kuritarvitati seksuaalselt ainult üks kord; 68%-l juhtudest kestis seksuaalne kuritarvitamine alla kahe aasta; 95% ohvritest elas samal ajal koos vanematega, Uurimusest järeldub, et isa-tütre verepilastus sisaldab tavaliselt rohkem kui ühte intsidenti ja kestab pikemat aega. Lowensteini tüpoloogia Pedofiile on oluline selekteerida, kuna teades kurjategija pedofiili käitumise mustrit ja iseärasusi, on spetsialistidel lihtsam probleemi olemusega tegeleda, nii psühhiaatritel ravi võimaluste leidmisel kui politseiametnikel kuritegude avastamisel. Täiskasvanud, enamuses mehed, kes lapsi ahistavad, võib paigutada järgmistesse kategooriatesse (Lowenstein 1998:27): · (tavaliselt) mehed, kes on seksuaalselt erutunud laste suhtes, kellel on fantaasiad, millele nad kunagi ei reageeri;
-et ükskõik - arvestavad haavatavate isikute, sh lapsohvrite spetsiifilisi vajadusi ning et meetmed tehakse neile millise isiku poolt lapse õhutamine lõikes 1 nimetatud akti sooritamisele ei vähendaks selle isiku kättesaadavaks. krimvastutust niisuguste tegude kordasaatmise eest. 4 Teenuste osutamine ei sõltu ohvri valmisolekust süüdistust esitada või kurjategija vastu tunnistusi anda. 43 Kriminaalkuriteo kohaldamine- Konventsiooniga sätestatud kuriteod kehtivad sõltumata ohvri ja 5 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid konsulaar- ja muu kaitse osutamiseks oma riigi kurjategija omavahelistest suhetest. kodanikele ja teistele ohvritele, kellel on õigus sellisele kaitsele kooskõlas rahvusvahelisest õigusest 44 Jurisdiktsioon- et kehtestada jurisdiktsioon mis tahes käesolevas konventsioonis sätestatud
Normativistlik paradigma juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted) loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus paradigmas, kusjuures idealistlikult meelestatud kriminoloogid käsitavad nn loomuliku kriminaalõiguse allikana inimese olemust või siis inimesest kõrgemal seisvat alget. Nad usuvad, et seadused on loomuliku kriminaalõiguse projektsioon. Normativistliku kriminoloogia teene: kurjategija isiksuse problemaatika esiletõstmine. See sunnib ka pidevalt tegelema kriminaalseaduse kvalitatiivse parandamisega sotsiaalse õigluse saavutamise nimel. Kuivõrd kriminaalseadus tuleneb inimese või tema ühiskondliku olemise olemusest, teenib 1 ta objektiivselt inimese huvisid. Järelikult need, kes rikuvad kriminaalseadust, toimivad oma huvide vastu ebanormaalsus tingib kuriteo toimepanemise
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid