Pagulased ja Eesti (0)

Pagulased ja Eesti
1. Eesti statistika pagulaste kohta Eestis. Eestilt on aastatel 1997-2015 rahvusvahelist kaitset taotlenud 821 inimest ja kaitse on saanud 172 inimest (neist 88 pagulast ja 84 täiendava kaitse saajat). 2015. aastal esitati 226 rahvusvahelise kaitse taotlust (2014. aastal esitati 147, 2013. aastal 97, 2012. aastal 77) ja kaitse said 78 inimest.
2. Kirjeldage Eesti pagulaspoliitikat. Millised on Eesti seisukohad rändekriisi, pagulaskvootide, pagulaste abistamise, lõimumise suhtes? Eesti pagulaspoliitika ei toeta välispoliitikat. Kui arengutööstusega toetatakse inimõigusi ja demokraatiat, siis Eesti vasrjupaigapoliitika jätab ukse taha inimesed, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Kuigi teisest küljest on loodud organisatsioone pagulaste abistamiseks näiteks pagulasabi ning Eesti inimõiguste keskus.
3. Mil moel Eesti pagulasi aitab? Eestis tegutseb pagulasabi organisatsioon . Organisatsioon loodi juba 2001. aastal eesmärgiga toetada ja nõustada Eestis elavaid pagulasi ja varjupaigataotlejaid. Tänasel päeval tegeleme peamiselt pagulaste töö- ja karjäärialase nõustamisega, alates Eesti tööturu toimimise põhialuste selgitamisest, karjäärivõimaluste kaardistamisega, lõpetades näiteks eesti keele ja arvutiõppe korraldamise, töökoha ning elukoha otsimisega. Eesti Inimõiguste Keskus tegeleb pagulasvaldkonnas huvikaitsetegevusega, sh kommenteerime õigusaktide eelnõusid ning seisame selle eest, et pagulaste inimõigused oleks tagatud
4. Miks peaks/ei peaks Eesti rändekriisi lahendamisse panustama ? Eesti rändekriisi lahendamisse peaks panustama, kuna me kõik soovime, et Eestis oleks hea ja turvaline elada, ning kui me panustame rändekiriisi lahendamisse siis on kõikidel inimestel Eesti riigis hea elada.

5. Milline on Eesti ühiskonna suhtumine pagulastesse/rändekriisi? Tuua välja uuringuid, arvamusavaldusi koos põhjendustega. Viited juurde.

Eesti elanikud suhtuvad pagulastesse varasemast sallivamalt ja nõudlikumalt.  Eesti elanike üldine võõrapelgus avaldub ettevaatlikus suhtumises pagulastesse: kardetakse teisest kultuuriruumist inimeste vastuvõtmise mõjusid Eesti kultuuriruumile, sotsiaalsüsteemile, turvalisusele. Aga hoiakud on tasapisi muutumas pagulaste suhtes sallivamaks ja samas nõudlikumaks.1

Pagulasi peljatakse varasemast vähem. okku 75% uuringus osalenutest arvab, et inimestel on õigus vabalt rännata. 2015. aasta juunis oli arvas sama 63% vastanutest. Hädas olevate inimeste vastu võtmise poolt on 56% vastajatest, eelmisel aastal pooldas hädas olijate vastu võtmist 43%. 2
1 http://www.err.ee/603090/eesti-elanikud-suhtuvad-pagulastesse-varasemast-sallivamalt-ja-noudlikumalt
2 https://sputnik-news.ee/news/20161206/4111209/eest-elanike-suhtumine-pagulastesse-paranenud.html