Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õppimisvõimalused välismaal. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu soovitakse minna?
  • Mis on Dream Fundation?

Noarootsi Gümnaasium
Uurimustöö
Marleen Metsmaa
10a
ÕPPIMISSUUNITLUS VÄLISMAALE
Juhendaja
Anita Arst
Sigrid Ojavee
Pürksi 2012

SISUKORD


SISUKORD 3
Sissejuhatus 4
1.Paljud noored tahavad välismaale 5
1.1. YFU ( Youth For Understanding ) 5
1.2. Erasmus 6
1.3. Dream Fundation 6
1.4. Evenor 6
1.5. EstYes 6
2. Soov minna välismaale 8
2.2. Infot õpilasvahetuse kohta 8
2.3 Takistavad tegurid 8
2.4 Kuhu soovitakse minna? 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11


Sissejuhatus


Alates ajast, mil Eesti vabanes Nõukogude liidu võimu alt, on hakanud üha enam noori suunduma välismaale. Mida aeg edasi, seda enam minnakse välismaale eesmärgiga omandada seal haridust. Selle uurimustöö eesmärgiks on uurida noorte soove välismaale õppima suundumise osas (mis on neid ajendanud sinna minema) ning kui keegi soovib minna, siis miks ei ole ta veel sinna läinud (mis võivad olla takistavad põhjused). Samuti, kui paljud sooviksid üldse minna välismaale õppima.
Uurimustöö hüpoteesiks on seatud, et üle poolte küsitletud noortest sooviksid minna välismaale õppima, kuid peamiseks nende takistavaks põhjuseks on kas majanduslikud põhjused või vähene keeleoskus.
Töö koosneb esimesena teooriaosast, kuhu on lisatud andmeid eelnevate uuringute kohta samal teemal. Uurimismeetodina on kasutatud küsitlust ning valimiks on valitud 25 Noarootsi Gümnaasiumi õpilast. Teiseks tuleb küsitluse analüüsiosa, kus on analüüsitud noorte arvamusi selle kohta, kust nad said infot välismaale õppima suundumise kohta, kas nad sooviksid minna välismaale õppima ning miks nad ei ole oma soovitud sihtpunktidesse saanud minna õppima minna.

1.Paljud noored tahavad välismaale


Eestis on läbi viidud mitmeid uuringuid, mille alusel selgub , et peamised välismaale õppima soovijad on keskkooliõpilased, eriti abituriendid. Arv on nii suur, et lausa iga kümnes keskkooliõpilane sooviks minna välismaale õppima. Nii selgubki Eestis läbi viidud Dream Foundation Eesti läbi viidud uuringust, et : „Küsitlusele vastanud 1500 abituriendist oli iga kümnes valmis kohe kotid pakkima ning välismaale õppima minema.„ (Silm S. , 2010, Õhtuleht. Uuring: iga kümnes abiturient tahaks minna õppima välismaale).
Üks peamisi põhjusi, miks noored tahavad minna välismaale õppima on see, et nad tahavad arendada oma võõrkeeli ning saada uusi kogemusi. Nii selgub ka Praxise läbi viidud uuringust, et : „Soovi õppida edasi välismaal mõjutab kõige rohkem noorte keeletaust.“(Praxis. 2012, Uuring: gümnaasiumilõpetajate seas on suur huvi õpingute jätkamiseks)

1.1. YFU (Youth For Understanding)


YFUon mittetulundusühing, mille eesmärgiks on õpilasvahetuste korraldamine välismaal. Organisatsioon asutati Ameerikas 1951.aastal ja Eestis tegutseb see organisatsioon alates 1992.aastast.
YfU töötajateks on vabatahtlikud, kes ei saa palka oma tegevuse eest. Käidakse koolides , õpilasesindustes jt tutvustamas. Tutvustajateks on peamiselt need, kes on olnud vahetusõpilane või on vastu võtnud mõne vahetusõpilase.
( http://yfu.ee )

1.2. Erasmus


Erasmus on organisatsioon, tänu millele saavad mina üliõpilased välismaale õppima. Õppida saab Norras, Islandil, Liechtenstein, Šveits ning kanditaatriigid on Türgi ja Horvaatia . Selleks, et osaleda peab õpilase koduülikoolil olema partnerlusleping eelpool nimetuatud riigi ülikooliga. Programmis saavad osaleda teise aasta üliõpilased.
Igas kõrgkoolis on olemas Erasmuse programmi koordinaator. Koordinaator oskab kõige paremini aidata nii väliskõrgkooli valimisel kui ka taotluste, valikuprotseduuride, tähtaegade ning praktiliste küsimuste osas.
( http://www2.archimedes.ee/ )

1.3. Dream Fundation


Dream Fundation pakub võimalust osaleda umbes 3000 erinevas õppeprogrammis. Programmid toimuvad inglise keeles.
Igapäevases töös tegeleb organisatsiooniga enam kui 80 inimest ning töötajatel on pikajaline kogemus noortega. Välismaale õppima soovivad noored saavad nõu spetsialistidelt. Pikaajalisele tööle on läinud välismaale õppima ligi 2000 inimest ja 7 erinevasse riiki.
( http://www.dreamfoundation.eu )

1.4. Evenor


International Language and Education Centre EVENOR on välismaise hariduse edendamise agentuur . Peamine eesmärk on arendada keeleoskust. Selle tarbeks toimuvad keelelaagrid ja keelekursused. Parim viis keele arendamiseks on olla pidevas keskkonnas, kus ei saa hakkama oma emakeelega vaid peab rääkima võõrkeeles.
( http://www.evenor.ee/ )

1.5. EstYes


EstYes on organisatsioon, mis pakub noortele erinevaid vahetusprogramme nii Eestis kui ka välismaal. Korraldatakse ka laagreid , mis kestavad tavaliselt 2-3 nädalat. Kohale tuleb rahvusvaheline seltskond . EstYes’i programmid on enamjaolt lühiajalised. Pikajalised programmid kestavad 2-12 kuud. Nagu kõikide organisatsioonide eesmärk on õppida tundma uusi kultuure ja arendama oma võõrkeele oskust, nii ka selle organisatsiooni puhul. EstYes pakub ka programme vabatahtlikuks olemiseks Aafrikas või Ameerikas.
( http://www.estyes.ee )

2. Soov minna välismaale


Küsitluse esimeses osas küsiti õpilastelt seda, et kas nad soovivad minna välismaale õppima. Küsitlusest selgub, et kõikidest vastajatest ainult 20% ei soovi minna välismaale õppima. See teeb vähem kui veerandi vastajatest, ehk siis tervelt 80% õpilastest tahaksid minna välismaale õppima. Võrreldes teooriaosas kasutatud Dream Foundationi Eesti uuringutulemusi, on see veidi vähem kui kolmandik üldisest keskmisest soovijate arvust.

2.2. Infot õpilasvahetuse kohta


Küsimustiku teises osas küsiti õpilastelt selle kohta, kuidas nad said infot õpilasvahetuse kohta. Ligi 32% vastanutest vastasid, et nad said oma informatsiooni internetist, 36% vastanutest ütlesid, et nad on saanud informatsiooni YFU Eesti organisatsiooni vabatahtlikelt, kes on käinud nende endistest koolides tutvustamas õpilasvahetusprogrammi, 16% vastanutest ütlesid, et nad ei olegi otseselt kuskilt informatsiooni saanud, vaid nad on lihtsalt mõelnud õpilasvahetusele. Siiski leidus ka kaks vastajat , kes ei olegi saanud mingit informatsiooni õpilasvahetuse kohta.

2.3 Takistavad tegurid


Vaatamata suurele tahtele ei saa väga paljud noored mingil põhjusel minna välismaale õppima. Seda uuriski küsimustiku kolmas osa, kus üritati välja selgitada peamisi välismaale mitte õppimasuundumise põhjusi.
Küsitlusest selgub, et 36% vastanutest on peamiseks takistavaks teguriks majanduslikud probleemid ning samal suurel arvul õpilastest on astunud vahele vanemad, kes ei ole nõus laksma oma lapsi välismaale õppima. Samas vastas ka 8% õpilastest, et neil endal ei ole hakkamist minna välismaale õppima, ehk siis nad küll mõtteis tahaksid minna aga neil ei ole reaalset viitsimist asja tegelikult kätte võtta ning päriselt minnagi õppima. 20% vastanutest vastasid, et nad muretsevad enda puuduliku keeleoskuse pärast ning seetõttu ei julge nad iseseisvalt välismaale minna.

2.4 Kuhu soovitakse minna?


Tehes hiljem oma küsitlusele lisaküsimuse sain teada kuhu Noarootsi Gümnaasiumi noored sooviksid õppima minna, kui neil oleks võimalus minna kuhugi vahtusõpilaseks. Lisaküsimusele vastas 11 õpilast ning joonis 1’st selgub, et suur osa soovivad minna Hispaaniasse või Inglismaale .

Kokkuvõte


Dream Fundation viis läbi uuringu kus uuris abiturientide soovi minna välismaale õppima ning selgus, et suur osa küsitlenutest on valmis minema välismaale õppima. Noorte peamine eesmärk on arendada oma keelt ning õppida uute kultuuride kohta.
Minu uurimuses selgus, et peamiseks probleemiks välismaale õppima minnes on majanduslikud põhjused. Üllatusin selles, et keeleoskuse protsent oli väiksem kui algul arvasin. Vanemate keelu protsent oli samuti kõrge, millele ma alguses üldse ei mõeldnudki.

Kasutatud kirjandus


Silm, S. Uuring: Iga kümnes abiturient tahaks minna välismaale õppima. Viidatud 30.03.2010.
www. ohtuleht .ee/372574
Poliitikauuringute Keskus. Praxis uuring: gümnaasiumilõpetajate seas on suur huvi õpingute jätkamiseks. Viidatud 10.04.2012.
http://www.praxis.ee/index.php?id=616&tx_ttnews%5Btt_news%5D=1309&cHash=6806ff5a79
Youth For Understanding organisatsioon. Organisatsiooni kultuur.
http://yfu.ee/organisatsiooni-kultuur/
Hariduskoostöö keskus ARCHIMEDES. Kategooria Erasmus, Erasmusega õppima.
http://www2.archimedes.ee/hkk/index.php?leht=184
Dream Fundation. Mis on Dream Fundation? Ajalugu ja faktid.
http://www.dreamfoundation.eu/pages/about/about
International Language and Education Centre EVENOR. Õppimine välismaal.
http://www.evenor.ee/dyna/site/index.html
EstYes.
http://www.estyes.ee/index.php?loc=1&lang=1
12
Vasakule Paremale
Õppimisvõimalused välismaal #1 Õppimisvõimalused välismaal #2 Õppimisvõimalused välismaal #3 Õppimisvõimalused välismaal #4 Õppimisvõimalused välismaal #5 Õppimisvõimalused välismaal #6 Õppimisvõimalused välismaal #7 Õppimisvõimalused välismaal #8 Õppimisvõimalused välismaal #9 Õppimisvõimalused välismaal #10 Õppimisvõimalused välismaal #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marleen Metsmaa Õppematerjali autor
Uurimustöö õppimisvõimaluste kohta välismaal

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS
50
docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

Töö praktiline uurimuse osa jaotub samuti kaheks alapeatükiks. Esimeses pooles tehakse kokkuvõte intervjuu tulemustest ning tutvustatakse valimit. Teises pooles tehakse uurimisandmete põhjal järeldused, mis tuginevad teooriale. Töö peamiseks allikmaterjaliks on internet, erinevate organisatsioonide kodulehed. Noorte välismaal õppimisest, sealhulgas Taanis, on väga vähe trükimaterjali, seega on ka käesoleval uurimistööl suur väärtus. Tööd sirivides leiab välismaale õppima suunduda sooviv noor nii teoorial põhinevat materjali kui ka noorte isiklike kogemusi. See annab teavet, millest alustada, kust abi saada ning milliste raskuste ja eripäradega tuleks arvestada käesolevas töös käsitletud Taani riigis. Uurimistöö eesmärgiks on leida millised on plussid ja miinused ning millised võimalused on tudengil hakkamasaamiseks Taani kuningriigis. Püstitatud on järgmised uurimisküsimused: 1) Miks suunduvad noored kõrgharidust omandama Taani?

Geograafia
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid
61
docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme andmeallikaga hinnanguid (triangulatsioon), mida on formaalses kontekstis keeruline kontrollida.  Viimasesse rühma kuuluvad väljundid on olemuselt emotsionaalse loomuga (st seotud hoiakute, uskumuste ja tunnetega) ning neid saab ainult siis kindlaks määrata või mõõta, kui jälgida osalejate käitumismustreid pikka aja jooksul pärast välismaalt naasmist. Tsitaadis mainitutest kuuluvad siia tööalane konkurentsivõime, kodanikuaktiivsus ja piirideülene tööjõu liikuvus. Et õpirännet saaks kasutada pedagoogilise meetmena, siis otsime selliseid näitajaid õpiprotsessi käigus ning keskendume teguritele, mis soodustavad oodatava tulemuse saavutamist. Näiteks võime valida õpiväljundi „kultuuridevahelise teadlikkuse suurendamine“. Välismaal

Nõustamine
LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE
62
odt

LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE

Tänapäeval ei ole mõtet kahelda võõrkeelte vajalikkuses, kuna kõik on tänapäeval võõrkeeles. Reisides peab oskama võõrkeelt, et hakkama saada erinevate riikide kultuuri ja inimestega. Puutume kokku juba väiksest peale võõrkeeltega, kuna multifilmidki ei ole enam emakeeles (www.miksike.ee). Võõrkeelte õppimine tuleb igale inimesele endale kasuks. Tänapäeva maailmas ei saa ilma võõrkeelte oskuseta hakkama, et minna välismaale õppima ja omandada hea haridus on vaja võõrkeelte oskust. Paljud inimesed tahavad minna välismaale õppima 12 aga selleks, et seal hakkama saada on vaja head keeleoskust. Selleks, et hea keeleoskus omandada on vaja varuda kannatust ja õpitahet (www.miksike.ee). Mida rohkemvõõrkeeli sa oled omandanud endale selgeks, seda lihtsam on sul tulevikus elu. Kõige rohkem õpitakse inglise keelt, kuna selle keelega saab hakkama peaaegu igal pool

Keeleteadus
KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE
19
doc

KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE

Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................

Kehaline Kasvatus ja ujumine
Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile
68
pdf

Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile

TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Grete Hussar RATSASPORDISPETSIALISTIDE HINNANG HARRASTUSSPORDILE Bakalaureusetöö Juhendaja: Reeda Tuula ..................... (Juhendaja allkiri) Tallinn 2013 SISUKORD RESÜMEE ........................................................................................................................ 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5 1. HARRASTUSSPORDI OLEMUS JA KUJUNEMINE RAT

Sport
Uurimustöö Unetus
28
rtf

Uurimustöö Unetus

SISSEJUHATUS Une tähtsusest saadakse enamasti aru siis, kui uni on mingil põhjusel häiritud. Enamik inimesi on kogenud, et probleemid unega mõjutavad päevast enesetunnet üsna suurel määral. Koolis ringi vaadates kohtame sageli, et õpilased haigutavad, kurdavad oma puuduliku une üle, magavad tundides. See paneb mõtlema ­ kas tõesti peabki nii olema, kas see on lihtsalt eluetapiga kaasaskäiv nähtus, või annaks asja parandada? Sellest ka töö eesmärk ­ uurida, kuidas on unetust võimalik vältida, ning mis selleks ette peaks võtma. Mida teha, et uni tuleks ja oleks kosutav? Selle kohta, kuhu peaks uneprobleemidega pöörduma ning kus Eestis üldse sellealast abi on võimalik saada, on töös eraldi peatükis välja toodud. Antud on ka ülevaade Eestis tegutsevatest uneuuringute keskustest. Eestikeelne materjal unetuse kohta on võrreldes inglisekeelsega mahuliselt suures vähemuses. Peab aga tunnistama, et need eestikeelsed raamatud, mida antud töös on kasutatud

Uurimustöö
Vasakukäelise õpilase toimetulek koolis
36
docx

Vasakukäelise õpilase toimetulek koolis

Viimsi Keskkool Anette Leis VASAKUKÄELISE ÕPILASE TOIMETULEK KOOLIS VIIMSI KESKKOOLI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Ruth Lobjakas Viimsi 2016 SISUKORD 1.2.1Vaba vaatluse meetod..................................................................................................7 1.2.2Vaatlemine mängimisel...............................................................................................7 3.1.1Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas................................................................17 3.1.2Ümberõppimine paremale käele...............................................................................18 3.1.3Probleemide tekkimine käelisuse tõttu ainetundides................................................19 3.1.4Tekkinud probleemide täpsustus...............................................................................19 3.1

Pedagoogika
Ülenurme Gümnaasiumi 10-ja12-klasside õpilaste lugemisharjumused
38
docx

Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja12. klasside õpilaste lugemisharjumused

Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud............................................................................................

Kirjandus ja ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun