Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid (0)

Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid
Ksenia Ivanova , ÄMM15
1) Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. Samuti on traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades taunitud see, mida nimetatakse sotsiaalseks anomaaliaks, nagu abielulahutus , abort , enesetapp ja halastussurm .
2) Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik- ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi /võimu tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia, enesetapp, abielulahutus, abort) ise teha.
3) Neis ühiskondades, kus domineerivad eneseväljendusele suunatud väärtused, on inimestel enda sõnul parem tervis, inimesed tunnevad vastutust oma tegude eest, on poliitiliselt aktiivsed, tolerantsed erinevuste suhtes, teadlikud ja entusiastlikud loodushoiu küsimustes.
4) Neid ühiskondi, kus valitsevad pigem ellujäämisega seotud väärtused, iseloomustab madal majanduslik ja füüsiline turvatunne ning materiaalsete väärtuste esikohale seadmine .
5) Kui lähtuda vaid Maailma väärtuste uuringu viimase laine andmetest (2010–2012), jagab Eesti Lõuna-Koreaga viimast kohta selles, mis puudutab uhkustunnet oma riigi elanikuks olemise üle. Vaid 21% vastanutest olid väga uhked selle üle, et nad on Eesti elanikud, samal ajal kui Rootsis oli vastav näitaja ligi 40% ning Ameerika Ühendriikides 60%.
6) Lisaks usaldusele on viimastel kümnenditel kasvanud inimeste õnnetunne . Kui 1990. aastal väitis ligikaudu 61% Eesti elanikest, et nad on kõiki asjaolusid arvestades kas väga või pigem õnnelikud, siis 2008. ja 2011. aastal väitis end õnneliku olevat ligikaudu 77% vastajatest.
7) Kui 1990. aastal arvas kaks kolmandikku (76%) uuringus osalejatest, et homoseksuaalsus ei ole kunagi õigustatud, siis 20 aastat hiljem on vastav näitaja 48%. Siiski usub 2011. aastal ikka veel ligi pool Eesti elanikest, et homoseksuaalsus on igal juhul taunitav .
8) Rahvuvähemuste ( immigrant -rahvastiku) olukorda peegeldab ka üks Legatumi sotsiaalse kapitali indeksi alamindeks – isikliku vabaduse indeks, mis mõõdab olukorda individuaalse valikuvabaduse, eneseväljendusvõimaluste, liikumis - ja usuvabaduse ja sotsiaalse tolerantsuse. Eesti on selle alaindeksi järjestuses 2012. aasta raportis väga madalal, alles 74. kohal. Tagasihoidliku tulemuse põhjuseks on eelkõige madalad sallivuse näitajad: vaid 55,8% leiab, et Eesti on rahvusvähemustele hea koht elamiseks.
9) Naised, kes kogevad paarisuhtevägivalda, ei kasuta kontratseptsiooni või kasutavad mittetõhusaid meetodeid , kuigi nad ei taha rasedaks jääda. Nad on elu jooksul põdenud rohkem seksuaalsel teel levivaid haigusi, nende hulgas on vähem neid, kes on üldse kunagi kondoomi kasutanud ja neil on palju enam soovimatuid rasedusi.
10) Eesti on abortide suhtes üldises plaanis teinud tubli sammu, kuna riik on panustanud kooli kohustuslikku seksuaalharidusse ning seksuaaltervise teenused ja kontratseptsioonimeetodid on hästi kättesaadavad. Muret valmistab aga see, et mittetõhusate rasestumisvastaste meetodite kasutamine on Eestis kõrgem mitte-eestlaste ja majanduslike raskustega inimeste seas.