Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleem (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIKS SEE PROBLEEM ON?

JÄÄTMED KUI ÜLEMAAILMNE 
KESKKONNAPROBLEEM
 
 
JÄÄTMED
● Ülejäänu, mis on  otseseks  ülesandeks 
kõlbmatu, kuid toormeks kõlblik
● Liigitatakse:
– Biolagunevad jäätmed
– Ohtlikud jäätmed
– Taaskasutatavad jäätmed
 
 
MIKS SEE PROBLEEM ON?
● Koos rahvastiku kasvuga suureneb nii olme- kui 
ka tööstusjäätmete hulk
● Üha enam on kasutusel materjale ( kilekotid
plastikpudelid), mille looduslik lagundamine 
nõuab  aastasadu
 
 
 
 
PROBLEEMI TAGAJÄRJED
● Palju suuri prügimägesid
● Pinnas, vesi ja õhk saastuvad
● Põhjustab kliimamuutusi
● Mõjutab otseselt paljusid ökosüsteeme ja liike
 
 
PROBLEEMI LAHENDUS
● Populariseerida jäätmete taaskasutust
● Ladustada tekkinud jäätmed võimalikult 
otstarbekalt ning keskkonnale ohutult
● Prügimägedel eralduvaid  gaase  kasutada 
kütteks
● Rohkem tutvustada probleemi inimestele
● Arendada üha uusi viise jäätmete 
taaskasutamiseks
 
 
PROBLEEMI LAHENDUS
● Peatada ebaseaduslik jäätmevedu
● Tagada jäätmete kvaliteetne ringlussevõtt
● Piirata jäätmete energiakasutust materjalidega, 
mida ringlusse võtta ei saa
● Prügi peenestamine väiksemateks 
jääkproduktideks
 
 
PEAMISED KESKKONNAPROBLEEMID 
EESTLASTE ARVATES
● 2011. aastal viidi läbi Eurobaromeetri küsitlus, 
milles selgitati millised keskkonnaprobleemid 
on inimeste jaoks kõige olulisemad
● 55% Eesti vastajatest: kasvav jäätmete hulk
● 41% Eesti vastajatest: veereostus
● 39% Eesti vastajatest: õhusaaste
● 13% Eesti vastajatest: kliimamuutus
● Kolm  eelnevat probleemid tulenevad osaliselt 
kasvava jäätmete hulga tagajärjel
 
 
HUVITAVAID FAKTE
● Kilekoti kasutamise eest india pealinnas 
määratakse vanglakaristus kuni 3 kuud
● Kogu prügi, mis Ameerikas päevas kogutakse 
saaks  katta  990000 jalgpalli väljakut 1,8m 
paksuse prügi  kihiga
● Sama hulga naftaga saab toota 8,7  kilekotti või 
sõita autoga umbes 1km
 
 
KASUTATUD ALLIKAD
●  http://keskkonnakaitse.weebly.com/uumllemaail
msed-keskkonnaprobleemid.html
●  https://annaabi.ee/Jäätmed-kui-ülemaailmne -
keskkonna-probleem-m38324.html 
●  http://www.eki.ee/dict/qs2013/
●  http://www.envir.ee/et/jaatmed
●  http://majandus24.postimees.ee/477180/eest i-
elanike-jaoks-on-poletavaim-
keskkonnaprobleem-jaatmed
 
 
KASUTATUD ALLIKAD
●  http://www.eea.europa.eu/et/eka -
signaalid /signaalid-2014/artiklid/jaatmed-2013-
probleem-voi-ressurss
 
 
TÄNAME KUULAMAST! :)
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleem #1 Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleem #2 Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleem #3 Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleem #4 Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleem #5 Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleem #6 Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleem #7 Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleem #8 Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleem #9 Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleem #10 Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleem #11 Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleem #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor valdma Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

amortiseeruvad ja lammutatakse või jäävad püsima varemetena. Tõsi ­ osa oma kasutusaja lõppu jõudnud toodete materjalist läheb korduvkasutusse ning seda osa püütakse suurendada. Sellise tsükli käsitlemisel on vaja arvestada ka tootmise ja tarbimise energeetilist komponenti, mis on spetsiifiline ja mõnevõrra keerulisem kui puhtmateriaalne. Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise

Tehnoökoloogia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

5. Keskkonnaprobleemid maailmas  kliimamuutused, atmosfääri saaste  üleilmne elurikkuse hävimine  maailmamere seisundi halvenemine, veereostus  muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine  rahvaarvu kiire kasv  suur energiatarve, fossiilkütuste arvel  happevihmad  uued tehnoloogiad GMO  elupaikade hävimine  keemiareostus  radioaktiivsed jäätmed  osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad  Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale.  Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega,

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun