Merel tegutsesid osavalt saarlased oma viikinglaevu meenutavatel kiiretel alustel. Kuni muistse vabadusvõitluseni võimaldas sõjaline tase lähemate naabrite kallaletunge tagasi tõrjuda. Muistne vabadusvõitlus Muistne vabadusvõitlus algas 1208 aastal ja kestis kuni 1227 aastani. 1208. Aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. a) Vallutuse põhjuseks oli ristiusu levitamine Eesti aladel, mida tahtsid eestlastele peale suruda saksa ristisõdijad, taanlased ja rootslased. b) Vallutused algasi Lõuna-Eestis ja toimusid esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonnas. Esimene tähtis suur võit eestlastele tuli Ümera lahin 1210. Aastal. 1212. aastaks olid nii eestlased kui ristisõdijad kurnatud ja puhkes katk, sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aastal algas võitluse uue hooga. Sakslased jõudsid Läänemaale ja Kesk-Eestisse ja 1217. aastal tegid ugalased koos sakslastega juba ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad
b) lõpp 1) Euroopas: Saksamaa kapituleerus 8. mail 1945. aastal Karlshorstis. NSVL ja lääneriikide väed kohtusid Elbe jõel. Võidupühat pidas NSVL 9. mail, teised riigid 8. mail. Võidule andis suure hoo teise rinde avamine Normandias 1944. aasta kevadsuvel. 2) Üldse: Pärast seda, kui 6. ja 9. augustil 1945. USA oli visanud Nagasakile ja Hiroshimale tuumapommid, Jaapan kapituleerus 2. septembril, millega lõppes 6 aastat ja 1 päev kestnud Teine maailmasõda. 4. Saksamaa vallutused · Pärast MRPga endale lubatud Poola alade hõivamist, asus Saksamaa Taani, Norra ja Prantsusmaa kallale. Taani ja Norra okupeeriti 1940. aasta kevadel väga kiiresti. Norra vallutamist kiirendas Quisling, kes oli Norra natsionaalsotsialistide juht. · Arvati, et järgmisena tungitakse kallale Inglismaale, tegelikult hakati hoopis Prantsusmaad vallutama (seda tehti läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Sinna oli ehitatud kaitseks Daladier'
See jäi nende enda otsustada. Kogukonna juhiks sai kaliif (prohveti asemik). Esimene kaliif oli Abu Bakr. Abu Bakri valitsemisajal vallutati kogu Araabia poolsaar. 7. sajandil hakkas pihta islami usu levitamine väljapoole Araabia poolsaart sõjaliselt. Vallutati Väike-Aasia, Süüria, Egiptus jne. Nende maade vallutamine läks hästi, sest need rahvad arvasid, et moslemid on nende vabastajad. Bütsantsi impeerium ja Pürenee poolsaar araablaste vallutused. Teine impeerium oli Sassaniitide impeerium (Pärsia, tänapäeva Iraan). Kasutati väljaõppinud palgasõdureid. Zoroastrism. Pärsias läks lahti sundislamiseerimine. 7. sajandil toimus ka islami lõhenemine. Lõhenes kaheks, üksteise suhtes vaenulikuks suunaks: 1. sunniidid 90% 2. siiidid Indoneesia on maailma kõige suurem islami riik. Islami viis sammast Islami usutalituste peamine eesmärk Jumala austamine ja ülistamine. Viis tähtsamat kommet: 1
Vaesed lihtsalt maa-alustesse haudadesse. Uhked hauakambrid, mida vajas eluajal, vajab pärast. Jumalad: palju jumalaid, tähtsaim päikesejumal- Amon Ra (oinas), vaaraode võimu kaitses kullipeaga Horos. Hauatagune elu ainult headel inimestel. Pühad loomad olid sõnnikumardikad ja must valge laiguga härg Apis. Aritmeetika ja geomeetria. Balsameerimise järel tekkis arstiteadus. Tehti operatsioone, parandati hambaid. Kirjutati hümne ehk ülistuslaule jumalatele. Vaaraode vallutused. Aasia päritolu vallutajatelt õpiti kasutama hobuseid ja sõjavankreid. Relvi valmistati pronksist. Vaaraod suundusid vallutusretkele. Kõige suurem vallutaja oli vaarao Thutmosis III (1450.- ndad) Alistas Nuubia Egiptusele. Tema valitsemisajal oli riik võimsaim Idamaades. Pärast teda hakkas endist hiilgust taastama Ramses II (1290-1224eKr) , kes sõlmis hetiitidega rahu, abiellus kuninga tütrega. Egiptus sai Palestiina ja Süüria lõunaosa. Põhjaosa jäi hetiitidele.
eksood viimane episood ja koori lahkumine. Tuntuim kirjanik Sophokles KESKAEG (5-15saj) Varakeskaeg 5.10. sajand Klassikaline keskaeg 11.15. sajand Hiliskeskaeg ehk renessanss 16.17. sajand 5.10. sajand pimedad sajandid Euroopa hõivavad germaani hõimud: ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid, frangid Kuningriikide piirid on muutuvad, pidevad pealetungid lõuna ja ida poolt: slaavlased, Balkani rahvad Neil sajandeil rahvaste rändamine sõjad, vallutused kõrgkultuur puudub (antiikkultuurist järel varemed) keskaja algul linnad koolide ja raamatukogudega hävinud üldine kirjaoskamatus (ainsad kirjaoskajad vaimulikud) suhtumine antiikkultuuri eitav (üle võeti vaid ladina keel) suhtumine inimesse: inimese maapealne elu on vaid ettevalmistus hauataguseks eksistentsiks Euroopa hõivavad germaani hõimud: ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid, frangid
Euroopast ei jää mitte midagi üle kui lihtsalt uus tükk Lääne- Aasiat. Meie sündimus ületab suremust, ja sisse rändavad miljonid immigrandid. Ei ole vajagi täpseid arvutusi kuna numbrid on nii suured, et saab ka umbkaudselt öelda millal valge rass koos Kristlusega kaob. Ma ise pean end ateistiks kuna ei tunnista ühtki usku, ent ma olen tolereeriv ja aktsepteerin teiste tõeks pidamisi kuni nad on mõistuse piires. Heaks näiteks saan tuua Aleksander Suure, sest tema vallutused lõppesid täpselt seal, kus tuli ette India koos Hinduismi ja India keelega. Nii suuri ja just erinevaid rahvaid ta koos ei suutnud hoida. Sama kehtib ka Euroopa puhul. Me religioonid erinevad nii väga, et me ei suudaks kõiki keeli ja traditsioone püsivana hoida. Kumbki rahvas tahab peale jääda, üks sõjakam ja vähem tolereeriv kui teine. Võibolla oleks võimalik, kui me laseks ainult rahulikud ja vähem Islami usku järgivad elanikud, kes on viisakad ja ei ürita murda riiki ja on
koostas õige mõtlemise ehk loogikareeglid; eeldustest jõuda korrektselt järeldusteni; loogika rajaja; esimene, kes leidis, et maa on kera kujuline ja tiirleb ümber päikese. Hellenismi periood 338 eKr alistasid Makedoonlased Kreeka. Aleksander Suur alustas laiaulatuslikke vallutusi. Ta vallutas Väike-Aasia poolsaare seejärel Süüria ja Palestiina, samuti ka Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Need vallutused toimusid 7 aasta jooksul 333-327 eKr. Ta soovis, et vallutatud aladel valitseks ühtne keel ja kultuur (Kreeka), mis oli enamjaolt võimatu. Kreeklaste ja Makedoonlaste väljaränne lähisidasse seoses vallutustega -> kultuuri levitati idamaadesse => segunes kohaliku kultuuriga. Vallutuste käigus rajati hulganisti uusi keskusi, millest tähtsaim oli Aleksandria. Selles linnas oli kuulus ja tähtis raamatukogu. Hellenismi periood lõppes 30 aastal e.m.a roomlaste vallutusega
Roosevelt ) ja Suurbritannia ( Churchill ) alla Atlandi hartale, milles olid kirjas sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus: 1.Sõjas ei otsita omakasu. 2. Aidatakse sõjasokupeeritud riikidel uuesti vabaks saada (lubadus täideti va Eesti, Läti ja Leedu) 3.1942. a jaanuaris allkirjastasid 26 riiki Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu. Sellega pandi alus ÜRO loomisele (ametlikult 1945) Saksamaa ja Nõuk. Liidu vallutused 1939.sept 1941.a juuni. Saksamaa NSVL Norra, Taani, Luksemburg, Poola idaosa, Baltimaad, Belgia, Holland, Osa Bessaraabia, Karjala. Prantsusmaast, Poola. 1939 1941 Nõukogude Liit ja Natsi-Saksamaa olid liitlased (MRP) 1941 ühines Nõukogude Liit Atlandi hartaga, tekis Hitleri-vastane koalitsioon. Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA,
tegevust: * kummarduse, palvetamine, risti ja ikooni suudlemine. Preestrid raseerivad end. Preestrid ei raseeri end. 9. Ristisõdade põhjused. Esimene ristisõda. Ristisõda- nimetatakse kõiki katoliku kiriku poolt organiseeritud kristlaste sõjakäike paganate vastu. Kitsam tähendus: Lääne- Euroopa feodaalide poolt teostatud vallutused aastatel 1096-1270. Ristisõdade põhjused: a) Jeruusalemmas asuv Kristuse haud oli moslemite käes ja see tuli vabastada. b) Paavsti soov saada uusi maavaldusi ja demonstreerida oma võimu. c) Ristiusu levitamine paganate seas. d) Ristisõdijate soov saada rikkusi, uusi maid ja privileege ( kõik patud antakse andeks): e) Rüütlitel oli palju lapsi, kõikidele poegadele ei leidunud elatusallikaid, seetõttu käisid
Püüdes hoida William'it viimast vägesid mandrile, toetab Louis maarevolutsiooni Iirimaal kuid oli pettunud Boyne'i lahingus(1690). (5) Kokkuvõte Louis XIV elu ei olnud kerge. Nooruses läbis ta mitmeid raskusi, kuid ilmselt tänu nendele sai temast tugev valitsega. Ta tõi absoluutse monarhia oma hiilgeperioodi. Tuues näiteks Louis XIV valitsemise, võib väita, et absoluutne monarhia on väga hea valitsusviis. Louis XIV oli väga suure võimuga valitseja. Tema vallutused on ülemaailmse tähtsusega ning kõigile tuntud. Paljud sõjad, mis puudutavad mitmeid Euroopa riike, on väga suure tähtsusega ajaloo jaoks. Louis XIV oli väga hea ja tugev valitseja. Kasutatud kirjandus 1. http://www.louis-xiv.de/index.php?id=31 2. http://www.louis-xiv.de/index.php?id=39 3. http://www.louis-xiv.de/index.php?id=44 4. http://www.louis-xiv.de/index.php?id=27 5. http://www.louis-xiv.de/index.php?id=74
sõjandus. Sündmused: Inglismaa enne normannide vallutusi. Keskaegne Inglismaa-Vallutussõjad Inglismaa pinnal ·11.sajandi algu liideti Inglismaa Taani kuningriigiga. ·1066 trooni pärimisküsimusest ajendatud rünnakud. · Norra kuningas Haroldija Normandia hertsogi Williami vastuolud. Normannide vallutused · Hastingsi lahing toimus 14. Oktoobril 1066 normannide ja anglosakside vahel. Normannide juhiks oli Normandia hertsog William Vallutaja. · Normannid saavutasid võidu ja William sai kuningaks. · Tekib Inglismaa-Normandia ühisriik. · Ühiskond jagunes prantsuse keelt kõnelevaks ülemkihiks ja anglosaksidest alamkihiks. Suhted Prantsusmaaga · Poliitika tihedalt läbi põimunud Prantsusmaa poliitikaga
kuninglikud hauad. Uri linna kuninglikud hauakambrid tõestasid Uri linna olemasolu. Hauakambrite ees olevas sahthauas kuninga lähikondlased. Üks haud puutumata. 10. Vana-Babüloonia riik: milline oli riigi territoorium, kuidas valitseti, mis on Hammurabi sammas, miks on tähtis? V: Eufrati vasakul kaldalu 110km Bagdadist. Valitses kuningas. Hamurabi steel on esimene põhjalik kirjalik seadustekogu. 282 seadust mustal basaltsambal. 11. Assüüria: territoorium, pealinnad, sõjavägi ja vallutused. Ninive väljakaevamised ja raamatukogu. V: Tuumikala Mesopotaamia põhjaosas. Mitu palinna: Assur, Nimrud, Ninive, Morsabad. Sõjaksa rahvas, vastuhakkude halastamatu mahasurumine, suurepärane riiklik korraldus, oma aja parim armee, rauast relvad, vibukütid, ratsavägi, jalavägi, piiramistornid, katapuldid, palgasõdurid. Hoidis pikka aega kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma võimu all. Lühemat aega allus neile ka Egiptus. Hävitas ka Babüloni linna 12
tema perekonnale ja kodulinnale, kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna, Kreeta kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule, võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi ka riigielus läbi lüüa olümpiamängude reeglid: osalesid ainult hellenid, naisteel oli sissepääs keelatud 17. Aleksander Suur, tema vallutused ja nende tagajärjed. HELLENISMIPERIOOD – periood Aleksander Suure vallutustest 334 eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30. a. ekr Tagajärjed: vallutati alad Egiptusest kuni Pärsia ja Indiani vallutatud aladel hakkas massiliselt rändama kreeklasi ja makedoonlasi, kes rajasid seal uusi linnu (nt. Alexandria) vahemere idaranniku linnades hatai põhikeelena rääkima kreeka keelt
See oli piisav põhjus USA'le, et kuulutada Jaapanile sõda ja sekkuda teise maailmasõtta. LEPINGUD. 1940 sügis Kolmikpakt Sks, It ja Jp vahel. 1941 aug kirj USA (Roosevelt) ja SB (Churchill) alla Atlandi hartale(sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus: sõjas ei otsita omakasu; aidatakse sõjasokupeeritud riikidel uuesti vabaks saada; 1942 jaan allkirjastasid 26 riiki deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu. Sellega pandi alus ÜRO loomisele (ametlikult 1945). Sks ja NSVL vallutused 1939.091941.06: Sks(Norra, Taani, Lux, Belgia, Holl, Poola, osa Pr.; NSVL(Poola ida, Baltimaad, Bessaraabia, Karjala). MURRANG SÕJAS. 1942 sügis alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses, appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põ-Aafrikas alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942-43.Sitaks langes vangi, sitaks suri. Pärast lahingut õnnestus Saksa kindral E. von Mansteinil rinne taas stabiliseerida. 1943 suvel sakslaste katse
hukk), islamimaailmas aga 622 (Muhamedi poliitilise tegevuse ja islami leviku algus) 1689 (Türgi ülemvõimu murdumine).Keskaja lõpuks peetakse ka usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne-Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste all. Ajaloolased on jaganud keskaja perioodi veel omakorda kolmeks: vara-,kõrg- ja hiliskeskajaks. Varakeskaeg tõi kaasa Rooma riigi lagunemise ja barbarite vallutused, vägivalla ja kuritegevuse. Kõrgkeskaeg oli kõige tormilisema arenguga, kus suurenes paavsti võim ja katoliku kiriku vägevus. Samas oli kõrgkeskaeg ka ristisõdade ajajärk. Hiliskeskaeg tõi endaga kaasa katkuepiteemia, saja-aastase sõja Inglismaa ja Prantsusmaa vahel ning paavsti võim hakkas alla käima. 2 Kuigi keskajal oli tähtis roll kirikul ja riigiaparaadil oli kõige olulisem sõjavägi. Sõjaväe
Prantsusmaa ei saanud seda lubada). Selle tulemusena hakkas NSVL läbirääkimisi pidama Saksamaaga. 23.augustil 1939 sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mis nägi ette, et NSVL ja Saksamaa ei alusta omavahelist sõjategevust. Sõlmiti ka salaprotokoll, mille alusel jagati Lääne- Euroopa huvisfäärideks. NSVL Saksamaa Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia Lääne-Poola ja Leedu 4. Saksamaa vallutused Lääne- Euroopas 39.-40.a. Ansluss, Müncheni kokkulepe, Kummaline sõda. NSVL MRP realiseerimine Balti aladel ja Soomes, Beneluksi maad. Ansluss Austria okupeerimine. Austria okupeerimsie sõjaplaan oli ,,Otto". 1937.a tegi Hitler ettepaneku Austriale, sõlmida tollileping, et muuta suhted sõbralikemaks. Austria kantsler von Schlusch kutsuti Hitleri jutule/ettepanekuid kuulama, mis tugevalt õõnestasid Austria suveräänsust:
juhtide saamatus tulemuseks selle, et Soome kaotas osi oma territooriumist, kuid mitte oma iseseisvust. Selle konflikti ajal, mõtlesid soomlased välja mõiste molotovi kokteil kodutehtud süütepudelitele, mida kasutati tankide vastu. Saksamaal võis nüüd okupeerida läänepoolsed kaks kolmandiku Poolast, samuti veel Leedu, aga pakti muudeti hiljem nii, et Leedu jääb Nõukogude Liidule teise rohkem väärtusliku piiri vastu Poolas. Kõik need vallutused viisid massiivsete elude kaotuseni riikides, mis olid okupeeritud ja jagatud kahe riigi poolt. Molotovi-Ribbentropi pakt hoidis Vene-Saksa suhteid korras 1941. aasta juunini, kui Hitler oli okupeerinud Prantsusmaa ja oma arust neutraliseerinud Inglismaa, pööras itta ja ründas Nõukogude Liitu. Molotov oli veel see, kes ütles Nõukogude rahvale rünnakust, kui ta kuulutas välja sõja Joseph Stalini asemel. Tema kõne, mida mängiti raadios 22
Kindlasti pole tema luule lihtne, aga mitte ka raske- kaasa peab mõtlema. Beti Alverlikult kirjeldab ta loodust, kuid tema looduseks on Tartu tänavad ja künkad, mis mõjutatud Tallinnast ning töödest tegemistest muudel rinnetel. Päris elus on ka tegemist inimesega, kes on selline nagu luulekogudest tundub, lihtsalt ilukirjanduslikud liialdused maha lahutada. Alati naeratav ja valmis vallutama uusi sihtmärke elus. Ma olen kindel, et tema suured vallutused on veel ees. Vähemalt ma loodan seda. 12 Andra Teede Kasutatud kirjandus http://paber.ekspress.ee/viewdoc/EEAC333A1530B0E4C225709300499C79 (07.10.2005) Andra Teede Andra Teede "Takso Tallinna taevas" Verb, 2006. 56 lk. Marko Mägi, Kalev Kesküla http://paber.ekspress.ee/viewdoc/47C26BE5916367A6C2257300003D82FF (05.07
August 1570 Magnus koos Vene vägedega alustas Tallinna esimest piiramist Märts 1571 Venelaste laagrisse jõudis taud 1572 Ivan Julm asus ise Liivimaal vägesid juhtima Jaanuar 1577 Vene väed alustasid Tallinna teist piiramist 1578 Poola alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu / Pihkvamaal sõlmiti Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis Vene vallutused Liivimaal Poolale 1583 Sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu 1595 Lõplik vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Täyssinä vaherahu Märts 1600 Kuulutas Poola seim Eestimaa Poola valduseks August 1600 Vallandus sõjategevus 1617 Rootsi ja Venemaa sõlmisid Stolbovo vaherahu 1625 Rootslased said endale Tartu 1629 Sõlmiti Altmargi vaherahu, millega Rootsi sai kogu mandriala Eesti
Rooma õiguse fenomen Euroopa õiguse ajaloos on olnud hämmastavalt suure tähtsusega või lausa fenomenaalne. Väga paljude riikide õigusliku korra ning seadusandluse aluseks on just olnud Rooma õigus. Referaadis välja toodud 3 suurt õigusteblokki keskendusid just sellele, et näidata Rooma õiguse ajaloolist fenomeni ja jurisprudentsi kaasaegses õiguslikust infoühiskonnas. Rooma õiguse laia mõju ning kasutuse tõi eelkõige Rooma riigi vallutused ning kaudne mõjutus lähedalasuvatele hõimudele. Just Rooma õiguse eeskujul hakkasid ka teised rahvused õigust üleskirjutama ( 5-6 sajand ). Eriti tähelepanuväärseks teeb Rooma õiguse see, et seda prooviti teha alati rahvale arusaadavamaks ning kättesaadavamaks nii nagu see toimib ka 21. sajandi Euroopas. XII tahvli seaduste punktid olid alus õiguslikule seosele ning ühiskonna stabiliseeritusele ja korrigeeritusele. Seaduses sätestatu oli riigi sunnijõuga tagatud õigus
kui ka keiser Basileios II valitsusajal. Neil perioodidel kujutas Bütsants Vahemere piirkonna suurvõimu, õitses kultuur ja kaubandus. Bütsantsi valitses piiramatu võimuga keiser, kellele allusid ametnikkond ja armee. Ka Bütsantsi patriarh oli kindlalt allutatud keisrile ning kreekakatoliku kirik oli muudetud riigiaparaadi osaks. Seetõttu ja teoloogilistest vaidlustest tulenevalt kaugenes idakirik üha enam lääne katoliiklusest. Keisririigile said saatuslikuks moslemitest türklaste vallutused Väike-Aasias, need kulmineerusid 1453 Konstantinoopoli vallutamise ja Bütsantsi hävitamisega. Bütsantsi mõjusfääri kuulusid nii Balkani slaavlased kui ka IX sajandil tekkinud Vana- Vene riik. Viimane oli kujunenud viikingite kaubandustegevuse tulemusena, mistõttu skandinaavlased moodustasid noore riigi ülemkihi. X sajandi lõpul võeti Bütsantsist vastu ristiusk. Vana- Vene riigi õitseng saabus aga Jaroslav Targa valitsusajal (XI saj), mil laienes
“Pigem sultani turban kui kardinali müts” Austriast sai Lääne-Euroopa piiririik. Venemaa oli vürstiriikide kogum, kuid 14. saj algas Moskva vürstiriigi laienemine ja hakati liitma teisi sellega. 1380. aastal löödi esmakordselt mongoli-tatari väge Dmitri Donskoi poolt (Kulikovo lahing). Tsaar Ivan Julm pidas end piisavalt tugevaks, et vallutada Vana-Liivimaa ja algatas liivi sõja. Ukraina kasakate ja Krimmi tatarlaste rüüsteretked ja ootmatud vallutused hoidsid Türgi - Poola-Leedu suhteid pidevas sõjaseisundis. Tänu sellele nõrgenes Türgi surve Austriale. Ukraina ühines peale rahvaülestõuse (Bogdan Hmelnitski). Tekkis olukord, kus Poola-Leedu, Türgi ja Venemaa olid dekaade sõjajalal. Lisaks olid PL&V trianglis rootsiga. 1683 üritas Türgi Viini vallutada, kuid PL tuli appi ja purustas nad. Algas türklaste taandumine. PL ja R pidid ka taanduma, kuna V muudkui tõusis
630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia ja osa Kaukaasiast; Damaskuse kalifaadi kujunemine. 8.saj 732 – Frangi riigil õnnestus Poitiers lahinguga peatada araablaste edasised vallutused Euroopas. Bagdadi kalifaadi kujunemine. 756 – Kirikuriigi kujunemine Kesk-Itaalias (kuni 1870). 9.saj 843 – Frangi riigi lagunemine Verduni leppe järel; feodaalse killustatuse algus. 10.s Bagdadi kalifaadi lagunemine. aj Enamik germaani hõime oli vastu võtnud ristiusu. 998 – vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Vana-Vene riigis. 11
1936.a sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Pärast 1936.a oli Saksamaale selge, et tema liikumist ei peata Euroopas rahvusvaheliselt tunnustatud suurriigid. 1936.a sõlmisid Sakasmaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. Hiljem liitus ka It. Puhkes Hisp. Kodusõda, selles sai kuulsaks kindral Franko. Hisp kodusõjas osalesid praktiliselt kõik Euroopa suurriigid. Seda peetakse II ms proovieksamiks. Teise maailmasõja algus 1939-1941 Saksamaa vallutused Euroopas - 1937.aastal tungib Saks. Austriasse. Seda nimetati Anslussiks. Sõjaplaan Otto. Sakasamaa soovis sõlmida Austriaga ühe lepingu (mida mul ei ole kirjas:P). Hitler totus Austria natsiparteile. 9.märtsil korraldati Austrias referendum Saksamaaga ühnemise küsimuses. Selle tulemusena 13.märts 1939 lakkas A riik olemast ja hakkas kandma nime Ostmark. - Tsehhoslovakkia kriis
saj. (nt. läänegootide, vandaalide, idagootide, frankide, burgundide ja tüüringite kuningriigid ja ida-rooma keisririik). Verduni lepingu sõlmides 843. a. jagunes Frangi riik Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangi (e. Lothari) riigiks. Kultuur Bütsantsis olid ikonoduulid ja ikonoklassid. Inimesi huvitasid pühakute elulood. Olid eeposed (nt. ,,Nibelungide laul"). Majandus valitses katedraalmajandus, raha polnud ringluses, ühist maksusüsteemi polnud ning kauplemine oli raske. Sõjad, vallutused Frangi riik laienes kõvasti. Konflikte oli palju, nt. paakide ja germaanlaste, Itaalia ja langobardide ning ungarlaste ja araablaste vahel. Toimus Poiters' lahing (732. a.), kus Euroopasse sisse tungiti, kujunes välja raske ratsavägi. Viikingid korraldasid palju rüüsteretki. ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST KÕRGKESKAJAL Euroopas 'hutatu usulist vaimustust. 1921. a. langes Püha Maa lõplikult moslemite kätte. Veneetsiale ja Genuale tõid
kloostreid, suudeti kloostrites, et Tähtsus: kirik ühendab Iirimaa ja Inglismaa kontrollida rahvast, hariduse kristlikuks piirkonnaks piiskopkonna korraldamine, vaeste muuta. vaimulike tegevust. abistamine, ühiskonnakorraldus, Kõige kuulsam misjonär kaitse on püha Patrick. Rajati Canterbury peapiiskopkond. Vallutused: ristisõjad, Frangi riik ristiusustas saksid 8 saj. Viimasena võtsid ristiusu vastu leedukad. Katoliku kiriku õpetus Põhisisu: usub Kristuse ülestõusu,lunastust Põhisisu ei tulene ainult piiblist, vaid ka kirikuisade teostest (Athanasius põhjendas Kristuse jumalikku olemust. Hieronymus tõlkis piibli ladina keelde. Ambrosius. Augustinus põhjendas kiriku ülemvõimu.)
Suguharude ühtsust kandsid druiidid, keldi usu preestrid, kandsid hoolt jumalatega suhtlemise, seadusandluse, gallialaste vaimse pärandi edasiandmise eest. Caesari vallutus viis Gallia ladina tsivilisatsiooni toimealasse, Gallia romaniseerus, keldi kultuur taandus, druiidide tarkused kaotasid senise mõju, keeleks ladina keel, 48.a-l avas Claudius Rooma senati Gallia ülikutele. Lääne-Rooma lagunemine tegi arenguliinile lõpu ja barbarite vallutused liitsid Gallia germaani kultuurireaaliga. Chlodovech ja Frangi riigi algus. 5. - 6. sajandil, kui kuningaks Chlodovech Merovechi sugukonnast (Merovingide dünastia), haarasid frangid pea kogu Gallia enda alla. Ristiusu vastuvõtmine 496. aastal kindlustas Chlodovechi võimu. Ta võttis ristiusu vastu katoliikluse, mitte aritaanluse vormis - koostöö gallo-romaani ülikkonna ja kõrgemate vaimulikega. Katoliikluse vastuvõtmine andis Chlodovechile hea ettekäände alustada sõda aritaanlaste
idamaised mõjud, väga tägtis Ladina-Ameerikas · ,,Celestina": Fernando de Rojas, tragikomöödia, ühiskond ja selle madalam osa, Celestina mõrvatakse, aitab noortel kokku saada, võtab omale ka abilised, maine armastus viib ainult õnnetuseni, Celestina filosoofilised kõned, loodus ja loomulikud tunded · Euroopas algab realistlik proosakirjandus Juan de Timoneda (1520-1538) · jutukirjanik · ,,El patrañuelo": hispide vallutused, indiaanlased, nende kombed, kokkupuude uue ja teistsuguse maailmaga · tähtsad ka ajaloolised kroonikad, sest sealt algas maadeavastus · tähtis osa oli hisp ajakirjanikel Ameerika tutvustamisel Hernan Cortés (1485-1547) · Mehhiko vallutaja, alistas asteekide valitseja · Hisp hakkas alla käima, kui ülejäänud maailm hindas rohkem maiset, materiaalsust · ,,Cartero de relacion" ülevaatekirjad kuningale oma vallutuskäigust · kirjutanud ka Ameerikast
korrus äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbivad sambad, Hardouin-Mansart 1646-1708 – on seotud Versailles'i losse ehitamisega, oli eeskujuks paljudele Euroopa õukondadele KLASSITSISM 18.saj teine pool, 19.saj esimene kolmandik ajastu iseloomustus – valgustussajand, Voltaire (kirjanikud), Mozart (helilooja) USA loomine, 4.juuli 1776, Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799, Napoleoni vallutused mõjutasid, pärisorjus kadus, kapitalismi võidukäik, Lääne-Euroopa riikides toimus tööstuslik pööre, urbaniseerumine(linnastumine), antiigi hullus, kõik see leidis kajastust kunstis Arhitektuur antiigi orjalik jäljendamine, sümmeetrilisus, korrapäralisus, detailid, sambad, kolmnurksed viilud, kuplid, tulid tüüpprojektid, massdetailid Prantsusmaa – klassitsismi sünnimaa Soufflot – varaklassitsismi arhitekt, tuntakse Louis XVI stiili nime alla,
· Kujunema hakkas absoluutne monarhia 01. RIIGID KESKAJAL: Hilary Karu 9 2009 veebruar SAKSAMAA · Feodaalne killustatus · 919.aastal sai Heinrich I kuningaks, liites saksid ja frangid · 936.aastal Markiide süsteem. Otto I Suure vallutused · 2.02.962.aastal sai Otto I Rooma keisriks peatas ungarlaste pealetungi Euroopasse KEISRIRIIK · Kuuvervürstid(linnriikide tähtsad mehed) valisid valitseja tema suguvõsast designatsioon. Kuningas oli väejuht, rahu hoidja, võim tugines riigivaldustele. · Karolingide ajal tekib hõimudemokraatia · Ottoonid alus piiskoppide ja riigiabtide võimule. Kirikust sai riigi ühtsuse tagaja. Peagi aga tuli · Investituuritüli Heindrich IV ja Gregorius VII vahel
- Armee tuumik vabad talupojad, kes said teenistuse eest pärandatava maatüki (11.saj juba palgasõjavägi) - Lasi koostada kolmeköitelise "Tsiviilõiguste kogumi" aluseks Rooma õigus see seadusandlus jäi 1000 aastaks Euroopa õigusloome aluseks 4. Välisvaenlaste sissetungid ja Bütsantsi langemine - Parim aeg Bütsantsile 6. saj - 7. 9. saj. araablased vallutasid Vahemere idaranniku, Aafrika ja Hispaania alad - 11 saj. petseenide ja türklaste vallutused - 1453 langes Konstantinoopol türklastele 5. Bütsantsi kultuuri tähtsus: - Hoidis elus antiikkultuuri - Süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust - Õigeusu mungad kirjutasid raamatuid ümber (papüürusele, 7 saj-st pärgamendile, 11saj-st kaltsupaberile) - Rikkalikud raamatukogud (keisri raamatukogus 120 000 kirjarulli) - Kreeka keel oli ametlik keel - Maailmakroonikate e. kronograafiate koostamine
õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Gregorius I Suur I paavst, kes võttis kasutusele tiitli Jumala teenrite teener. ( 590.-604) 1. Keskaeg mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle terminiga vastandada ,,vaepealseid" keskaja inimesi 15.saj ,,uutele" kaasaegsetele .perioodid : varakeskaeg,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg 2.Barbarite vallutused 5.saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451.a Katalaunia väljadel.5.saj keskpaigaks oli impeeriumi lääneosa barbarite võimu ootel. Lääne-Rooma langus Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri R.Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida-
Toimus Hastingsi lahing 1066 maabus hertsog Guillaume Lõuna-Inglismaal ning vallutas Londoni ning ta kuulutati Inglise kuningaks William I (Vallutaja) nime all. ligi kaheks sajandiks jääbki kuningakojas valitsevaks prantsuse keel ja kombed. Seega olid Normandia hertsogid prantsuse kuninga vasallid. Umbes 13. sajandiks oli välja kujunenud inglise rahvas. Prantsusmaa ja Inglismaa vahel toimus 100-aastane sõda 14 ja 15 sajand. Juured peituvad keskajas normannide vallutused. Alles pärast seda sõda on Inglismaa ja Prantsusmaa ajalugu eraldi. 1455 - 1485 toimus Rooside sõda Inglismaa kodusõda kahe aadliperekonna vahel pärast seda sõda algas Inglismaa rahulik areng Hadrianuse vall - läbi kogu saare kulgev kindlustusvöönd, et kaitsta Inglismaad Caesari vallutustest. ISLAMI USU TEKE JA LEVIK Araablaste usund enne Muhamedi + islami usu kujunemine tekkis 7. sajandil oli polüteism palju jumalaid Allah oli üks nendest
nähtuseks.Nad ründasid jõukaid kloostreid ja kaubasadamaid.Viikingid ründasid Reini suudmes asuvat Dorestadi sadamat neli korda aastal 850.Retked jõudsid haripunkti nn. suurte vägede ajajärgul, mis algas Inglismaal 865a. Ennem eraldi tegutsenud viikingid ühinesid armeeks, kuhu kuulus 5000-10000 meest.Nende kasvanud jõud võimaldas neil vallutada terveid kuningriike.Nende laastamisele pani lõpu Wessexi kuningas Alfred Suur.See hoidis ära edasised vallutused, kuid juba vallutatud alad jäid sissetungijate kätte.Need, kes polnud Inglismaal endale maid saanud,suundusid Põhja-Prantsusmaale ja Madalmaadesse, kus nad laastasid laialdaselt.Järgmine kallaletung leidis aset Lõuna-Inglismaal aastal 892-895.Selle lahingu ajas nurja kuningas Alfred Suur ja viikingid pöördusid mandrile tagasi.Nende sündmuste tõttu voolas suur osa läänemaade rikkustest Skandinaaviasse ning Lääne- Euroopasse rajati palju Skandinaavlaste enklaave.
poliitika ei toetanud eraettevõtlust ega majandusliku tegevuse vabadust; kohtuprotsesse lihtsustati; kaotati surmanuhtlus mõnede tegude eest; jätkus koolihariduse areng (ehitati uusi koolimaju, kuid lahendamata jäi õpetajate ettevalmistamise küsimus); põhjustas Austria pärilussõja (vallutati Sileesia); osales Seitsmeaastases sõjas, kus suudeti säilitada vallutused (Sileesia). Austria valitsejate reformid ja riigi kujunemine Maria Theresia (1740-1780): valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid pidas reforme vajalikuks; range tsensuur; majandusliku tegevuse vabadust takistasid monopolid; riigivalitsemine koondati Riigikantseleisse; asutati välisministeerium; reformiti sõjaväge (kaotus Austria pärilussõjas) iga
Olympos ja olümpiamängud- Peeti Zeusi auks. Osaleda võisid ainult hellenitest mehed. Aladeks olid jooks, odavise, maadlus, viievõistlus. Akropol-müüriga ümbritsetud kõrglinn. Agoraa-turuplats. Philippos II ja Makedoonia: Makedoonia tõuis eriti Philippos II valitsuse ajal, kui ta kasutas ära poliste vastasseisu ja taotles Makedoonia ülemvõimu. Faalanks-Kreekas kasutatud lahingurivistus, mille arendasid täiuslikkuseini makedoonlased. Aleksander Suure vallutused: Pärsia, Kesk-Aasia, Ees-Aasia, Kreeka, Kreeta ehk läänest itta Kreekast Indiani. Aleksandri impeerium lagunes tema surmaga: Makedooniaks, Seleukiidide maaks ja Ptolemaioste maaks. Hellenism-polnud enam poliseid, suurriigid, mida valitsesid monarhia, ajajärk, mil kreeklased valitsesid idamaade üle kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Alexandria-Tähtsaim ja suurim uus linn, sellest sai vahemeremaade suurim keskus. VANA-ROOMA Geograafilised olud: Seotud Apenniini poolsaarega
Araabla st e vahen du s e sai euro o p a s tuntuks India arvus ü st e e m nn araabia numbrid ja arv 0, male m ä n g . Paljud euroo p a s üldkasutatavad m õiste d siffer, alman a h h, alge br a, ma g a sin, tariif; teadla s e d: Ibn Sina( arst, filoso of, poe et) ja Ibn Rusd(filoso of); Islami kirjandu s e tuntuim teos on araabiak e e ln e muinasjutukogu Tuhat ja üks ööd 9. Mongolite riik, selle ühiskonnakorraldus, vallutused ja mõju euroopale. Milles seisnesid mongolite sõjalise edu põhjused? Hästi juhitud ratsav ä gi, mis oli allutatud rang el e distsipliinile, kiirus ja man ö ö ö ö v e r d a mi s v õi m e , tulejõud, distsipliin ja suure p ära s e d juhid. Esm alt tabas mon g olite rünnak hiinat, lään e poolt rünnati islami m aid, vaallutati kesk aasia ja rüüstati iraani ja kaukaa siat, alistati ven e vürstiriigid ja jõuti kes euro o p a ja
Ümera jõgi) • Saarlased ja läänlased vallutasid linnuse, ülestõus laienes mandrile • 1223-1224 suruti ülestõus maha, võim taastati • Taani kuninga positsioon nõrgenes • Olukorda kasutas ära Riia leer - sõjakäik Saaremaale • 1227 alistus Valjala linnus • Lembitu • Sõda polnud pidev - vaherahud ja rahud • Vaenupooled vastavalt vajadusele liitudes • 1226-1227 vallutasid Mõõgavendade ordu ja Riia leeri piiskopid kõik Taani vallutused k.a Tallinn • Vallutajate suhete korraldamiseks legaadid • Stensby rahu - Taanile tagasi Harjumaa, Rävala ja Virumaa KESKAEGSE LIIVIMAA POLIITILINE KAART • 1346 Saksa ordu Taani kuningalt Eestimaa hertsogkonna • Keskaegse Eesti piir 13.saj keskpaigaks • Suurim Saksa ordu valdus • Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst • Toomhärrad - jumalateenistus toomkirikus + piiskopkonna haldamine
Konsul - kõrgeim ametnik vabariigi ajal, kes oli ka sõjaväe juht (kaks inimest). Senex - rauk, sellest on tulnud tänapäevane sõna senat ja senaator. Senaatori amet oli eluaegne ja neid raukasid oli 500. Liktor - Rooma korravalvur, kelle ametitunnuseks oli fascus ehk vitsakimp, mis oli vööle seotud. (Fascus - itaalia keeles liit või pühendus, sellest tuleb sõna fasism.) Tsensor - valis riigiametnike hulgast senaatoreid välja. 3.4 ROOMA VALLUTUSED. Peale Gallialaste võitmist hakkasid roomlased naaberalasid vallutama. Esimesena hõivati lõuna- itaalia ja sitsiilia. Lõuna-itaalias asuvad Kreeka kolooniad kutsusid endale appi väejuht Pyrrhose (Pyrrhose võit - kaotusega samaväärne võit). 3.4.1 PUUNIA SÕJAD I-III. III SAJAND - 146 EKR. Puunial (= Kartaago) oli Vahemerel tugev laevastik. Roomlased tahtsid seda hävitada, et saada võimu Vahemerel oma kätte. I Puunia sõda. III sajandi keskel eKr. Kartaago kaotas. II Puunia sõda
Mekalased, eriti ülemkiht, suhtus vaenulikult ja umbusklikult. Seetõttu asus muhamed 622.a Jathribi linna, mis nüüd sai nimeks Mediina. Muhamedi lahkumist Mekast Mediinasse loevad moslemid tänaseni oma ajaarvamise alguseks. Mediinas käskis muhamed palvetada araablaste kultuskeskuse, Meka poole. 630.a naasis ta Mekasse ja kaks viimast eluaastat oli ta Meka ja ümbruskonna valitseja. Kaaba tempel pühendati üksnes Allahile, teiste jumalate kujud kõrvaldati. Kalifaat ja araablaste vallutused: Prohveti surma järel valiti asemik, kaliif, araabia riik = kalifaad. Esimesed 4 kaliifi muhamedi lähisugulased. Koraan nägi ette, et moslen peab usu nimel pingutama - dzihaad püha sõda islami eest ja muu-usuliste vastu , maailm jaguneb islami kojaks ja sõja kojaks. Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid omavahelisest sõjast laastatud, ja seal oli ka palju araablasi, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Seetõttu olid 630
klassiühiskonna künnisel, lõi eeldused elukutselise kaupmeeskonna tekkimiseks, kuid iseseisvaks majandusharuks kujunes kaubandus alles kapitalismi ajal. Nagu teistes majandusharudes on ka kaubanduses toimunud kapitali kontsentratsioon ja tsentralisatsioon (kaubandusmonopolide tekkimine) eriti pärast teist maailmasõda. Pärast Rooma riigi hävingut kaubanduslik suhtlemine ajutiselt vähenes. Vahemerekaubandust kahjustasid ka araablaste vallutused. Uuesti hakkas kaubandus hoogustuma küpse feodalismi ajal. Hilisfeodalismi ajal soodustas sisekaubandust tsentraliseeritud riikide teke, väliskaubandus edenes suurte geograafiliste avastuste mõjul. 16.-17.sajandil asutati kaubakompaniisid, kaubanduspoliitikas sai valitsevaks merkantilismist lähtuv protektsionism. Pärast seda, kui Suurbritannia oli saavutanud majandusliku ülevõimu, on ta rakendanud vabakaubanduse põhimõtteid, osaliselt on seda teinud teisedki riigid
(Maginot` /mazinoo/ liin) ning teisel poolel Saksamaa (Siegfriedi liin). Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 toimus nende vahel nn. kummaline sõda. See tähendab, et põhiliselt istusid vaenupooled oma kaevikutes ja harva toimus väike tulevahetus. (Ka näiteks mängiti valjusti oma muusikat või püüti muul moel vastast segada, hirmutada, ärritada jne. Surma said vähesed, kuid selline olukord mõjus raskelt närvidele.) II Sõda Põhja- ja Lääne-Euroopas 1939-1941 1) Saksamaa vallutused: · aprillis 1940 vallutas Saksamaa ära Taani ja Norra mõlemad riigid olid neutraalsed, Saksamaa põhjendas nende vallutamist vajadusega "kaitsta" nende neutraliteeti · 10. mail 1940 algas Saksamaa pealetung läänerindel alistusid Luksemburg, Holland, Belgia 14. juunil jättis Prantsusmaa valitsus Pariisi maha, 22. juunil sõlmiti (Compiègne`) vaherahu . Saksamaa okupeeris 2/3 Prantsusmaast
Rooma arhitektuur, skulptuur ja maalikunst hilise vabariigi ajajärgul. Sigrid Nurmeleht 10c. Eellugu. 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. 509. aastal e.Kr kuulutas Rooma ennast pärast etruskidest kuningate kukutamist vabariigiks. Sellega algas Vabariigi varajane ajajärk, mille ajal alistati enda võimule hulga maid ja rahvaid Itaalias ning Roomast sai suurriik. 3. sajandi keskpaigaks oli vallutatud juba kogu Itaalia ja edasi suunduti igasse ilmakaarde, et oma võimsust kasvatada veelgi. Just kolmanda sajandi algusest, täpsemalt aastast 287. e.Kr., algab Rooma ajaloos ka nn. hilise vabariigi ajajärk, mis lõppeb 31. aastal e.Kr keiser Augustuse troonile tulekuga. Hilise vabariigi ajajärku on nimetatud ka Rooma hellenismi perioodiks, kuna just sel per...
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma li...
Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse. Itaalia varases ajaloos olulised veel ETRUSKID. Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid. Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad, kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. 12 suuremat linnriiki, mood. lõdvalt seotud liidu -> aristokraatia? Hauakambrid. Uskusid palju...
Aymara'de - üle. Sellele järgnes Lõuna- ning Kesk-Peruu inimeste, keda juhtisid Inkade pealikud, suur migratsioonilaine üle Cerro do Pasco, kus nad kohtasid vähe või mitte mingit vastupanu, ning Pachacutic sai oma eluajal olla sellise võimupiirkonna isand, mis ulatus 1000 miili põhja poole, ning olla ka suursuguse Inkade koloonia, mis asus ekvaatorist lõunas ning oli oma üldjoontelt peaaegu identne Ecuadori vabariigiga, rajaja. Inkade kaks haru Need vallutused, või pigem rahvaliikumised, jagasid Inkade rahva kaheks, mille vastavad keskused olid teineteisest umbes 1000 miili kaugusel. Põhja piirkonna keskus asus erinevatel ajahetkedel Tumipampa's, Riopampa's ja Quito's. Nende alade poliitiline eraldumine oli vaid aja küsimus. Geograafilised tingimused jagasid impeeriumi peaaegu täielikult kaheks, mille vahel asus hõredalt asustatud ala, mille suurus oli 400 miili. Pachacutic'u seadused
/mazinoo/ liin) ning teisel poolel Saksamaa (Siegfriedi liin). Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 toimus nende vahel nn. kummaline sõda. See tähendab, et põhiliselt istusid vaenupooled oma kaevikutes ja harva toimus väike tulevahetus. (Ka näiteks mängiti valjusti oma muusikat või püüti muul moel vastast segada, hirmutada, ärritada jne. Surma said vähesed, kuid selline olukord mõjus raskelt närvidele.) II Sõda Põhja- ja Lääne-Euroopas 1939-1941 1) Saksamaa vallutused: · aprillis 1940 vallutas Saksamaa ära Taani ja Norra mõlemad riigid olid neutraalsed, Saksamaa põhjendas nende vallutamist vajadusega "kaitsta" nende neutraliteeti · 10. mail 1940 algas Saksamaa pealetung läänerindel alistusid Luksemburg, Holland, Belgia 14. juunil jättis Prantsusmaa valitsus Pariisi maha, 22. juunil sõlmiti (Compiègne`) vaherahu .
o 5.saj eKr I pool (500 449) o Pärslased vallutasid saari o 490 eKr Maratoni lahing. Pärsia väed Ateena vastu. Sparta ei jõudnud appi. o rahu Ateenale liidriroll, poliste koostöö · Peloponnesose sõda o 5.saj eKr II pool o vastu Ateena ülemvõimule o Sparta määras rahutingimused o poliste vahelised tülid o Ateena hiilgeaja lõpp · makedoonlaste vallutused o Philippos II o Aleksander Suur jätkab suure impeeriumi loomist · Ateena Sparta Kesk - Kreeka Lõuna-Kreeka Võim kuulus aristokraatlikele ja Kaks päritava võimuga kuningat, neile riigiametnikele, nõukogule; hiljem ka allus sõjavägi; täitsid preestri kohustusi + lihtkodanikud 30 liikmeline vanemate nõukogu.
käsilastele loa ellu viia see, mida nood pidasid tema sooviks. Need soovid polnud mitte ainult veendunud ja märatsevatele antisemiitidele natsiliikumise sees. Selliste soovide täitmine pakkus võimalusi isiklikuks eduks ja rikastumiseks, eneseülenduseks paljudele, kes polnud küll paranoilised juudivihkajad, kuid seda enam valmis kasutama juudivastast poliitikat oma eesmärkidel. Enne 1941. aastat olid Hitleri võimu ja kuulsuse suurendamist saatnud hämmastavad triumfid. Kuid vallutused ise ei saa kaasa tuua lõplikku võitu. Pärast 1941. aastat said Hitlerile osaks vaid õnnetused ja hädad. Tema muutlik meeleolu kõikus ühest äärmusest teise: optimism ja veendumus, et tema tahe jääb lõpuks ikkagi peale ja, et kõigevägevam ei jäta teda maha, vaheldus täieliku depressiooni ja saatusele alistumisega, kui ta tunnetas oma võimetust teha midagi võimu saavutamiseks või kaotusest pääsemiseks,
Globaliseerumine 1. Globaliseerumise mõiste ja suundumus. On kultuuriline, sotsiaalne kui majanduslik fenomen. On protsess, milles organisatsioonid pakuvad oma kaupa ja teenuseid eelkõige globaalsetel, mitte kohalikel turgudel. Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel läbi ettevõtlusinstitutsioonide ja kapitalistliku filosoofia, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. 2. Millist aega loetakse globaliseerumise aluseks? Globaliseerumise aluseks loetakse perioodi u 500 aastat tagasi, kui hakasid kujunema Euroopa riikide koloniaalimpeeriumid. 3. Globaliseerumise kom lainet a) 1870-1914 b) 1950-1980 algus b) 1980-2000 4. Globaliseerumise vedavad jõud Ühelt poolt on üleüldine transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. · Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade veda...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
