Teine maailmasõda (0)

1. Konverentsid
a) Teherani konverents 1943. aasta lõpus tugevdas liitlaste (USA, GBR, USSR) omavahelisi suhteid
b) Jalta konverentsil veebruaris 1945 kavatseti taastada kõikides riikides demokraatlikud valitsused Saksamaalt tagasi saadud piirkondades.
c) Potsdami konverentsil 1945. aasta suvel võtsid osa Truman , Attlee ja Stalin . Stalin kasutas Attlee ja Trumani kogenematust ära tugevalt enda huvides.
2. Atlandi harta
Atlandi harta oli 1941. aasta suvel Rooseveldi ja Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Lubati mitte taotleda uusi territooriume ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm . See dokument oli Eesti suhtes mõttetu, sest NSVL -i okupeeritud territooriumide (sh. Eesti) puhul neid põhimõtteid ei järgitud.
Lepiti kokku rahu kindlustamises, relvastuse vähendamises. Hiljem loodakse ÜRO (1945. aastal)
3. II maailmasõda
a) algus - Pärast MRP sõlmimist, tungis Saksamaa kallale Poolale (01.09.39), selle peale kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid reaalset sõjategevust ei alustatud. Algas nn kummaline sõda. 17. septembril tungis Poolale kallale ka NSVL. Sõjategevust ei alustatud arvatavasti selle pärast, et lääneriigid soovisid NSVL purustada Saksamaa kätega, Saksamaa ja NSVL vahelises sõjas oleks ka Saksamaa nõrgenenud ja võitjatena oleksid välja tulnud Lääneriigid. MRP tõttu polnud kummalgi poolel probleeme Poola vallutamisel. MRP oli kõige otsustavamaks eelduseks Teise maailmasõja puhkemiseks.
b) lõpp 1) Euroopas: Saksamaa kapituleerus 8. mail 1945. aastal Karlshorstis. NSVL ja lääneriikide väed kohtusid Elbe jõel. Võidupühat pidas NSVL 9. mail, teised riigid 8. mail. Võidule andis suure hoo teise rinde avamine Normandias 1944. aasta kevadsuvel. 2) Üldse: Pärast seda, kui 6. ja 9. augustil 1945. USA oli visanud Nagasakile ja Hiroshimale tuumapommid , Jaapan kapituleerus 2. septembril, millega lõppes 6 aastat ja 1 päev kestnud Teine maailmasõda.
4. Saksamaa vallutused

• Pärast MRPga endale lubatud Poola alade hõivamist, asus Saksamaa Taani, Norra ja Prantsusmaa kallale. Taani ja Norra okupeeriti 1940. aasta kevadel väga kiiresti. Norra vallutamist kiirendas Quisling , kes oli Norra natsionaalsotsialistide juht.
  
• Arvati, et järgmisena tungitakse kallale Inglismaale, tegelikult hakati hoopis Prantsusmaad vallutama (seda tehti läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Sinna oli ehitatud kaitseks Daladier' liin (suhteliselt nõrk), Prantsuse-Saksa piirile oli aga ehitatud Maginot' liin, kus olid väga võimsad, ent statsionaarsed relvad. Kuna Maginot' liin asus Saksamaa ja Prantsusmaa piiril , mida Saksa väed ei ületanud, oli see sõjaliselt täiesti kasutu. Prantsusmaa põhja ja merepoolne osa okupeeriti, valitsus põgenes lõuna poole Vichy linna (Vichy valitsus – juhiks Petain , tegi tihedat koostööd natsidega). Saksamaa ei okupeerinud kogu Prantsusmaad ja tema kolooniaid , sest vägesi oli tarvis mujale, tööstus- ja sõjaettevõtteid L-Prantsusmaal polnud; kolooniaid lasi Vichy valitsus kasutada).
  

• NSVL-le tungis Saksamaa kallale Barbarossa plaani järgi 22. juunil 1941. aastal. Ka Stalin pidas enne plaani alustada sõjategevust, ent Hitler jõudis ette. Esialgu edenesid Saksa väed väga kiiresti, sest Stalin pidas seda vaid provokatsiooniks, kohati keelas vastupanu. Rakendas põletatud maa taktikat.
  

5. Barbarossa plaan

• Välksõja plaan – talveriideid ei jagatud
  
• Kallaletung kolmes suunas: Nord (suund: läbi baltikumi Leningrad ), Mitte ( Moskva ), Süd ( Ukraina kaudu Stalingrad )
  
• Baltikum vallutati , Leningradi piirati väga pikalt, inimesed surid nälga, Saksamaa linna vallutada ei suutnud. Mitte jõudis 30-40 km kaugusele Moskvast (jagati isegi ooperipileteid, mida kahjuks ei jõutudki ära kasutada). Süd jõudis Stalingradi alla, ent piirati seal ümber (külmusid, surid nälga), lahingutegevus lõppes Saksa vägede alla andmisega veebruaris 1943.
  
• Saksa väed olid sõja algul väga edukad . Põhjused:
  
• repressioonid NSVL sõjaväes, puudus intelligentne, tark juhtiv kaader
  
• väed olid paigutatud piiriäärsetele aladele , kus neid ei kasutatud, NSVL oli ise Saksamaale kallaetungi plaaninud.
  
• Sõja esimestel kuudel hävitati lennukid lennuväljal, Stalin keelas lennukitel õhku tõusta.
  
• 1940. aastal võttis liidetud alade rahvas sakslasi vastu kui vabastajaid (sh. Eestis, eriti meenutati juuniküüditamist 14.06.1941).
  

6. Holokaust
Lisaks juutidele kannatasid ka mustlased, venelased ja poolakad. Süstemaatiline juutide mõrvamine Saksamaal ja tema okupeeritud aladel. Nad koondati koonduslaagritesse, kus teostati nendega muuhulgas meditsiinilisi katseid, neid näljutati, kuumutati, põletati, külmutati, süstiti, gaasitati, õmmeldi kokku jne. Kuulsaim koonduslaager (ja ka suurim) on tänapäeva Poolas asuv Auschwitz -Birkenau, kus tapeti üle miljoni juudi. Kokku hukati umbes 6 miljonit juuti äärmiselt piinavatel meetoditel . Neilt eemaldati kõik väärtuslik, mis neil oli enne hukkamist. Holokausti tagajärjel hukkus umbes 12 miljonit inimest.
7. Katõni veresaun
5. märtsil 1940. aastal hukati suur osa Poola sõjaväe ja intelligentsist, kes oli vangi võetud Poolalt okupeeritud aladelt . Seda tehti Katõni küla (tänapäeva Venemaa) lähedal metsas, kus tapeti umbes 22500 inimest (esialgne käsk oli 25700).
Välja tuli see palju hiljem, sest NSVL süüdistas selle korraldamises Saksamaad, kes oli massihauad vahepeal avastaanud. Goebbels on kirjutanud pärast seda, kui olid Katõnist taandunud, enda päevikusse (tõlkige ise, kui huvitab ) "Unfortunately we have had to give up Katyn. The Bolsheviks undoubtedly will soon ' find ' that we shot 12,000 Polish officers. That episode is one that is going to cause us quite a little trouble in the future. The Soviets are undoubtedly going to make it their business to discover as many mass graves as possible and then blame it on us."
Et tegelikult korraldasid Katõni veresauna Beria ja Stalin ise, tuli välja alles 1980. aastate lõpus.
8. Leningradi blokaad
Kui väegrupp Nord hakkas piirama Leningradi linna ja põhja poolt piirasid linna Soome väed, jäi Leningrad isolatsiooni. Linna sai varustada kõige vajalikuga vaid üle Laadoga järve. Nii suutis linn mitte alistuda üle 900 päeva, paljud linnaelanikud (~600000) surid nälga, linnas oli puudus kõigest, sest varustati sõjaväelasi. Kestis sept 1941-1944.
9. Kurski lahing, Stalingradi lahing
Sakslased üritasid vallutada Kurski linna, ebaõnnestus. Tahtsid tõmma piiramisrõngasse, ei suutnud, Punaarmee oli selles suhtes edukam . Stalingradi lahing kestis kauem, sama tulemus. Sisuliselt pöördelahingud Teises maailmasõjas. Vaadake vikipeediast lisaks daatumeid.
10. Dwight David Eisenhower – Teise maailmasõja aegne USA ja kõigi liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas. Sõjaväelane ja poliitik. Esimene NATO vägede ülemjuhataja, hilisem USA 34. president .
11. Hiroshima, Nagasaki
Jaapani linnad, kuhu USA viskas sõja lõpetamiseks tuumapommid Fat Man ja Little Boy. Mõnes mõttes jõudemonstratsioon. Väga suured purustused. Tuul viis inimeste tuha isegi minema (mu ema ütles, et talle räägiti, kui Jaapanis käis). Mida lähemal oldi epitsentrile, seda kiirem oli surm. Mida kaugemal, seda aeglasem , piinarikkam surm. Hiljem on avaldunud paljud kiirituse mõjul tekkinud haigused sealsetes piirkondades elanud inimestel. Hukkus väga palju inimesi, viis tuumavõidurelvastumiseni. Sõja lõpu põhjus.
12. Nõukogude Liit
Kui agressorriik
Kui ohver
1. 17. august 1939 tungis poolale kallale
2. hävitas vallutatud aladel kogu vastupanu
3. pööras riigivõime kominterni abil
4. jagas Saksamaaga Euroopa mõjusfäärideks
5. laiendas enda piire tunduvalt sõjalise jõu abil Teise maailmasõja käigus.
6. korduv kallaletung ja ultimaatumite esitamine Soomele
7. Tungis Mandžuuriasse
1. Saksamaa ründas teda esimesena Barbarossa plaani järgi
2. Oli sunnitud taganema väga pikalt.
3. Sakslased hävitasid kommuniste, kes oli tabatud rindepiirkonnas. (nt. Tuulepealse Maa Leo Solba jt.)
4. Oli reaalne oht riigi langemiseks
5. piirati 900 päeva Leningradi
6. saatis sõdurid „iga hinna eest“ sõtta
13. Sõda Vaiksel ookeanil
Sõda Vaiksel ookeanil algas detsembris 1941, pärast seda, kui Jaapani lennukid sooritasid ootamatu rünnaku USA mereväebaasile Pearl Harboris Hawaii saartel. Hukkus üle 2400 ameerika sõduri ja 18 suuremat sõjalaeva hävitati. Samal päeval tungisid Jaapani väed ka Taisse, järgmisel päeval kuulutas USA kongress Jaapanile sõja.
Kamikazed – enesetapuvõitlejad. Rammisid ameeriklaste laevu lõhkeaineid täis lennukitega.
Kiiresti hõivasid jaapanlased mitmed Ida- Aasia riigid (sh. Hongkong, Malaia, Singapur , Tai, Filipiinid , mitmed Vaikse ookeani saared jne)
Hiljem vallutas merd ja maid USA järjepanu tagasi, ning lõpuks kasutas tuumapommi, et sõda kiiresti lõpetada, mis neil ka õnnestus.
14. Tagajärjed

Lõppesid paljud totalitaarsed režiimid (Jaapan, Saksamaa, Itaalia), säilis NSVLs

Eesti läks ja jäi Nõukogude Liidu koosseisu

Paljud Eesti noorukid võitlesid erinevatel pooltel üksteise vastu

Suri 50-60 miljonit inimest

Võitjad: demokraatlikud riigid + NSVL

Punaarmee asub enamikus Euroopa riikides

Euroopa on sõjast laastatud, demokraatia usalduskriis, kommunistide populaarsuse tõus

Aasias ebastabiilne olukord

Teaduse ja tehnika meeletu areng

Tuumapommid ja võidurelvastumine

Juudid põgenesid Euroopast (Saksamaalt) eemale (USAsse)

Saksamaa lõhestamine, liikumispiirangud, Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud

Maailma jagunemine kahte leeri: sotsialismimaad ja lääneriigid

Sõja kaotasid: Saksamaa, Itaalia, Ungari, Rumeenia , Bulgaaria , Soome, Jaapan.

Külm sõda
15. Nürnbergi, Tokio kohtuprotsessid
a) Nürnbergis toimus novembris 1945 kuni oktoobris 1946 kohtuprotsess Saksamaa seni ellu jäänud juhtide üle. 12 inimest mõisteti surma, 3 sai eluaegse vangistuse , lisaks väiksemad karistused. See oli esimene kord, kui suure riigi juhtidele määrati kriminaalkaristus inimkonnavastaste kuritegude eest.
b) Tokios peeti Jaapani sõjakurjategijate üle kohtuprotsess. Mõisteti hukka Jaapani senine poliitika, mis tõi kaasa suuri ohvreid. Seitse inimest mõisteti surma, kuusteist said eluaegse vangistuse.