KORDAMINE ON TARKUSE EMA Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Sakslased tahtsid paganatest eestlastele (edaspidi karvased) ristiusku peale suruda. See ei toimunud mitte ainult karvaste hingede päästmiseks, vaid hoopis laiematel poliitilistel põhjustel. Roomakatoliku kirik pretendeeris vaimsele kui ka maisele ülemvõimule kogu tuntud maailmas, ehk siis sooviti õigeusu kirikust võimsam olla. Algas sakslaste ja latgalite rüüsteretkega Ugandisse. Karvased võitsid küll näiteks Ümera lahingu 1210. aastal, kuid sakslaste jõud olid liialt suured ning 1228. aastal alistus Saaremaa suurim, Valjala linnus. Sõda oli kaotatud. Eesti jagunes neljaks Taani, Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Karvased ei unustanud kaotust muistses vabadusvõitluses. Ülestõus hakkas ööl vastu 23. aprilli 1343, vahetult enne kevadiste põllutööde algust. Kogu Harju- ja Virumaal tapeti kõik sakslased...
Alexander Suure sõjakäik itta (330-320 eKr). Just Alexander Suur oli see, kes hävitas ahhemeniidide riigi ehk tolleks ajaks maailma kõige võimsama riigi. Alexander hävitas ka paljud ahhemeniidide kultuurikeskused, hävisid suurimad linnad ning Alexander üritas hävitada ka iraani religiooni. Väidetavalt hävitati Alexanderi käsul püha raamat Avesta (sellest oli ainult 1% säilinud). See sõjakäik muutis väga paljut. Araablaste vallutused 7. Sajandil (633-650-ndad). Selle käigus hävines järgnev riiklik moodustis ehk sassaniidide riik. Sassaniidide hävinguga hävis kogu Iraani aristokraatia, hävisid kõik selleks ajaks kirjutatud iraani peamised kultuurimälestusmärgid, allikad, pea kõik eelnev hävines, mida iraanlased olid senimaani loonud. Peale araablaste vallutusi ei säilinud mitte ühtegi iraani ajaloo allikat. Tekkis oht ka pärsia keelele (ehk pahlawi keel), kõik asendus araabia keelega. 9
a Vene tsaaririiki piirati kahelt poolt Peipsi järve. Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte, kuid Pihkva piiramisel nad edu ei saavutanud. Vaherahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, aga pidi venelastele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. Pljussa jõe suudmes sõlmiti Rootsi ja Venemaa vaherahu, rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi
pealinna kaunis raske uurida. Lõvi on üks väheseid kunstimälestisi, mis asub tänapäeval seal, kust ta leiti. ASSÜÜRIA SUURRIIK Umbes 900 a. eKr muutus teistest tugevamaks Assüüria. Assüüria riik Assüürlased olid äärmiselt sõjakad. Nad vallutasid Babülooniale kuulunud alad ning laiendasid riigi territooriumi nii lääne, ida, põhja kui ka lõuna suunas Assüüria impeerium aastail 669 631 eKr Assüüria vallutused · Süüria ja Palestiina · Osa Väike Aasiast (tänap. Türgist) · Babüloonia · Egiptus · Urartu Assüürlaste sõjakus kajastus ka nende kunstis Sargon II · 721 705a. eKr. · Tema valitsusaja algul mäss Babüloonias
a Vene tsaaririiki piirati kahelt poolt Peipsi järve. Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte, kuid Pihkva piiramisel nad edu ei saavutanud. Vaherahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, aga pidi venelastele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. Pljussa jõe suudmes sõlmiti Rootsi ja Venemaa vaherahu, rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi
tähendas see aga hinge ja ideoloogi kaotust. Läti Henriku kroonikas on Lembitut mainitud 14 korda. Kuigi Läti Henrik ei nimeta Lembitut kordagi kuninga tiitliga, käitusid sakslased Lembitu pead Liivimaale (Riiga) viies just nii, nagu oleks neil õnnestunud tappa eestlaste kuningas. Me võimegi Lembitut nimetada Eestimaa kroonimata kuningaks. (Helme, M. 2010). Mis meelitas võõrvallutajaid Eestimaale? Minu arvates kõik röövretked, vallutused saavad alguse inimlikust ahnusest ja võimuihast. Suurt rolli mängis ka Eesti geograafiline asend: kes omas Eestit, sel oli ka kontroll Läänemere üle. Muinaseestlaste vaprast vabadusvõitlusest on kirjutanud paljud eesti kirjanikud paeluvaid lugusid. Enamik meist teavad ja on ehk ka lugenud Mait Metsanurga “Ümera jõel”, Enn Kippeli “Meelist”, Aadu Hindi “Vesse poega” või Eduard Bornhöhe “Tasujat”
Seetõttu moodustati Ateena eestvedamisel Kreeka linnriikide liit Makedoonia vastu. 338. a. eKr toimus Kreeka liiduväe ja Makedoonia vahel Chaironeia lahing. Kreeka sai lüüa ning langes Makedoonia võimu alla. Hellenismiperiood (338-30 a. eKr) Järgmine Makedoonia valitseja oli Aleksander Suur, Philippos teise poeg. Ta vallutas algul Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid kreeklaste ülemvõimu alla. Tema vallutused panid aluse uuele ajajärgule - hellenismiperiood. Kuid tema surmale järgnesid aastakümnete pikkused sõjad ja rahutused Makedoonia väepealike vahel ning Aleksandri suurriik lagunes. Seetõttu kujunes mitu sõltumatut hellenistlikku kuningriiki: Süüria- Mesopotaamia, Egiptus ja Makedoonia (Makedooniale kuulus ikka veel Kreeka). Aleksandri sõjaretke tõttu rändas massiliselt kreeklasi Idamaadesse. Vahemere idarannikul
kuninga valitsemise alla. Vana-Liivimaa oli langenud. Ordu ja peapiiskopkond olid Poolal, Tallinn koos läheme ümbruskonnaga oli Rootsil, Ülejäänud orduala Narvast Viljandini ning Tartu piiskopkond tervikuna olid Venel, endine Saare-Lääne piiskopkond oli Taanil. Põhilise sõjajõu moodustasid mõisamehed, see tähendab endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. VENEMAA VALLUTUSED LIIVIMAAL Moskva pakkus endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele kõlavat Liivimaa kuninga tiitlit. 1570. alustas Magnus koos Vene vägedega Tallina esimest piiramist. 1577 alustasid Vene väed Tallinna teist piiramist, mida sedapuhku juhtisid Vene enda väeülemad, seegi kord ei suutnud nad märkimisväärset kahju tekitada, küll aga hävitasid venelased Pirita kloostri. Ebaedu Tallinna all tegi lõpu Liivimaa kunginriigile Põltsamaal
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline ...
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
/ Ilmalikud abielud, juudid kodanikuõigused / Berliini ülikooli asutamine *1849. AASTA KONSTITUTSIOON SAKSAMAAL / Ühtne Saksa keisririik / 36 riiki säilitati, kuid nende valitsejad pidid hakkama alluma keisrile ( päriliku võimuga) ja kahekojalisele RIIGIPÄEVALE. / Omas sõjavägi ja ühtne välispoliitika / Sisepoliitika, rahandus, kohtu, kooli ja usu ala kõikidel iseseisev / Föderatiivne keisririik *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT. *NAPOLEONI VALLUTUSED / 1805.21.10 Trafalgari merelahing sai Napoleon lüüa / 1805.2.12 Austerlitzi lahing Venemaa ja Prantsusmaa vahel, Prantsusmaa võiduga / 1806 Sisenes Berliini / 1807 Tilsiti rahu Prantsusmaa Venemaa vaheline koostöö (1808-9 Venemaa selle lepingu tulemusena astub sõtta Rootsiga ja Vallutab Soome) / 1812 Venemaa I Isamaa sõda Prantsusmaa vastu ja samal aastal Moskva all Borodinos hävitavalt lüüa said vene väed prantsuse vägedelt / 1812.18.10
Hariduses lahutab kiriku haridusest, Kesk- ja Kõrgharidussüsteemide loomine, sõjaväekoolide soodustused. Usuelus lahutab kiriku riigist, kirik allutatakse riigile Kodanikuõigused Napoleoni koodiks VÕRDSUS! Seisused kadusid! Naistel ja meestel erinevad õigused. Rahanduses Rahvuspanga loomine Välispoliitika (Napoleoni vallutused Euroopas, Suur Impeerium): Edu põhjused andekad väejuhid, massiarmee, põhirõhk lähivõitlustel, suurtükiväed, tema armee marsid hästi organiseeritud (varustus oli väga hea). 1811 VÕIMSUSE TIPP Riigid jagati 3 rühma: Vasallriigid Liidetud alad Liitlased Iseseisvad Sveits, Hispaania, Varssavi- Belgia, Holland, Illüüria, osa Austria, Preisimaa,
sajandil eKr, laiendas Egiptuse piire suurte sõdadega, nimetatud ka sõjaliseks geeniuseks Nofretete Vana-Egiptuse vaarao Ehnatoni abikaasa, nimi tõlkes ''ilus (täiuslik) naine on sündinud'' Hammurapi Vana-Babüloonia kuues kuningas, Babüloonia suurriigi rajaja, maailma esimese teadaoleva seadustekogu kehtsetaja (Hammurapi seadused) põhimõte ''silm silma, hammas hamba vastu.'' Nebukadnetsar II Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, ulatuslikud vallutused ja ehitustööd Babüloonias (peajumala Marduki tempel ja Babüloni rippuvad aiad) Gilgames Sumeri poolmüütiline valitseja, Gilgamesi eepose nimikangelane (Sumeri kuningate loendi järgi linna Uruki valitseja) Egiptuse tähtsamad jumalad ja nende austamine Tähtsaimad jumalad päikesejumal Amon-Ra, taevajumal Horos, surnuteriigi valitseja Osiris (neid seostati tihedalt kuningavõimuga), Surnute Maja valitseja Anubis ja viljakuse ja emaduse jumalanna Isis.
Kadri Kivirand EKL-4kõ Vaaraod Vaaraod Valitsesid 2920 - 332 aastat eKr Vana-Egiptuse kuningas Erakordselt suur võim Talle kuulus Egiptuses kogu maa Kõik täitsid tema käske Peeti jumala asemikuks maa peal Peeti päikesejumala Ra pojaks Vaaraode võim Muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas Vaarao võim oli piiramatu Käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid Pojad pärisid isadelt võimud Vaaraode naised olid olulisel kohal, kuid valitsesid harva riiki Protsessioonid, vastuvõtud väliskülalistele ja templite külastamised võimu näitamiseks Arhailine periood 2920eKr-2575eKr Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi Vana riik 2575eKr-2134eKr Püramiidide ajastu Arhitektuuri ja kunsti areng Hieroglüüfid Äge põud Esimene vaheperiood 2134eKr-2040eKr Nõrgad valitsejad Nomarhid võitlesid suurema võimu eest Üleujutused Keskmine riik 2040e...
Võit Ümera jõel andis eestlastele eneseusku ja näitas, et ka rüütleid on võimalik võita. Teade võidust Ümera all, saadeti kõikidesse maakondadesse. 1211.a. piirasid sakslased Viljandi linnuse, jällegi põletati ja rüüstati külasid. Linnust rünnates moodustati vangidest inimkilp. Linnust asuti piirama ja kuuendal päeval lubati preester ristima. Vastuseks Viljandi piiramisele korraldasid eestlased mitmeid sõjaretki ja kavatseti vallutada Toreida linnus ja Riia linn. Mõlemad vallutused ebaõnnestusid. Lahingu katkestas katku epideemia ning näljahäda ja 1212.a. sõlmiti vaenupoolte vahel Toreida vaherahu kolmeks aastaks. 1215.a. rikkusid sakslased vaherahu tingimusi ja ründasid läänemaal Ridala linnust ja samal aastal tungisid sakslased eestlaste maale. Madisepäeva lahing Pikapeale laastati maa, kurnati rahvas. Ikka enam ja enam tunti, et tarvis on maad vaenlastest vabastada ning need tagasi mere taha paisata. Asja etteotsa astus Lembitu. Ta sõitis maakonnast
4Väärtused, millele liit on rajatud, on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, sealhulgas õiguste vähemuste hulka kuuluvate isikute. Need väärtused on ühised liikmesriikide koos, mis iseloomustab pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ja võrdsus meeste ja naiste vahel, "- ütles Maastrichti lepingus - dokument legaliseeris Euroopa Liidu loomine. 3 Robert Bartlett (2001). Euroopa sünd. Vallutused, koloniseerimine ja kultuurivahetus950-1350. Tallinn: Kunst. 4 http://europa.eu/eu-law/decision-making/treaties/index_et.htm 3 PIDEVA MUUTUMISES, ARENGUS ELi PIIRE Edasi laienemine Euroopa Liitu on avatud igale Euroopa demokraatlik riikidele, kus on vabaturg, millel on soov ja võimalus tuua seadused kooskõlla ELi õigusega. Selline väärtus aitab arendama riiki majanduslikust seisukohast. Alates teisest
nad olnud laastavalt edukad. Tegelikult iseloomustab seda perioodi Lääne-Euroopa lõputu omavaheline võitlus, mida tuntakse ajaloos Saja-aastase sõjana. * varakeskaegne maailm koosnes eripalgeliste kultuuride ja sootsiumite rikkalikust kogumist. 11. 13. sajandi ajalugu on paljudes aspektides liikumine eripalgelisuselt ühtsuse poole. * sama palju, kui oli kultuurilist assimileerimist, oli ja kultuurilist vastupanu. Paljude jaoks tähendasid kõrgkeskaegsed vallutused ja ekspansiooniliikumine kaotust, piina ja tragöödiat. * 14. sajandiks oli suur osa Euroopast, sh Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Skandinaavia, Põhja-Itaalia ja Hispaania suurel määral kultuuriliselt homogeenne. Kuid selle ala servi iseloomustas tihti konfliktsete keelte, kultuuride ja vahel ka religioonide segu. Kogu selle ääreala ulatuses oli rahvussuhetel hoopis suurem tähtsus kui tsentraalsetes homogeenses
armee sõjas Austria vastu. Kuigi esialgu suhtuti temasse kahtlusega, suutis Napoleon saada oma sõdurite poolehoidu lubadustega helgest tulevikust ja ka isikliku näite abil ta ei kartnud ise joosta lahingu ajal sündmuste keskmesse. Austriast sai Napoleon kiiresti jagu. Peale seisma jäänud Egiptuse kampaaniat, läks Napoleon tagasi Prantsusmaale ning haaras võimu enda kätte, lõpetades Suure Prantsuse Revolutsiooni. Sellele järgnes enda koronatsioon Prantsusmaa keisriks ning rohked vallutused Euroopas, kuni Vene sõjavägi temast jagu sai. 1814. aasta aprillis saadeti ta Elba saarele, kuid juba järgmise aasta märtsis maabus ta jälle Prantsusmaa territooriumile. Uuele 100-päevasele valitsemisperioodile järgnes aga kaotus Waterloo lahingus. Napoleon saadeti seekord Püha Helena saarele, kus ta veetis oma viimased 6 eluaastat. 1821. aastal ta suri. Levinud arvamuse kohaselt oli tema surma põhjuseks mõrv.
Kolmekümneaastast sõda); riiklik poliitika ei toetanud eraettevõtlust ega majandusliku tegevuse vabadust; kohtuprotsesse lihtsustati; kaotati surmanuhtlus mõnede tegude eest; jätkus koolihariduse areng (ehitati uusi koolimaju, kuid lahendamata jäi õpetajate ettevalmistamise küsimus); põhjustas Austria pärilussõja (vallutati Sileesia); osales Seitsmeaastases sõjas, kus suudeti säilitada vallutused (Sileesia). 3. Valgustus Austrias Maria Theresia (1740-1780): valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid pidas reforme vajalikuks; range tsensuur; majandusliku tegevuse vabadust takistasid monopolid; riigivalitsemine koondati Riigikantseleisse; asutati välisministeerium; reformiti sõjaväge (kaotus Austria pärilussõjas) iga regioon pidi maksma sõjaväe ülalpidamiseks ja
SKS.majandus ja yld/1870-1900:3 suurt erinevust teistest riikidest:*Polnud vastuolu linna ja maa vahel.*Riik polnud kunagi yhtne.*Kõige militariseeritum riik maailmas.toimus omaette majandusime,kuigi ressursse oli vähe.Alasid vallutati juurde(elsass-lotring=rauamaak).Vaid suurettevõtted(kartell,syndikaat)Raudtee arenes kiiresti.Kiire urbaniseerumine.Kiire arengu põhjused:*maade yhendamine*Tööstus loodi uuel baasil*Armee ostis palju kaupa.militariseerumine*streikida ei võind,töölisorg. ei võind*edukad vallutused*kontributsioonid.Põllumaj:SKS jagunes IDA ja LÄÄS.Idas oli pikalt olnud pärisorjus,reformidega kaotati.Maad renditi mõisnikult,see oli talupojale kasulik.Mõisnik ja talupoeg tegid koostööd.Mõisates olid kõrvalharud-viina ja suhkru tootmine peedist.Maa elanike jagunemine:1.mõisnikud e. junkrud 2.Taluperemehed 3. vabadikud 4. sulased(enamasti illegaalid,odav tööjõud) 5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesak...
väepealik) sõdade järel. Kujunesid kolm suuremat hellenistlikku riiki: 1) Egiptus valitsesid järgemööda Ptolemaiose-nimelised kuningad 2) Seleukiidid riik, mis esialgu hõlmas enamikku Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria 3) Makedoonia, k.a Kreeka Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed alad muutusid Rooma provintsiks 2. Hellenistliku riigi ja ühiskonnakorraldus · Riikide eesotsas piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarh, valitseja jumalikustamine · Oma lähemad nõuandjad ja abilised valised kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud · Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid palju võeti eeskuju ka
rahvusrühmad on veel burjaadid ja kasahhid. Linn asutati 1639. aastal. Tollal kandis linn nime Örgöö (sellest Euroopas levinud nimi Urga). 18. sajandil oli ta tähtis kaubanduskeskus Hiina ja Venemaa vahelisel teel. Aastatel 17061911 oli linna ametlik nimi Ih Hüree ('suur klooster'). Aastatel 19111924 kandis ta nime Nijslel hüree ('pealinna klooster'). Aastal 1924 sai linn tänase nime ja Ulaanbaatarist sai Mongoolia Rahvavabariigi pealinn. Tsingis-khaani vallutused 13. sajandi alguses ühendas kohalik pealik Temutsin karja kasvatavad rändhõimud oma võimu alla ja ülikud kuulutasid ta Tsingis-khaaniks. Seejärel läks Tsingis-khaan suurtele ohtlikele vallutusretkedele- vähem kui kahekümne aastaga läks mongolite valdusesse peaaegu kogu Aasia, alates Süüriast ja Venemaast kuni Korea ja Indo-Hiinani. Kuigi impeerium lagunes peagi mitmeks riigiks, püsib mongoli rahval elavana mälestus ühe ajaloo suurima väejuhi Tsingis- khaani võitudest
Väljaränne rauapuudus, viljaka maa puudus. Kaubavahetus. 7. saj lõpus eKr hõbemündid/raha. Klassikaline ajajärk - 500 - 338 eKr. Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Eriti esile kerkisid Ateena ja Sparta. (Peloponnesose sõda 431 404 eKr) Sparta võimutsemine. Liitlased pärslastega. Makedoonia tugevnes ja kreeka liiduvägi sai lüüa. Linnriikide iseseisvuse ja ajastu lõpp. Hellenismiperiood - 338 - 30 eKr. Aleksander Suure vallutused kreeka kultuuri levik kogu tolleaegses maailmas. Kujunes välja ühiskond, kus domineeris kreeka keel ja kultuur. Kõrgem võim monarhil jumalikustati. Talupojad allutatud seisundis, Kreekas vabad. Linnade ja käsitöö hoogne kasv. Omavalitsus võim ei laienenud linnast välja. Palgasõjavägi. Museion muusade tempel, teaduskeskus, vanaaja suurim raamatukogu.
2. Mis muutus territooriumide jagamises 1939. aasta septembris NSV Liidu-Saksamaa sõprus- ja piirilepinguga? - NSV Liidule läks Leedu 3. Kuidas lõppes Talvesõda (30. november 1939 - 13. märts 1940) Soome Vabariigi jaoks? a) säilitas iseseisvuse b) pidi loovutama umbes 10% enda aladest c) kaotas Talvesõjas surnutena 26 662 meest, haavatutena 39 886 meest, teadmata kadunutena ja vangi langenutena 1434 meest d) Soome rahvas muutus ühtsemaks, armeed hakati jõuliselt arendama 4. Vallutused 1939. aasta september 1941. aasta juuni. Saksamaa NSVL · sai enda kätte Poola lääneosa · sai enda kätte Poola idaosa (1939. a) · sai Norra ja Taani · sai Karjala maakitsuse ja Viiburi · Belgia & Hollandi linna (1939. a 1940. a) · Luxembourgi · okupeeris Eesti, Läti, Leedu,
1. Imperialism on suurriikide püüe saavutada suur mõjuvõim kogu maailmas. 2. Imperialistliku maailma suurriikide eesmärgid – majanduslik laienemine, koloonia vallutused, nõrgemad maad muueti tooraine andjaks,kolooniates sai toodangut turustada, monopolide teke, kapitali väljavedu 3. 20.sajandi tööstuse areng – uued tööstusharud (naftatoodang, kummi tootmine, elektrotehnika keemiatööstus. Tekivad monopolid ja kapitalism. 4. Monopol – hiigelettevõtted ja nende ühendused. Haaravad enda alla kogu tootmisala, konkurente lämmatati hinnaalandustega. 5. Kapitalism – ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite
Antiikkirjandus. Kordamine. (Vastamiseks 60 min. Esseevormis. Kolmest teemast valida kaks.) 1) Vana-Kreeka kirjanduse arengujärgud Euroopa vanim kirjandus. Täiesti iseseisev ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vana-Kreeka kirjandusloo võib jagada 4 põhiliseks ajajärguks: Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pime...
Võnnu (kuulub Lätile. Saame Lätis võidelda Saksa rüütlitega, kes tahtsid tundiga Eesti aladele) LIIVIMAA RISTISÕJAD: Läänemere pk. 12 saj II poolel muutus jõudude tasakaal (paavst lubas püha maale mineku asemel sõjaretkele paganarahvaste vastu.) vendi ristisõjad (ligikaudu 40 aastat kestnud) liideti Läänemere lõunakallas kristliku Euroopaga edasi pöördus valitsejate + usulevitajate tähelepanu Läänemere idakaldale uued vallutused saksa kaupmeeste ligipääs Läänemerele -(ühelel vallutatud alale rajati Lübeck e. Sakslaste idaretkede värav) lõppsiht oli Venemaa, vahepeatusteks olid Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad saksa kaupmehed saavad läänemere idakalda sagedasteks külalisteks, nendega koos tulevad Väina jõe äärde ka saksa misjonärid (algul toetajateks vaid kaupmehed, aga siis pühitseti Meinhard peapiiskopiks ül. Liivimaa ristiusustda)
Tööleht 8. klass Euroopa pärast Viini kongressi 1. Viini kongress. a) Millal toimus? Viini kongress toimus 1814 september kuni 1815 juuni. b) Mis oli eesmärk? Prantsuse revolutsioonist alguse saanud segadused ja sõjad olid räsinud Euroopat üle 20 aasta. Napoleoni vallutused olid kujundanud ümber peaaegu kogu Euroopa poliitilise kaardi. Seetõttu valitses kongressil üldine soov panna asjad tagasi paika nii, nagu need olid olnud varem ning lisaks luua uus rahvusvaheliste suhete süsteem. c) Kes olid tähtsamad otsustajad? Viini kongress oli põhimõtteliselt nagu üks suur poliitika laager, kuhu tulid kokku sajad diplomaadid üle Euroopa. Seal ilusas Viini linnas nad veetsid aasta aega arutledes, mida peaks edasi tegema
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline ...
Linnriik hakkas laienema, vallutades naaberalasid Apenniini poolsaarel. Roomlased alistasid gallid Põhja-Itaalias, samniidid, Lõuna-Itaalias asuvad kreeklaste linnad. Kreeka kuningas Pyrrhos aitas Itaalias elavaid rahvuskaaslasi võitluses Rooma riigiga ja saavutas väga raske võidu Rooma üle. "Veel üks selline võit ja ma olen hukkunud!", olevat Pyrrhos öelnud. Sellest sündmusest on pärit väljend Pyrrhose võit, mis tähendab võitu, mis on võrdne kaotusega. Rooma vallutused jätkusid ja 3.sajandiks eKr oli Rooma suutnud vallutada kogu Itaalia. Seejärel sai Rooma vastaseks Kartaago Põhja-Aafrikas paiknev foiniiklaste kolooniast välja kasvanud mereriik. 3.-2.sajandini eKr pidas Rooma Kartaagoga 3 Puunia sõda (roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, sellest ka Puunia sõdade nimetus). I Puunia sõja tulemusena loobus Kartaago osast oma valdustest. II Puunia sõja ajal ründas Kartaago väepealik Hannibal Itaaliat, liikudes oma
sõjatandril. IDAROOMA RIIK EHK BÜTSANTS Bütsants oli Rooma tavade ja kultuuri säilitaja keskajal. Võimsaim riik Vahemere ääres 5.6. sajandil. Ametlik keel kreeka keel (7. sajandist). Linnad väga arenenud, pealinn Konstantinoopol (rajatud 330). Geograafiliselt soodne asend. Kogu võimutäius kuulus keisrile ehk basileusile. Kuulsaim keiser Justinianus I (527565). Teda iseloomustavad suured vallutused. Ta võttis eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamise endistes piirides. Seda ta teha küll ei suutnud, ometigi vallutas ta Itaalia, Aafrika põhjaranniku, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared. Samas võitlus Pärsiaga edukas polnud. Pani kirja kolmeosalise Rooma õigusel põhineva seadustekogu (Corpus juris civilis). Justinianus I ajal nauditud edu ei kestnud aga kaua. 6. sajandil hakkasid Balkani
Napoleoni sõjad tõid kaasa muudatused Saksa riikide süsteemis. Moodustati Reini liit (16 Saksa riiki), viidi läbi kodanlikke reforme, millega vähenes oluliselt aadli mõju. Loodi riiklike koolide süsteem, milles erirõhk pandi gümnaasiumidele. Kuid esines ka negatiivseid ilminguid Napoleoni sõdadega ja riigipöördega seoses. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Hispaanias vallandas Vabadussõja. Napoleoni sõdadega ilmnes üks ja ainus miinus, vallutused nõudsid hulgaliselt inimohvreid, kuid aitasid palju kaasa kaasaegsele ühiskonnakorraldusele ja vabadusliikumistele ning nõrgestasid feodaalkorda. Vaatamata sellele, et Napoleoni finaal oli sama kiire kui tema tõus, läheb ta maailma ajalukku geniaalse strateegi, paindliku diplomaadi ja teravapilgulise riigimehena. NAPOLEONI SURM Pärast kaotust Waterloo lahingus 1815. aasta juunis leidis Napoleon end taas kord välja saadetuna. Enne Waterlood oli ta pagenduses Elba saarel
Ühel hetkel osutus ikkagi diktatuuride vaenulikkus suuremaks lääneriikide vastu kui nende omavaheline vaen. Hispaania kodusõda Aeg- 1936-1939 Osapooled vabariiklased ja rahvarinne Tulemused-ülestõus marokos Farnco poolt, 1937 hõivasid suurema osa hispaania territooriumist ja 1939 kevadel Madriidi Tähtsus II maailmasõja kontekstis Kehtestati diktatuur, Hitleri pooldaja, kuid sõjaliselt ei sekkunud Hispaania teise maailmasõtta Natside vallutused 1940. Aastal -9.04.1940 vallutati Taani -sama aasta suvel vallutati Norra -10.05 vallutati Belgia ja Holland -2/3 Prantsusmaad sh. Pariis läks sakslaste kätte -Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria sunniti liituma -Jugoslaavia ja Kreeka vallutamine II maailmasõja tähtsamad lahingud Vt. lahingute tabelit Igapäevaelu II maailmasõja ajal -puudus igapäevakaupadest -kehtestati enamikes riikides kaardisüsteem -tsiviilelanikud hakkasid tarbekaupu hankima sõjaväelastelt
Õigemini mõne ala mis asus Rooma lähipiirkonnas. 2. Karl Suur oli kuulsaim karolingide soost Frangi riigi valitseja. 768-814. aastatel. Valitsemine: Raudse rusikaga valitseja, kes ei kohkunud tagasi vastuhakkavate maakondade tühjaksküüditamisest ega tuhandete sõjavangide avalikust hukkamisest. Geniaalne väejuht. Kaunite kunstide kaitsja ja tervete rahvaste hävitaja. VALLUTUSED: * - Riigi ulatus: edalast Barcelonani, idast Elbeni ning tänapäeva viini ümbruseni, lõunas aga poolde Itaaliasse. - Keisriks krooniti Karl Suur 800. aastal. Paavst palus Karl suurelt abi kuna sisetülides tundus ta end ahistatuna. Karl tuli talle appi ja tänutäheks kroonis ta ta keisriks. 1. Karolingide renessansiks hakati nimetama, kõiki neid olulisi kultuurilisi muutusi, mis siiski nende sõdade ja veravalamisest kantud aastate vältel toimus.
Keskaeg 7.Liivimaa ristisõda Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel Uued vallutused avasid saksa kaupmeestele ligipääsu Läänemerele. Lääne-slaavlastelt vallutautd alale Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks. 1186. Pühitseti Üksküla augustiinlane Meinhard piiskpiks ja ta pidi Liivimaa ristiusule tooma. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal siiski alus väikesele kristlikule kogudusele. Ristisõja algus Meinhard suri, piiskopiks sai Berthold, kuid ei teatud, mida temast arvata, Berthold sai
asundustalusid. See tähendas seda, et EV võttis vastu väga resoluutse otsuse. Kasutatakse ka mõistet maauuendus. Mis siis juhtus selle maareformi käigus? Enne oli ligi pool rüütlimõisad ja peaaegu sama palju väike maa omanike (ostetud talusid päriseks), ülejäänud jagunes väga erinevate omanike vahel. Tähendab et, et mingi selle 47% kallale, et likvideerida suurmaaomandus, põhjusteks: 1) Ajalooline ülekohus saksa vallutused, georendid, sunnismaisus 2) Maapuudus Eesti oli sel ajal agraarmaa, inimesi, kes tundsid sügavat huvi maa saamise vastu, oli palju 3) Seisuslik ühiskond aadliseisust (maapäeval otsustasid väga suure osa küsimustest) pole vaja 4) Majanduslikud põhjused I maailmasõja tagajärjed, inimesed oli tarvis tööle panna, inimesed võõrdunud tööst (sama probleem mis tänapäeval) 5) Sõjalised põhjused oluline pigem tagasi vaadates, lubati sõjast osa võtnutele maad
Osalejad Komiterni-vastane pakt: Saksa, Itaali, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Soome, Jaapan NL ja liitlasväed: NSVL, Ing, Pr, USA, Belgia, Poola, Kreeka, Jugoslaavia Neutraalsed: Rootsi, Sveits, Hispaania, Portugal, Iirimaa Sõda Euroopas 1939-1941 1.09.39 Saksa tungis Poolale kallale 3.09 kuulutasid Pr ja Ing Saksale sõja, kuigi sõtta veel ei sekkutud 17.09 tungis Poolale kallale NL , hõivates Ida-Poola 1)Saksa vallutused *aprill 1940 Taani ja Norra (mõlemad neutraalsed) *10.05.1940 algas pealetung läänerindel alistusid Luksemburg, Holland, Belgia *14.06 Pr. jättis Pariisi maha, 22.06 Compiegne vaherahu Saksa okupeeris ½ Pr.st, Saksa valitsus Vichy linnas, eesotsas Petain *suvel lahing Britannia pärast, meresõda lisandus ,,Merelõvi" *Sundis endaga liituma Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria, Jugoslaavia *itaalia sõtta juuni 1940, vallutas Saksaga Kreeka ja Jugoslaavia 2)NL sõjategevus
2. Suur Saksamaa idee elluviimine 1938. aastal viidi läbi "ansluss"(österreiche liitmine Saksamaaga). 1) ans 2) 29. sept. 1938 Müncheni sobing (leping millega sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedisakslastega asustatud alad, leping sõlmiti Prantsusmaa(daladür) Suurbritannia (Chamberlain) ja Itaalia (Musolini) ja saksamaa (Hitler) vahel, tsehhoslovakkiat konverentsile ei kutsutud. Müncheni sobinguga reedeti ainuke demokraatlik riik Ida-Euroopas. Saksamaa vallutused: 1) 1939. aasta kevadel okupeeris saksamaa kogu tsehhoslovakkia, slovakkiast tehti marjonett riik, saksamaa marjonetiks, Tsehhi aga liideti Saksamaaga. 2) 1939. kevadel okupeeris Saksamaa Memel (Klaipeda) Selleks ajaks olid Lääne riigid saanud aru et Hitleri nõudmistel polnud piire ja nad lõpetasid lepitus poliitika. Saksamaa hakkas nõudma et Poola loovutaks talle Danzigi(Gdansk). Lääne riigid teatasid et nad kaitsevad Poola puutumatust
VARAUUSAEG 16.-17saj. HUMANISM-inimese keskne maailmavaade, inimene on maailma keskpunk. RENESSANSS-14.-17.saj,taassünd(antiik-kultuuri),sai alguse 14.saj Itaalias. UUENDUSED KUNSTID-perspektiiv,realistlikult kujutamine,,modellideks inimesed,jumalad inimeste sarnased,kasutati valgust ja varju; kunstnikud Leonardo da Vinci, Michelangelo. Kirjanikud Dante Alighierit,Francesco Petrarcat,Giovanni Boccaccio,William Shakespear. Uute ideede ja teadmiste levikule aitas kaasa trükikkunsti leiutamine Johannes Gutenbergi poolt. Majandus- hakkas arenema pangandus. Astronoomid Galileo Galilei,Nikolaj Kopernik,Giardono Bruno. II SUURED MAADEAVASTUSED:põhjused üksluine toit nõudis vajadust vürtside järgi,kadusid traditsioonilised kaudateed,vajadus leida merekaubateed idaga, loodeti saada kulda ja hõbetat; eeldused uut tüüpi laev karavell mille purjeid sai keerata ja seega sõita vastutuult,kompass(võeti hiinast üle),astrolaab(araablaste leiutis),palju ...
armee. Napoleon sunniti taaskord troonist loobuma ning saadeti pagendusse peaaegu inimtühjale Püha-Helena saarele Atlandi ookeani lõunaosas, kus ta 1821.a 51 aastasena suri. 1840. aastal toodi Napoleoni surnukeha sealt Pariisi ja paigutati Invaliidide kirikusse sarkofaagi. Teema on väga huvitav ja sain teada palju uut. Ma pole kunagi varem süvenenud Napoleoni eluloosse ja nüüd oli seda väga huvitav nii detailselt uurida. Kõik sõjaretked ja vallutused polegi nii tähelepanuväärsed lugeda, kuid just tema lapsepõlv – millest ma siin küll ei kirjutanud – ja tema vanemad pakkusid mulle huvi. Leidsin lisaks materjali internetist tema suhetest oma emaga ja millistes koolides ta õppis. Need faktid pole küll kindlad, aga näiteks tänu oma ema halbadele kommetele jäi ta elu lõpuni naistesse negatiivselt suhtuma. Ta pidas neid valelikeks, aututeks, kahekeelseteks jne
kirjutanud, Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot relvadega ja ka deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: sõduritega. Rahvarinnet toetas NSV. Kodusõjas katsetasid saksa, It hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha ja NSV uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. 1939 kehtestati Franco koostööd Saksamaa purustamiseks. diktatuur. Saksamaa vallutused: Taani, Norra, Luksemburg, Holland, Belgia Austria Ansluss(1938) – Saksamaa liitmine Austriaga. 1938 Lahingud:Kummaline sõda, lahing britannia pärast esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes natside vabastamist (Inglismaa lõunaosa (Londoni) tohutu pommitamine sakslaste ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. poolt, lisandus meresõda). 1941 tungis Saksamaa kallale
*1813.a. - Leipzigi lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele. *1814.a. - koalitsiooniväed vallutasid Pariisi 1815.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Venemaa, Rootsi ja toimus seitsmes koalitsioonisõda: *1815.a. - Waterloo lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele ja loobus lõplikult troonist. Ta saadeti üksikule Püha Helena saarele, kus ta ka suri 1821.a. 1815.a. - Napoleoni sada päeva Napoleoni vallutused nõudsid küll hulgaliselt inimohvreid, aga aitasid palju kaasa kaasaegsele ühiskonnakorraldusele ja vabadusliikumistele ning nõrgestasid feodaalkorda. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. Sajandil. NSVL asemel 15 iseseisvat riiki 1991. Jugoslaavia lagunemine alates 1992 Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro. Tsehhoslovakkia asemel Tsehhi ja Slovakkia 1993 sametlahutus.
aimdused. Sultanitroonile oli asunud Mohammed II , üks keskaja tähelepanuväärsemaid ja julmemaid valitsejaid. Ta asus Konstantinoopolit hävitama ning kristlust eemaldama. Genua elanikele tundus kõige hullem aga see, et senised kaubasuhted Lähis- ja Kaug-Idaga pidid katkema. Sadamatesse ei tule enam laevu, mis tooksid kohalikele kaupa – vürtse, siidi, elevandiluud, pärleid, millest sõltus paljude rikaste ning edukate kohalike elu. Türklaste vallutused sulgesid eurooplastele ligipääsu Aasiasse. Kui sooviti saada kalleid ning haruldaseid kaupu, oli vaja kasutada türklaste vahendust, mida nad osavalt oma kasuks ära kasutasid, lisamaks kaupadele veel omaltpoolt hindu juurde. Tekkis üles küsimus, millest peaks Genua edaspidi elama hakkama, kui pääs Idasse tõkestatakse ning kaubatee läbi lõigatakse? Soovisid ometi ju kõik kohalikud ise merd sõita ning türklased vahelt välja jätta.
reaalsusele, võttes ära riikide ja indiviidide taotlused, ligi 100 aastat tagasi ~1900. aastatel: Mackinder: „südamaa“ = heartland = „sagarad“. See, kes valitseb südamaad, valitseb poolkaari ja kogu maad. ÕIS: slaid: Mackinder, sagaralad. Mackinderit innustas ajalugu (pivot area stepivööndist nt hunnid; turgid (tänapäeval türklased) – invasioon lääne poole; mongolid 13. sajandil – vallutused igale poole, tšingiziidid), viimasel 100 aastal ei ole see ala mänginud mitte mingisugust rolli! 1400.-1500. aastatel oli see ala reaalseks ohuks maailmavallutajate näol. Mahan: meri on see, mis domineerib! Kui valitseda mere üle, siis valitseda kogu terve maailma üle. ÕIS: slaid: Mahan, 1900 – merejõud. Kaardil näha üks riba (ekvaatorist üleval veits, vahemeri) – maa ja mere vaheline võitlus käibki selle riba pärast
- Punaarmee oli ehmatusest toibunud ning tugevnenud. Stalingradi lahing 19.nov.1942 NSVL väed alustasid pealetungi ja rüdasid sisse Saksa 6. armee. Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja murda, lubades neil varustada õhust, sellest ei tulnud midagi välja. 2.02.1942 lõppes sakslaste kapituleerumisega. See oli murrang liitlasriikide kasuks. 5. Millised olid Jaapani eesmärgid II maailmasõjas, millised olid Jaapani vallutused enne sõda ja sõja ajal? Kuidas lõppes sõda Jaapani jaoks? Alguses Hiina kirdeosa jaapanlastel. Jaapani vallutused sõja ajal: Jaapan oli hõivanud briti valdused (Hongkong, Malaisia, Singapur, Brima); jaapanlased olid võtnud Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad (Vietnam, Laos, Kambodza), USA-lt Filipiinid, Indoneesia. Ohustati juba Briti Indiat ja Austraaliat. 7.august.1941 ründas Jaapani lennuvägi ootamatult USA Vaikse ookeani
1.Vara-Uusaja üldiseloomustus:16.saj- murrangusaj,üleminekusaj,segadustesaj.Vanad põhimõtted jms mõranesid.*uue kapitalistlike majandussuhete teke*uue maailmapildi ja kultuuritüübi teke- renessanss*maadeavastused(Ameerika-Uus Maailm)*usupuhastus e.reformatsioon(katolikku kirikut kritiseeriti) 2. Uue maailmapildi kujunemine: Uut maailmavaadet ja kultuuritüüpi hakati nimetama renessansiks(taassünd). (väljendus kirjanduses, luules, kunstis, poliitikas)- LINNAKULTUUR. Iseloomulikud joones: -ilmalikkus; antiikkultuuri väärtustamine; humanism(väärtustama hakati inimest) Inimesest endast oleneb tema tulevik- Individualism. Ideaalinimene, kelle poole pürgiti- igal alal asjatundja nt. Leonardo da Vinci Humanistid: inimene ja inimlikkus on tähtsaim väärtus; hakati põhjalikult uurima algdokumente; klassikaline ladina keel; kreeka keel ja kreeka kultuur tähtsustus; trükikunsti kasutuselevõtt aitas kaasa humanistide ideede levitamsiele (Johann Guten...
Püüdis eeldustest korrektselt jõuda järeldusteni. Oli esimene kes leidis, et Maa on kerakujuline ja tiirleb ümber päikese. 11. Hellenism 338. a e.m.a alistasid makedoonlased kreeklased. Aleksander Suur alustas laiaulatuslike vallutusi. A. Suur vallutas lisaks Väike-Aasia poolsaare, seejärel Süüria ja Palestiina ning siis jõuti Egiptusesse. Pärast seda suunduti tagasi põhjapoole ja vallutati Mesopotaamia. Iraan, jõuti välja Indiasse. India vallutusi ei suudetud säilitada. Vallutused toimusid seitsme aasta jooksul(333-327). Soovis, et kõikidel aladel valitseks ühtne keel ja kultuur. Vallutustega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste väljaränne Lähis-Idasse -> Viisid välja ka kultuuri. Kultuuri levitati idamaadesse ja kreeka kultuur segunes idamaade kultuuriga. Vallutuste käigus rajati hulgaliselt uusi keskuseid. Nendest kuulsaim Egiptuses asuv Aleksandria. Kultuuri ja teadus keskus oli pühendatud muusadele ja nimeks oli Museion. Kuulus oli ka Aleksandria raamatukogu.
kettaheide ja hoota kaugushüpe), pikemad jooksudistantsid, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus ning hobukaarikute võidusõidud. Sportlasi autasustati ausammastega kodulinnades, nende nime jäädvustamisega ajalukku, ülistuslauludega parimatelt poeetidelt, eduga riigielus. Olümpiamängude reeglid: * osa võtsid ainult mehed, sest võisteldi alasti * olümpiamängude ajal ei tohtinud sõdida * osaleda võisid ainult hellenid 18. Aleksander Suur, tema vallutused ja nende tagajärjed. Perioodi Aleksander Suure vallutustest aastast 334 eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30 eKr nimetatakse hellenismi perioodiks. Aleksander Suure vallutuste tagajärjed: * vallutati alad Egiptusest kuni Iraani ja Kesk-Aasiani * vallutatud aladele hakkas massiliselt rändama kreeklasi ja makedoonlasi, kes rajasid seal uusi linnu * Vahemere idaranniku linnades hakati põhikeelena rääkima kreeka keelt
Michelet meenutab Louis XIV-t kui ,,räpast ja kammimata juustega" noorukit." (Richardt, 2000) Riigi rahaasjadega tegeles kuninganna armuke ja kardinal Mazarin. Ta oli rahva seas vihatud, sest Mazarin, püüdes riigile raha koguda, oli kehtestanud kõrged maksud ning oli vastutav rahva kehva olukorra eest. Mazarini surmaga 1661. a algas prantsuse absolutismi kõrgaeg. Valitsemise kõrgaeg Neid kahtekümment aastat võidukat valitsemist tähistasid tulutoovad vallutused, rahalise olukorra suhteline parenemine, mitmete vajalike institutsioonide, tugeva laevastiku, õitsva kaubanduse ja eduka rahvusliku tööstuse loomine, rikkalik kunstide, teaduste ja kirjanduse toetamine. Selle kohta on härra de Roquelaure öelnud: ,,Me elame lolluste ajastul, ei maksa millegi üle hämmastust tunda!" Kuningavõim muutus tugevamaks, kui kunagi varem. On teada Louis XIV kuulus lause: ,,Riik-see olen mina
Rooma vabariigi valitsemine: magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid. Senat ja rahvakoosolekud. Nobiliteet. Vendade Gracchuste reformid. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. Vabariigi languse põhjused Mariuse sõjaväereform ja selle tagajärjed, Mariuse ja Sulla vaheline kodusõda, triumviraat 60a. eKr.: Caesar, Crassus ja Pompeius ning nende vallutused, Julius Caesari diktatuur 45-44 a. eKr., Antonius, Octavianus, Kleopatra, Augustus, Traianus, Rooma rahu (Pax Romana), imperaator, keiser, leegion, õigusteaduse sünd, romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215. Kust tuleb mõiste dominaat? Kriis Rooma impeeriumis ja sõdurkeisrite ajajärk. Keiser Diocletianus ja tema osatähtsus Rooma ajaloos (tema reformid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
