Kordamine: Vana-Kreeka (0)

Kordamine: Vana-Kreeka
1. Polis , selle kodanikud ja mittekodanikud , polise valitsemisvormid . Vihik
POLIS-linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maa piirkond.
VALITSUSVORMID:
a)demokraatlik

• rahvavõim
  
• nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast
  
• rahvakoosolekul on valitsemise keskne roll
  
• (NT. Ateena demokraatia Periklese ajal)
  

b)aristokraatlik

• võim on koondatud aritokraatide kätte
  
• nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast
  
• keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel
  
• (NT. Sparta )
  

c) türannia

• võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta
  
• rahulolematute suhtes rakendati terrorit
  
• (NT. Peisistrotose ja tema poegade türannia Ateenas
  

KODANIKKOND

• Kodanikud
  
• vaba meessoost põliselanik
  
• Kodaniku õigused ja kohustused
  
• osaleda poliitikas- käia rahvakoosolekul, hääletada, olla valitud riigiametitesse
  
• osaleda riigikaitses
  
• Mittekodanik
  
• välimaalased
  
• rentnikud
  
• orjad
  
• naised
  
• mõnel pool käsitöölised
  

Olid kodaniku õigustest ilmajäetud kuna:

• neil puudus maaomand
  
• puudus sõjaline väljaõpe
  

2. Sparta elanikkond.
ELANIKKOND

• SPARTIAADID – doorlased , kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud, nedne tegevuseks oli sõdimine
  
• PERIOIGID – endised Lakoonia elanikud, kes spartiaatide poolt alistati, nad olid isiklikult vabad, kuid poliitiliswst õigusest ilmajäetud, pidid maksma andamit ja vajadusel minema sõtta
  
• HELIOODID – valdavalt endised Masseenia elanikud
  

3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles . Jaotusmaterjal; õpik lk. 104; 106-107
4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära.
Ateena demokraatia saavutas õitsengu 5.saj eKr. Esimeseks strateegiks sai Perikles. Kõik Ateena kodanikud muutusid poliitiliselt võrdseks, olenemata varanduslikust seisundist. Võim kuulus rahvakoosolekule. Koosoleku vaheaegadel juhtis 500-nõukogu ja ametnikud. Ametnikud pandi paika loodi teel, neile maksti palka. Päritolu, rikkus ja haridus ei mänginud mingit rolli.
5. Vana-Kreeka ja tänapäeva demokraatia võrdlus. Jaotusmaterjal
6. Perikles, tema tähtsus Ateena ajaloos. Vihik, õpik lk. 106; 108.

• kodanikud olid võrdsed ja võisid osaleda rahvakoosolekul
  
• Ateenast sai suurim linnriik
  
• Ateena kindlustati müüriga
  

7. Hellenite igapäevaelu. Õpik lk. 97-99
Hellenite igapäevaelu olenes sellest, millisesse ühiskonnakihti inimene kuulus 1. ARISTOKRAADID

• põlde harisid orjad ja sõdalased
  
• ei põlanud ära tulusaid kaubaretki
  
• pühendusid nii enese igakülgsele arendamisele ja täiedamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele
  
• aristokraadid veetsid koos aega ja toetasid üksteist ka poliitilises elus
  
• korraldasid pidusööke ehk SÜMPOOSIONE
  

2.VABAD TALUPOJAD

• harisid maad
  

3.RENTNIKUD

• rentisid maad
  

4.KÄSITÖÖLISED

• teenisd elatist käsitööga
  
• enamikes riikides hinnati põlluhariatest madamalt
  
• mõnel pool olid kodanikuõigustest ilma jäetud
  

5.ORJAD

• neisse suhtuti kui varandusse
  
• kasutati pea kõigis valtkondades: põllumajandus, käsitöö, koduteenindajad jms
  
• abiline oma pere tööjõu kõrval
  
• neile jäeti kõige raskemad ja ebameeldivamad tööd
  

8. Naiste positsioon. Abielu ja perekond. Õpik lk. 100-101, vihik.
PATRIARHAALNE ÜHISKOND – isa valitsuse alune, võimutäius kuulub meestele ja perekonna raames pereisale, naised on sageli üsna õigusetud

• naised käisid enamasti ainult usupidustustel
  
• abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi
  
• mehe ja naise suhted abielus võisid jääda küllaltki pinnapealseks
  
• vaesemad naised pidi käima ise turul vms
  

HETÄÄR – kõrgema seltskonna prostituut Vana-Kreekas
ATEENA
SPARTA

• Naiste positsioon madal
  
• täistsid isa, venna, abikaasa käsku
  
• haridust ei saanud
  
• iseseisvalt ringiliikuda ei saanud, mõningaks erandiks olid vaesed naised, kellel tuli endal käia turul
  
• maad omada ei võinud
  

• Naiste positsioon kõrgem
  
• olid otsustamises iseseisvamad
  
• sai haridust
  
• võid vabalt ringi liikuda
  
• võis maad omada
  

9. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem. Õpik lk. 109, vihik
ATEENA
SPARTA

• Reeglina saadeti poisid 7-aastaselt kooli, rikkamates peredes olid koduõpetajad
  
• õpiti lugema, kirjutama, muusikat, luuleteoseid, vaidluskunsti, tegeldi spordiga
  
• hariduse ja kasvatuse eesmärk oli kasvatada igakülgselt arenenud isikut, kes oleks valmis juhtima ja kaitsma riiki
  

• 7-aastaselt nii poisid kui tüdrukud kooli
  
• õpiti muusikat, tegeldi spordiga ja sõjalise treeninguga
  
• eesmärk oli kasvatada sõdurit
  

10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis. Jaotusmaterjal, õpik lk. 114
11. Kreeka jumalad: kaitsealune valdkond, nendega seostatavad atribuudid , loomad-linnud, puud-taimed. Jaotusmaterjal
12. Homeros , “Ilias” ja “Odüsseia”. Õpik lk. 95
Homeros oli pime laulik, keda hilisemad kreeklased pidasid ,, Iliase '' ja ,,Odüseia'' autoriks .
,,Iliase'' – lugu saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Jutustab eelkõige Achilleuse raevust ja selle karmist tagajärjest.
,,Odüseia'' – keskendub ka ühe kangelase raevukale käitumisele. Siin on peakangelane kaval ja vastupidav Odysseus , kes pikkade eksirännakute järel sõjas koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosida püüdvaid suursuguseid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab Odysseus nad.
13. Ajalookirjutuse algus. Herodotos . Õpik lk. 123
Herodotos

• tegi 5.saj eKr algust ajaloo uurimisega
  
• kirjutas raamatu Kreeka- Pärsia sõdadest
  
• tema teose pealkiri ,,Historia'' sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks
  
• hilisemad põleved andsid talle nime ajaloo isa
  

14. Teater: kujunemine ( dionüüsiad ), tragöödiad ja komöödiad, Aischylos ja Sophokles , teatri tähtsus Kreeka ühiskonnas. Õpik lk. 120-121, vihik.
Teater sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas lavastati näidendeid talvistel Dinysose-pidustustel, mille seas kõige olulisematena tõusid esile suured dionüüsiad, mida peeti kevade saabudes. Ateenlased püüdsid dionüüsiatega näidata kõigile oma riigi jõukust ja vägevust.
Traköödia – tõsised ja ülevad, enamasti olid tuntud müüdisüžeede uudse õpetlikud tõlgendused. Otsiti vastust küsimusele, kuidas mõista jumalatest seatud maailmakorda ja kuidas käituda nii, et see ei põhjustaks jumalate pahameelt ja kannatusi endale ning tervele linnale.
Komöödia – lõbusa sisuga näitemängud ammutasid ainest igapäevasest poliitikast, näitlejad kandsid sageli tuntud riigimehi kujutavaid maske ja heitsid poliitikute üle vägagi robustset nalja . Pilati ka kõige populaarsemaid poliitikuid , nt Periklest. Komöödias võis naerda ka jumalat üle.
THESPIS – oli poeet , kes etendas 534. a. ekr kevadisel dionüüsose pühal oma tragöödiat, millest sai alguse teater
AISCHYLOS – kuulus Ateena traagik, kirjutas 5.saj esimesel poolel eKr tragöödiasarja ,,Oresteia''
SOPHOKLES – Ateena tragöödia suurkuju, kirjutas 5.saj eKr ,,Kuningas Oidipuse''
15. Filosoofia: sofistid ja Sokrates , Platoni ja Aristotelese õpetus ideedest ja ideaalsest riigist. Vihik, õpik lk. 124, 125, 127.
SOFISTID – esimesed elukutselised õpetajad, kes õpetasid riigivalitsemiseks vajalikke oskusi, eelkõige vaidluskunsti ja oskust oma seisukoht läbisuruda, isegi kui need valed on. Sofistide arvates on mõisted õige ja väär suhtelised-mis ühele vale, võib teisele tunduda õige.
Sofistide kõige kuulsam oponent oli Sokrates . Tema arvates petsid sofistid õpilasi, sest õpetasid neile valesid tõdesid. Selliseid inimesed ei hooli seadustest ja toovad kahju kõigile, üldkokkuvõttes ka riigile.
SOKRATES – arvab , et inimene peab olema vooruslik: ei tee teisele kurja, on aus, töökas , oskab viisakalt käituda. Need käitumisjooned on kindlad ja ei ole seotud suhtelisusega. Ateena riik polnud Sokratese arvates vooruslik, sest ametnikud valiti loosi teel.
PLATON
ARISTOTELES
Tegevus õpetajan
Rajas Akadeemia
Rajas Lykeioni
Õpetus ideedest
Kõikidel asjadel ja nähtustel on ideed, mida ta pidas tõeliseks , nähtusi ja asju pidas aga ideede koopiateks, ideid ei ole võimalik meeltega tajuda, neid saab tabada vaid mõistusega
Asju ja ideid ei saa lahutada, idee ongi asja olemus, see tähendab iga asi on ühelt poolt mateeria ja teiselt poolt idee, ideed ei eksisteeri iseseisvalt
Õpetus ideaalsest riigist

• Riigi eesotsas peavad olema filosoofid, kellel pole peret, ega eraomandit
  
• riigis tehakse vahet inimestel: vähem andekad peavad tegema tööd, andekad arendama oma võimeid, andekad peavad abielluma andekatega
  
• laste kasvatamine on riigikontrolli all, haridust peavad saama ka naised
  
• kogu elu riigis on rangelt filosoofide kontrolli all
  
• ideaaliks Sparta
  

• Riigi eesotsas peaksid olema keskmise jõukusega haritud inimesed
  
• riik peab vältima väga suurt kääride tekkimist rikaste ja vaeste vahel, sest ükski äärmusei too riigile head
  
• poisid saagu haridust koolis või kodus eraõpetaja käe all, tüdrukutel pole haridust vaja
  
• totaalset kontrolli inimeste üle ei tohi teostada
  
• ideaaliks Saloni aegne Ateena
  

16. Olümpiamängud :
spordialad: kiirjooks (u 192m), pikemad jooksudistantsid, maadlus rusikavõitlus, kombineeritud võitlus ( maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõistlus ( jooks , odavise, kettaheide , hoota kaugushüpe ja maadlus), hobukaariku võidusõit
sportlaste autasustamine: võitjat hinnati väga kõrgelt, võit tõi kuulsust noo võitjale, kui ka tema perekonnale ja kodulinnale , kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna, Kreeta kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule, võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi ka riigielus läbi lüüa
olümpiamängude reeglid: osalesid ainult hellenid, naisteel oli sissepääs keelatud
17. Aleksander Suur, tema vallutused ja nende tagajärjed.
HELLENISMIPERIOOD – periood Aleksander Suure vallutustest 334 eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30. a. ekr
Tagajärjed:

• vallutati alad Egiptusest kuni Pärsia ja Indiani
  
• vallutatud aladel hakkas massiliselt rändama kreeklasi ja makedoonlasi, kes rajasid seal uusi linnu (nt. Alexandria)
  
• vahemere idaranniku linnades hatai põhikeelena rääkima kreeka keelt
  
• idamaised kombed ja kreeka kultuur segunesid ja tekkis omapärane kultuuride segu – HELLENISTLIK KULTUUR
  

18. Muudatused Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades:
Riigikorraldus:

• polis kaotas oma senise tähenduse ja muutus suurriigi koostisosaks
  
• riike hakkasid valitsema absoluutse võimuga monrahid
  

Sõjavägi:

• sõjavägi polnud enam linnriigi kodanike vägi, vaid palga sõjavägi
  

Kirjandus, keel ja teater:

• teatrist kadus polise kodanikkonda hariv põhimõte, selle asemel puht meelelahutuslik külg
  
• esiplaanile tõusis naudingut, mite mõtlemisainet pakkuv luule
  
• kirjandusest kadus rahvuslikkus
  
• maailma keeleks sai kreeka keel
  

Filosoofia:

• filosoofias ei arutletud enam küsimuse üle, milline kodanik on vooruslik, vaid selle üle kuidas tekkinud kaoses olla õnnelik ja saavutada hingerahu
  

Teadus:

• filosoofiast eraldusid looduained, mis võimaldas neil kiiremini areneda
  

Religioon :

• kadusid kodanikonda ühendavad suured usupidustused, nende asemele nihkusid esiplaanile MÜSTEERIUMID – kitsale ringile mõeldud salajane usutalitus, millega loodeti mõjutada inimese elu pärast surma
  
• ida- ja lääneusuliste arusaamade ühinedes kujunesid uut laadi uskumused, sai alguse jumalate samastamine , kuid uskuda võis ka kõiki vanu jumalaid
  

Arhitektuur :

• ülekaalu said ilmalikud hooned: raamatukogud, teatrid , lossid, koolis jne
  

Skulptuur :

• huvi keskpunkti kujunes inimese välimus ja tunded
  
• inimest kujutati liikuana, riided lehvimas, näos emotsioonid -reeglina kannatused
  

19. Selgita:
hellen - kreeklane
barbar - välismaalane
aristokraat – parimate võimu pooldaja
rahvakoosolek – võimuorgan
akropol – kõrgeim linn
agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades
oraakel – spetsiaalne pühamu Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida
20. Vana- Kreeka kultuuri tähtsus:

• andis maailmale teatri ja olümpiamängud
  
• eepoosed said eeskujuks teistele rahvastele
  
• Kreekas sündis demokraatlik riigikord ja kodaniku mõiste
  
• kreeklased võtsid kasutusele alfabedi
  
• Kreeka mütoloogia on kujundanud Euroopa kunsti ja kirjadust
  
• Vana-kreeka ehitised ja skulptuurid olid eeskujuks hilisema aja arhitektidele ja skulptoritele
  

Seitsme maailmaime hulka kuuluvad teosed:
ALEKSANDRIA MAJAKAS
ZEUSI KUJU OLÜMPIAS
RHODOSE KOLOSS
ARTEMISE TEMPEL EFESOSES
HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM