Molotov, Vjatšeslav Mihhailovitš (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium
Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov
Referaat
Martin Põhjakivi
9. A klass
Tallinn 2009
SISUKORD
Sissejuhatus - 3
Päritolu ja varajane elu - 3
Varajane karjäär - 3
Peaminister - 3
Välisminister - 4
Sõjajärgne karjäär - 5
Kokkuvõte - 6
Pildid - 7
Kasutatud kirjandus - 8
SISSEJUHATUS
Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov (9. Märts 1890 – 8. November 1986), Vene poliitik ja diplomaat, ta oli 1920. aastatest Nõukogude valitsuse juhtkuju, mil ta tõusis võimule Joseph Stalini toetajana, kuni 1957. aastani, kui ta arvati välja Keskkomitee poliitbüroost Nikita Khrushchevi poolt. Ta oli peamine Nõukogude Liidu Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastaja. Tema järgi sai soomlastelt Külma sõja ajal nime molotovi kokteil .
PÄRITOLU JA VARAJANE ELU
Molotov sündis külas nimega Kukarka, kauplusetöötaja pojana . Ta õppis keskkoolis Kazanis ja liitus kommunistliku parteiga 1906. Aastal. Oma poliitise töö tarvis, võttis ta endale pseudonüümi Molotov. Ta arreteeriti 1909. Aastal ja veetis kaks aastat eksiilis Vologdas. Aastal 1911 pani ta ennast kirja St. Petersburgi polütehnikumi ja ühines ka Pravda toimetusega (Pravda oli põrandaalune radikaalide ajaleht, kus Joseph Stalin oli toimetaja ). 1913. Aastal Molotov arreteeriti uuesti ja küüditati Irkutski, kuid 1915. Aastal ta põgenes ja naases pealinna.
VARAJANE KARJÄÄR
1918. aastal saadeti Molotov Ukrainasse võtmaks osa niinimetatud kodusõjas ( Ukraina -Nõukogude Liidu sõda aastatel 1918-1921). Kuna ta ei olnud sõjamees, ei võtnud Molotov võitlusest osa. 1920. Aastal sai ta Ukraina radikaalide erakonna Keskkomitee sekretäriks. Lenin kutsus ta tagasi Moskvasse 1921. aastal, edutades teda täieõiguslikuks liikmeks Keskkomitees ja pannes ta erakonna sekretariaati juhtima . 1922. aastal, sai Stalin radikaalide erakonna peasekretäriks, kusjuures Molotov oli „teine“ sekretär. Stalini hoole all, sai Molotov poliitbüroo liikmeks aastal 1926.
Võimuvõitluse ajal peale Lenini surma aastal 1924, jäi Molotov lojaalseks Stalini toetajaks tema igasuguste vastaste vastu: esiteks Leon Trotsky, hiljem Lev Kamenev ja Grigory Zinoviev ja lõpuks Nikolai Bukkharin. Paljud inimesed alahindasid Molotovi, kuid tegelikult oli tal terav meel ja suur administratiivne talent . Ta töötas peamiselt tagaplaanil ja kasvatas imagot värvitu bürokraadina- näiteks, ta oli ainuke radikaalist juht, kes kandis alati ülikonda ja lipsu.
PEAMINISTER
Kui Bukharin’i liitlane, Aleksei Rikov, eemaldati Rahvakomissaaride Nõukogu esimehe kohalt detsembris 1930. aastal, võttis selle koha tema järel Molotov. Sellel ametipostil juhendas ta Stalini režiimi suurimat sotsiaalrevolutsiooni, kolhoseerimist. Molotov kasutas Stalini jõu ja propaganda kombineerimise moodi talupoegade vastupanu purustamiseks kolhoseerimise vastu, samuti ka miljonite kulakite koondamiseks sunnitöölaagritesse. Ülimalt suur arv küüditatud inimesi suri haavade ning ületöötamise mõjul. Tänapäeval ajaloolased pakuvad, et umbes neli kuni kuus miljonit inimest suri, kas nälga või siis sunnitöölaagrites. Molotov juhendas ka esimese viieaastaplaani teostamist kiire industrialiseerimise tarvis.
Aatal 1934, mõrvati Sergei Kirov. Mõned ajaloolased usuvad nüüd, et selle mõrva oli tellinud Stalin, mis vallandas teise kriisi, suure terrori. See „puhastus“ kogus hoogu 1935. Ja 1936. aastal ja jõudis oma tippu 1937. ja 1938. aastal kohtuprotsessides, kus enamus Stalini-eelsed radikaalidest juhid olid süüdi mõistetud tavaliselt väljamõeldud süüdistuste alusel reetmise ja spionaaži eest ja miljonid teised venelased küüditati sunnitöölaagritesse. Kuigi enamus tegevusest oli läbi viidud politseiülemate, Genrih Yagoda, Nikolai Yezhovi ja Lavrenti Beria poolt, oli Molotov lähedalt seotud protsessis. Stalin nõudis tihti teda ja teisi poliitbüroo liikmeid allkirjastama puhastuse ohvriks langenute surmaotsustele ja Molotov tegi alati nagu kästi, küsimusi esitamata. Pole ühtegi tõendit sellest, et Molotov oleks tahtnud mõjutada kuidagi Stalini tegevust või isegi päästa mõningaid isikuid, nagu mõned teiset Nõukogude Liidu juhid tegid.
Vaatamata suurele inimkaotusele, tegi Nõukogude Liit suuri edusamme põllumajandus- ja tööstustehnoloogia omaksvõtmisel ja rakendamisel. Adolf Hitleri mõjule tulek natsi Saksamaal tekitas vajaduse modernse sõjarelvastuse tootmisele ja Molotov ning tootmiskomissaar Lazar Kaganovitš olid peamiselt vastutavad selle õnnestunult läbiviimisel. Lõpptulemusena oli relvatööstus ikkagi see, mis lasi Nõukogude Liidul üldse osa võtta Teisest maailmasõjast. Ometi, Punaarmee juhtkonna tegevus, milles Molotov võttis osa, nõrgestas Nõukogude Liidu kaitsevõimet. See aitas mõnel määral kaasa sõjaväelistele katastroofidele 1941. Ja 1942. Aastal, mis oli peamiselt põhjustatud sõjaks mitte valmistunud oleku pärast. See viis ka talupoegade klassi peaaegu, et kaotamisele ning selle asendamine varuva põllumajandusega jättis riiki kroonilise põllumajanduslikku alatoodangu, millest Nõukogude režiim ei tulnud eales lõplikult välja.
Peale suurt terrorit, Molotovi peeti tavaliselt Stalini asetäitjaks ja tema tulevaseks järglaseks, kuigi Molotov ise oli ettevaatlik mitte edendada sellist mõtet. Ameerika ajakirjanik John Gunther kirjutas aastal 1938: „Molotovil on kena laup ja ta näeb välja ja käitub nagu prantsuse meditsiini professor - korrapäraselt, täpselt, pedantselt. Ta on... esmaklassilise intelligentsuse ja mõjuga mees. Molotov on taimetoitlane ja täiskarsklane. Stalin annab talle palju mustast tööst teha.“
VÄLISMINISTER
Aastal 1939, pärast Münichi kokkulepet ja Hitleri järgnevat tungi Tšehhoslovakiasse aastal 1938, Stalin otsustas, et Nõukogude laienemist aitaks Hitleriga lepingu sõlmimine. 1939. aasta mais, välisminister Maksim Litvinov lasti lahti ja Molotov määrati tema järglaseks. Molotov jäi Rahvakomissaride Nõukogu peaks kuni 1941. aasta maini, kuni Stalin võttis üle tema koha ametliku Nõukogude Liidu valitsuse peana.
Algul lükkas Hitler tagasi Nõukogude diplomaatilised vihjed sellest, et Stalin tahtis kokkulepet, aga augusti alguses, pani ta välisministri Joachim von Ribbentropi alustama tõsiseid läbirääkimisi. Kaubanduskokkulepe sõlmiti 18. augustil ja 22. augustil lendas Ribbentrop Moskvasse, et sõlmida ametlik mittepealetungileping. Kuigi see leping on tuntud, kui Molotovi-Ribbentropi leping, olid Molotov ja Ribbentrop vaid agendid oma pealikele, Stalinile ja Hitlerile. Kõige olulisem kokkuleppe osa oli aga salaprotokoll, mis hoolitses Poola, Soome ja Balti riikide jaotamise üle Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ning Nõukogude Liidu liidenduse Bessaraabia üle. See protokoll andis Hitlerile rohelise tule oma tungi jaoks Poola, mis algas 1. septembril.
Pakti tingimuste kohaselt, oli Stalinile antud luba okupeerida ja endaga liita Eesti, Läti ja Bessaraabia, samuti osa Poolast. Talle anti veel luba teha, mida ta tahab Soomega . Järgnevas Vene-Soome sõjas andis Soome metsik vastupanu ja Vene juhtide saamatus tulemuseks selle, et Soome kaotas osi oma territooriumist, kuid mitte oma iseseisvust. Selle konflikti ajal, mõtlesid soomlased välja mõiste molotovi kokteil kodutehtud süütepudelitele, mida kasutati tankide vastu. Saksamaal võis nüüd okupeerida läänepoolsed kaks kolmandiku Poolast, samuti veel Leedu, aga pakti muudeti hiljem nii, et Leedu jääb Nõukogude Liidule teise rohkem väärtusliku piiri vastu Poolas. Kõik need vallutused viisid massiivsete elude kaotuseni riikides, mis olid okupeeritud ja jagatud kahe riigi poolt.
Molotovi-Ribbentropi pakt hoidis Vene-Saksa suhteid korras 1941. aasta juunini , kui Hitler oli okupeerinud Prantsusmaa ja oma arust neutraliseerinud Inglismaa, pööras itta ja ründas Nõukogude Liitu. Molotov oli veel see, kes ütles Nõukogude rahvale rünnakust, kui ta kuulutas välja sõja Joseph Stalini asemel. Tema kõne, mida mängiti raadios 22. juunil, täitis umbes sama eesmärki Venemaal nagu Winston Churchilli sõjaaegsed kõned Inglismaale ja see avaldas mõju Venemaa populaarkultuurile.
Peale kallaletungi viis Molotov läbi pakilised läbirääkimised Inglismaaga ja hiljem, Ameerika Ühendriikidega sõjaaegse liitluse suhtes ja reisis Londonisse 1941. aastal ja Washingtoni 1942. aastal. 1942. aastal sõlmis ta Inglismaaga ühise sõjategevuse kokkuleppe. Samuti tagas ta Franklin D. Roosevelti ja Winston Churchilli kokkuleppe avada Euroopas teine rinne. Ta saatis Stalinit Teherani konverentsil aatal 1943, Jalta konverentsil aastal 1945 ja Potsdami konverentsil, mis järgnes Saksamaa langemisele. Ta esindas Nõukogude Liitu San Francisco konverentsil, kus loodi Ühinenud Rahvad . Isegi sõjaaegse alliansi ajal tunti Molotovi kui kõva läbirääkijana ja otsusekindlaks Nõukogude Liidu huvide kaitsjaks. Sellega täitis ta Stalini soove.
SÕJAJÄRGNE KARJÄÄR
Sõjajärgsel perioodil hakkas Molotovi mõju hakkas kahanema. 1949. aastal asendati ta välisministri kohal Andrei Vishinskiga, kuigi ta säilitas oma koha peaministri asetäitjana ja poliitbüroo liikmena. Peale Andrei Zhdanovi surma, kes oli peamine Stalini järglase kandidaat, Stalin ja Beria hakkasid tegema plaane järgmiseks „puhastuseks“, mis oleks eemaldanud enamuse vanematest erakonnapealikest nagu näiteks Molotovi oma ametitest. Uued juhid, näiteks Georgii Malenkov ja Nikita Khrushchev nautisid Stalini hoolt.
Kindel märk Molotovi ebakindlast positsioonist oli tema suutmatus takistada tema juudist naise, Polina Zhemchuzhina, arreteerimist detsembris 1948 „reetmise“ eest. Stalinil oli teda kogu aeg umbusaldanud. Paar sai uuesti kokku pandud Beria poolt peale Stalini surma. 19. partei kongressil 1952. aastal, valiti Molotov uueks laiendatud kommunistliku partei presiidiumiks, kuid ta jäeti välja väiksemast presiidiumi komiteest. Näib nagu Stalini surm 1953. aasta märtsis päästis Molotovi „puhastamisest“ Nõukogude Liidu juhtkonnast.
Peale Stalini surma, taheti juhtkonna ümberkorraldamist, mille käigus muidugi Molotovi positsioon tugevnes . Beria kõrvaldati ametist ja hukati ning Molotov sai välisminitri koha tagasi, kusjuures Malenkov oli peaminister. Siiski, ilmus varsti välja, et võim oli uue partei sekretäri, Khrushchevi, käes. Molotov, vana Stalinist, paistis aina rohkem olevat vales kohas uues õhkkonnas, kuigi ta esindas Nõukogude Liitu oma endise püsivusega Genava konverentsil aastal 1955, kus arutati Euroopa turvalisust, Saksamaa kokku ühinemist ja desarmeerimist.
Juunis 1956, Molotov eemaldati välisminitri ametist ja Juunis 1957 tagandati ta presiidiumist, millele järgnes läbikukkunud katse eemaldada Khrushchev peasekretäri kohalt. Ehkki Molotovi fraktsioon võitis algselt hääletuse presiidiumis 7-4, et eemaldada Khrushchev, aga viimane keeldus tagasi astumast ilma, et Keskkomitee seda kokkutulekul otsustaks . Kokkutulekul, mis kestis 22. Kuni 29. juunini, Molotov ja tema fraktsioon said lüüa. Lõpuks pagendati ta saadikuks Mongooliasse. 1960. aastal määrati ta Nõukogude Liitu esindajaks Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri juurde, mida nähti, kui osalise rehabiliteerimisena. Aga pärast Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei 22. kongressi 1961. aastal tagandati ta kõikidest oma ametitest ning heideti välja ka parteist. Märtsis aastal 1962, kuulutati, et Molotov läks erru avalikust elust.
Molotov oli osaliselt rehabiliteerunud Leonid Brezhnevi aastatel ja oli lubatud tagasi ühineda Kommunistliku Parteiga 1984. aastal, kusjuures Konstantin Chernenko oli sellel ajal peasekretär. Molotov suri 96-aastasena Moskvas 1986. aasta novembris, ainult viis aastat enne Nõukogude Liidu laialiminekut. Tema surmahetkel oli ta viimane suur 1917. aasta sündmuste osavõtja. Ta on maetud Moskvasse, Novodevitšje kalmistule. Kogumik intervjuusid Molotoviga lasti postuumselt välja Felix Chuevi poolt. 1989. aasta lõpus, kaks aastat enne Nõukogude Liidu lõpliku lagunemist. Mihhail Gorbachevi valitsus mõistis ametlikult Molotovi-Ribbentropi pakti hukka, andes teada, et Balti riikide ja Poola jagamine oli ebaseaduslik.
KOKKUVÕTE
Molotov oli väga terava meelega täpne juhtiva talendiga suurmees, kes kaitses järjekindlalt oma riigi huve. Talle ei pöörata minu meelest tavaliselt piisavalt tähelepanu, kuigi ta täitis üpris suurt rolli Stalini-aegsel Venemaal. Molotov oli üks vähestest, kui mitte ainuke inimene, kes oli kätt surunud Stalini, Mao, Hitleri, Churchilli ja Rooseveltiga.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.spartacus.schoolnet.co.uk/RUSmolotov.ht m http://en.wikipedia.org/wiki/Vyacheslav_Molotov
http://www.britannica.com/EBchecked/topic/388488/Vyacheslav-Mikhaylovich-Molotov
http://www.marxists.org/glossary/people/m/o.ht m