Vana Kreeka ajalugu (1)

KONTROLLTÖÖ II KORDAMINE
Perioodid ja lühiiseloomustus

• Küklaadide tsivilisatsioon – 3200-1100 a e.m.a, tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega, kunstiks olid marmorist kujukesed ja seinamaalid.
  
• Kreeta ehk Minoilise ehk Minoiline kultuur – 2000-1400 a e.m.a, tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; sõjakad jõud puudusid; lineaarkiri A; keskusteks olid lossid ( Knossos ), need olid ümbritsetud linnaga, ebasümmeetriline, ruumid asetsesid ümber siseõu; losside otstarve – majanduskeskus, valitseja võimukeskus, usukeskus; loss oli kindlustamata; usk – jumalannasid austati, härja kultus ; valitsejaks Minos ; periood lõppes vulkaanipurske, maavärinaga.
  
• Mükeene ehk Hellaadiline kultuur – 1600-1100 e.m.a; tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; matkiti Kreeta kultuuri, ühtne riik puudus ja oli sõjakas; lineaarkiri B; keskus – Mükeene, linna puudumine, kükloopilised müürid, juhtisid valitseja ja sõjapealik, ülemkihi moodustasid sõjaline kaaskond, otstarve – majanduskeskus, usukeskus, valiseja võimukeskus, kindlustamata; usk võeti üle Kreetalt, sarnanes hilisemale panteonile; lõpp – vapustused põhjustatud rahvaste rändest.
  
• Tume ehk Homerose ajajärk – 1100-800 e.m.a; võeti kasutusele raud, väljaränne Väike- Aasiasse ; seal oli tsivilisatsioonieelne arengutase, rahvaarv vähenes, kiri unustati, losse ei taastatud, lõppesid välissuhted, kolooniate rajamine; lõpp – tsivilisatsiooni uus algus.
  
• Tsivilisatsiooni uus tõus ehk Arhailine ajajärk – 8-6 saj. e.m.a; tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega; ühiskonna kihistumine ( aristokraatia ), seaduste üleskirjutamine, välissidemete taastamine, raua ja maa puudus > kolonisatsioon > kaubavahetus > müntimine 7. saj e.m.a, aristokraatia, lihtkogukondlastel osaline sõnaõigus; tähestikkiri Foiniika eeskujul – kreeka alfabeet , Homerose kangelaslood Odüsseija ja Iljas ; Linnad > linnriigid : Sparta , Korintos , Ateena , Mileetos , Sürakuusa – linnad omavahel vaenujalal, ebastabiilsus; ülekreekalised religioossed keskused Delfi ja Olümpia; Olümpiamängud Zeusi auks.
  

Minoiline kultuur ja Mükeene kultuur

• Minoiline kultuur – Sai nime Minose järgi; kasutati lineaarkirja A; Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata, nende ümber olid rahvarohked linnad; domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika , freskod kujutasid loodust, religioosseid pidustusi ja spordivõistlusi; naised domineerisid; sõjakad jooned puudusid.
  
• Mükeene kultuur – Kultuur sai alguse Mükeene lossi järgi; Kultuuri kandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased; Mükeenlased kasutasid lineaarkirja B; majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustatud, nende ümbert puudusid linnad; freskodel domineeris sõjatemaatika; skulptuuriteosed puudusid, ainsaks erandiks olid nn Lõviväravad; lossis paiknesid ruumid korrapäraselt ja lossi ümbritsesid kükloopilised müürid.
  

Ateena ja Sparta linnriikide iseloomustus

• Sparta – asus Lõuna-Kreekas Lakoonika maakonnas . Nad olid dooria päritolu. Ainus polis mis hõlmas kahte maakonda . Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi ja nad täitsid preestri kohuseid. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline nõukogu geruusia ja igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud – 5 efoori. Kujunes range kodanike kasvatamise süsteem, kus seitsmendast eluaastas elasid poisid kodust eemal rühmades, tegelesid sõjaliste harjutustega. Tööd ei pidanud spartiaadid tegema, seda tegid heloodid.
  
• Ateena – Algselt oli aristokraatlik , kuid Solon kärpis eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad õigused. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Periklese võimul oleku ajal kujunes Ateenast kindlalt demokraatlik kord. Kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud. Orjastamine oli seadusega keelatud. Rahvakoosolek tuli kokku iga 10 päeva tagant, vahepeal ajas riigi asju 500-liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. Kodanikud ei olnud naised, orjad , võõramaalased.
  

Demokraatia, oligarhia ja türannia võrdlus

• Demokraatia – rahvavõim, see tähendab, et kokku tuleb rahvakoosolek ja siis seal otsustatakse tähtsamaid riigiasju.
  
• Oligarhia – valitsemisvorm , kus võim on koondunud väikese rühma kätte.
  
• Türannia – hirmuvalitsus , kus üks isik üritab erinevate meetmetega endale valijaid juurde saada.
  

Linna, riietuse ja toidu, aristokraatliku eluviisi, abielu ja pere, naiste rolli kirjeldus

• Linn – need täitsid ühiskonna majandusliku, poliitilise ja usukeskuse rolli. Tavaliselt paiknes akropoli jalamil. Linnas paiknes jumalate templeid ja tegelik linnasüda oli agoraa. Linna kaitsesid müürid ja tänavad olid kitsad . Linnamajad olid enamasti paarikorruselised ja põletamata tellisest.
  
• Riietus ja toit – riideks oli üks riidetükk, mis oli heidetud üle keha nt kitoon . Pükse nad ei kandnud ja jalatsiteks olid sandaalid. Toiduks oli palju puu ja köögivilju, kala. Seda söödi värskelt, soolatult , kuivatatult. Liha söödi harva. Kasutati oliiviõli, kooke maitsestati meega. Joodi kitse - ja lehmapiima, valmistati ka juustu. Peamine jook oli lahjendatud vein.
  
• Aristokraatlik eluviis – rikastel ja suursugustel oli rohkem võimalusi. Tähtis oli konkurents , igaüks proovis olla teistest parem. Kujunesid omavahel võistlevad sõpruskonnad.
  
• Abielu ja pere – naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus . Nad allusid oma abikaasale ja nad pandi juba varases eas mehele. Poolte kokkuleppel võis ka abielu lahutada, sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja läks taas oma isa või muu meessugulase eeskostele. Mehed võisid naisi petta. Eesmärk oli saada terveid järglasi.
  
• Naiste roll – naised pidid olema alandlikud ja kuulama oma mehe või isa sõna. Nende kohus oli hoida majapidamine korras ja söök laual. Samuti pidid nad sünnitama terveid järglasi.
  

Sport, Olümpiamängud
Ilusat keha hinnati Kreekas nagu teravat vaimu või poliitilist edukust . Nad sportisid alasti. Kuna tekkis soov võistelda, kujunesid aja jooksul välja Olümpiamängud. Need olid iga 4 aasta tagant ja pühendatud Zeusile. Osalesid üksnes hellenid . Ka naistele oli see keelatud. Sisaldas jookse , maadlust, rusikavõistlust, viievõistlust, neljahobusekaarikute võistlust. Olümpiarahu – seal ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sissepääsu relva jõul takistada.
Põhilised jumalad, religiooni iseloomustus
Jumalad moodustasid perekondi. Kõige tähtsam oli Zeusi pere, kus oli 12 jumalat. Olümpose mäel elasid jumalad ja jumalannad . Zeus, abikaasa õde Hera, Poseidon vend. Maailm sai alguse kaosest. Ennustamine oli olulisel kohal. Tüüpiline pühamu koosnes templist ja altarist. Seal olid ka preestrid ja preestrinnad. Vahel olid preestriteks mõned riigiametnikud, vahel aga aristokraatlikest suguvõsadest. Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu, millele järgneb ekslemine Hadese riigis. Nad ei pööranud surmajärgsusele erilist tähelepanu, kui siis vaid nii, et panid surnule mündi suhu , et too saaks üle Acheroni. Hiljem tekkisid salajased jumalateenistused – müsteeriumid – mis pidid tagama peale surma parema saatuse .
Haridus Kreekas
Kreekas kujunes alfabeet, mis põhineb Foiniikia tähestikul. Seal oli 24 märki. Ateenas tehti poiste harimisega algust seitsmendast eluaastast alates. Koolis õpetati lugemist, kirjutamise ja muusika algeid ja katkeid luuleteostest. Tüdrukute harimine oli iga pere enda asi, enamasti tegelesid nad siiski vaid käsitööga. Vaid Spartas tegelesid tüdrukud ka kehalise õpetusega.
Filosoofia
Vanakreekas hakati esimesena teadusteooriaid looma (polnud enam praktilisel vajadusel põhinev). Hakati maailma mõtestama inimmõistuse kaudu (jäeti kõvale jumalad, müüdid). Esimesena tegeleti maailma füüsilise lahtimõtestamisega, seejärel inimeste elu jaolemuse mõistmisega.

• Thales – (I filosoof) tegutses 6. saj eKr, uskus, et maailm tekkis veest ja ujub vee peal, suutis ennustada päikesevarjutusi.
  
• Anaximandros – (Thalese õpilane) leidis, et maailm tekkis tajutamatust piiritusalgest – apeironi idee.
  
• Demokritos – rajas atomistide koolkonna, väitsid, et maailm tekkis tühjusest, mille sees liiguvad ja põrkuvad algosakesed ehk aatomid , ka inimese hing koosnes aatomitest.
  
• Sofistid – hakkasid tegelema elufilosoofiaga, nad leidsid , et hea ja halb on suhtelised, vastavalt inimeste erinevatele veendumustele, leidsid, et tugevad peavad allutama nõrgemad.
  
• Sokrates – 5. saj eKr; vaidlustas sofistide seisukohad; väitis, et filosoofia põhiküsimus on vooruse olemuse mõistmine, vooruse saavutamiseks peab olema inimene haritud, vooruslik elu tagab hüve; kritiseeris Ateena riigiametnike (nad olid ebavooruslikud võhikud).
  
• Platon – 4. saj – 3. saj vahetusel; Sokratese õpilane ja rajas oma filosoofiaakadeemia Ateenas; kirjutas üles oma mõtteid dialoogidena, peategelane Sokrates, kes vaidles sofistidega, Sokratese mõtetesse segas sisse oma veendumused; rajas ideeõpetuse; kõikidel asjadel maailmas on algpõhjus ehk idee; Platoni ettekujutus ideaalsest riigist, vooruslikud riigiametnikud.
  
• Aristoteles – Platoni õpilane ja rajas Lykeioni gümnaasiumi (sellest tuleb sõna lütseum); koostas õige mõtlemise ehk loogikareeglid; eeldustest jõuda korrektselt järeldusteni; loogika rajaja; esimene, kes leidis, et maa on kera kujuline ja tiirleb ümber päikese.
  

Hellenismi periood
338 eKr alistasid Makedoonlased Kreeka. Aleksander Suur alustas laiaulatuslikke vallutusi. Ta vallutas Väike- Aasia poolsaare seejärel Süüria ja Palestiina , samuti ka Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani . Need vallutused toimusid 7 aasta jooksul 333-327 eKr. Ta soovis, et vallutatud aladel valitseks ühtne keel ja kultuur (Kreeka), mis oli enamjaolt võimatu. Kreeklaste ja Makedoonlaste väljaränne lähisidasse seoses vallutustega -> kultuuri levitati idamaadesse => segunes kohaliku kultuuriga . Vallutuste käigus rajati hulganisti uusi keskusi, millest tähtsaim oli Aleksandria. Selles linnas oli kuulus ja tähtis raamatukogu. Hellenismi periood lõppes 30 aastal e.m.a roomlaste vallutusega. Aleksander Suure järel ei suudetud hoida impeeriumi ühtsena, see jagati tema väepealike vahel. Jagunes kolmeks - Egiptus , nn Seleukiidide riik (lõpuks kahanes ja hõlmas vaid Süüriat, Palestiinat), Makedoonia.
Hellenism – periood, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega, iseloomustab Kreeka tsivilisatsiooni levikut idamaadesse.
Hellenismi tunnused:

• valitsejad piiramatu võimuga monarhid , keda jumalikustati;
  
• erinevad kultuurid segunesid;
  
• uskumustes valitses sünkretism, st erinevad religioonid segunesid;
  
• idamaadesse hakati ehitama kreekapäraseid linnu;
  
• juhtivaks keeleks sai kreeka keel;
  
• pealinn alguses Babülon;
  
• oluliseks linnaks kujunes Egiptuse pealinn Aleksandria, millest kujunes teaduse ja kultuurikeskus Museion (muusade tempel).
  

Teadlased:

• Eukelides – matemaatik, tema raamat „Elemendid“ kasutati õppevahendina kuni 19 saj.
  
• Archimedes – tegeles matemaatikaga, füüsikaga, täiustas sõjatehnikat, leiutas kiviheitemasina ehk katapuldi . Archimedes kruvi hakati kasutama kaevanduses vee välja kaevamisega. „Heureka!“
  
• Ptolemaios – astronoom, geograaf . Koostas 1. maailmakaardi. See ei ole väga täpne, praegu alles. Väitis, et Päike ja Kuu tiirlevad ümber Maa.
  
• Aristarchos – heliotsentriline maailmapilt : Päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber Päikese.
  

Teater – kaotas senise tähtsuse, kuna põhiteema linnriikide poliitika lahkamine kadus. Komöödiate kirjutamine jätkus. Esile kerkis luule – Aleksandria luule.
Filosoofid – mõtisklesid millised voorused teevad inimesest hea kodaniku, kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama. Nende keskuseks kujunes Ateena, peaküsimuseks sai, kuidas saavutada hingerahu, st kuidas vabaneda hirmudest ja muredest .
Kolm koolkonda :

• Küünikud – Kreeka keeles Kyned „nagu koer“. Nende seisukoht oli, et hingerahu saabub, kui sa midagi ei soovi.
  
• Epikuurlased – toetusid Demokritose atomistika teooriale , mille kohaselt maailm koosneb tühjusest ja selles liikuvatest aatomitest.
  
• Stoikud – väitsid, et kõige aluseks on maailma mõistuse vaim e. logos e. Jumal. Inimene on nagu mikrokosmos ja maailma makrokosmos. Inimese saatus on ette määratud.
  

Mõisted:
Polis - linnriik
Aristokraatia – valitsemis kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikuile
Oligarhia – võim on koonudnud väikese rühma kätte
Spartiaadid – sparta elanikud
Türann - hirmuvalitsus
Demokraatia – rahvavõim
Bulee - nõukogu vana-kreekas
Faalanks; hopliit – kreeka lahingurivi
Agoraa – linna keskel olev väljak, kus peeti koosolekuid
Hetäär – kaaslanna, ehk sõbratar, tihti armukesestaatuses