Araabia (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Demokraatlik valitsemine ja selle mõisted.

Dem okra atlik valitse min e ja selle m õisted. 1. Laiem alt táhen d a b demokraatia elustiili või váhe m alt kindlaid váártusi ja suhtle mi s p õ hi m õtteid. S e e táhen d a b, et inime st e huve arve stataks e ja kõigil on võimalu s osal e d a asjad e korralda mi s e s .K o nkr e et s e m a lt m õistetaks e de m o kr a atia all teatud kindlat valitse mi sk orraldu st.S e e g a se e táhen d a b rahvav õimu ,rahvavalitsu st ehk riiki kus võimul on rahvas! S e e sõn a tuleb kre ek a ke el e st , kus de m o s táhen d a b rahvast, kratos aga võimu! 2. Otsenedemokraatia riigikorraldu s,ku s rahva s ots e s e lt osal e b otsu sta mi s el. Esindusdemokraatiariigikorraldu s,ku s otsu stajatek s on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Tánapá e v a de m o kra atlikud riigid on sellis e d. 3. Absoluu

Ühiskonnaõpetus

6

rtf

Majandusharudest ja transpordist

Albu Põhikool Transpordist ja majandusharudest Ettekanne Koostaja: Merilin Talimaa Juhendaja: Külli Pesti Albu 2011 TRANSPORT ÕHUTRANSPORT St atistika järgi m o o d u sta b õ h utran s p ort ainult 1, 3 % ko g u m a ail m a tran s p ordi st, s ell e rah alin e v ä ärtu s a g S e et õttu o n kiirs a a d eti st e ja kallihinn ali st e ka u p a d e (v ä äris m et allid, k õrgt e h n ol o o gilis e d s e a d m e d , juv e elid rikn ev ka u p jn e ) tarn e õi g u statud ja ka s uto ov va ata m ata s ell el e, et lennutran s p ordi tariifid o n k õig e k õr Lennutran s p ordi p e a min e e eli s o n ka u b a ko h al etoi m eta mi s e kiiru s. Lis ak s s ell el e pu u duva d õ htura praktilis elt g e o g r a afilis e d piirid. S e e v õi m ald a b ka u b a kiir e sti ko h al e

Geograafia

11

doc

Anorgaaniline keemia I

1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H ­ prootium ("taval." vesinik) ­ see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D ­ deuteerium ("raske vesinik") ­ aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. ­ looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T ­ triitium ("üliraske vesinik") ­ aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T moodustab atmosfääri ülakihti

Anorgaaniline keemia

6

doc

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi referaat

Eesti Teatri ja Muusikamuuseum Eesti teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja Peeter Süda ( 18831920) pärandi säilitamisest . Peeter Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu ja noodikogu on aluseks 22 . märtsil 1924 . a tänase Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi loomisele. Peeter Süda (30. jaanuar 1883 Tam miku talu, Viki küla , Kihelkonna vald ­ 3. augu st 1920 Tallinn) oli e e sti helilooja ja organist . Pe et er Süd a sündis talupoja pere s . Te m a vanaisa vend oli õp etaja Pe et er

Muusika

4

doc

Hõbe

Värvus :hõbevalge, sageli matt ja must Läbipaistvus: läbipaistmatu Läige:metalliline Tihedus: 9.212.0 Ladinakeelne nimetus argentum tähendav valget. Ajalugu: hõbe on üks vane m ai d inime s e kasutatavaid metalle, tal oli ja on suur tähtsus. Hõb e on olnud mak s e v a h e n dik s. Tänap ä e v al kasutataks e hõb e d at mo o d s a s tehnoloo gi a s . Ilusaid h õb e e s e m on tuntud juba keldi templite hauak o htad e st. egiptus e hauak a m b rite s leidub h õb e e s e m e i d harva. H oli populaarn e Pärsia s, vanad hõb e k a e v a n d u s e d olid Kre ek a s ja Hispaania s. Hõb e d at kaevand a sid foniiklas e d , kartaag ola s e d ja hilje m vanad roo mla s e d . Kaevand u s e d olid ka Kesk Euroop a s ja L õun Am e e rika s. Hõb e d al e omistati suurt jõudu ja tervistavat toimet (h õb e v e si ). On kindlaks tehtud, et hõb e d at sisaldav ve si on antibakteriaaln e . Mõju

Keemia

3

doc

Põllumajanduslikud tootmise vormid

Põllumajandusliku tootmise vormid. I AGRAAR SED 1) Varaagra arn e a) levinud vae st e s aren gu m a a d e s . b) alep õllundu s, rändkarjaka sv atu s c) elatus m aja n d u s d) ei osal e maailma m aj a n du s e s 2) hilisagra arn e arngu m aj an d u s Tootmisvor mid e k s mõis on: ja s e g atalu Mõis ­ maa kuulub m õis a o m a nikule, kuid omanik ise tootmisprotsiist osa ei v õta. Tootlikus väike. Talu ­ om anik võtab tootmisprots e s s i st osa. S e g atalu ­ suure m osa toodan g u st enda tarbek s. Osa juba ka m üü giks. N. riisitalu ­ enda tarbek s, teep õ õ s a müü giks. II. Industriaaln e ­ kõrg eltaren e n u d riigid. Põhivorm ­ sp etsialis e e ritud Suurtalu.

Geograafia

13

doc

Hüdrobioloogia spikker

Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsiiniline h. uurib veekogudes elava

Hüdrobioloogia

17

odp

Joogid

Joo g i d  g i d Joo n a g i. N e id v õib d u t o i du la u alt ku akse Jo o g id e i p u u k ü lm a lt. J uu k u um a lt k u i ka ii serveerida n , m a hla j n e. S a m a s ka ts a lt v ett , p iim a s e g a tu d jooke. lih m a its e s t at ud ja eid mitmesugus  Kuumad Joogid l m i sta mi s eks k se n e n d e va jo o k e l i ig i tata i s e Kuumi lm i st am to o r a i n e j

Joogiõpetus

Kommentaarid (0)