Mis vahe on eetikal ja etiketil?Eetika arutleb selle üle, mida transpordivõrgu jms peaks tagama eraettevõtlus. Omandus, häda midagi, võib ta aktsiad uuesti, tunduvalt kallima hinnaga, tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma pidada heaks või halvaks, etikett esitab ühes või teises mille indiviid on saavutanud kas oma tööga; vahetamise, käiku lasta. Manipulaator on see, kelle eesmärgiks on luua masstoodangut müüa. Ühelt poolt on tänapäeva tarbija keskkonnas ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid ostmise, kinkimise või pärandamise kaudu ükskõik millisel väärkujutlus hinnatrendi muutumisest. kaitstud ja hellitatud.Teiselt poolt on see kuninglik tarbija põhjendamata. ausal viisil peab olema püha ja puutumatu. Tulumaks oleks Kas manipulaatori tegevus väärtpaberiturul on ...
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? · pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil · konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks · post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? · püüab anda optimaalse lahendi · kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt · orienteerub eesmärgile · võimaldab arvestada kõiki huvilisi · hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted · toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhili...
1. Olukorra kirjeldus: 2. Olulised faktid/ Lisainfo: 3. Osalised/huvilised: 4. Eetiline probleem: 5. Analüüs: 6. Võimalikud abijuhised. Abitestid: 7. Eetiline valik: Eetikaga seotud probleeme · Talviste teede soolatamine. Teeäärse taimestiku jaoks äärmiselt kahjulik. Liiklusohutuse seisukohast väga vajalik. Aga koolibussid käänulistel libedatel teedel? Bussijuhtide tugev pinge vastutuse all. · Valetamine. Telefoni helisedes palub toakaaslane öelda, et teda pole kodus. · Kokkuhoid ohutuse arvelt. Ehitatakse sild, kus ehitusmaterjalidelt kokkuhoitud hinnaga on seatud ohtu silla kandevõime; normidest kõrvale kalduvalt ehitatakse laev, - merereostus on vaid aja küsimus. · Politseinik teeb purjuspäi avarii. Saab karistuseks tööalase noomituse ja minimaalse rahatrahvi, 1. Kokkulepitud kohtumine. Teil on tarvis minna ettevõtte jaoks olulisele kohtumisele
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seab rühmamoraali ülimuslikuks individuaalse suhtes post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? püüab anda optimaalse lahendi kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt orienteerub eesmärgile võimaldab arvestada kõiki huvilisi hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised ...
Suhtlemisel võivad komistuskiviks saada veel järgmised asjaolud: halb väljendusoskus, häbelikkus ja ebakindlus, 8 ülepingutatud soov endast hea mulje jätta, psühholoogiline kontakti puudumine – partnerid pole ühel emotsionaalsel lainel, ei mõista ega usalda teineteist, vihastamine, solvumine jt. negatiivsed reaktsioonid, valetamine vassimine ning halb keskendumisvõime ja nõrk tähelepanu, tõrjuv hoiak partneri suhtes. Suhtlemist kahjustavad ka müra, halb nähtavus, keelebarjäärid, suured staatusevahed ja kõrvaliste isikute kohalolek. Igaüks teab, et pealesunnitud sotsiaalsed kontaktid mõjuvad kurnavalt. Koormav on ka see, kui üheskoos olevad inimesed ei leia enam kõneaine jätku ja vestlusesse saabub piinlik vaikus (Elenurm jt 1997: 40). Kuidas hoida ja luua häid suhteid teiste inimestega:
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil; konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks; post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid. 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? püüab anda optimaalse lahendi; kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt; orienteerub eesmärgile; võimaldab arvestada kõiki huvilisi; hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted; toetab tootmise efektiivsuse tõusu. 4. Millised on utilitarismi ...
kangema uimasti otsa. Kui sul on kahtlus, et sinu sõber on liiga palju narkootikume võtnud, siis kutsu kindlasti kiirabi. Siit saad lugeda, kuidas narkouimas inimest aidata. Mida narkootikumid veel halba teevad? Narkootikumide tarvitamine ja uimast taastumine nõuab palju aega ja raha, seepärast hakkavad kannatama töö ja kool. Tekib hulgaliselt probleeme täitmata kohustused, võlad, masendus ja valetamine, sõbrad keeravad selja, sekeldused politseiga. Paljud endised narkosõltlased on hiljem tunnistanud, et kahetsevad väga narkootikumidele raisatud aastaid. Narkootikumide mõju all kaob enesekontroll ja inimese käitumine muutub. Narkouimas on sooritatud võikaid kuritegusid, jäädud ilma oma parimatest sõpradest ja tehtud uskumatuid nõmedusi. Pole ju näiteks kuigi meeldiv teada saada, et kiskusid end peol alasti või seksisid kõigi ettejuhtunud inimestega.
psühhiaatrilise sümptomaatikaga vanemate perekonnad, sest neis puudub normide, piiride ja nõudmist järjepidevus, valitseb kaos. PEREKONNA tervise määratlemiseks on olemas lihtsad tunnused : terves perekonnas on hea olla, pereliikmed tunnevad end vabalt ja koduselt. Suhtlemine on siiras ja spontaanne. Ebaterves perekonnas on elu pingeline, pereliikmed ei tunne end hästi, suhtlemine põiklev, ettevaatlik, kahtlustav, tavaline on valetamine. Terves perekonnas reguleerivad elu ja suhtlemist mõned selged ja avalikud reeglid, mida võib arutada ja vaidlustada. Ebaterves perekonnas on palju ebaselgeid ja varjatud reegleid, millede arutamine ja vaidlustamine on ebasoovitav - "tabu". Konfliktide lahendamist välditakse , neid püütakse maskeerida ja maha salata. Terve perekond on avatud, suhted väliskeskkonnaga on lihtsad ja selged,
Varblane nokkis plastikseemne kogemata. Kogemata - kuna see mõnede omaduste (välimuse) poolest vastas otsitule, teiste omaduste (seeditavuse) poolest aga tulnuks kõrvale jätta. Seejuures on selge, et eksib lind, mitte plastikseeme. Kuhu iganes ka plastikseeme ei liigu, ei saa öelda, et ta seeläbi eksiks, sest plastikseemnel pole plaani. Küll aga on plaan igal elusorganismil. Niisiis, tuleb välja, et "eksimine on elulik", "eksitamine aga on inimlik" (Paul 2008). Eksimine ei ole valetamine. Ka luiskamine pole valetamine. Luiskamine on tegelikkusest lahtirebitud, ei millegagi piiritletud ja kontrollitud laste oma maailm. Inger Kraavi (2007) arvates ei tohiks luiskamise puhul lapsele öelda: valetad, ära valeta, vaid tuleb aidata lapsel mõistma hakata, mis on tõelisus ja mis on väljamõeldis. See oskus kasvab tavaliselt koolieelsel perioodil ja koolilastel juhtub segadusi suhteliselt harva. Luiskamine on motiveerimatu ja omakasupüüdmatu vale, mitte kasuahnusest tingitud vale
Kuid tunded pääsesid võidule ja noored said õiguse olla koos ja olla armastatud. Nad sirutasid tiivad ja läksid laia ilma oma õiget kohta leidma. Vanemate kohus on oma lapsi kasvatada. Tegelikult jättis Andres selle kohustuse rohkem Mari kanda. Mari oli neile kõigile ema, olenemata sellest, et bioloogiliselt ta seda ju tegelikult ei olnud. Mari kaitses neid vahel isa eest, kui seda tarvis oli, hoidis nende saladusi, olgugi, et talle valetamine ja varjamine ei meeldinud. Mari mõistis lapsi rohkem ja oli neile suuremaks toeks, isa oli rohkem nagu külm ja karske, vahel karm etalon, kelle sõna tuli kuulata ja käsku täita. Pearugi lapsi kasvatas ta naine rohkem, sest enamuse aja Pearu kas kemples naabriga või istus kõrtsis ja viskas kärakat. Saab öelda, et mõlema mehe puhul jäid isakohustused tahaplaanile ja vajaka. Vargamägi imes inimestelt elumahlad välja, õnnelikud olid need,kes sealt pääsesid
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärte...
Ma ei saa aru, kuidas sa ei saa aru, ei ma ei saa aru. Everything happens for a reason. See kes ei tea midagi ja teab et ei tea midagi, teab rohkem kui see, kes ei tea midagi ega tea, et ei tea midagi. Mõtetute mõtete mõtlemine mõtetutele mõtetele on mõtetu ajaraiskamine mõtetute mõtete mõtlemisele. Valetaja valetas valetajale, et valede valede valetamine on vale. Vahetevahel on vahede vaheliste vahede vahedel vahed vahel. Eksju minu eksju on sinu eksjust eksjum, eksju? Tere august, käes on august, ütles August teisest august. Kui sa unustad meie mäletused, siis unusta ka juba mind. Palun vaikust, ma arenen! Kui sa tundsid end puudutatuna, siis tea, et keegi katsus sind.
teda naerdakse välja. Ta on noormees, kes teab, kes ta on ja kust ta tuleb. Ta teab, et ei suuda võidelda geneetilise ettemääratusega psühhotroopsete ainete vastu. Oma vanemate eluolu kohta ta valetab, kuna tahab olla teistega võrdväärne. · Peategelase koondportree Peategelane on pikka kasvu, siniste silmadega ning poolpikkade hoolitsemata juustega noormees. Rass on ahelsuitsetaja, kellele enda riietusstiil korda ei lähe. Rassile on omane valetamine ja vale valitseb tema igapäevaelu. Tema hingeelu ja see, mis välja paistab, on erinevad. Ta tuleb oma minevikust ja elab sellega nagu oskab. Ta häbeneb oma tausta ja loodab uuele algusele. Viimase jaoks vajab ta otsustuskindlust ja toetavat lähisuhet. · Esimene kohtumine peategelasega Lugeja kohtub peategelasega esimest korda vanglas kui ta kirjeldab seda tuba, kus ta asub ja nendest inimestest, kes tema ukse ees teda valvavad.
või saavutada seda, et olla armastatud. 12. Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks? Selline olukord võib esineda, näiteks, rahalaenamise juhus. Kui laenaja teab, et ta ei suuda laenu tagasi maksta, kuid laenu saamiseks peab ta lubama, et ta suudab seda teha, siis on see lubadus vale, sest seda ei saa muuta kategooriliseks imperatiiviks. Valetamine on loomult halb tegu kui kõik valetaksid, kaoks usaldus ja sellega võimalus valetada. 13. Milles seisneb John Rawlsi õigluseteooria esimene printsiip? Rawlsi õiglusteooria esimene printsiip: Suurim võimalik võrdne vabadus! Selle järgi peaks igal inimesel olema võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile Vabadus ei saa olla täiesti absoluutne, peab olema võimalikult võrdne
vahendid lubatud). Kuid siit tuleb ka selle eetikasuuna puudujääk. Paljudel juhtudel ei saa meie leppida väitega - eesmärk pühitseb abinõu. o deontoloogiline eetika - deontoloogiline ehk absoluutne eetika tugineb väitele, et teo eetilisust ei määra mitte tagajärg, vaid tegu ise. Mõned teod on oma loomult head (tõe rääkimine, ausameelsus), teised aga loomult halvad nagu tapmine, valetamine, petmine. Kaks põhilist printsiipi, millest lähtuvalt võime tegu hinnata: 1) kategooriline imperatiiv - kas me saame antud tegu laiendada kõigile 2) "moraalse agendi" printsiip - iga inimene on ise väärtus. Keegi ei või kedagi oma huvides ära kasutada. Selleks, et tegu oleks hea, peab see olema tehtud mitte ainult vastavuses kategoorilise imperatiiviga, vaid sellepärast, et halb tegu on meile vastumeelt
Ühelt ostis küll jalgratta, kuid selle lõhkus ka ära. Aastatega Põrgupõhja ikka kasvas ja kosus, Juula sünnitas lapsi, loomade arv suurenes. Teised lapsed kasvasid ikka suuremaks. Kaksikud olid juba karjaealised ja üks käis Antsu juures tööl, teine oli kodus karjas ja vahetevahel, kui teine kaksik Antsu juurest tuli näitas teisele, mis ta võõrsil õppinud oli: läbi hammaste sülitamine, maadeldes jala taha panemine, kakeldes pöialde silma ajamine, tiritamme kasvatamine, valetamine ja näppamine kõik väga tähtsad asjad, nagu ta ise seletas. Ükskord soovitas Ants Jürkal Põrgupõhja talu päriselt ära osta. Kui Jürka oli veendunud, et omanik saab enne õndsaks, kui rentnik, nõustus ta Põrgupõhja talu ära ostma. Selleks laenas ta muidugi Antsult raha ja töökohustused Antsu ja nüüd ka Põrgupõhja talu ees kasvasid. Kuna Jürka usaldas Antsu pimesi, muretses ta viimase abiga ka maaparanduslaenu, millega sesaduse järgi võis ainult oma talu parandada.
minekuta universaliseerida. Põhimõte on see, et eetiline käitumine peaks olema alati üldkehtiv. Kitsas mõttes ei mõtet (näiteks öelda, et ei valeta, tähendab, et kunagi ei valeta, mitte et mõnes olukorras ei valeta). Reeglid on üldkehtivad enamasti. Inimesi tuleb kohelda kui eesmärke, mitte kui vahendeid. Teisi inimesi ei saa kasutada enda heaolu suurendamiseks. Reeglitest kinnipidamine ilma inimeseta on kasutu. Näiteks kui valetamine päästakse kellegi elu, siis võib seda teha, sest inimene on eesmärk. Käitumise juures on väga tähtis inimese motivatsioon, miks ta asju teeb. Inimestele on oluline motivatsioon, mis tegutseb oma taju kohaselt hästi. Loodusseadus Loodusseadus on loomusseadus. See on ajalooliselt väljakujunenud käitumine. See on idee selle kohta, et kõlbeline käitumine on osa inimese loomusest ning kuulub inimeseks olemise juurde.
U. Neisser (1967) kognitiivne psühholoogia mõiste. Keel (Noam Chomsky). Aaron Beck: irratsionaalsed mõtted kui depressiooni allikas. Ärevus tunnetusest. Kognitiivne neuroteadus. Evolutsioonipsühholoogia. 1980 ndast alates. Teatud kognitiivsed strateegiad ja eesmärgid on looduslikus valikus olnud nii olulised, et on jäädvustunud ajumehhanismides. Lida Cosmides, David Bush ja Steven Pinker. Kultuuriülene universaalsus. Sookäitumine, valetamine, palvetamine, jutustamine, tunnete avaldamine 13. Religiooni mõju psühholoogiale on suhteliselt väike. 14. Psühholoogia metodoloogiad. - eksperiment; - vaatlus; - vestlus/küsitlus/anketeerimine; - test. 15. Ebateadusliku (Wilber) psühholoogia eristamine teaduslikust. 16. Teaduse tunnused. 1. Süstemaatiline vaatlus, empirism, andmepõhine ("data-driven") 2. Avaliku teadmise tootmine ("objectivity") a) korratavus. b) retsenseerimine
ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste või käitumise muutmisega. Inimesed eelistavad situatsioone, kus nende kognitsioonid või uskumused on kooskõlas nii üksteisega kui ka käitumisega. Ebakõla vähendamiseks muudetakse oma uskumusi või kognitsioone, neid viia oma käitumisega kooskõlla (suitsetamise näide – uue, soodsa info saamine, iseendale valetamine, suitsetamine vähem kahjulik kui stressorid, mida maha jätmine põhjustaks jne). Sotsiaalpsühholoogiline nähtus. Kontrollkese (Rotter): inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. Jaotub kaheks – internaalsus ja eksternaalsus. Internaalne kontrollkese: inimesed on veendunud, et nad suudavad kontrollida oma tegutsemise keskkonda ja et oma tegevustega (oskuste ja võimetega) suudavad mõjutada tulemusi. Eelistatakse
· Preferentsutilitarism individuaalsete eelistuste rahuldamine · Heaolu utilitarism peamiste huvide rahuldamine · Ideaalne utilitarism väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad · Negatiivne utilitarism kuivõrd teguviis vähendab kannatusi KOHUSE-EETIKA Kohuse-eetika e deontoloogiline eetika: · omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele. · Tõerääkimine on õige ka siis, kui see põhjustab valu v kannatust. Valetamine on alati vale. · Vastandub teleoloogilisele e tagajärje eetikale · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse kohusetundest ajendatuna · Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. · Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt. Deontoloogia jaguneb: · Teodeontoloogia e partikularism: o Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. St ei ole võimalik kehtestada reegleid
tähelepanematus, impulsiivsus, üliärrituvus 47 kohanemis- ja unehäired kohmakus õpi- ja suhtlemisraskused, halb frustratsioonitaluvus jne. · Esinemissagedus 1-20% lastest, P>T (10:1), linn>maa · Komorbiidsus (mis primaarne?), alatüübid · Erinevad seletused tekkepõhjustest Käitumishäired. Normist hälbiv käitumine ·Agressiivsus, asjade lõhkumine, valetamine, varastamine, seaduserikkumised ·Esinemissagedus 1,5-5,4% (10%) psüühikahäiretest kuni 30-50% (15-25%) ·P>T, linn>maa, koolilastest 4-11% ·Algus enne 10 eluaastat ·Komorbiidsus ADHD, õpiraskused, depressioon, sõltuvus- ja ärevushäired, isiksusehäired Varastamine KH (käitumishäirete) üks osa? · Levinud erinevates vanustes · Põhjused erinevad väikelapsed (2-4a) kõik kuulub neile samastumissoov superego, südametunnistus pole väljaarenenud
Õiglust aetakse mõnikord segi seaduslikult kaitstud huvidega. Samuti tuleb ette, et üks või mõlemad suhte pooled peavad tehingut ebaõigeks või ebaeetiliseks, kuna tulemus osutus oodatust vähem kasulikuks. KOMMUNIKATSIOONi all võib siinkohal mõista info liikumist ja selle tähtsust otsuste mõjutamisel. Infohäired puudutavad reklaamteateid, toodete turvalisust iseloomustavat teavet, keskkonnasõbralikkust, töötingimusi jne. ning igal juhul hävitab valetamine usalduse. Eraldi võib vaadelda siin valetamist ja informatsiooni ebatäielikkust. Näiteks sigarettide reklaami puhul " vähem tõrva" jääb mainimata, et seetõttu ei muutu suitsetamine oluliselt tervislikumaks. 9 Veel üks viimastel aastatel tekkinud probleem on mailid arvutivõrgu kaudu ning inimeste võimetus end kaitsta soovimatu infotulva eest.
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 5. teema: Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks Probleemsituatsioon. Sokrates (469-399) on filosoof, kes tähistab mitmes mõttes pöördepunkti Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev selle poolest, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks on Platon ja Aristoteles, kellelt on säilinud ulatuslikud terviklikud teosed. See seab filosoofia-ajaloolise interpretatsiooni järgneva aja puhul muidugi hoopis soodsamasse olukorda. Tõsi, Sokrates ise on selles suhtes üsna raskesti interpreteeritav mõtleja. Temalt pole saanudki teoseid säilida, kuna ta nei...
teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika). Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Deontoloogiline kaalutlemine; absoluutsetest reeglitest kinnipidamine.(Ei tohi valetada, see on absoluutne reegel Deontoloogilised teooriad :Standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus (moraalne väärtus on tegudes endis) Teleoloogiline eetika teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või
Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli arg...
- Vahepealne/madal/kõrge - Aja laiendamine – käin kuu/6 kuu jooksul paljudes saalides - Kõige kõrgem – käin vaatamas kõiki pallimänge kõikides saalides pidevalt Kui kasutada self-reporti siis on vaja kasutada väga head kirjeldust – ajalised raamid, head näited olemasolevatest tegevustest Eneseteatatud käitumine (self-report) - Inimeste öeldud andmed ei ole usaldusväärsed, nt ei pruugi nad alati oma tegevusi mäletada või valetamine (seksuaalkäitumise kohta), sotsiaalne soovitavus - Mida vanem tegevus seda halvemini mäletatakse – ei tea palju lehte lugesin eelmine nädal - Kui tegemist personaalse asjaga võib see väga kaua meeles olla, mälu võib aga muunduda - Piinlike küsimusi küsida isiklikult, anonüümselt - Anda lubadusi ja sõlmida lepinguid – teaduse huvides küsime infot, palun olge ausad. Vaatlus – liiga spetsiifiline Käitumiskavatsus Kaalulangetamine ei ole käitumine vaid eesmärk
Käitumine, mille eesmärk ei ole haiget teha või midagi purustada. Selline käitumine, mis on üldiselt täisealistele lubatud nt alkoholi tarbimine, kodust ära jooksmine, kaua õues olemine jne. 3. Agressiivsus destruktiivne (hävitav) ja avalik. Nii psühholoogiline kui vaimne, suunatud suhetele. 4. Opositsiooniline käitumine mittedestruktiivne (mittehävitav) ja avalik. Nt valetamine, vastuhakk, sõimamine. Näitab milliseid võimalusi on sotsiaalseid norme rikkuda. Kui selline käitumine algab lapseeas on prognoos tunduvalt halvem (võidakse jõuda kuritegeliku käitumiseni); kui selline käitumine algab noorukieas on prognoos parem on pigem eakohane käitumine, katsutakse piire. Probleemse käitumise klassifikatsioon (Emmer et al., 1997) seotud käitumisega, mis toimub klassiruumis:
Kui kõrgemaid keskusi ergutame, siis peaks inimene end paremini kontrollima. Teadvusel on võimalik veto toimingule peale panna, mis on aju poolt juba algatatud. USALDUSVÄÄRSUSE PROBLEEM 29 1. sündmuste ja objektide teadvustamatus 2. sündmuste ja objektide moonutatud taju 3. sündmuste ja objektide moonutatud mälu 4. teabe teadlik varjamine 5. tahtlik valetamine ja/või väärinformatsioon nendest tunnetusvõimete piirangud ja apsud; -rühm, miks inimene eksib, enda arvates ei eksi, on siiras, heauskselt. psühholoogiline teadlik enesekaitse- rühm, milles räägime valetamisest- psühhoogiline kaitse. Miks me ei pruugi tajuda tegelikult ilmunut/toimunut? 1. ärritajate alalävisus 2. tähelepanuressursside nappus või suunatus mujale 3. makseerimine 4. kiire unustamine näide: change blindness
KEHAKEEL /interneti vabakasutuses olevate materjalide põhjal/ Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendav...
Kahjulikud tagajärjed on tühised või puuduvad. Tarvitamine On tekkinud spetsiifilised uimasti kasutamise viisid (kindel aeg, koht, uimasti). Suurenenud uimastite taluvus. Järgmine tarvitamiskord on etteplaneeritud ja oodatud. Tarvitatakse rohkem kui etteplaneeritud. Enamik sõpradest tarvitab uimasteid. Kasvab ümbritsevate inimeste surve uimastite koostarbimiseks. Uimasteid kasutatakse probleemide ületamiseks. Tekivad kahjulikud tagajärjed (koolist või töölt puudumine, valetamine, varastamine, seadusrikkumised, peaparandamine). Kuritarvitamine Uimastite kasutamine kindlakskujunenud rituaale järgides. Kasutamine ka argipäevadel. Mõttemaailma täidavad uimastiga seotud mõtted. Uimastite ülesostmise (?) ja müügiga tegelemine. Taluvus uimastite suhtes kasvab, tekivad väsimus, tujukus, depressioon, viha. Käitumist mõjutavad suuresti järsud meeleolumuutused. Uimastite tarvitamisest tekkinud probleemide eitamine
abikaasa juurde koju. Rännakutel kohtub naistega, kelled ta endasse armuma paneb ning seejärel maha jätab. Toomas valetab ennast vastavalt vajadusele näiteks taluperemeheks, rätsepaks või sookuivatajaks. Samas kannab ta rollid ideaalselt välja, sest ta suudab veenev olla (köstrit teeseldes peab äärmiselt veenva kõne). Nipernaadi kannab endaga kaasas kannelt, mis aitab tal naisi võluda. 3) Probleemid o Naiste südamete murdmine/nende mahajätmine o Pidev valetamine, "ahelvaletamine" o Vastutustundetus: Nipernaadi tegi pättusi, aga kui tuli aeg aru anda või vastutust kanda, põgenes ta alati. 4) Tsitaadid o "Kõik on siin nagu karud koopas, magavad ja urisevad. Ning keegi ei ihka tegusid, suuri, võimatuid tegusid!" o "Oma leib on ikka küla leivast magusam." 5) Kavapunktid 1. PARVEPOISS. Nipernaadi parvetab Kudisiimu tallu. Loki armub temasse, lubab temaga kaasa minna.
5 inimese olukord – 31% inimestest läks esimese 60 sek jooksul appi Vastutuse hajumine väiksem kui osalejad said enne eksperimenti ohvriga tuttavaks või olid sõbrad. Suitsu eksperiment. Üksi olles – 75% teavitasid suitsust 2-6 min jooksul. 3 inimese olukorras – 38% teavitasid suitsust 2-6 min jooksul. Passiivse kaasosaleja olukorras – 10% teavitasid suitsust. 12 Angry Men – filmi analüüs. ● Vandekohtunikel oli raske ennast teiste asemele panna ● Valetamine – dispositsiooniline ● Provotseeritud käitumine ● Kinnituse eelistamine ● Ankurdamine – jäid esialgsesse mõttesse kinni, et poiss oli süüdi kuna nad ei tahtnud uut infot vastu võtta ning kohtus polnud poisi advokaat osasid tõendeid välja toonud. ● Kättesaadavuse heuristik – naabrid olid varem paljusid kordi poissi ja isa vaidlemas kuulnud ning seetõttu oli lihtsam eeldada, et poiss tappis oma isa
abikaasa juurde koju. Rännakutel kohtub naistega, kelled ta endasse armuma paneb ning seejärel maha jätab. Toomas valetab ennast vastavalt vajadusele näiteks taluperemeheks, rätsepaks või sookuivatajaks. Samas kannab ta rollid ideaalselt välja, sest ta suudab veenev olla (köstrit teeseldes peab äärmiselt veenva kõne). Nipernaadi kannab endaga kaasas kannelt, mis aitab tal naisi võluda. 3) Probleemid o Naiste südamete murdmine/nende mahajätmine o Pidev valetamine, "ahelvaletamine" o Vastutustundetus: Nipernaadi tegi pättusi, aga kui tuli aeg aru anda või vastutust kanda, põgenes ta alati. 4) Tsitaadid o "Kõik on siin nagu karud koopas, magavad ja urisevad. Ning keegi ei ihka tegusid, suuri, võimatuid tegusid!" o "Oma leib on ikka küla leivast magusam." 5) Kavapunktid 1. PARVEPOISS. Nipernaadi parvetab Kudisiimu tallu. Loki armub temasse, lubab temaga kaasa minna. Mall
räägib teemakohaselt või annab märku teema vahetusest •meetodimaksiim – „Ole arusaadav!“, eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid •maksiimide rikkumise näide on iroonia (eelkõige kvaliteedimaksiim) •deiksis (indeksikaalsus) – nähtus, mille kaudu keeleline väljend on seotud oma kontekstiga, praktikas: väljendid, mis ei oma kontekstiväliselt mingit tähendust Viisakusprintsiip viisakusprintsiip: minapilt e nägu •viisakus on valetamine •esineb kõikides keeltes •sotsiaalne nähtus – distantsi hoidmine: vanus, tutvus, võimusuhtes, eesti keeles kõige Igal inimesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. *Negatiivne viisakus on distantseeriv - austuse, lugupidamise vajadus *Positiivne viisakus on lähendav ning orienteeritud sõbraksolemise tahtmisele *positiivne nägu - gruppi kuulumine, teiste poole hoidmine
pudel vs veepudel). · Kõneloome ja -taju operatsioone, nende sõltuvus keelest- keeltes erinevad operatsioonid (nt R-häälik- ei saa öelda, et ütle õigesti, peab teadma, millistest operatsioonidest koosneb just eesti keeles (v vene keeles nt) kõnefunktsioon- eesmärk, milleks kõneleme, mida me saavutada tahame. Õpetaja peab teadvustama põhifunktsioone. Laps peaks oskama keelt kasutama erinevatel eesmärkidel (motiveerimine, ergutamine, valetamine, fantaseerimine, palumine, nõudmine) · mõtte (pragmaatika) ja tähenduse(semantika) vahekord- MÕTE EI OLE TÄHENDUSE SÜNONÜÜM. · Keeleliste ja metakeeleliste operatsioonide roll. Metakeelelised operatsioonid- (meta- teadvustamine)- teadvustame midagi keele osas- operatsioonid või toimingud, mille eesmärk on keelt uurida, keelt teadlikult analüüsida. Loomulik kõne on alateadlik, laps hakkab mõtlema siis, kui puutub kokku kirjaliku kõne osaoskustega
Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine....................
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on ...
see, too o sotsiaalne deiksis nt. teie vs. sina o verbideiksis nt. tulema vs. minema o Liigitus: + eksofoor (ka deiksis) referent leitakse füüsilisest maailmast + endofoor (ka anafoor) referent leitakse tekstist # anafoor ,,See" järgneb objektile (sagedasem) # katafoor ,,See" eelneb objektile * viisakusprintsiip: minapilt e nägu o viisakus on valetamine o esineb kõikides keeltes o sotsiaalne nähtus distantsi hoidmine: vanus, tutvus, võimusuhtes, eesti keeles kõige olulisem tutvus o igal inimesel on oma sotsiaalne identiteet e. kujutlus iseendast teiste jaoks o positiivne vs, negatiivne nägu (viisakus) (Brown ja Levinson) + pos (lähenduv): olla sõber, kuuluda mingisse gruppi + neg (distantseeruv): olla iseseisev, distantseeruda * Dialoogi struktuur 12. Sotsiolingvistika. Variatiivsus
nõustaja hoidub oma positsiooni rõhutamast, jagatud vastutus, Nõustamine tähendab protsessi juhtimist. Probleem on selline olukord, mis nõuab tõhusat tegevust, kuid millega inimene toime ei tule. Nõustamine: kuulamine, peegeldamine, turvatunne tekkitamine, usalduse loomine. Nõustaja ei pea nimesid teada, temast oodatakse empaatiat ja toetust. Tutvumine->turvalisus->huvi->koostöö->usaldus. Unustamine on endale valetamine. Varastamine on iseenda proovile pannek. Informeerimine. Nõustatava küsimuse/probleemi ärakuulamine ja täpse info andmine küsimuse/probleemi piires. Nõustaja vastutab info õigsuse ja selguse eest Konsulteerimine. Nõustatav pöördub nõustaja poole nõuande saamise eesmärgil. Nõustaja ülesandeks on jääda oma kompetentsuse piiridesse ja vajadusel täpsustada, mida nõustatav tahab. Konkreetse nõuande
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tavaliselt tekib see efekt informatsiooni defitsiidi olukorras. Emotsioonitaju Miimika- ja zestitaju Näoväljenduste taju äratundmislävi on madalam kui mingil lihtsal kontuursel esemel. Paralingvistilised signaalid kõnega kaasnevad, kuid mitte sõnalised signaalid (kõnepausid, intonatsiooni- ja tempomuutused kõnes, neelatused jne) Silmside (pilkkontakt) seostub: valetamine (väheneb silmside), meeldivus või sümpaatia(suureneb), sotsiaalne domineerimine (madalama positsiooniga isik vaatab partnerit rohkem, ehkki nö tõevaatamisel pöörab alluv pilgu varem ära), vestlusteema intiimsus ( intiimsuse kasvades kahaneb silmside) Pupilli läbimõõt suurem viitab afektile, sümpaatiale, ahenenud aga vastumeelsusele ja rünnakuhimule. Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses ( päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine, rütmilisus organismis)
Viha- ei ole konstruktiivne, ei aita midagi lahendada. Vähendab juhi tõsiseltvõetavust ja koostööd Ärevus- ärevuse tekitab määramatu olukord, mis võib ohustada. Ohustajana mingi situatsioon, mille tulemus ei ole teada. Enne eksamit, töökohale kandideerimine. Ärevus võib panna tegutsema- valmistub konkursiks, õpib eksamiks Süü ja häbi- seotud meile sügavalt omaksvõetud käitumisnormide või moraalireeglite rikkumistega. Kui rikume neid- valetamine. Tunneme, et ei ole hästi käitunud. Ebamugava tunde eemaldamiseks püüame midagi ette võtta. Häbi puhul- ideaalmina pettumine, ei vasta enda ootustele. Tajutud identiteedi kaotamine, in ei vasta iseenda ootustele. Püüame süü ja häbitunnet vältida, siis on parem elada. Süü ja häbi erinevus- mõlemad eksimused, olulisus suurem või väiksem meie jaoks. Erinevus on tagajärjes- süü puhul püüame süüd heastada, viga parandada. Häbi puhul püüame varjata, mida tegime
ja egotsentrilisus Emotsionaalsed ja käitumishäired või –raskused. Vanuse- , kultuuri või eetilistest normidest oluliselt erinev. Tal on: *ärevushäired * afektiivsed hälbed *aktiivsuse ja tähelepanuhäired *käitumis ja kohanemishälbed ja häired *skisofreenia Emots ja käit häirete liigid: *väljapoole suunatud (kohalpüsimatus,teiste tülitamine, löömine, vanema või õpetaja eiramine, vaidlemine, varastamine, valetamine, vandalism, allumatus, vihapursked, ülesannete pooleli jätmine) *sissepoole suunatud (vähene suhtlemine, SLAID!!! Meetmed: *sotsiaalsete oskuste õpetamine *jälgida keskkonna mõju - mis ärritab , mis rahustab *kätumise süstemaatiline korrigeerimine (biheivioristlikul teoorial põhinevad võtted nt kiitus ja karistus; sotsiaalsel õppimisel põhinevad võtted nt eeskuju; käitumise tugikavad nt süstemaatiline käitumise jälgimine, arutelud,
LUGEMINE Rein Raud "Kivi" 1. Noormeest ja neiut paelusid poes väga erinevad asjad. Neiut paelusid poes esemed, mis sisaldasid mälestusi tema lapsepõlvest. Näiteks vaskne kohvikann, lõigatud klaasist kastekann, hiiglaslik merekarp ja paljud muud esemed. Neiu on iseloomult uudishimulik ja rahulik. Uudishimulik, kuna teda huvitasid kõik esemed. Ja rahulik, kuna ta ei kiirustanud edasiminekuga vaid tahtis rahulikult poes ringi vaadata. ("Ma võiksin jääda siia õhtuni," ohkas neiu, võttis riiulilt hiiglasliku merekarbi ja asetas selle enda kõrva juurde. ; "Ainult natuke," palus neiu. Nüüd oli ta tähelepanu pälvinud vana vaskne kohvikann. "Meil oli kunagi kodus ka täpselt niisugune.") Noormeest paelusid poes hinnad. Ta jälgis esemeid, kuid pigem seetõttu, et mõista, kuidas hinnad koostatud on. Noormees on ettevaatlik ning peab materiaalset väärtust elus kõige tähtsamaks. ...
imeeliksiiride õitseajaks. Turult võis leida nii noorendavaid, armuma panevaid, jõudu andvaid kui ka sadade muude imettegevate omadustega jooke. Selliste eliksiiride toimesse oleks raske uskuda, kui müügimehed poleks neid osavalt reklaaminud. Nii näiteks pistsid nad põletusvastase salvi reklaamimiseks keevasse tõrva kunstkäe, mille hiljem osavalt ära kaotasid, et demonstreerida oma vigastamata jäset. Maagi või tema abilise ea valetamine oli tavaline nii võis näiteks noor, vaevalt paarikümne aastane naine väita, et on tegelikult sadu aastaid vana ja oma noorusliku välimuse on säilitanud vaid tänu vananemisvastasele salvile. Keskajal unistas iga inimene kulla valmistamisest ja seeläbi kiirelt rikastumisest. Ka selle jaoks leidus spetsiaalseid vedelikke, mille paarist tilgast piisas, et mistahes metalli kullaks muuta. Selle demonstreerimiseks tilgutasid müügimehed-maagid vette
Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadi...
Oota kiirabi saabumist õnnetuskohale. Kannatanu tuleb tõsta ettevaatlikult transpordialusele, soovitatavalt vaakummadratsile, millel ta transporditakse haiglasse. Abistajaid peaks olema mitu, üks toetab pead ja kaela ning teised keha. Tõstmise ja transportimise ajal ei tohi lülisamba asend muutuda Narkootikume tarvitavat inimest iseloomustavad asjaolud: ootamatud meeleolumuutused halb tuju ja agressiivsus isutus loobumine sõpradest, hobidest valetamine unisus Tavaliselt kutsutakse narkomaanile kiirabi siis, kui ta on kaotanud teadvuse või ei hinga. Asetage kannatanu külili asendisse, et oksendamise korral ei satuks oksemassid hingamisteedesse. Hingamisseiskuse korral võib narkomaani päästa ainult suult suule hingamine NB! Kiirabi süstib narkomaanile narkanti. Narkant on narkootikumi vastane antidoot, mis ka suure üledoosi korral taastab hingamise ja teeb kannatanu täiesti selgeks.
Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab kindlal päeval...
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
määratleda, sest see on nagu poeem müstilise unenäo vormis. Teos jaguneb kolme ossa: põrgu, puhastustuli ehk burgatoorium ja paradiis. Iga osa koosneb 33 laulust, millelel isaks on veel sissejuhatav laul. Teoses peitub teatud arvsümboolika: 33 + 33 + 33 + 1 = 100, mis on 102 ja arv 10 on täius. Ta kirjutas tertsiini värsivormis: aba bcb cdc. See algab, kui Dante on oma unenäos eksinud paksu metsa, kus teda hakkavad jälitama 3 kiskjat, kes sümboliseerivad pahesid valetamine, reetmine, kasuahnus, enesearmastus ja vägivald. Kogu tekst on allegooriline. Renessansile oli iseloomulik tõlgendamine ja kommenteerimine. Lood annava ülevaate sellest, mis ootab inimesi ees teispoolsuses. Kõike kirjeldatut poleks saanud Dante üksi näha, teha ja kusagil viibida, kui teda poleks n-ö aidanud Vergilius, tema suur eeskuju, kes aitab teda läbi põrgu eri etappide. Dante erakordsus seisneb armastaja hingeliste elamuste peene, läbitunnetatud ja analüüsitud pildi loomises.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
