Narkootikumid (0)

Kogu tõde narkootikumidest ! Miks noored üldse hakkavad narkootikume tarvitama? Oma lastega alkoholist rääkimine ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu vaadatakse teemast lihtsalt mööda, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu"
Mis on narko ? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet , ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep ) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD).
Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat . Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid.
Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus.
Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda. Kui muidu on peol lõbus ka lihtsalt muusika ja sõpradega, siis sõltlasel enam ilma tore ei ole. Edasi võib juhtuda, et ka väljaspool pidusid ei ole võimalik ilma narkootikumideta hakkama saada.
Füüsiline sõltuvus tähendab, et inimese keha on narkootikumide kasutamisega harjunud ning vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane kogus narkootikumi saamata, jääb ta justkui haigeks : tekivad võõrutusnähud. Näiteks heroiinitarvitajal tekivad sülje- ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid, valud liigestes ja mitmed muud hädad. Eri narkootikumidel võivad võõrutusnähud olla erinevad.
Mõnes mõttes on vaimne sõltuvus isegi ohtlikum, sest seda on raskem ära tunda ja endale tunnistada. Inimene arvab tavaliselt, et tema narkootikumide tarvitamine on ajutine ja ta võib selle iga hetk lõpetada. Ei märgata seda, kuidas sõltuvus vaikselt süveneb. Reeglina peavad ainult paadunud narkomaanid ennast narkosõltlasteks. Mis on üledoos? Üks üledoosi põhjuseid on heroiinist palju kangema, aga sellele väga sarnase välimusega fentanüüli süstimine. Üledoosiks kutsutakse seda, kui inimene on sisse võtnud liiga palju narkootikume. Sõltub ainest ja koguses, kas tulemuseks on väga halb enesetunne, tõsine terviserike või surm.
Sageli võetakse liiga palju narkootikume selle pärast, et ei teata, kui puhas tarbitav aine on. Müüdava kraami kangust ei kontrolli keegi ning väga kerge on sattuda tavalisest kümneid kordi kangema uimasti otsa. Kui sul on kahtlus , et sinu sõber on liiga palju narkootikume võtnud, siis kutsu kindlasti kiirabi. Siit saad lugeda, kuidas narkouimas inimest aidata. Mida narkootikumid veel halba teevad?
Narkootikumide tarvitamine ja uimast taastumine nõuab palju aega ja raha, seepärast hakkavad kannatama töö ja kool. Tekib hulgaliselt probleeme ­ täitmata kohustused, võlad, masendus ja valetamine , sõbrad keeravad selja, sekeldused politseiga. Paljud endised narkosõltlased on hiljem tunnistanud, et kahetsevad väga narkootikumidele raisatud aastaid.
Narkootikumide mõju all kaob enesekontroll ja inimese käitumine muutub. Narkouimas on sooritatud võikaid kuritegusid , jäädud ilma oma parimatest sõpradest ja tehtud uskumatuid nõmedusi. Pole ju näiteks kuigi meeldiv teada saada, et kiskusid end peol alasti või seksisid kõigi ettejuhtunud inimestega.
Kas müüakse ka ebapuhtaid narkootikume? Mitte kunagi ei saa olla kindel, et ostetud narkootikum on tõepoolest see, mille pähe seda müüakse. Et teenida rohkem raha, segatakse narkootikumidele juurde igasuguseid lisaaineid , näiteks talki, jahu, pesupulbrit, paratsetamooli, rotimürki või isegi seinalt kraabitud krohvi. Tablett võib olla tehtud räpases keldrilaboris. Tavaliselt ei tea ka narkodiiler , kust tema uimastid pärit on, ning müüb neid heas usus puhta aine pähe. See ebakindlus muudab uimastite tarvitamise väga ohtlikuks. Loodetud toime asemel saadakse nii mõnigi kord hoopis tugev mürgitus.
Mõned narkootikumid muudavad lisaks käitumisele ka inimese silmi ja üldist olekut. Kesknärvisüsteemi stimuleerivad ained tuntuimad: kokaiin , amfetamiin , metamfetamiin , ecstasy ehk MDMA, crack pupillid on normaalsega (2,9-6,5 mm) võrreldes suurenenud pupillid reageerivad valgusele aeglaselt silmade fokusseerimine ei ole kuidagi häiritud pulss on kiire ( normaalses seisundis 60-90 lööki minutis ) lihatoonus on tugev, lihased on pinges kehatemperatuur on kõrge vererõhk on kõrge ajataju on kiirenenud
Lahustid & sissehingatavad ained tuntuimad: lahustid, bensiin, liimide ja muu olmekemikaalide aurud, gaasid & aerosoolid, popers pupillide suurus jääb normaalseks (2,9-6,5 mm) silmad 'hüplevad' edasi-tagasi ega suuda ühele objektile paigale jääda pulss on kiire ( normaalses seisundis 60-90 lööki minutis) lihatoonus on nõrk kehatemperatuur võib olla sõltuvalt tarvitatud ainest erinev vererõhk võib olla sõltuvalt ainestt langenud või tõusnud ajataju ei muutu
Kanep tuntuimad: marihuaana , hasis, hasisiõli pupillid on normaalsega (2,9-6,5 mm) võrreldes suurenenud pupillid reageerivad valgusele normaalselt silmade fokusseerimine ei ole kuidagi häiritud silmavalged punetavad , veresooned on näha pulss on kiire ( normaalses seisundis 60-90 lööki minutis) lihatoonus on normaalne kehatemperatuur on normaalne vererõhk on kõrge väikesed uimastikogused kiirendavad ajataju, suured kogused aeglustavad
Kesknärvisüsteemi pärssivad ained tuntuimad: alkohol uinutid & rahustid, GHB, ketamiin pupillide suurus jääb normaalseks (2,9-6,5 mm) silmad 'hüplevad' edasi-tagasi ega suuda ühele objektile paigale jääda pulss on aeglane (normaalses olekus on 60-90 lööki minutis) lihatoonus on nõrk kehatemperatuur on normaalne vererõhk on langenud ajakulu tajutakse aeglasemalt
Hallutsionigeenid tuntuimad: LSD, meskaliin , psilotsübiin pupillid on normaalsega (2,9-6,5 mm) võrreldes suurenenud pupillid ei reageeri valgusele või reageerivad normaalselt silmade fokusseerimine ei ole kuidagi häiritud pulss on kiire lihatoonus on tugev, lihased on pinges kehatemperatuur on kõrge vererõhk on kõrge ajataju on kiirenenud
Opiaadid tuntuimad: heroiin , moonivedelik, valge hiinlane ehk fetaüül, morfiin, kodeiin pupillid on normaalsega (2,9-6,5 mm) võrreldes väiksed pupillid ei reageeri valgusele või reageerivad aeglaselt silmade fokusseerimine ei ole kuidagi häiritud pulss on aeglane lihatoonus on nõrk kehatemperatuur on madal vererõhk on madal ajataju on aeglustunud
Uimastid ja noored Oluline on teada, et:
* enamike noorte jaoks ei ole uimastid osa nende igapäevaelust; * enamus keelatud uimastieid proovinud noortest ei hakka neid püsivalt tarvitama.
Miks noored üldse teevad algust narkootikumide tarvitamisega? Sageli on põhjused samasugused, nagu enda purju joomisel:
* neile meeldib ,, pilves " olla; * nende sõbrad tarvitavad; * uudishimust; * uimastid on kergesti kättesaadavad; * uimastid sümboliseerivad noorte jaoks mässumeelsust, iseseisvust ja igapäevareeglite rikkumist.
Uimastite tarvitamine on alati riskantne. Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul, on järgmised:
* kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; * ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas ja pole teada, millega seda segatud on; * et uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; * uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud; * uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga .
Nõelte, süstalde ja muu süstimisvarustuse jagamisel on suur oht nakatuda näiteks HIVsse, B ja C hepatiiti jne. Süstimine kahjustab tõsiselt veene.
Lisaks on uimastite omamine kriminaalkorras karistatav . Taoline noorusaja süüdimatus võib hiljem kujuneda tõsiseks takistuseks näiteks reisimisel , sest paljud riigid keelduvad sellistele inimestele viisade andmisest. Uimastitega seotud kriminaalkaristusest võib saada ka komistuskivi töökoha valikul . Noored tarvitavad uimasteid väga erinevatel põhjustel ja erinevates olukordades : * mõned tarvitavad uimasteid uudishimust. Uimastite sageli ettearvamatu mõju tundub ahvatleva väljakutsena - seda nimetatakse uimastitega eksperimenteerimiseks; * Noorte jaoks on ealaasklaste arvamus väga oluline. Nad tahavad tunda, et kuuluvad kuhugi ning jagada oma kogemusi nii oma sõpradega kui nendega, kellega tahetakse sõber olla. Kui noorte jaoks ihaldusväärses seltskonnas liiguvad ka keelatud uimastid, nähakse nende tarvitamises võimalust sinna isegi kuuluda . Lisaks annab see võimaluse rikkuda tüütuid igapäevareegleid ja tõsta mässu oma vanemate vastu. * teatud uimastid kuuluvad nö klubinarkootikumide hulka. Sarnaselt alkoholile tarvitatakse neid enamasti sotsiaalsetel põhjustel - uimasti tõstab meeleolu ning tarvitajast saab otsekui nõiaväel ladus suhtleja, kes tunneb end targa, ilusa ja enesekindlana ning on valmis kallistama ka võhivõõraid. Nagu nimigi ütleb, tarvitatakse neid narkootikume reeglina pidudel ja klubides. Siia hulka kuuluvad näiteks amfetamiin, ecstasy ja kokaiin, aga ka poppers, GHB ja teised; * Probleemne uimastitarvitaja tarvitab uimasteid näiteks seepärast, et igapäevase eluga kuidagi hakkama saada. Põhjused võivad olla näiteks vajadus tõrjuda ebameeldivaid mälestusi või siis põgenemine igapäeva reaalsusest. Uimastite abil püütakse korvata ka oma madalat enesehinnangut ja sisemist ebakindlust. Selline eluviis võib teha tõsiselt liiga nii kehalisele kui vaimsele tervisele. Lisaks kaovad sõbrad, tekivad tõsised rahaprobleemid ning sekeldused politseiga. Üksnes väike osa kõigist nendest , kes on kunagi keelatud uimasteid proovinud, jõuab taoliste tõsiste probleemideni. Kui tekib kahtlus, et teie laps või keegi lähedastest tarvitab uimasteid just sellisel viisil, tuleks kohe võtta ühendust vastava ala spetsialistidega, sest iga taoline juhtum on erinev ning vajab erinevat lähenemist. Spetsialistide kontaktid leiate siit
NB! Kõik seesama kehtib ka alkoholi kohta. Noori võib põhimõtteliselt erinev suhtumine alkoholi ja keelatud uimastitesse üksnes segadusse ajada. Siin on olulised täiskasvanute harjumused - lapsevanemate endi suhtumine alkoholi võib kujundada lapse suhtumist nii alkoholi kui keelatud uimastitesse.
Alkoholist rääkimine oma lastega ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu eelistatakse teemast lihtsalt mööda vaadata, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu". Mõned jällegi arvavad , et lastega uimastitest rääkimine pigem tõukab neid selle poole ja tekitab asjatut uudishimu, kuigi igasugused tõendid selle kohta puuduvad. Kui vanematel lõpuks tekibki kahtlus, et midagi on valesti, ei olda sageli oma käitumises kindlad ega osata kuidagi reageerida.
Ka noored ei pruugi end kuigi hästi tunda, kui vanemad soovivad nendega narkootikumidest rääkida. Nad võivad näiteks karta , et nende mõningased teadmised uimastite kohta annavad vanematele põhjust neid kahtlustada. Kui nad aga tunnistaksid, et on midagi proovinud, võivad nad saada karistada . Mõnikord tunnevad noored, et vanematega kui teise põlvkonna esindajatega uimastitest rääkimisel ei ole lihtsalt mingit mõtet.
Mõned vanemad väldivad igasuguseid jutte narkootikumidest või siis räägivad oma lastele üksnes sokeerivaid lugusid. Siiski tõuseb rahulikust vestlusest tulu mõlemale poolele. Oluline on ära kuulata ka noorte arvamus ja seisukohad, ükskõik kui naiivsed või rumalad need esmapilgul ei tundu.
Kui soovite , et noorte käitumises midagi muutuks, tuleb kõigepealt mõelda iseenda käitumisele. Kui te vestluse käigus vihastate või kaotate enesevalitsuse, jääb soovitud eesmärk tõenäoliselt saavutamata. Oluline on enne jutuajamist selgelt läbi mõelda, milles on probleem, kelle probleem see on ja missugust käitumise muutust te eeldate. Jutuajamine on lihtsam kui:
* annate mõista, et muretsete eelkõige laste tervise, turvalisuse ja heaolu pärast; * kuulate hoolega nende mõtteid ja argumente. Noorte jaoks ei pruugi uimastite tarvitamine olla probleem. enne kui midagi järeldada, tuleks selgeks teha, mida narkootikumid nende jaoks tähendavad; * püüate rahulikult kirjeldada enda tundeid - see aitab selgitada teie seisukohti; * rääkige nendega koos, mitte neist üle. Ärge pidage loengut.
Juhised, mis siin kirjas, saavad olla üksnes üldised, sest iga perekond ja vanemate isiklik suhe oma lastega võib olla erinev.
Kuidas rääkida keelatud uimastitest algkooliealiste lastega? Vanematele võib tunduda, et 7-8 aastased lapsed on selliste teemade jaoks veel liiga väikesed. Siiski on taolistest vestlustest igal juhul kasu, sest:
* võite olla kindlad, et lasteni jõuab õige info (selle lootuse eeldus on muidugi, et olete ise teemaga hästi kursis!); * lapsed saavad teada, mida teie uimastitest arvate ja miks; * Kui tekib võimalus mõnda uimastit proovida, on tõenäolisem, et lapsed tulevad teile sellest rääkima; * Kui lastel tekib probleeme, on suurem tõenäosus, et nad teile neist räägivad.
Selles vanuses lapsed on keelatud uimastitest kasvõi tänu meediale juba üht-teist kuulnud . Reeglina nad veel ei vaidlusta oma vanemate autoriteeti ning on valmis teiega oma mõtteid jagama .
Mõned soovitused, kuidas lastega vestlust alustada:
* kui annate lastele mingit ravimit või võtate seda ise, selgitage, et ravimeid tohib vastu võtta ainult usaldusväärsete täiskavanute käest, nagu näiteks õpetaja või perearst; * Kui mõnes telesaates ajalehes on juttu uimastitest, kasutage juhust ja alustage vestlust. Küsige, mida teie laps uimastitest teab ning seletage lihtsalt ja arusaadavalt, miks uimastid võivad olla ohtlikud.
Põhikooli esimesed aastad Põhikool erineb algkoolist oluliselt ning mõnel lapsel võivad tekkida kooliraskused. Kuigi lapsed selles vanuses ei pruugi veel tunda huvi uimastite proovimise vastu, võib mõnigi neist teha algust alkoholiga ning mõned katsetada olmekeemiaga. See võib tähendada näiteks juba nõukogude ajast teada kummiliimi, aga ka bensiini ja mitmesuguse muu olmekeemia toodete aurude sissehingamist.
Kui võimalik, tuleks jätkata samasuguse avatud ja toetava suhtega, nagu kirjas nooremate laste puhul. Kui teie usalduslikud vestlused jätkuvad, on sellest laste teismeliseikka jõudes palju abi.
* see pole alati lihtne, kuid püüdke siiski leida aega lastega suhtlemiseks. Julgustage neid kirjeldama oma emotsioone ja kogemusi ning rääkige neile enda mõtetest ja tegemistest; * suhtuge laste muredesse tõsiselt - ka siis kui need tunduvad teile tühised, võivad need teie laste jaoks olla väga olulised; * tundke huvi selle vastu, missugune on kooli suhtumine alkoholi ja narkootikumidesse ning kas ja mida on lastele uimastitest koolitundides räägitud;kirjeldage lastele teie enda suhtumist narkootikumidesse ning põhjendage oma vaateid. Arutage läbi uimastite ja alkoholi kohta kehtivad reeglid teie kodus ning veenduge, et lapsed saavad aru, miks need on just sellised; * lapsed peavad teadma, et võivad alati loota teie toetusele ja abile.
Põhikooli viimased aastad Mina vanemaks lapsed saavad, seda tähtsamad on nende sõprade ja arvamusliidrite seisukohad ning avameelseid hetki vanematega jääb üha vähemaks. Selles eas katsetavad paljud alkoholiga ning mõned tunnevad huvi keelatud uimastite või olmekeemia vastu. Selles vanuses noorte puhul on siiski tegu pigem mööduva nähtusega.
Enne kui alustate lapsega vestlust narkootikumidest, tuleks otsustada, mida te täpselt öelda tahate. Mõelge läbi erinevad viisid, kuidas end arusaadavaks teha ning püüdke end panna laste olukorda. Tuletage meelde, kuidas teie vanemad teiega rääkisid ning mis tundeid see teis tekitas. Meeles tuleks pidada järgmist:
* lapsed soovivad kasvades üha enam vabadust. Kui otsustate muudatuste kasuks, olge kõigepealt veendunud, et nad saavad aru suurema vabadusega alati kaasas käivast suuremast vastutusest; * enamus vanemaid püüab oma laste sõprade valikut mõjutada - seda tavaliselt üksnes heade kavatsustega. Mõnikord võib see siiski probleeme pigem juurde tekitada kui neid lahendada. Kui võimalik, kohelge oma laste sõpru enda kodus nagu iga teist külalist. Nii on tõenäolisem, et laped arvestavad ka teiega ja teie vaadetega; * kui lastel on mure, pakkuge neile võimalust end ,,tühjaks rääkida" ja tuge lahenduste leidmisel. Kuulake rahulikult lõpuni, mida neil on öelda, sõnastage nende mõtteid ümber ning ärge öelge, et teate, mis tunne neil on. Te ei pruugi seda sugugi teada. Vältige kiusatust neid katkestada, pidada loengut, sõimelda või nende peale karjuda. Ärge eeldage, et lapsed teie jagatud soovitusi tingimata järgivad, nad ei pruugi seda teha; * kui tekivad kahtlused, on esimene loomulik reaktsioon paanika . See pole muidugi lihtne, kuid sellest on palju abi, kui suudate esitada otsekoheseid küsimusi enesevalitsust kaotamata; * lastega vestlemisel esitage avatud küsimusi (näiteks: ,,Mulle tundub, et täna juhtus midagi, kas sa tahaksid sellest rääkida? Pistab, et miski teeb sulle muret, saan ma sind kuidagi aidata?" jne), mitte selliseid, millele on võimalik anda lühikesi jah/ei vastuseid; * paljud vanemad usuvad, et õudusjutud süstlaga vehkivatest narkomaanidest on parim ennetustaktika. Kuigi sellest võib mõneks ajaks isegi kasu olla, lapsed vanemaks saades neid jutte enam ei usu (kindlasti ei usu nad, et nendest kunagi selline inimene võiks saada) ning seda väiksem on ka tõenäosus, et nad teid hiljem muus osas kuulda võtavad; * küsige igal kooliaastal, mida lastele tundides narkootikumidest ja alkoholist räägitud on ning arutage seda nendega. * Hoidke end kursis, mida noored uimastitest omavahel räägivad ja mis on levinumad (väär)uskumused Häid võimalusi selleks pakuvad kõikvõimalikud noortefoorumid, jututoad ja uimasteid käsitlevad veebilehed. Olge kursis sellega, kuidas asjad tegelikult on!
Gümnaasium Lastest on saamas noored täiskasvanud ning teie suhe nendega muutub veelgi. Püüdes teismelistega rääkida narkootikumidest, tehke neile alati võimalikult selgeks, et nende tervis ja heaolu on teie jaoks olulised ning nad võivad alati arvestada teie toetuse ja abiga.
See pole alati sugugi lihtne, kuid püüdke siiski:
* arvestada nende üha suureneva vajadusega olla iseseisev; * näidake, et usaldate neid - ning ärge varjake oma pettumust, kui teie usaldust kuritarvitatakse; * leppige sellega, et te ei pea nende elust kõike teadma; * kui tahate midagi teada, siis pigem on kasu sõbralikust küsimisest ja huvi ilmutamisest, kui et pealekäimisest ja ristküsitlustest; * leppige sellega, et mõned asjad, mida nad teie meelest tegema ei peaks, on tegelikult seadusega lubatud (näiteks alkoholi tarvitamine); * arutage nendega oma seisukohti narkootikumide ja alkoholi suhtes ning seadke selged piirid, mis on teie kodus lubatud ja mis keelatud. Põhjendage, miks teie suhtumine uimastitesse on just nisugune; * Austage oma laste õigusi ja nõudke, et nemad austaksid teie omi. Suurem vabadus tähendab alati ka suuremat vastutust.
Mida teha, kui teil on kahtlus, et teie laps või keegi lähedastest tarvitab narkootikume? Võimalikud märgid keelatud uimastite tarvitamisest võivad olla väga mitmesugused, näiteks sellised:
* järsud meeleolumuutused rõõmsast ja õnnelikust tüdinenud ja pahuraks * isu ja kehakaalulangus * pidev väsimustunne * ootamatud tundepuhangud * laenab raha, kaotab raha ja müüb asju * ta on alati välja minemas * tal on uued ja tundmatud sõbrad * on ligipääsmatu -usalduslikke jutuajamisi ei tule enam üldse ette * suhtub põlglikult vanadesse sõpradesse, huvidesse, perekonda ja kooli * uued ideaalid * välimuse hooletussejätmine * on uimane ja rusutud * imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused * punased silmavalged * päikeseprillide kandmine selleks mittevajalikul ajal ,et varjata suurenenud või kokkutõmbunud pupille * tihti nohune ja kinnine nina * sööb palju magusat ja on suur janu * magab rahutult ja näeb halbu unenägusid * koolist puudumine ja langenud õppeedukus
Samas võivad need muutused olla ka loomulik osa täiskasvanuks saamisel ning kõike seda võivad läbi elada ka need noored, kel pole mõtteski narkootikume proovida. Siin tuleb olla hoolikas ja mitte alustada esmajärjekorras süüdistustega, nagu oleks lapsest saamas narkomaan .
Kindlamad märgid uimastite tarvitamisest on järgmised:
* tahtele allumatud naeruhood * ülijutukus ja elav käitumine * aja, ruumi väärhindamine * vähenenud enesekriitika * keskendumisraskused * mäluhäired, meenutamiseraskused * unehäired, raskused uinumisel * agressiivsus * kergesti erutuv * süvenemisraskused, raskusi päheõppimisega * kiirelt vahetuvad sõbrad * aeglased tahtmatud refleksid * koordinatsioonihäired * punetavad silmad * rippuvad silmalaud * enesetapumõtted * õpiraskused * kooliprobleemid
Selge vihje selle kohta, et inimene on narkouimas, võivad anda tema silmapupillid. Rohkem infot selle kohta leiate siit.
Kindlasti on oma kahtlustele kinnitust leides raske jääda rahulikuks. Abi võib olla järgmistest nõuannetest:
* püüdke esmajärjekorras last mitte süüdistada. Tõenäoliselt tõuseb sellest riid ning kui teil pole õigus, võib see teie suhet lapsega tõsiselt rikkuda; * püüdke vestluseks leida selline aeg, kus olete kindel, et suudate rääkida ilma, et peaksite vahepeal vestluse katkestama; * Ärge püüdke alustada vestlust kui teil on kahtlus, et teie laps on parasjagu uimasti mõju all; * Otsustage enne, kuidas kavatsete reageerida, kui teie laps tõepoolest tunnistab , et on uimasteid tarvitanud; * Paluge neil oma seisukohti kirjeldada ning kuulake hoolikalt, mida neil öelda on. Noored ei pruugi alati aru saada, et narkootikumide kasutamine võiks olla probleem; * Kui teil tekib kahtlus, et teile uimastite kohta valetatakse, püüdke jääda rahulikuks ja mitte vihastada; * Näidake neile, et muretsete eelkõige nende tervise ja heaolu pärast; * Kinnitage, et nad saavad alati arvestada teie toetuse ja abiga; * Tehke neile põhjalikult selgeks, missugune käitumine on lubatud ja missugune mitte; * Püüdke mitte ähvardada karistusega - see võib tunduda kiire ja lihtne lahendus, kuid tõenäoliselt te nii soovitud tulemust ei saavuta; * Noored peavad aru saama, et vastutavad nii oma tegude kui nende tagajärgede eest.
Seadus ütleb: Eesti seaduste järgi vastutab inimene alates 14. eluaastast ise oma tegude eest.
Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamist või väikeses koguses ebaseaduslikku valmistamist, omandamist või valdamist loetakse väärteoks. Selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 krooni või arestiga kuni 30-päeva.
Väärteost saab kriminaaltegu, kui leitud uimastikogusest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Sõltuvalt uimastist ja selle kvaliteedist võivad need kogused teinekord olla väga väikesed.
NB! Ka väikeses koguses narkootikumide viimise eest üle riigipiiri karistakse kriminaalkorras, rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ning siin ei aita enam väide, et uimasti on vaid enda tarbeks.
Unimaguna , kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kui selle teo on toime pannud grupp inimesi või inimene, kes on varemgi narkootikumide tõttu seadusega pahuksis olnud, karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise eest, samuti selle väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Kui seda teeb inimene, kes on varemgi uimastite tõttu seadusega pahuksis olnud, või kui tegu pannakse toime grupi poolt, karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.
Täisealise isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Kui edasi anti narkootilist või psühhotroopset ainet suures koguses, karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.
Kui narkootikumide edasiandmise eesmärk on alaealise kihutamine narkootilise või psühhotroopse aine edasiandmisele või sellele kaasaaitamine, siis karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.
Täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise eest narkootilise või psühhotroopse aine või muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele või nooremale kui kaheksateistaastasele isikule sellise aine ebaseadusliku manustamise eest karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Kui seda teeb aga inimene, kes on varemgi narkootikumide tõttu seadusega pahuksis olnud, või kui sama tegu on toime pandud grupi inimeste poolt, karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.
15 minutit kuulsust ja rikutud elu ehk narkomuul pole mingi õige loom Politsei vanemkomissar Risto Kasemäe ___ Seda kirjatükki ajendasid mind kirjutama viimasel ajal sagenenud teated erinevatest maailma nurkadest selle kohta, kuidas taas on kinni peetud Eestist pärit nooremapoolne inimene, kes üritas narkootilisi aineid salakaubana vedada.
Politseinikuna olen omaks võtnud maailmavaate, mille järgi koosneb elu valikutest. Valikuid langetatakse ühelt poolt kogemuste, teadmiste ja potentsiaalse kasu saamisest lähtudes, teisalt seavad väärikus, veendumused ja seadused meile teatavad piirid. Meelega järjestasin ma pidurdavad faktorid just nii, sest väärikas inimene saab aru, kuidas käituda nii, et endal ja teistelgi oleks hea koos elada ja töötada. Seadusi on vaja tegelikult spetsiifiliste valdkondade reguleerimiseks ja neile inimestele, kes arvavad, et kortsumata riietega on nende laip liiklusõnnetuse sündmuskohal ilusam, kui kinnise turvavööga elus keha.
Modernse kunsti suurkuju Andy Warhol on arvanud, et tänapäeval saab iga inimene olla kuulus vaid 15 minutit. See on nüüdseks küll iganenud kuuekümnendate aastate seisukoht, sest tänapäeval on sellest alles jäänud 15 sekundit. Jälle on noore inimese ees valik - millega saada kuulsaks . Miks minna superstaari või talendijahi saatesse kui igal nädalal on mitu saadet, mille pealkirjas sõnakatke ,, krimi " ja kus näidatakse palju ,,huvitavaid" inimesi. Loomulikult on lihtsam mõni telefoniga filmitud idiootsus Youtube'i üles laadida kui aastatepikkuse treeningu, õppimise või lihtsalt asjaliku elu tulemusena saada ,,tegijaks". Elu on seiklus , põletame küünalt kahest otsast!
Kas raha, mille eest oma vanale BMW-le uued valuveljed saab, on väärt riskimist oma tervise, elu ja vabadusega? Paraku on tõesti paarikümne tuhande krooni suurune see summa, mille narkomuul endale eduka reisi lõppedes tasku paneb. On ju tema narkokuritegevuse hierarhias üks madalamaid tegelasi - asendatav, ohverdatav musta töö tegija , sõnaga jobu.
Narkomuul - just niimoodi nimetab rahvasuu inimest, kes toimetab narkootilisi aineid salaja üle riigipiiri. Pole just eriti uhke olla kutsutud loomaks, kes pole õieti hobune aga samas ka mitte päris eesel , seega justnagu selline ,,pooletoobine" elukas nagu labradori ja puudli järeltulija - labraduudel. Nähke puude taga metsa!
Teisisõnu vaadake oma tegemisi veidi laiemas taustsüsteemis. Milliseid tagajärgi toob teie tänane tegevus teile homme ja mida see tegevus võib tuua teistele? Kumb on hirmsam, kas looduse reostamine või inimeste reostamine? Nooruse lollusest või tahtlikust enesehävitamisest tiivustatud narkotarbijate varustamine pole just kõige mõistlikum tegevus. Võib küll küüniliselt nentida, et surnud narkomaan on hea narkomaan aga enne narkomaaniks hakkamist oli ju tegemist ikkagi inimesega. Võib olla oli just eesti narkomuula toodud kogus selleks esimeseks doosiks, millest algas kellegi teise allakäik? Patuoina roll Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhetes.
Hetkel käib tõsine rahvusvaheline diskussioon, milles Euroopa Liidu maad üritavad Ladina - Ameerika riikidele selgeks, teha, et tuleks leida alternatiive kokaiini kasvatamisele. Ladina- Ameerika riigid justkui võtavad seda kuulda, samas aga mitte eriti. Miks olla mõne Ladina-Ameerika banaanivabariigi trumbiks - illustreerivaks näiteks kogu maailmale, et Euroopas on meeletu nõudlus kokaiini järgi? Kui üldse vanglasse minna, kas tasub seda teha Ladina-Ameerikas, kus ei saa isegi aru, mille eest kaasvangid sulle peksa annavad ja mida vangivalvur sulle võõras keeles seletab ja hiljem erivahenditega argumenteerib . Rääkimata Eesti maine rikkujast maailmas, kes tõmbab vee peale sportlaste, muusikute ja poliitikute aastatepikkusele tööle kujundada Eestist pilti kui toredate ja töökate inimestega riigist. Päti märk külge kogu eluks.
Nooruse lolluste arvele kirjutatud teod jäävad aastateks teie karistusregistrisse ja ahendavad märkimisväärselt teie valikuid oma elu kujundamisel juba sel perioodil, mil arunatuke pähe on jõudnud. Kahetsus ja selgitused enda muutumisest ei pruugi jõuda teie tulevase tööandjani, sest dokumentaalne tõend kriminaalsest minevikust kipub krokodillipisaraid üle kaaluma . Tihtipeale hinnataksegi potentsiaalset uut töötajat esialgu vaid dokumentide põhjal ja selgituste vooru ei pruugigi tulla.
On lihtne süüdistada oma kehvas elujärjes kedagi teist, eriti hästi sobib valitsuse kirumine ning oma ebaseadusliku käitumise põhjenduseks tuua just kehva majanduslikku olukorda. Enne valitsuse sõimamist tuleks vast meenutada, mida J.F.Kennedy on öelnud: ,,Mitte alati ei pea sa küsima, mida riik on sinu heaks teinud, vaid tuleb ka küsida, mida sina oled riigi heaks teinud?" Kui mingi konkreetne tegu meelde ei tule, võiks keskenduda lihtsamale, nimelt jättes mõne nõmeda teo tegemata. Ka sellest on abi.
Mis on meie suurim probleem? Vastan - hoolimatus . Seda nii enda kui ka teiste suhtes, mitte majanduskasvu pidurdumine ega valetavad poliitikud ega ka mullune pronksiöö.
Kui keegi sõber või noor sugulane räägib plaanidest minna Lõuna-Ameerikasse seiklema, tuleks vähemalt huvi tunda, missuguse reisifirma abil ta seda teeb ja milliseid loodusimesid või kultuuriväärtusi ta kaema läheb. Kui mineja vastus on kuidagi lünklik või ,, heale ärile" viitav , võiksite tähelepanelikuks muutuda ja üritada teha midagigi suure jama ärahoidmiseks.
Kas see artikkel muutis olukorda paremaks? Vaevalt küll. Aga nagu ütles Randolph Patrick McMurphy kuulsas filmis/näidendis ,, Lendas üle käopesa": ,,Kurat võtaks, ma vähemalt proovisin!" vt lisaks: http://narko.ee/