· Kuna sood on väga õrnad kooslused on mitmel pool rajatud laudradu, need on vajalikud ka turvalisuse seisukohalt kuna mitmetes rabades on liikumine kohati keeruline ning nõuab palju vilumust. · Populaarseks rekreatsiivseks tegevuseks soodes on veel marjade korjamine. Parimad muraka ja jõhvika kasvukohad asuvad siirdesoo ja raba piirialadel 30. Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks · Soometsad, mis kasvavad turbal. Valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alustaimestikus mitmed sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik, pilliroog, sookail jt. (kokku 23%). Tallamisõrnad kooslused, soo erinevate tüüpide puhul on rekreatiivne väärtus külaltki varieeruv. · Loometsad. Kasvavad vähem kui 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, samuti klibu- ja rähksel mullal. Puudest domineerib mänd, esineb ka kuuske ja kaske.
ühiskonnas toime tulla. Keeleõpet tuleks tutvustada võrdlemisi rahulikult ja ilma otsese surveta, sest tulenevalt RIP 2008-2013 uuringust, ei suurenda eestivenelaste lojaalsust agressiivne eesti keele õpetamine, vaid selle asemel tuleb tulevikus keskenduda niinimetatud venekeelse eestimeelsuse tekitamisele (Integratsiooni sihtasutus). Teise väljakutsena tooksin välja haridussüsteemi ümberkorraldamise. Paratamatult valdavad paljud eestivenelased peamiselt vene keelt, mis neile tulevikus ellu astudes kasuks ei tule. Selleks, et seda vältida tuleks vene koolide süsteem ümber korraldada, muutes vene keele osakaalu nendes koolides väiksemaks ja koolitada välja tõelised oma ala spetsialistid, kes valdavad nii eesti kui ka vene keelt ja annaksid oma oskusi ja teadmisi edasi erapooletult. Kolmandaks tuleks eestlastel endal Nõukogude aja stereotüüpidest lahti saada ja võtta vene
kuusk ja kask. Äkki seal matkamine lahe/huvitav? Siirdesoo- mitmekesise taimestikuga, üleminekufaas, mätlik reljeef, turbasambla olemasolu, esineb mändi ja kaske Raba (ehk kõrgsoo)- turba ladestumine, soostumine, toitainevaesed sademeteveed muutuvad happeliseks ja valguvad soo servaaladele, laukad ja älved. Sood meelitavad ligi matjakaid, kus korjatakse marju. 31. Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks – Soometsad- kasvavad turbal, valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alustaimestikuks mitmed sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik. Rekreatiivne tegevus küllaltki varieeruv Loometsad- kasvavad 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, domineerib mänd, esineb kuusk ja kask, tallamiskindlad ja küllaltki rekreatiivsed. Nõmmemetsad- kasvavad toitainetevaesel liivamuldadel, valdav puu mänd, tallamisõrnad kooslused
Eriti tähelepanuväärne on Kalana sadamast mõned kilomeetrid läänepoole asuv rand. Seal asub Eestis ainulaadne järsult sügavaks minev, suure kaldega, jämeda liivaga rand. Suuremat osa Hiiumaast katab mets. Saare taimestik on liigirikas – ligi 1000 liiki soontaimi, neist palju haruldusi. Inimasustus paikneb rannikualadel, saare metsases keskosas inimesed ei ela Paiknemine Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus on üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse- segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Väärtuslikud on Hiiumaa loopealsed (alvarid), kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke. Hiiumaa on kõige metsasem maakond Eestis – üle poole saare pindalast on kaetud metsa ja põõsastikega. Keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. Liigirikkus
Iseloomulik suhteliselt paks pinnakate. Pinnakate on aga väga õhuke kirdeosas VatkuIlumäePalmse piirkonnas asuval paari kilomeetri laiusel, mandrijää kulutatud paesel saarlaval , mida Soome lahe poolt ääristab paekallas. Teine, soodest ümbritsetud paelava asub Kõrvemaa idaosas, Paidest ja Mäost põhja pool. Pandivere kõrgustiku jalamil on rohkesti lõunaedela-sihilisi (1015 m kõrgusi ja 10001500 m pikkusi) väikevoori. Kõige enam on neid Türi voorestikus. Valdavad liivatasandikud ning hilisjääajal liustike sulamisvee toimel kujunenud veeriselisest kruusast ja liivast, enamasti 10 15 m (kohati üle 25 m) kõrgused ridamisi asetsevad rähksete rendsiinadega (veerismuldadega) oosid. Maastikurajooni kõrgemas kesk- ja kirdeosas (LelleViitnaPaide kolmnurgas) lisanduvad neile veeriseliste rendsiinade ja leetunud liivmuldadega mõhnastikud, mis on Kõrvemaa kõrgeimad pinnavormid. Suurimad neist on Valgehobusemägi (106 m), Taganurga
Rootsi asub koordinaatidel 62° põhjalaiust, 15° idapikkust. Rootsi pealinn Stockholm asub koordinaatidel 17,5° põhjaliust, 59° läänepikkst. Rootsi kaugus Eestist on ligikaudu 250km (linnulennul). 5 Ajatsoon Rootsi asub ajatsoonis GMT + 1. Eesti asub GMT +2 ajatsoonis. Riikide ajaerinevus on 1h, kui Roostis on kell 5, siis Eestis on kell 6. Pinnamood Pinnamoes valdavad mandrijää silutatud madal kiltmaa ja künklik tasandik, iseloomulikud on kristalseist kivimeist kaljud. Maa jaotub 3 ajaloolis-geograafiliseks piirkonnaks: Norrlandiks, Svealandiks ja Götalandiks. Kõrgeim ja loodusoludelt kõige karmim on põhjaoasas asuv Norraland (2/3 Roosti pindalast). Piki Norra piiri kõrgub Skandinaavia mäestiku teljeosa (maa kõrgeim tipp on Kabnekaise mägi, 2111 m). Kagu suunas madalub mäestik astanguna Norrlandi platooks ja Botnia lahe äärseks rannikumadalikuks
Õhutemperatuur juulis: +28 kraadi Aastane temperatuuri amplituud on: 25 kraadi. Kõige vähem sajab detsembris, jaanuaris ja veebruaris. Siseveed Ainus püsiva vooluga jõgi on riigi lõunapiiril voolav Senegal, mis moodustab piiri samanimelise riigiga Senegal. Jõel toimub ka laevaliiklus. Külma Kanaari hoovuse tõttu on rannikuäärne ookean suhteliselt kalarikas. Mullad Mauritaanias on valdavad kõrb ja poolkõrb. Ainult äärmises lõuna ja edela osas on savanne. Haritavat maad on 2,5% territooriumist, sealhulgas vaid 0,2% on kasutatav niisutuseta. Põllundus on võimalik ainult Senegali jõe ääres ja oaasides, kus on viljaks muld. Taimekasvatust raskendavad põud ja Sahara laienemine lõuna suunas. Loodusvöönd Mauritaania asub troopilises kliimavöötmes. Kohalik taimestik põhjas peaaegu puudub, üksnes oaasides on põõsaid ja palme
00 17.00 – 18.00 Lisa 2 Arenguvestluse küsimustik Käesolev leht aitab Teil arenguvestluseks ette valmistuda ja on mõeldud Teile isiklikuks kasutamiseks. Sellele lehele võite teha isiklikke märkmeid. Antud küsimusi võite ka arutada koos lapsega. (Samasugusele lehele teeb õpetaja vestluse ajal märkmeid, mille lapsevanem vestluse lõpus allkirjastab.) 1. Millised on Teie ühised vaba aja veetmise ettevõtmised? 2. Millised on Teie lapse valdavad muljed lasteaiast ? 3. Millise tundega tuleb Teie laps lasteaeda ? 4. Mis põhjustab Teie arvates sellise käitumise ? 5. Millega tegeleb Teie laps väljaspool lasteaeda ? 6. Mida Te ootate meilt kui rühmaõpetajatelt ? 7. Millised on Teie lapse huvid ? 8. Mida teete Teie oma lapse arendamiseks ? 9. Mida Te soovite, et Teie laps saavutaks ? 10. Mille üle Te oma lapse juures kõige rohkem uhkust tunnete ? 11
kõrguse Buda kuju Daibutsu, Ueno park, kus võid külastada muuseume ja imeilusat aiakest, Harajukut, mis on siis shoppamiskoht, Asakusa, kus võid näha imeilusat templit,Shibuya, mis on Tokyo kõige säravam koht,Kyoto, mis oli siis ennist Jaapani pealinnaks. Geisa Sõna geisa tähendab jaapani keeles "kunstnik". Geisad on elukutselised võõrustajad, kes lahutavad külaliste meelt, esinedes teemajades, mida kutsutakse O-chayadeks. Nad valdavad traditsioonilisi kunste, sealhulgas vana jaapani tantsu, laulmist, selliseid instrumentide nagu shamisen, lilleseadet, kimono kandmist, teetseremooniat, kalligraafiat, vestluskunsti, alkoholi serveerimist ja palju muud. Geisad poleerivad oma oskusi kogu karjääri vältel. Huvitavaid fakte · 1964 a toimusid Tokyos esimesed olümpiamängud Aasia kontinendil · Taliolümpia mänge on olnud Jaapanis juba kaks, 1972 ja 1998 · Ka eesti autorite teoseid on tõlgitud jaapani keeldne
kogetud hetke ei ole sageli enam võimalik positiivseks muuta .st puudub võimalus teeninduskvaliteedi parandamiseks · Kui klient ei lahku kohe või saab temaga muul moel edaspidi suhelda, on iga vea parandamine palju raskem ja vähem efektiivne kui koheselt .... Klienditeekonna haldamine · Klienditeekonna haldamisega tulevad toime olulisi teeninduspädevusi (sh terviklik mõttelaad, teeninduslik mõttekultuur ja hoiak) valdavad töötajad. · Töötajad peavad lisaks erialateadmistele ja oskustele valdama ka nn metatasandi oskusi loovus , paindlikus ja kohanemisvõime. · Rahulolevaid ja lojaalseid kliente loovad mitte üksiktöötajad, vaid kõik organisatsiooni töötajad ja kogu organisatsiooni kultuur ( mis on märgistatud teeninduskultuuriga) Kvaliteetne teenindus 6. jaanuar 2013 · Esmamulje · Visioon · Teeninduskeel
Rahaline Kliendid Sisemised protsessid Õppimine ja kasv 18. Kuidas arvutatakse inimväärtust Inimvara väärtus= tööjõukulu x individuaalne varakordaja / 1000 - Individuaalne varakordaja on kaalutud keskmine, mis hõlmab võimekust; potentsiaali; panus. Vt. loengus tehtud ülesannet 19. Milline on seos inimkapitali lisandväärtuse loomise ja asendatavuse vahe Motiveerida- madal lisandväärtus/ raske asendada. Töötajad, kes valdavad spetsiifilist infot organisatsiooni ja selle süsteemide kohta Säilitada- kõrge lisandväärtus/ raske asendada. Iga töötaja lahkumine on oluline vara kaotus Sisse osta- madal lisandväärtus/ kerge asendada. Töötajad, kes täidavad rutiinseid ülesandeid Lepinguliselt palgata- kõrge lisandväärtus/ kerge asendada. Teatud universaalsete oskustega spetsialistid ja juhid, kes võivad lihtsalt organisatsioonide vahel liikuda 20
*Turg – suurus, lähedus *Jäätmed, oht keskkonnale 23. Miks paiknevad kõrgtehnoloogia ettevõtted sageli teadusparkides? Seal saab läbi proovida, kuidas oleks kõige kasulikum midagi luua, saab katsetada ja vaadata, kas on mingeid riske. Teadlaste teadmised on kõrgtehnoloogia puhul väga vajalikud. 24. Miks suudavad kõrgtehnoloogia valdkonnas edukad olla üldiselt vaid suured ettevõtted? Nad on tugevalt kapitaliseeritud, valdavad uusimat tehnoloogiat, neil on maailmamajandusele suur mõju. Suurfirmad mõjutavad investeeringute liikumist, riikidevahelist kaubandust, tarbijate ostukäitumist. 25. Miks on kõrgtehnoloogiline tootmine seotud suurte riskidega? Ei saa tagada toote efektiivsust, piisavates kogustes ostmist ja seda, et poleks konkurentsi. Kunagi ei tea, kas toode on inimesele ohutu, sest midagi võib valesti minna. 26. Analüüsi kõrgtehnoloogilise tootmise eeldusi ja puudusi Eestis.
-sotsiaalnõustajad viibivad suure osa oma tööajast teenindatavas koolis. Lastel, lapsevanematel ja õpetajatel on seega võimalus pöörduda abi saamiseks nii kooli kui ka nõustamiskeskusesse ning soovi korral valida eri spetsialistide vahel. Kuigi karjääri- ja õppenõustamine sisu poolest erinevad, on neil kokkupuutepunkte rohkesti. Noorte Infopunkt teeb tihedat koostööd koolipsühholoogide ja -sotsiaalnõustajatega, kes valdavad infot probleemidega õpilastest oma koolis. Noored, kellel on õpiraskused, probleemid käitumisega või koolist puudumisega vajavad sageli karjäärialast nõu. Tänu kiirele infovahetusele ja spetsialistide omavahelisele usaldusele on paljud kooliprobleemidega noored tulnud kohtuma karjäärinõustajaga. Karjääri- ja õppenõustamisteenuste hea kättesaadavus ning paindlik ja eesmärgistatud koostöö on loonud suurepäraseid võimalusi õpilaste koolist väljalangevuse ennetamiseks
Millistel generatiivsetel (ehk kontseptuaalsetel abstraktsete, keeruliste asjade mõistmine on metafoorideta võimatu) metafooridel nad põhinevad? Põhilised kommunikatsioonimudelid on järgmised: 1. Rahvamudel põhined torumetafooril ehk tähendus on sõna/teksti sees ja kontekst pole oluline. 2. Kodeerimise/dekodeerimise mudel kodeerimismetafooril. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3. Küberneetikast lähtuv mudel sisuliselt põhineb jälle torumetafooril. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Mudeli väärtus, seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Eelnevad on väga ühekülgsed (osaliselt küll õiged). 4. Interferentsiaalne mudel kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Aluseks on tööriistavalmistaja metafoor. Inimesele antakse tõendmaterjali, mille alusel ta püüab
Lääne ja KeskEestis on seevastu suuri maaalasid, kus pole ühtegi järve. Saared Eesti saared on Eesti territooriumil asetsevad saared. Eestis on kokku ligikaudu 1520 saart. Suurimad on Saaremaa ja Hiiumaa. Metsad Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus. Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase ja haavapuistud on ajutised. Inimese vahelesegamiseta asenduvad need lõpuks okaspuumetsadega. Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe. Sood Sood on Eesti rikkus. Kui paljud KeskEuroopa riigid on oma sood peaaegu täielikult hävitanud ja
kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 4. küsimus Põhilised kommunikatsioonimudelid: 1."Rahvamudel": põhineb torumetafooril Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. 2.Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) Põhineb kodeerimismetafooril. 3.Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel. Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Sisuliselt põhineb faksimetafooril. 4.Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas.
paljude Paide vallast juba välja jäävate rabadega asub Iiripilli EpuKakerdi soostikus, mis kuulub Eesti kolme suurima sooala hulka. Kliima Klimaatiliselt kuulub Paide vald sarnaselt ülejäänud Eestiga parasvöötme atlantis- kontinentaalse valdkonna segametsade allvaldkonda. Päikesepaiste kestus aastas on keskmiselt 1700 tundi(Pandivere kõrgustikul). Aasta keskmine õhutemperatuur on 40C, sademeid 600-650 mm,lumikatte paksust 120-130 päeva, valdavad on lõuna-edelatuuled. Pinnavesi, põhjavesi Tarbjal asub 19,6 hektari suurune tehisjärv.Järv rajati 1979. aastal Pärnu jõele. Kalastiku koosseisult on seal esindatud särg, ahven, haug, vähesemal määral latikas ja koha.Järve biomassiks arvutati 5,5tonni kala. Paide vallast läbivoolavate jõgede (Pärnu, Esna, Vodja ja Prandi) veekvaliteet vastab headele kvaliteedikriteeriumitele. BHT7 kontsentratsioon on vähem kui 3 mgO2/l, ammoniaagi sisaldus
laulmisest, liikumisest, mängimisest areneb välja koostegemine, ühine tegevus väga tähtis küpsusaste sotsiaalses tunnetuses. Kasvataja ja suuremad lapsed laulavad väiksematele, kes järgmisel aastal neid laule juba piisavalt hästi tunnevad ja igaüks vastavalt oma arengutasemele varem või hiljem kaasa laulma hakkavad. Kooslaulmine on kõikide laste jaoks tätis ja nad laulavad täiesti iseenesestmõistetavalt kaasa otsekohe, olenematta sellest, kas nad kogu teksti valdavad või ainult meloodiat tunnevad või ümisevad vaid väikesi sekventsijuppe kaasa. KÕNE SÜNNIB LAULMISEST. Kõige esmane, mis kõnest ära õpitakse ja millest arusaadakse on kõnemeloodia, prosoodia (kõnelõikude vältus, hääle valjus ja kõrgus), kõnerütm- rääkimise tempo, aksendid ja rõhud alles seejärel sõnatähendused ja lauseehitus. Õigesti ehitatud lausetest õpib laps kõnereegleid. See
hulk oli vajalik erinevate kõlavärvide saamiseks, millega M kujutas tegelaste karaktereid ja meeleseisundeid. Lisaks sooloosadele on ansambleid, koore, tantse. 1607 valminud Monteverdi ooper Orfeus on esimene terviklik ja muusikaliselt väljendusrikas ooper, seda teost loetakse esimeseks tõeliseks ooperiks. Barokk on virtuoosse soololaulu kuldajastu. Selles ooperis on esimene tõeliselt vitruoosne aaria Orfeuse aaria. Barokkooperis on valdavad soolonumbrid, harvem kohtab koore. Ooper Poppea kroonimine 1642 on esimene säilinud ajalooline ooper Tegevus I sajandi teisel poolel, keiser Nero valitsemise ajal Roomas. Traagika ja koomika ühendatud samas teoses. 17.saj keskpaigast sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate domineerimine ja kummardamine ooperis, neil olid alati kõrgeimad honorarid. Kastraadil oli kunstlikult säilitatud poisihääle puhtus, täiskasvanu hääle jõulisus ja varjundirohkus.
Kliima on suvel jahe ja talvel külm. Keskmine temperatuur on jaanuaris 10...11°C, juulis 0...2°C. Tulemaa ümbruses on pidevalt tugevad tormid, mistõttu meremehed on pidanud seda piirkonda kardetavaks. Veestik Peamised jõed on Río Grande jõgi, Culleni jõgi, San Martíni jõgi, Chico jõgi, Claro jõgi, Antuki jõgi ja Escondido jõgi. Suurim järv on Fagnano järv (593 km²) (Võrtsjärve pindala on 270 km²). Ushuaia lähedal on Escondido järv. Elustik Kirdes on valdavad kuivad lähisantarktilised rohtlad ja kserofiilsed taimed. Lõunas ja läänes on pöögi- ja seedrimetsad ning kidur rohtaimestik ja samblad. Rannikul elavad andi kondorid, kormoranid, kajaklased, meriskid ja albatrossid. Tulemaa faunasse kuuluvad ka lõuna-puduhirved, nutriad, tsintsiljad, puumad, patagoonia hundid, polaarrebased ja Magalhãesi pingviinid. Rahvastik Ushuaia Tulemaa saare lõunarannikul Beagle'i väina ääres Elanike koguarv on umbes 140 000
Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) LOODUSLIKUDTINGIMUSED Pärnumaa metskonna territoorium jaguneb Liivi lahe rannikumadaliku, Soomaa ja Metsepole madaliku vahel. Liivi lahe rannikumadaliku osas domineerivad mere- ja tuuletekkelised pinnavormid, millega lõunaosas kaasnevad moreentasandikud ning sood. Metsepole madalik asub metskonna kaguosas, Eesti-Läti piirialal. Soomaa maastikurajoonis valdavad jääpaisjärves ladestunud setetest moodustunud märjad tasandikud ning sood. Metsepole madalikule on iseloomulik lainjate moreentasandike vaheldumine voorelaadsete künniste ja jõeorgudega. Pärnumaa metskonna piiridesse jääb arvukalt soid, neist olulisematena võib ära nimetada Tolkuse, Soometsa, Tõrgu, Rongu ja Nigula. Aastane keskmine sademete hulk on 735 mm. Maastikku ilmestavad vähesed jõed, neist suurimad on Reiu, Ura, Rannametsa ja Lemmejõgi
anda lastele vanuses 5-7 aastat? Valige kaks müüti ning selgitage. Lastele vanuses 5-7 aastat saab õpetada müütide toel mitmeid elutarkusi, väärtusi ja käitumismudeleid. Näiteks müüdist „Daidalos ja Ikaros“ võib lastele õpetada seda, et alati tuleb kuulata vanemate sõna. Müüdist „Kuningas Midas“ võib lastele õpetada, et ahnus ei vii alati heale teele ning ahnusel peavad olema piirid. 9. Missugused teemad on väikelastekirjanduses valdavad? Esitage ka raamatunäiteid iga teema kohta. Populaarsed teemad: igapäeva elu, loomas, tunded, sõnade õppimine, multika tegelased. Igapäevased tegevused: “Mina oskan ise” “Ruttu riidesse” Pusleraamatud: “Printsesside pusleraamat” Lood loomadest: “Taluhääled” “Kes ma olen” “Kiisud ja kutsad” Autod: “Tõnni traktor” “Raivo rong” Sõnade õppimisele keskenduvad raamatud: “Minu sõnad” “Esimesed sõnad” “Minu asjad”
Armumine ja armastus Suhete kujunemise nurgakivid Suhte tekkimist soodustavad: füüsiline (ka ruumiline) lähedus kontaktide sagedus ja tuttavlikkus isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus Füüsiline lähedus – viibimine samas keskkonnas. Sama ruumi kasutamine lihtsalt annab võimaluse kohtuda ning teda märgata. Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus – peetakse määravaks. Nii on võimalik üksteist paremini tundma õppida. Sarnased maailmavaated, ühised eelistused, tunnevad teineteise seltskonnas mugavalt ning turvaliselt. Välimus on ka mõjutavaks teguriks. Kuigi peaks tähelepanu pöörama inimese olemusele pigem, et vältida tulevikus pettumusi. Armumine kui Lähedussuhete algus Armumine – teatud tüüpi psühholoogiline seisund, mida iseloomustavad sarnased jooned armunte mõtle...
Jaakobuse 5:7 "Siis olge nüüd pikameelsed, vennad, Issanda tulemiseni! Vaata, põllumees ootab maa kallist vilja ja on pikameelne seda oodates, kuni ta saab varase ja hilise vihma."; I Peetruse 1:25 "Aga issanda sõna püsib igavesti"; Jesaja 35:10 "Ja Jehoova lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates! Nende peakohal on igavene rõõm: rõõmustus ja rõõm valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära." II osa on justkui marss kolmeosalises taktimõõdus ja kolmeosalises vormis (ABA). Esimene vormiosa on leinamarsilik, keskmine osa aga helge alatooniga mis sa arvad, miks nii? Suur lõpufuuga annab aimu Brahmsi austuses ja huvist Händeli ja Bachi koorimuusika vastu, mida ta aitas ka taaselustada. III osa "Herr, lehre doch mich" (Bariton ja Koor) IV osa "Wie lieblich sind Deine Wohnungen"
Põltsamaa Ühisgümnaasium VÄGI EESTLASTE MUISTSES MAAILMAPILDIS Referaat Põltsamaa 2012 Sissejuhatus Vana eesti rahva uskumused ja kombed loodusega seotud elamusringist on välja kujunenud peamiselt inimestele elatust andvatest majandusharudest. Need on majandeluliselt põhjendatud rahvakultuuri religioossed või maagilised nähtused, mis omasid kindlat ja konkreetset kohta inimese igapäevases elus-olus. Kogu rahvausund keerles haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja loodusobjekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu ümbritsevat loodust kujutati elavana. Metsa vägi Mets on alati olnud eestlaste jaoks väga tähtis. Sealt said meie esivanemad peavarju, toidu ning muu eluks vajaliku. Mets on aidanud meie esivanemail end peita sõja- ning mõisaorjuse ja muu hädaohu eest. Meeleheitel või murest vaevatu on metsast alati, olgugi et ajutist, kindlustunnet ja kosutust leidnud. Pole siis ime, ...
Riifi keel Jelizaveta Komissarova Sissejuhatus Riifi keel (seda nimetatakse ka tarifit keel, araabia keeles - تاريفيت,Tamazight Tarifit) – kuulub berberi keele rühma ja selle kasutusala on peamiselt Aafrika, täpsemalt öeldes Maroko põhjaosa (Vikipeedia, 2017). Selle keele kõnelejaid leidub ka Alžeerias, Marokos, Tuneesias ja Lääne-Saharas (Ethnologue, 2017). Kogu maailmas kasutavad riifi keelt 4 milljonit inimest. Nad valdavad tavaliselt mitu keelt, sealhulgas ka araabia keelt (Vikipeedia, 2017). Nagu ka teised berberi keeled, riifi keel kirjutati üles mitme erineva süsteemi alusel paljude aastate jooksul. Hiljuti (alates 2003. aastast) see keel muutus Marokos ametlikuks (Vikipeedia, 2017). Riifi keelt saab kirjutada ladina, araabia ja tifinagh tähtedega (Ethnologue, 2017). Foneetika ja fonoloogia Joonis...
Laos Laose demokraatlik vabariik Lao keeles: Sathalanalat Paxathipatai Paxaxon Lao Üldandme: Pindala: 236 800km2 Rahvaarv: 6 769 700 inimest (2013) Pealinn: Vientiane Riigikeel: lao keel Rahaühik: kip Aeg: Eesti +5h Sissejuhatus: Valisin Laose referaadi teemaks kuna teadsin, et reisisaates "Kaks kanget Kagu-Aasias" on sellest riigist tervelt kaks osa. Lisaks tundus huvitav selle nimi ning sealsed kultuurid. Samuti olin näinud laose vappi, mis tundus äärmiselt huvitav. Paiknemine: Laos paikneb Kagu- Aasias Indo- Hiina poolsaarel ning on seal ainus merepiirita riik. Laost piiravad põhjast Hiina, läänest Myanmar, lõunast Tai ja Kambodza ning idast Vietnam. Loodus: laose pind on väga mägine, mäestikega on kaetud umbes 80%, mäed on omakorda suures osas kaetud metsaga. Mägede keskmine kõrgus on 1500 kuni 1700 meetrit, mõni tipp ulatub ka üle 2000 m. Riigi kõrgeim tipp on Bia, millel kõrgust 2817 meetrit. Mäeahelike vahel on kit...
Põhjamerre suubuvad jõed: Thames, Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Sotimaal (Loch Lomond, Loch 3 Ness) ja Cumberlandis (Lake District).Kuna tegu on suure saarega on pea et terve saare ümbrus laevatatav, mis on loogiline, kuna suurem osa riigi tulust tuleb kaubandusest just mereteed pidi. · Mullad: Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks, et inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Suurbritannia suured metsaalad ongi aja jooksul
Põhja-Norras kogutakse miljonite merelindude mune ja aluskarva. Mägedes ja metsades on tavalised püüd, kes on populaarsed jahilinnud. Norra rannikult ja avamerest võib leida tuhandeid süvaveekorallide elupaiku. Neist tuntuim on Lophelia pertusa. 4 7.Taimed Taimed: Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000. Endeeme on vähe. Laiades liustikeorgudes kuni 850 m kõrgusel merepinnast Ida-Norras ja kuni 700 m kõrgusel Trondheimi piirkonnas on valdavad paksud kuuse- ja männimetsad. Ka kõige paksemates kuusemetsades on sammalt ja kanarbikku. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kaske, saart, pihlakat ja haaba. Kasevöönd on 900...1200 m kõrgusel merepinnast. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud
Kaks intervjuud on foobia all kannatavate inimestega ning üks Tallinna 32. Keskkooli koolipsüholoog Kristi Raavaga. Vaheklipp on lavastatud ning teemaks on ,,Koolifoobia (skolinofoobia)". Esimeseks intervjueeritavaks oli Janet Vavilov, kellel on tule foobia (arsonofoobia). Teiseks intervjueeritavaks oli Carmen Seljamaa, kellel on vihmaussi foobia (ofidiofoobia). Intervjueeritavad räägivad oma kogemuste põhjal foobiast, mis on selle põhjustanud, millised tunded foobses situatsioonis valdavad ning elust foobiaga üleüldiselt. Intervjuu küsimusi näeb uurimistöö lõpus asuvas LISAs. Intervjuudest võib järeldada, et mõlema intervjueeritava foobia on alguse saanud sokist. Foobses situatsioonis valdavad mõlemat intervjueeritavat ärevus ja paanika. Lisaks tekivad Janetil foobses situatsioonis ka hinga- misraskused. Carmenil hakkab süda peksma ning ta ei suuda enam kontrollida oma käitumist. Carmen Seljamaa teadvustab, et tegelikult ei tee vihmaussid talle viga, kuid
kokkuleppest, et kui turbakihi paksus on alla 0,3 m on tegemist soostunud alaga, üle selle aga sooga. Eesti sood jagatakse madal-, siirde ja kõrgsoodeks e rabadeks, mis on ühtlasi soo arengujärgud nooremast vanema suunas. Sootaimestik pärineb mägialadelt, veetaimede seast, soojalembeste igihaljaste põõsaste hulgast. Soos kujunenud liigid on vaid huulheinad, jõhvikas ja valge nokkhein. Eesti soodes valdavad rohttaimed ja samblad, puude ja põõsaste liike on vähe (mänd, kuusk, sookask, sanglepp, pajud, paakspuu, sinine kuslapuu, lodjapuu, madal kask, porss). Sootaimed on kohastunud turba kui kasvusubstraadi iseärasustega so vähese aeratsiooni, halva soojusjuhtivuse ja pideva kõrguskasvuga. Soos kasvavad rohttaimed on mitmeaastased, neil on tugev õhukude, mis võimaldab
sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel. 8)III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, olulisemad neist Ur, Uruk, Lagas. 9)Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade- vahelised tülid . 10)Mesopotaamia asub Lähis-Idas. 11)Semiidid elasid sumeristest läänepool. Nende keskus oli Mari linn. 12)Hammurapi seadused kirjutas Hammurap. 13)Need kirjutati 18. saj. 14)Hammurapi seaduste tekst koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ja lõppsõnast. Seadused on temaatiliselt rühmitatud, valdavad on kriminaal- ja tsiviilõiguse küsimused. Üldine karistuspõhimõte oli talioon ("silm silma, hammas hamba vastu"), rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust. 15)Hammurapi koodeksi järgi jagunesid seisused nelja põhiklassi ehk varnat: 1) brahmaanid preestrid; 2) ksatriad sõjamehed; 3) vaisad põllumehed, käsitöölised; 4) suudrad- kehvikud ja orjad. Orjad võrdsustati asjadega. 16)naised ei või mehi petta,mehed võivad, perekond patriarhaalne
kõrgeim mägi Kosciuszko , mille pikkus on 2228. Läänes asetsevad Suur Liivakõrb , Suur Victoria kõrb ja Gribsoni kõrb. Sisemaal asetsevad laubatuslikud tasandikud. Austraalia olulisim jõgi on Murray. Austaalia kliima on valdavalt kuum ja kuiv. Känguru on Austraalia sümbol . Austraalia kõrbed 1550000 km² Maastik Rannajoon on vähe liigestatud , ainus suur saar on Tasmaania. Pinnamoe kujundavad valdavad tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgeim on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Lääneosa hõlmab põhiliselt 400-500m kõrgune lääneplatoo. Kõige rohkem sajab suure veelahkmeaheliku ida nõlval, madri idaosas on väga kuiv. Austaalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed. Kliima Austaalia asub täielikult lõunapoolkeral. Seda ümbritsevad soojaveelised India- ja Vaikne ookean Austraalia põhjaosa asub troopilises kliimavöötmes
pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa
-- Absoluutne meister (novellid, 2006) Teose -- Tulearm (luuletused, 2007) põhiprobleemid Teos käsitleb inimkaubanduse ohvriks sattunud noore naise mõttemaailma. Raamatu tegevus toimub aga mitmel tasandil, nimelt lisaks olevikusündmustele saab lugeja paralleelselt aimu naise minevikust. Tähelepanu ei pöörata vangistuses veedetud ajale ja sündmustele, vaid hoopis sellele, mis toimub naise peas peale vangistusest pääsemist. Teost iseloomustavadki emotsioonid ja tunded, mis valdavad peategelase mõtteid. Läbivaks mõtteks peategelase Tiiu peas on kättemaks ja viha tema vangistajate vastu. Samuti jälgitakse Tiiu peaaegu võimatut naasmist tavaellu ja suhet endise sõbraga, kes pole naise läbielamistest teadlik. Keerukaks teeb teose lugemise mineviku ja oleviku segunemine, mille tõttu on raamatu algus segadust tekitav. Alles hiljem, teema arenedes, tekivad sündmuste vahel seosed. Tuginetakse ka mälestustele lapsepõlvest ja tutvustatakse suhteid ema, isa ja kahe
elektrijaamad üldises mõttes kuuluvad kõik riigile. PÕLLUMAJANDUS Maakasutus põllumajanduses on 20 % Hõive põllumajandudes on 1 % Rohumaid on 46% 7 Kasvatatakse nisu, oliive, viinamarju ja mitmeid tsitrusvilju. Suurbritannias, nagu ka mujal Lääne-Euroopas on karjakasvatus liha saamise eesmärgil tähtsam põllusaadustest. Pidevalt vähenevad ka viljakatel muldadel kasvavad metsad. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks, et inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Metsad (tamm, pöök, mägedes ka mänd ja kask) katavad umbes 21 miljonit hektarit ehk
kohtunik; prokurör; politseiametnik; tegevteenistuses olev kaitseväelane. Peatab erakondliku kuuluvuse: Vabariigi president 5. Missuguste tunnustega ühenduste tegevus on Eestis keelatud? Nimetage kolm. 1) Keelatud on erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega. 2) Relvi valdavad, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastavad ühingud või liidud ei või tegutseda erakonnana ega erakonna struktuuriüksusena. 3) Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil on keelatud teise riigi erakonna või selle struktuuriüksuse või muu poliitilise ühenduse või selle struktuuriüksuse moodustamine ja tegutsemine. 6. Miks on erakondadega seonduv seadustega reguleeritud? Põhjendage.
samuti, ei hoolitud Pariisi sürrealismist ja abstraktsionismist. Eduard Viiralt elas pea terve tollase dekaadi Pariisis, ennem neljakümnendaid pöördus aga tagasi kodumaale, põigates läbi Marokost. See võis olla tema karjääri kõige viljakam periood, sest Pariisi õhkkond andis talle aina uut motivatsiooni ning ideid teostamaks. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on ,,Põrgu", ,,Kabaree" ja ,,Jutlustaja". 30'date keskel muutuvad Viiralti teemad dramaatiliselt loodusele, lastele ja sõpradele, aktidele ja maastikule. Viimase näiteks teos nimega
Inimestel tekib kogemus mälust, sest arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodutavad ühe kogemuse jõu. Kunst Inimsugu elab kunsti ja arutlusega. Kunst jõuab inimesteni läbi kogemuse. Kunst tekib kui kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Esmalt loodi kunst ja hiljem alls teadmised. Erivused Kunst ja kogemus ei sarnane teineteisele väga palju. Kogemus on pigem üksiku teadmie ja kogemus teisalt üldine teadmine. Enamasti peame me targemaks neid, kes valdavad kunsti kui neid, kes on kogenud. Nimelt kõik tegevused ja protessid puudutavad üksikut ehk siis kogemust ja kunst on üldine teadmine. Kogemused on need, mis annavad meile teadmised üksikisikutasandil ja nad üldjuhul ei kehti üldsuse jaok. Kunst on aga üldine ja seega on laiem mõiste. 4. Mis mõttes need (inimesed), kes on kogenud, on edukmad kui need, kel on üldise teadmine (logos)? Selgitage seda ravimise näitega. Mis mõttes üldise teadjad on targemad kui kogenud
Põhjus, miks liigirikkuse ja mulla happelisuse seos troopikas teistmoodi on, seisneb selles, et troopikas on enamasti happelised mullad, kuna kõrge temperatuur ja rohked sademed on karbonaadid mullast välja leostanud. Suurematel laiuskraadidel on jääajad korduvalt mulda seganud, uued mullakihid on paljastunud ja seetõttu on mullad ka keskmiselt aluselisemad. Liigid on tekkinud ja kohastunud nende tingimustega, mis antud laiuskraadil või piirkonnas valdavad. Seega erinevus, mis me võime näha liigilises mitmekesisuses paarisaja meetri ulatuses, võrreldes lubjarikast ning lubjavaest niidulaiku, on tegelikult seletatav vastavatele mullatüüpidele omaste liigifondide suuruste erinevusega. Ökoloogilised globaalprobleemid, mis mõjutavad vaadeldavat ökosüsteemi Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi
metaphor")- Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. 2. Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine: põhineb kodeerimismetafooril- Lained pole sisuliselt olulised. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi). 3. Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel: põhineb faksimetafooril- kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus (piljardipallid). Äärmiselt ühekülgne. 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: põhineb
meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Ehitised väljaspool Kreekat Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat,
Temperatuur on määratud kiirgusreziimi sesoone kõikumise poolt.Eestis esineb sageli, sulev, palav, talvel aga pakane. Troopiline mereline õhk:soe ja niiske. See on kujunenudvälja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. Kuna selles piirkonnas valitsevad laskuvad õhuvoolud, siis pilvi ei teki ja sademaid pole.Eestis võib tekkida erandjuhul suvel. Troopiline kontinentaalne õhk:palav ja äärmiselt kuiv. Ta kujuneb troopiliste kõrbete, nt Sahara kohal. Valdavad laskuvad õhuvoolud ei lase pilvedel tekkida , mistõttu on taevad pilvitu. Selle tagajärjel on õhutemperatuuri ööpäevane kõikumine suur. Eestisse peaaegu ei jõua. Ekvatoriaalne õhk : kuum ja niiske. Ta on kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Seal esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivat niiske. Sajab rohkem kui jõuab aurata. Sellist õhku ei jõua Eestisse.
järjest mandrilisemaks. Jaanuari keskmine temperatuur on maa loodeosas 1,5°C ja Alpides -6°C, juulis loodeosas 18°C ja lõunapoolsetes varjatud orgudes 20°C. Aasta keskmine temperatuur on Lübeckis 8,1°C, Schwarzwaldis Freiburgis 10,7°C. Põhjaosas mõjutab ilmastikku meri, mis toob tavaliselt üsna jaheda suve ja maheda, suhteliselt sademeterikka talve. Ida ja lõuna pool on kliima kontinentaalsem: talv on külmem, kuid suvi see-eest soojem. Põhja- Saksa madalikul valdavad metsapruunmullad ja leetpruunmullad, keskmäestike ja Alpide eelmäestiku aladel metsapruunmullad ja mägimullad. Reini, Westfaleni ja Leipzigi piirkonnas kaugele lõunasse ulatuvatel madalikel on viljakad lössil kujunenud mullad. Geograafiliselt jaguneb Saksamaa Põhja-Saksa madalikuks, madalaks mäestikuks, Alpide eelmäestikuks ja Alpideks. Nende tingimuste tõttu on Saksamaal mitmekesine looduslik metsastruktuur. Algupäraselt on siin lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades
82) Leonardo da Vini ,,Püha õhtusöömaaeg" (lk.63) Võrreldes Leonardo teosega mõjub Tintoretto maal väga rahutult. Tintoretto teose värvikasutus on dramaatiline ja kontrastne; kasutatud on tumedaid toone. Maal on täis liikumist. Leonardo teose värvid on rahulikud ja tuhmimad võrreldes Tintoretto maaliga. Võrreldes Tintoretto ,,Püha õhtusöömaaega" Leonardo da Vinci omaga samal teemal, tuleb selgelt välja, kuidas kunsti stiilid arenesid renessanssi jooksul. Maalid valdavad küll ühist teemat, kuid on täiesti erinevad. 8. Mida tead El Greco elukäigust? EL GRECO (1541-1614) · Tänapäeva kuulsaim manerist. · Pärit Kreeta saarelt · Kujunes kunstnikuks u aastatel 1560-1576 · Pärast seda elas Toledas Hispaanias; loetakse kuuluvaks hispaania kunsti ajalukku · Kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine pole ainult vormivõtted, vaid teenivad kirglikku usutunnete väljendust.
Monogeneesi teooria keele teke oli ainukordne sündmus, mis sai alguse Aafrikas. Areng erinevates kohtades Keelte liigitamise kaks moodust 1) sarnasuse järgi keeled, mis on kaua aega kontaktis muutuvad sarnaseks (rootsi ja eesti keel) 2) asukoha järgi keeled, mis põlnevad ühest algkeelest, sugulaskeeled (eesti ja soome keel) Isolaatkeel keel, millele puudub või ei ole leitud algkeel, pole suguluses teiste keeltega Lingua franca keel, mida kasutavad suhtluseks mitut keelt valdavad inimesed. Mõni suur keel, nt inglise Keeleliit ehk sprachbund keeled, mis on sarnased, neil on sarnased grammatikareeglid. Nt Balkani keeleliit Substraatkeel surnud keel, mis on jätnud sulandunud keelde jälgi Pidzinkeel keel, mis ei ole kellegi emakeel, vaid suhtlejate emakeeltest kokku pandud Kreoolkeel pidzinkeel, millel on arenenud grammatika keerulisemaks ja muutunud kellegi emakeeleks
laamade kokkupõrke tulemusel. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana Kantonite kaart 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit (lisa ka riigi kaart).
b) tuleneb erialasest ettevalmistusest; c) tuleneb üldharidusest. 87. Lääneriikides a) on töötajad kohusetundlikumad ja töökamad kui Jaapanis; b) seostub töömotivatsioon nõrgalt töötasuga; c) on töötasul suur tähtsus töömotivatsiooni kujundamisel. 88. Osalise assimileerumise puhul a) inimesed jagunevad kaheks: 1) immigrantide esimene põlvkond; 2) immigrantide teine ja kolmas põlvkond; b) inimesed jagunevad kaheks: 1) keelt valdavad; 2) keelt mitte valdavad. c) inimene jaotab kultuurisfäärid kaheks: 1) tööl; 2) kõdus ja sõprade ringis. 89. Religiooni kommunikatiivne funktsioon tähendab seda, et a) religioon liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse; b) avaldab usklikele positiivset mõju, annab neile lohutust ja tröösti; c) religioon võimaldab usklikel suhelda Jumalaga ja omavahel. 90. Maailma kõige arvukama religiooni - kristluse - sees on kõige rohkem a) katoliiklasi, b) protestante, c) õigeusklikke
b) parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, riigikohus; c)parlament, valitsus, ametiühingud, tööandjate liidud. 46.Nõudluse kasv a)suurendab ettevõtetevahelist konkurentsi; b)vähendab ettevõtetevahelist konkurentsi; c)ei mõju ettevõtevahelisele konkurentsile. O 88.Osalise assimileerumise puhul a) inimesed jagunevad kaheks: 1) immigrantide esimene põlvkond; 2) immigrantide teine ja kolmas põlvkond; b)inimesed jagunevad kaheks: 1) keelt valdavad; 2) keelt mitte valdavad. c) inimene jaotab kultuurisfäärid kaheks: 1) tööl; 2) kõdus ja sõprade ringis. 113. Otsustuskeskkonna Õiguslik-institutsionaalsed tegurid on a)justiitsministeerium, kohtusüsteem; b) parlament, valitsus; c)seadused, määrused. 114. Otsustuskeskkonna ühiskondlikud tegurid on a)väärtused, ideoloogiad, mentaliteet; b)ühiskondlikud organisatsioonid; c)avalik sektor. 115. Otsustuskeskkonna tehnilis-majanduslikud tegurid on a)riiklik innovatsioonisüsteem;
Vormsi paikkonnast kuulub 7,7% maastikukaitsealasse, mis asub seitsmes lahustükis; üks neist on samblikurikas (169 liiki) Rumpo neem. (Arold, 2005) 3 3. Kliima Hiiumaa paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas, mida iseloomustab soe suvi ja jahe talv. Veebruari keskmine õhutemperatuur on -3,5°C, juulis aga +16,5°C. Aasta keskmine temperatuur on +5,2°C. Valdavad on lõuna- ja edelatuuled. Tuulte keskmine kiirus on 5-6 m/s, suurim tuulekiirus on olnud 34 m/s. 4. Vetevõrk Nagu teistelgi Eesti saartel on Hiiumaal veestik nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike ja väiksesed on ka valgalad. Suuremaid alalisi veevoolusid nimetatakse seal küll jõgedeks, kuid tegemist on madalate ojadega, mis pikkades lõikudes on muudetud kraavideks. Kõige pikemad on kaugsihis voolavad Luguse jõgi (21 km; valgala 98 km 2) ja Jausa oja (18 km;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
