Jaapan info (0)

Kõigepealt tahaksin teile tutvustada üldist infot Jaapani kohta. Jaapan on saareriik, mis asub Ida-Aasias. Riigi nime kirjutatakse märkidega, mille tähenduseks on päikese allikas. Sellepärast kutsutakse ka Jaapanit mõnikord tõusva päikese maaks . Jaapani saarestikku kuulub kokku 6852 saart . 2011.a seisuga elab Jaapanis kokku üle 127 miljoni inimese, mis ühtlasi on maailmas oma rahvaarvu poolest 10.ndal kohal. Pealinnaks on Jaapanis Tokyo . Jaapanis on konstitutsiooniline monarhia , kus formaalseks riigipeaks on keiser , kelleks hetkel on Akihito, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Keeleks on jaapani keel ja rahaühikuks jeen.
Jaapani haridus .
Nagu ka meie, eestlased, peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldiselt on vaja koolis käia neil samapalju , nagu meil. Kuid sellegipoolest on see natuke erinev. Kokku kulub täieliku keskhariduse omandamiseks 12 aastat nagu meilgi. Iga jaapani laps peab käima 6 aastat algkoolis, sellele järgneb 3 aastat alama astme keskkooli ja veel 3 aastat kõrgema astme keskkooli. Peaaegu kõigis neis koolides , ülikoolides ja kolledžites tuleb läbi teha sisseastumiseksamid ja igal koolil on omad eksamid. Iga sisseastuja peab sooritama eksami, välja arvatud juhul, kui ta on varem samas koolis õppinud madalamal astmel. Koolielu algab Jaapanis 1.aprillil ja lõppeb märtsi keskel , enne uue õppeaasta algust on neil 2 nädalat vaheaega . Muidugi leidub neil veel vaheaegasi.. Klassid on Jaapani koolides suured, tihti on klassis kuni 40 õpilast . Klassid jagatakse aga rühmadesse, mis võistlevad omavahel õppimises ja koristavad kordamööda erinevaid kohti koolis. Jaapanis puudub ühtne koolivorm. Kuid enamikes koolides nõutakse oma kooli vormi. Peaaegu kõik jaapani koolilapsed õpivad koolis inglise keelt alates 7. kooliaastast, seega keskharidusega jaapanlane on seda õppinud 6 aastat. Sellele vaatamata on jaapanlaste inglise keele oskus väga vilets. Väga palju aega ja energiat kulub jaapani koolis emakeele õppimisele. Eriti raskeks teeb asja see, et jaapanlased kasutavad kirjamärkidena Hiinast üle võetud kirjamärke . 9. klassi lõpuks tuleb omandada kõik 2000 hieroglüüfi. Kohustuslikud õppeained alama astme keskkoolis on jaapani keel, sotsiaalteadused, matemaatika , science (füüsika ja keemia), muusika , kunst , kehaline kasvatus ja kodundus .
Jaapani sport .
Üldise ettekujutuse kohaselt on jaapanlased nagu teisedki Aasia rahvad väga kollektiivsed, kõike tehakse meeskonnatööna. Mõneti üllatav on seepärast, et traditsiooniliste jaapani spordialade hulgas pole ühtki meeskondlikku ala, kui välja arvata köievedu. Tänapäeval aga harrastatakse Jaapanis meeskondlikest spordialadest võrkpalli ja korvpalli ning viimastel aastatel on eriti populaarseks muutunud Euroopa jalgpall. Jaapani rahvuslikest spordialadest on olümpiaalaks saanud judo, varsti loodavad jaapanlased olümpiale tuua ka sumomaadluse. Laialt on maailmas levinud ka karate ja vähemal määral jaapani mõõgavõitlus kendo. Jaapanlased esinevad edukalt nii suve- kui ka taliolümpiamängudel. Kõige populaarsemad on Jaapanis pesapall , , golf ja sumo , samuti surfimine ja mäesuusatamine.
Jaapani Vabaaeg
Tänapäeva Jaapanis on väga mitmekesiseid vaba aja veetmise võimalusi. Seal võib leida nii Läänes tuntud lõbustusi nagu diskod, ööklubid, restoranid, teatrid , kinod, keeglisaalid, golfiväljakud jne., kuid on ka üsna jaapanipäraseid võimalusi. Üle maailma on levinud jaapanlaste leiutis karaoke , Karaoke-baare on kõikjal, ka enamikus ööklubides on see võimalus olemas. Kui teie võõrustaja laulab , siis on viisakas talle plaksutada ja teda kiita, isegi kui ta eriti viisi ei pea. Ka teie ise ei tohi keelduda mikrofoni kätte võtmas, kui teid palutakse. Üks vabaaja viitest on pachinko ehk midagi mehaanilise piljardi taolist. Pachinko-saalides on kümneid masinaid ja nende taga istutakse tundide kaupa, süües ja juues sealsamas . Traditsioonilistest jaapani harrastustest tuleks tingimata mainida teetseremooniat, ikebanat,jaapani lilleseadme kunst ja origamit ehk paberivoltimist.Origami ehk paberivoltimine on omaette kunstiliik . Eriti armastavad sellega tegeleda lapsed.
Jaapani Pühad
Nagu ka meil, leidub ka jaapanlastel oma pühasi. Kõige tähtsamaks pühaks on neil Uusaasta, mille tähistamine algab juba jõulude paiku ja lõppeb 3.ndal jaanuaril. Uueaasta puhul kingitakse lastele raha ja käiakse lähimas shinto pühamus või buda templis, et paluda jumalatelt uueks aastaks õnne ja soovide täitmist.Teiseks tähtsaks pühaks on O-bon, kus Shinto uskumuse kohaselt tulevad 13. augustil esivanemate hinged kolmeks päevaks tagasi oma kodudesse omakseid külastama. Selleks puhuks tehakse majas suurpuhastus, korrastatakse esivanemate hauakivid ja viiakse hingede jaoks haudadele toitu. Jaapanis on rida lastele pühendatud tähtpäevi. Üks neist on tütarlaste püha ehk nukkude pidu (hinamatsuri), Seda tähistatakse 3.ndal märtsil. Tangoo-no- sekku on poiste püha,mida tähistatakse 5.ndal mail. Tanabata, mis on tähefestival, mida tähistatakse 7 juulil. Need pühad on ühed tähtsamad Jaapanid ja igat püha tähistatakse erinevate traditsioonidega.
Jaapani Loodus
Jaapan on tohutult ilus maa. Olgugi,et pinnamood on väga mägine. Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat. Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Jaapani saarestiku mitmekesine kliima on tinginud ka äärmiselt mitmekesise loomastiku. Tuntumad loomad : korallkalad, merilõvid,nokisvaalad,pruunkaru jne
Vaatamisväärsused Jaapanis
Kui soovid Jaapani kunagi külastada, siis tuleb sul kindlasti ära vaadata järgmised Jaapani vaatamisväärsused. Mägi Fuij, mis on Jaapani kõrgeim, Tokyo imperaatori palee ehk Kokyo, Kamakura – üks religioossetest ja kultuurilistest keskustest, kust leiab 65 budistlikku templit ning 11 meetri kõrguse Buda kuju – Daibutsu, Ueno park, kus võid külastada muuseume ja imeilusat aiakest, Harajukut, mis on siis shoppamiskoht, Asakusa, kus võid näha imeilusat templit,Shibuya, mis on Tokyo kõige säravam koht, Kyoto , mis oli siis ennist Jaapani pealinnaks.
Geiša
Sõna geiša tähendab jaapani keeles “kunstnik”. Geišad on elukutselised võõrustajad, kes lahutavad külaliste meelt , esinedes teemajades, mida kutsutakse O-chayadeks. Nad valdavad traditsioonilisi kunste , sealhulgas vana jaapani tantsu, laulmist, selliseid instrumentide nagu shamisen, lilleseadet, kimono kandmist, teetseremooniat, kalligraafiat, vestluskunsti, alkoholi serveerimist ja palju muud. Geišad poleerivad oma oskusi kogu karjääri vältel.
Huvitavaid fakte

• 1964 a toimusid Tokyos esimesed olümpiamängud Aasia kontinendil
  
• Taliolümpia mänge on olnud Jaapanis juba kaks, 1972 ja 1998
  
• Ka eesti autorite teoseid on tõlgitud jaapani keeldne . Nt Jaan Krossi teoseid.
  
• Jaapani elanikud ei suudle kunagi avalikus kohas. Isegi teismelised piirduvad põgusa huulte puudutusega
  
• 19 % Jaapani 20 aastates olevatest meestest on ülekaalulised
  
• 2011 aastal oli Jaapanis 9-magnituudine maavärin,millele järgnes tsunami , mis tappis 15 000 inimest ja põhjustas tõsise avarii Fukushima tuumaelektrijaamas
  
• Ametlik nimi Jaapan Nihon Koku
  
• Punane ring lipul tähistab ausust ja kirge,valge taust aga ausust ja puhtust
  
• Üle 70% Jaapani maastikust oodustavad mäestikud, ning Jaapanis on üle 200 vulkaani!
  
• Jaapani üks populaarseemaid jooke on kohv - Jamaica kohvi kogutoodangust 85% eksporditakse Jaapanisse.
  
• Jaapanis on tavaline, et iga söögikord sisaldab ka riisi ning samuti Jaapanis on majapidamistes tavalisem spetsiaalne riisikeetja kui küpsetusahi.
  
• Esimesed geishad olid tegelikult mehed.