Atmosfääri kohta geograafia mõisted (1)

Geograafia
1.Mõsted:
Atmosfäär- ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht(1000-1200km).
Albeedo - tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle.
Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe.
Kiirgusbilanss - on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe
Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris
Kasvuhooneefekt - on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg.
Globaalne õhuringlus- ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi,mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral.
Mussoon - Ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks.
Frondid- on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel.
Tsüklon- madalrõhkkond Antitsüklon- kõrgrõhkkond
Äike- on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus
Sudu - tahmunud udu (inimese tervisele kahjulik ollus)
Happevihm - Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha. Lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustavad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks .
Inversioon- Õhu vähene segunemine on iseloomulik kõrgrõhkkonna ilmale. Siis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis takistavad õhu segunemist .Õhku saastav aerosool jääb püsima maapinna lähedale . Kõige ohtlikum olukord kujuneb kõrgrõhkkonnas talvisel ajal. Maapinna lähedal toimub siis õhu märkimisväärne jahtumine , kuid ülalpool on temperatuur mõnevõrra kõrgem.Sellist nähtust nimet. inversiooniks. Inversiooni tõttu ei saa õhk kõrgemale tõusta ja selline olukord soodustab saasteainete kontsentreerumist.(nt.Siber)
2.Iseloomusta
a) Atmosfääri ehitus, temperatuuri muutused ja miks?
Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine.
Troposfäär- kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6C kilomeetri kohta. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange.
Stratosfäär- ulatub ligi 50km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht . Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultravioletkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb.
Mesosfäär- (50-85km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre.
Termosfäär- on õhumolekule jäänud nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata.
b) Õhu kooslus (%,kust see gaas tuleb ,tähtsus)
Lämmastik 78%. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks.
Hapnik 21%. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Seda kasutavad organismid hingamiseks.
Argoon ,süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid 1% . Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemise, vulkaani pursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemise.
c) Oska kirjeldada tuulekiirust ja suunda mõjutavad tegurid
Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise – tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühikuu kohta ehk õhurõhu gradient , seda tugevam tuul puhub . Kui gradientjõud oleks ainsaks tuule liikumist mõjutavaks jõuks siis õhurõhu erinevused kaoksid kiiresti ja püsivaid tuulte süsteeme ei tekiks.
Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad , sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule.
Maapinnalähedases, kuni 1km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub.
d)Tsükloni ehitus
Eesti ilmastik on väga muutlik madalrõhkkondade ehk tsüklonite ja kõrgrõhkkondade ehk antitsüklonite vaheldumise tõttu. Nende suurte keeriste pärast ei valitse meil püsivad lääne- ja edelatuuled, vaid esineb tuult igast ilmakaarest. Tsüklonid mõjutavad õhuvoole nii põhjast kui ka lõunast. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised, vaid enamasti lainetavad. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemal põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised, mille sees on soojaja külma õhu voolud koos sooja ja külna frondiga.
e)Lõunatsükloni ja troopiline tsüklon
Lõunatsükloniteks nimetatakse sellised tsükloneid , mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Kõige tuntavamad on lõunatsüklonid soojal poolaastal. Lõunatsüklonitega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Lõunatsükloni korral sõltub ilmastik Eestis suurel määral sellest, millist trajektoori mööda see õhukeeris liigub. Kui tsüklon liigub Läänemerele ning Eesti jääb tsükloni idapoolsele äärealale, siis mõjutab meid soe õhumass. Kui lõunatsüklon liigub lõunast põhja mööda Ida-Euroopa lauskmaad siis valitsevad põhjakaarte tuuled ning pilves ja sajune ilm. Kahe vastupidises suunas kulgeva õhuvoolu vahele jääb valdavalt lõunast põhja kulgev frontaalvöönd. Äärmuslikud ilmanähtused kaasnevad suvisel ajal.(äike paduvihm,rahe. tromb )
Troopilise tsüklonid .Kõigekohutavamaid ilmastikust tingitud looduõnnetusi põhjustavad troopilised tsüklonid, mida nimet. ka orkaanideks ja Ida-Aasias taifuunideks. Need kujutavad endast võimsaid õhukeeriseid palavvöötmes. Kuna õhurõhu gradient on suur , siis on tuuled äärmiselt tugevad, puhanguti isegi üle 100m /s. Troopilised tsüklonid tekivad ookeanide kohal 5.-25. põhja- ja lõunalaiuse piirkonnas, kus pinnavee temperatuur on kõrge. Tsüklonitel on kindel ehitus. Ta on võimas õhukeeris, kus toimub õhu intensiivne tõusev liikumine.Kogu tsükloni ala katavad paksud rünksajupilved. Keerise keskel on nn tsükloni silm, umbes 50 km läbimõõduga tuulevaikne ja selge taevaga ala, kus õhk laskub. Silma ümber on silma sein , kuhu on koondunud kõige võimsamad pilved , kus sajab kõige enam ja kus on kõige tugevamad tuuled.
f)Äike
Äike on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus. Äikesed jaotatakse tekke järgi kaheks- õhumassisisesteks ja frontaalseteks. Esimesed tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. Frontaaläikesed esinevad koos külma frondiga. Frontaaläike on seda tugevam, mida suurem on õhutemperatuuri erinevus kahel pool fronti , mida suurem on tõusev õhu niiskusesisaldus ja mida kiiremini liigub front edasi.
3.Võrdle
A)Peamisi õhumasse maakeral(omadused,tekkekoht,ilm)
Arktiline õhk: külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes lõunasse õhk soojeneb vähehaavalja muutub järjest kuivemaks.Eestis esineb sagedamini talvel,põhjustab pakast ja kevadel, jahe ja selge.
Parasvöötme mereline õhk: niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb sageli, talvel sajuilmad, suvel, tuulised ja vihmased ilmad .
Parasvöötme kontinentaalne õhk: kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Temperatuur on määratud kiirgusrežiimi sesoone kõikumise poolt.Eestis esineb sageli, sulev, palav , talvel aga pakane .
Troopiline mereline õhk:soe ja niiske. See on kujunenudvälja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. Kuna selles piirkonnas valitsevad laskuvad õhuvoolud, siis pilvi ei teki ja sademaid pole.Eestis võib tekkida erandjuhul suvel.
Troopiline kontinentaalne õhk:palav ja äärmiselt kuiv. Ta kujuneb troopiliste kõrbete, nt Sahara kohal. Valdavad laskuvad õhuvoolud ei lase pilvedel tekkida , mistõttu on taevad pilvitu. Selle tagajärjel on õhutemperatuuri ööpäevane kõikumine suur. Eestisse peaaegu ei jõua.
Ekvatoriaalne õhk : kuum ja niiske. Ta on kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Seal esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivat niiske. Sajab rohkem kui jõuab aurata. Sellist õhku ei jõua Eestisse.
Antarktiline õhk: on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. See on maakera kõige külmem piirkond.
B) Külm ja soe front
Sooja fronfi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve , sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda ülespoole liikudes õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Algul tekivad taevasse kiudpilved. Järkjärgult pilved tihenevad ja laskuvad madalamale, moodustades paksu lauspilve.
Külmafrondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksaju pilved. Õhutenperatuur langeb järsult. Talvisel ajal esineb külma frondiga äikest harva.
Frontide puhul on oluline meelde jätta, et sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral aga taga.