Eesti keele arvestuse kordamine (0)

Keele funktsioonid
1) Kommunikatsioonivahend – inimesed suhtlevad üksteisega keele abil ja jagavad enda mõtteid
2) infoedastaja – uudiseid jagatakse keelega. Telekas uudised, ajalehed
3) suhete hoidja – suhtled inimesega ja väljendad sõnadega, kuidas sa hindad teda
4) loitsumisvahend – vanasti usuti , et osadel sõnadel on väge, võlusõnad
5) mõtlemisvahend – peas arutat iseendaga asju
6) kultuuri hoidja ja peegeldaja – keelel on arenenud need sõnad, mis on vajalikud. Nt veekogude ääres elavatel inimestel on rikkalik sõnavara kirjeldamaks vett ja veeloomi
7) idenditeedi hoidja ja kuuluvuse väljendaja – kindalal rahval on oma keel, mida nad kasutavad suhtlemiseks. Ühine keel tekitab ühtekuuluvustunde
8) emotsioonide väljendaja – saad rääkida, mis sul mureks on või karjuda kellegi peale seda, mis ta valesti tegi
Keelemärgid
1) ikoonid – aluseks on sarnasus: näu, auh, viuh
2) indeksid – aluseks on loomulik seos: nemad, seal, sinna
3) sümbolid – aluseks on kokkulepe: kass , koer, tuba
Sõna kui keelemärgi omadused
1) Keel on muutlik – lühendatakse sõnu (pastapliiats – pastakas)
2) mõistetakse erinevalt – nt jänes: lapsele on pehme mänguasi, jahimehele on õhtusöök, bioloogile on eksperimendi vahend
3) igas keeles on häälikutel omad järjestamise reeglid – maaja ? Keaps?
4) sõnad ei tulene füüsilisest asjast – kassil ei ole kaks s-i, sest tal on saba pikk (on ka erandeid – uss, tilk)
5) tähendus on kokkulepitud – kass, krassi ?
6) ühine paljudele inimestele – sõnadest, kui keelemärkidest, saavad paljud inimesed ühte moodi aru
Esmane tasand on ilmselge tekst, ei süvendu teksti tähendusse vaid võetakse asju otseselt.
Teine tasand on sügavam tähendus, mis ei paista esialgu silma.
Võrdlev-ajalooline meetod on meetod leidmaks keelte algkeele ja nendevahelise suguluse. Selle meetodiga saab ajas tagasi minna u 8000 aastat. Võrreldakse keelte kindlaid sõnu ja vaadatakse palju need häälikuliselt on ühist.
Polügeneesi teooria – keel tekkis erinevatel ajahetkedel ja üksteisest eraldi
Monogeneesi teooria – keele teke oli ainukordne sündmus, mis sai alguse Aafrikas. Areng erinevates kohtades
Keelte liigitamise kaks moodust
1) sarnasuse järgi – keeled, mis on kaua aega kontaktis muutuvad sarnaseks (rootsi ja eesti keel)
2) asukoha järgi – keeled, mis põlnevad ühest algkeelest , sugulaskeeled (eesti ja soome keel)
Isolaatkeel – keel, millele puudub või ei ole leitud algkeel, pole suguluses teiste keeltega
Lingua franca – keel, mida kasutavad suhtluseks mitut keelt valdavad inimesed. Mõni suur keel, nt inglise
Keeleliit ehk sprachbund – keeled, mis on sarnased, neil on sarnased grammatikareeglid. Nt Balkani keeleliit
Substraatkeel – surnud keel, mis on jätnud sulandunud keelde jälgi
Pidžinkeel – keel, mis ei ole kellegi emakeel , vaid suhtlejate emakeeltest kokku pandud
Kreoolkeel – pidžinkeel, millel on arenenud grammatika keerulisemaks ja muutunud kellegi emakeeleks
Ühesuunaline keelekontakt – üks keel mõjutab teist ilma, et teine oleks mõjutatud, nt vene ja eesti keel
Kahesuunaline keelekontakt – keelte vastastikune mõjutamine, nt eesti ja läti keel
Kolm maailma kõige suuremat keelt:
1) hiina
2) hispaania
3) inglise
Kolm suurimat keelkonda :
1) indoeuroopa
2) Hiina- Tiibeti
3) Nigeeria - Kongo
Eesti keel kui suur keel:
1) miljon kõnelejat, ainult u 300-400 keelel on nii palju kõnelejaid
2) eesti keeles antakse välja palju kirjandust, nt raamatud, ajakirjad , ajalehed jne
3) hästi palju vikipeedia artikleid on eesti keeles, see näitab, et eesti keeles on võimalik palju informatsiooni saada
4) kõrgharidust omandatakse eesti keeles, see on riigikeel , millel on oma eriline kaitse
Uurali keelkonna keeled
1) ungari keel ( ugri keel)
2) soome keel (läänemeresoome keel)
3) eesti keel (läänemeresoome keel)
4) eenetsi (samojeedi keelkond)
Indoeuroopa keelkonna keeled
1) inglise keel (lõunagermaani keel)
2) hispaania keel (romaani keel)
3) itaalia (romaani keel)
4) vene keel ( slaavi keel)
Põhjaeesti murded Lõunaeesti murded
1) saarte murre 1) Tartu murre
2) läänemurre 2) Võru murre
3) keskmurre 3) Mulgi murre
4) kirderannikumurre
5) idamurre
Soome- ugri ja indoeuroopa keelkondade erinevused
1) soome-ugri keeltes on pearõhke esimesel silbil, indoeuroopa keeltes on rõhk liikuv
2) indoeuroopa keeltel on eessõnad, soome-ugri keeltel tagasõnad (under the table, laua all)
3) soome-ugri keeltele on iseloomulik käänete rohkus, soome-ugri kasutab tunnuseid ja lõppe, indoeuroopa kasutab tüvemuutust
4) soome-ugri keeled ei tunne grammatiliselt sugu, indoeuroopa tunneb
Eesti keele jätkusuutlikus
1) Eestil on eesti keele arengukava
2) kõrgharidust omandatakse eesti keeles
3) tööle saamiseks ja eestis elamiseks peab oskama eesti keelt
4) eesti keel on ainukene riigikeel
5) eesti keelt õpetatakse koolis ja on vaja edukalt sooritada eesti keele eksam , et saada haridust
6) keeleseadused – nt tänavasiltidel peab olema eesti keelne tekst suuremalt kirjas, toodetel peab olema eesti keelne etikett
7) geograafiliselt hea asukoht – kahes kohas on vesi, venemaaga eraldab järv ja sood , läti keel on meiega sama suur
Eesti keele fonotaktika
1) õ, ä, ö, ü, o saavad esineda ainult 1. silbis
2) j-i järel ei ole i (tühi – tühji)
3) täht h esineb üksnes sõna alguses või 1. silbi lühikese vokaali järel (hall, kahtlema)
3) pikk vokaal ei saa eelneda i-le (maid, maaid)
4) i ei ole pika ii, üü ega i-lõpulise diftongi järel ( süid, süüid)
5) ai, ei, ui ei saa esineda 1. ja 2. vältes sõna 2. silbis (emasid, emaid)
6) Mõned konsonant ühendid ei sobi eesti keelde (nt pst)
7) eesti omasõnad ei alga g, b, d-ga (baar, diivan )
8) kaugemal kui eessilbis ei ole pikka täishäälikut (trikoo)
Uurali keelkonna kõige elujõulisemad keeled
1) ungari keel – see on riigikeel, mitu miljonit kõnelejat
2) soome keel – riigikeel, mitu miljonit kõnelejat
3) eesti keel – riigikeel, miljon kõnelejat
Mis ohustab uurali keelte elujõudu?
1) paljudel rahvastel ei ole oma riiki
2) pole ühtset kultuuri ega keelekontakti – inimesed on laiali
3) kõnelejaid väheneb ja noored ei ole huvitatud keelt õppima
4) kirjandust ei jagata nii palju nende keeles ja puudub ka emakeeles õppimis võimalus
5) keelt ei kasutata äris ega teaduses
6) emakeele prestiiž on madal
7) naftatööstus
Soome-ugri hõimuliikumine – üritatakse päästa väikeseid keeli, luuakse sildu üksteise vahel, tõlkidakse raamatuid ühest soome-ugri keelest teise, pakutakse stipendiume, rahaline toetus, ühis lipp , ühine tehiskeel budinos
Individuaalne kakskeelsus – inimene räägib kahte keelt või rohkem
Ühiskondlik kakskeelsus – kahe keele kasutamine ühes riigis
de jure kakskeelsus – seaduse kohaselt kakskeelne, nt Soomes on soome keel ja rootsi keel
de fakto kakskeelsus – ühiskonnas tegelikult valitsev kakskeelsus, nt Eestis on eesti ja vene keel
Territoriaalne kakskeelsus – riigi territooriumi ühes osas kasutatakse üht keelt ja teises osas teist, nt eesti ja vene keel Eestis
Funktsionaalne kakskeelsus – ametlikus olukorras kasutatakse üht keelt ja mitte ametlikus teist, nt NSVL ajal Eestis oli vene keel ametlik ja eesti keel mitte ametlik suhtluskeel
Keeleseaduse kolm punkti, mis peaksid tagama eesti keele püsimajäämise
1) Eestis on ainus riigi keel eesti keel
2) avalikel üritustel peab olema võõrkeel tõlgitud eesti keelde
3) keelemaastikul peab olema eesti keel suuremalt kui võõrkeel
Missugust informatsiooni annab keelemaastik ?
Peegeldab tänapäeva mitmekeelsust
1) missugune keel on riigikeel ja missugust keelt peetakse mainekaks
2) missugust keelt kohalikud eelistavad
3) kuidas kasutatakse keelt ja tähestiku tarbijate tähelepanu võitmiseks
Keeleökoloogia – teadus, mis uurib keelte omavahelist mõju
Keele põlvkondlik ülekanne – lapsevanemad annavad oma keele üle oma lastele
Keele staatus – keele staaž, näitab kui palju hüve on selle keele omandamisel, nt äri vallas, teaduses, hariduses
Millest kõneleb inimese keelekasutus?
Kuidas ta oli üles kasvatatud , kui palju talle keel huvi pakub (sõnavara), haritus
Sõnaosad on tüvi, tunnus, lõpp
jutustas: jutusta /s - lisandub tunnus
jutusta/ma
tervitati: tervita/ti - lisandub tunnus
tervita/ma
loo: loo - on teisendatud tüve
lugu
emale: ema/le - lisatud lõpp
ema
Uute sõnavormide saamise moodused:
Moodustan neli esimest käänet ainuses ja kolm esimest mitmuses .
Veri
veri 1 vere/d - 4 tüvevarianti
vere 2 vere/de
verd 3 vere/sid
vere/sse
e verre 4
Kasulik
kasulik 1 kasuliku/d - 5 tüvevarianti+
kasuliku 2 kasulikku /de
kasulikku 3 e kasulike 4
kasulikku/sse kasulikke 5
e kasulikku