Vägi eestlaste muistses maailmapildis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

20

doc

Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal

Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal Animatism: vägi on ebaisikuline. Palju väge on kõrgel ja madalal. Suur vägi on metsas – kivi, lohk, küngas, suurim puu. Igal puul on vägi, pole elusaid ega surnud asju. Palju väge on luudes, juustes, küüntes..vähe väge lihastes. Inimestel puudub hing. Niikaua kuni luustik on säilinud, võib inimene surnust üles tõusta. Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad.

Usuõpetus

40

docx

Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse

Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt

Kultuur

34

doc

Omakultuur-konspekt, eksamiteemad

Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine · Kas keel peegeldab või loob tegelikkust? Keelelise relatiivsuse hüpotees Erikeeli rääkivad inimesed, saavad maailma asjadest teisiti aru. Uku Masingu (1909-1985) vaateid · Eestlane pole SAE (Standard Average European) vaid boreaalse kultuurkonna esindaja · Erinevused keeles ja meeles · Erinevused juttudes ja maailmapildis · Grammatilise soo puudumine kui viide sidususele ümbruskonnaga mitte inimese eraldumisele selelst · Tuleviku puudumine kui staatiline kõiksuses olek, mitte "areng" või "pürgimine" selels suunas · Täis- ja osasihitis kui viide tegevuse olemusele mitte tegevusele endale või  resultaadile · Eesliidete nappus, mis sõnade tähendusi kardinaalselt muuta saavad, kui viide hoidumisele kõiksust mõistetega/mõistetesse piiritleda

Raamatukogundus ja infokeskkonnad

74

doc

Omakultuur konspekt eksamiteemad

Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine  Kas keel peegeldab või loob tegelikkust? Keelelise relatiivsuse hüpotees Erikeeli rääkivad inimesed, saavad maailma asjadest teisiti aru. Uku Masingu (1909-1985) vaateid  Eestlane pole SAE (Standard Average European) vaid boreaalse kultuurkonna esindaja   Erinevused keeles ja meeles  Erinevused juttudes ja maailmapildis  Grammatilise soo puudumine kui viide sidususele ümbruskonnaga mitte inimese eraldumisele selelst  Tuleviku puudumine kui staatiline kõiksuses olek, mitte “areng” või “pürgimine” selels suunas  Täis- ja osasihitis kui viide tegevuse olemusele mitte tegevusele endale või resultaadile  Eesliidete nappus, mis sõnade tähendusi kardinaalselt muuta saavad, kui

Kultuur

15

rtf

Läänemeresoome mütoloogia eksamiküsimused - vastused

kalendritähtpäevalised kiigepühad (ka jaanipäev jm suve tähpäevad) ja solaarmütoloogia. Tõlgendused on ilmselt loogilisest mõtlemisest lähtuvalt loodud, kuna tihti võis just kiigeplatsilt (kuna see oli ikka kuskil kõrgemal kohas, eemalt tulijale näha) näha päikese merre kukkumist, samas on kiige üles-alla liikumine justkui tajutavalt sarnane päikese liikumisega taevas. Nõnda sattusid ka solaarmütoloogia motiivid eestlaste kiigelauludesse - seega peaksin uurimust suhteliselt adekvaatseks. 10. Iseloomusta läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Missuguste valdkondadega on piksejumalat seostatud karjala loitsudes ja Erastvere külamehe piksepalves? Vana mees eesti: kõu ­ vana mees, vanaisa äike ­ vanaisa, ka vadja äiä taevataat, taeva isa soome-karjala-isuri: ukkonen > Ukko 'vanaätt', ukkon-kaari ­ vikerkaar

Ökoloogia

26

docx

Vene keskaeg

selle taga, kes hiljem Jaroslav Targa nime all tuntud. Jaroslavil olid isaga vastuolud, Novgorod pidi koguma 300 grivnat (200g hõbedakang) ja Kiievile andma. Sellest 1000 grivnat Kiievile aga Jaroslav otsustas mitee anda. Isa valmistus sõjakäiguks, õde reetis plaani vennale. Kiievist teada, et isa surnud. Jaroslavil õnnestus oma vägedega leppida, viikingi sõdalastel oluline roll, läks venna Svjatopolki vastu. Väed kohtusid Ljubetsi lähedal ja kroonikas kirjeldus sellest. Üks vägi ühel kaldal teine teisel. Ühe vägised. Kumbki ei julgenud rünnata, ootasid mitu kuud, tuli sügis ja külm. Sõimasid üksteist üle jõe, külma saabudes Jaroslav jootis meestele õlut ja ründas. Svjatopolk sai Poolast abivägesid ja ajas JAroslavi minema. Jaroslav Tark troonile 1018-1054. Jaroslav Kiievisse maetud ja 1950. aastail kaevati lahti ning Geranimov tegi Sofia katedraali hauast leitud mehest pea konstruktsiooni. Tal jalga nool lennanud, sel

Ajalugu

29

doc

Metsade sääst

Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine 15 7.2.3. Jõhvikas ja t

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

8

doc

müüt ja mütoloogia eksam

Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Vanemuine eesti rahvusliku (kunst)mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuidas sai Vanemuine laiemale avalikkusele tuntuks?) Vanemuine tuleb Soome mütoloogiast, kust tuntakse Väinamöiset kui Kalevala peategelast (väinämö soome keeles tähendab laulikut). Faehlmann mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka Faehlmanni muistendite eesti keelde tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes. Carl Robert Jakobson lisas „muistsed jumalad“ ka oma „Kooli Lugemise raamatusse“, mis oli ligi 30 aastat peamine koolilugemik. Seal tutvustas ta laulujumal Vanemuiset. . Samuti trükiti Faehlmani muistendeid kooliõpikutes. Tänu sellele sündis põlvkond

müüt ja mütoloogia

Kommentaarid (0)