Kunstiajalugu (0)

LK 35
1) Muutused Itaalia linnade majanduses 15. saj:
* polnud ühtne riik, vaid jagatud erinevate valitsejate vahel
* linnades tekkisid manufaktuurid
*arenes rahamajandus
3) „Renessanss“ tähendab taassündi
6) Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, kuna ta võitis Koljati. Tema võit Koljati üle polnud rüütellik.
9) Uusplatonismi propageeris Marcilio Ficino.
11) Itaalia renessansiajastu periodiseering:
* 14. Saj. Trecento e. Eelrenessanss
* 15. Saj. Quattrocento e. Vararenessanss
* 16. Saj. Cinquento e. Kõrgrenessanss
LK 46
2) Skulptor Lorenzo Ghiberti 2 peamist tööd:
* Paradiisi värav
* Iisaku ohverdamine
(???????? Ei ole kindel selles vastuses)
4) Paradiisi värava kirjeldus:
* 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi.
* kullatud pronkuks
* reljeefi ümbritseb gootipärane ehisraam
5) Vararenessansi kuulsaim skulptor oli Donatello .
9) Donatello oli uusaja skulptuuris esimene selle poolest, et püstitas Veneetsia palgasõdurite pealiku Gattamelata ratsamonumendi.
LK 58
2) (Itaalia 15. Saj) Sel ajal kasutati õlivärve. Kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele templivärvidega.
3) Itaalia renessanssmaali isaks nimetatakse ______________ .
5) Kauneimad madonnapilte maalisid Giovanni Bellini, (+veel keegi?)
8) Piiblistseene maalides paigutas tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi ____________ .
9) Maalide „ Venuse sünd“ ja „Kevad“ autoriks on Sandro Botticelli . „Kevad“ on piltvaiba taoline allegooriline maal. „Venuse sünd“ – neoplatismi kohasel oli antiikaja müütide ja kristliku sõnumi sisu olemuslikult üks ning nõda võidi selles maalis leida sidet Neitsi Maarjaga.
LK 62
6) Bramante ja Michelangelo kuplite võrdlus:
Bramante – poolkerakuujuline, kuup & kera
Michelangelo – ehitis sai ühtsema ilme, kuppel mõjub kergena
7) Peetri kiriku põhiplaan muudeti kreeka risti kujulisest ladina risti kujuliseks .
9) Kuulsaima arhiteksti Palladio teooria tähendus:
Usk numbriliste vahekordade kosmilisse tähendusse, mis olevat muutumatu ja üldkehtiv ning millest sõltuvat nii arhitektuuri kui ka muusika ilu.
12) Kolossaalorder kujutab enast sambaid ja poolsambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse.
Lk 58 h.9. Kelle tööd on suued maalid „Venuse sünd” ja „Kevad”? Mida lähemat tead nende teoste kohta?
Sandro Botticelli. Botticelli „Venuses” võidi leida sidet Neitsi Maarjaga. Aphrodite (lad.k. Venus ) oli sündinud merevahust Küprose saare rannikul.
„Kevad” – pildil on tegelasi vana-kreeka ja rooma müütidest: armastusejumalanna Venus, ta poeg Cupidp, kes sihib armastusnoolega kolme graatsiat. Ja siis läänetuule jumal üritab röövida kevadehaldjat Chlorist.
 
Lk 62 h. 6. Võrdle Bramante ja Michelangelo kavandatud kuplit.
Bramante kuplikavand näis raske ja maalähedane, plaani järgi pidi see tuleme poolkerakujuline. Michelangelo kuppel mõjus aga kergena , peaaegu hõljuvana. Michelangelo kuplil on ribid välispinnal. Bramante pullep pidi tulema poolkerakujuline.
 
Lk. 62 h. 7. Milliseks muudeti Peetri kiriku põhiplaan hilisematel aegadel ?
Tänapäeval pole Peetri kirik enam tsentraalehitis.
 
Lk 62 h. 9. Milline tähendus oli Andrea Palladio teoorial, mille ta avaldas raamatus 1570 . a.?
Ta püüdis matkida antiikarhidektuuri, sest oli veendunud et ainult väärikatele eeskujudele toetudes saab luua ilusaid hooneid . Ta uskus numbriliste vahekordade kosmilisse tähendusse ja millest sõltuvad nii arhidektuuri kui ka muusika ilu
 
Lk 62 h. 12. Mida kujutab endast kolossaalorder?
Poolsambad ja sambad, mis ulatuvad üle mitme korruse (nn. Kolossaalorder).
                                                                                                                      
Lk 67 h. 2. Milliseks muutus kõrgrenessamsi perioodil kunstniku positsioon ühiskonnas?
Kunstniku isiku tähtsus tõusis enneolematult. Rõhutati kunstniku erinemist tavalisest inimesest. Usuti geniaalsete kunstnike inspiratsiooni jumalikule päritolusse või koguni tema enda jumalasarnasusse. Soositi kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid.
 
Lk 67 h. 3. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci?
Ta töötas Milano hertsogi õukonnas sõjaväeinsenerina ja pidud korraldajana ja selle kõrvalt tegeles ta maalikunstiga, skulpruuri v arhitektuuriga. Kunsti loomisel toetus ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Tal oli harmoonia pildi terviku ja detailide vahel. Ta arendas täiuseni inimeste välimuse väljendamise ja ta süvenes inimeste hingeellu.
lk 67 
4. ''Püha õhtusöömaaeg'' kujutab endast Piibli järgi Kristuse ja  tema 12 jüngri viimset koosviibimist , kus Kristus teatab ,et nende hulgas on äraandja.Iga jünger reageerib õpetaja vapustavale teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt.Kristuse esiletõstmiseks on  tema nägu ainsana varju jäetud.
5.Leonardo arendas täiuseni inimese välimuse väljendamise ning süvenes inimeste hingeellu.
'' Mona Lisa''  veenab  meid , kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm.
7.Raffael töötas Vatikanis , kui  ta kaunistas seinamaalidega paavstide residentsi.
9. Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna- jumalaema . Kõigis ema töödes valitseb ülev rahu ja hamroonia , tasakaal värvi ja vormi,lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel.
lk79.
1. Michelangelo esindab kõige äärmuslikumal  viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku  kunsti väärtuste ja  kunstniku erilisusse.
3.Suuremahulisem töö oli Vatikanis asub Sixtuse kabeli lagi ja altarisein.
4.Veneetsia maalikunstnikud keskendusid värvile. 
Firenze ja Rooma maailjate peapüüdluseks oli kompositsioon , matemaatiline täiuslikkus ja kehade joonistuslik ning plastiline ilu . 
Lk. 79
6. Milliseid värve hakati eriti Tiziani mõjul laiemalt kasutama? Mida tead veel selle kunstniku värvikasutusest ja pintslitööst?
(TIZIAN u. 1490 - 1576 )
Tiziani mõjul muutus õlivärvidega lõuendile maalimine uueaegse maalikunsti peamiseks tehnikaks.
Tema teosed on tihti kontrastsed, aga alati varjundirohked ning värvipinnad ei ole siledaks viimistletud, vaid näha on pintslitõmmete jälgi.
Tema vanaduses maalitut teostes on värvi tihti väga paksult ja seda on lõuendile kantud mitte ainult pintsliga, vaid vahel ka sõrmedega.
7. Nimeta töö, mis tõi Tizianile kuulsuse. Vaata selle reproduktsiooni ja kirjelda seda.
Tiziani kuulsaim teos on altarimaal „Maarja taevaminek“ , kus Maarja ja pühakute rüüdest moodustub kolmnurkne kompositsioon.
(õpikus lk 76)
Tiziani altarimaal "Maarja taevaminek" valmis suure Veneetsia kiriku Santa Maria dei Frari jaoks. Altarimaali tellinud mungad ei tahtnud valminud tööd esialgu vastu võtta, sest neile ei meeldinud värvide meelelisus ja figuuride emotsionaalsed poosid. Kompositsioon maalil "Maarja taevaminek" on spiraalina ülespoole kulgev, meeldejääv. Huvitav on püha kolmainsuse kujutamine: kahe apostli erkpunastest rõivastest ja Neitsi Maarja ning Jumala rüüst moodustub punane värvikolmnurk. Esialgu on raske varjatud kolmainsuse märki tabada, aga kui teadlikult oma silma treenida ja hetkeks ära unustada inglid , valge pilvetort ning pruuni riietatud apostlid , joonistub punane kolmnurk ehedalt välja. Maali kompositsioon on aga veelgi mitmeplaanilisem. Pildi ülaosas moodustub suur taevaring, mis koosneb kuldsest päikesekettast ja inglite kokkusurutud kehadest tekkinud sõõrist. Apostlite figuurid allpool meenutavad ristkülikukujulist sarkofaagi, millest Neitsi Maarja on just-just üles tõusnud.

Lk. 85
2. Millisest sõnast on tuletatud mõiste „ manerism “?
Mõiste „manerism“ on tuletatud sõnast „maneer“.
(16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus. Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi , nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism.)
3. Kuidas on aegade jooksul muutunud suhtumine manerismi ?
Manerism – sellel sõnal on mõnikord olnud halvustav tähendus. On väidetud, et maneristid püüdsid ja suutsid jäljendada mõne suurmeistri (eriti Raffaeli ja Michelangelo) loomingu välist vormi või käekirja, kuid ei suutnud jäljendada suurmeistrite loomingu vaimset sisu. Seetõttu peeti varem, nt 19 saj, manerismi kunstiajaloo languseks.
Tänapäeval hinnatakse manerismi teisiti. Arvatakse ka praegugi, et kõrgrenessansi kunst on üliväärtuslik, kuid levinud on arvamus, et igal ajal on omanäoline kunst ning kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik ja igavesti kehtiv hea kunsti etalon. Sel juhul ei tarvitse erinemine renessansist olla langus, vaid lihtsalt teistsuguste taotlustega kunst.
Tänapäeval on maneristlik kunst paljudele väga huvitav ja isegi lähedane.
5. Kuidas kujutatakse maneristlikes kunsti teostes inimeste anatoomiat? Too näiteid.
Inimeste anatoomia on maneristlikes kunsti teostes moonutatud – tihtipeale on nad pikaksvenitatud ja värvid on magusad.
Näited:
Parmigianino „Pikakaelaline madonna“ (lk.81) El Greco „Püha Martin ja kerjus “ (lk.83)
7. Võrdle Tintoretto „Püha õhtusöömaaega“ Leonardo samanimelise maaliga .

Tintoretto „Püha õhtusöömaaeg“ (lk.82)
Leonardo da Vini „Püha õhtusöömaaeg“ (lk.63)
Võrreldes Leonardo teosega mõjub Tintoretto maal väga rahutult.
Tintoretto teose värvikasutus on dramaatiline ja kontrastne; kasutatud on tumedaid toone. Maal on täis liikumist.
Leonardo teose värvid on rahulikud ja tuhmimad võrreldes Tintoretto maaliga.
Võrreldes Tintoretto „Püha õhtusöömaaega” Leonardo da Vinci omaga samal teemal, tuleb selgelt välja, kuidas kunsti stiilid arenesid renessanssi jooksul.
Maalid valdavad küll ühist teemat, kuid on täiesti erinevad.
8. Mida tead El Greco elukäigust?
EL GRECO (1541-1614)

• Tänapäeva kuulsaim manerist.
  
• Pärit Kreeta saarelt
  
• Kujunes kunstnikuks u aastatel 1560-1576
  
• Pärast seda elas Toledas Hispaanias; loetakse kuuluvaks hispaania kunsti ajalukku
  
• Kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine pole ainult vormivõtted, vaid teenivad kirglikku usutunnete väljendust.