Tulemaa (1)

Tulemaa
Referaat
Sisukord
Sissejuhatus 3
Avastamislugu 4
5
Tulemaa saared 6
Saared 6
Reljeef 6
Kliima 7
Veestik 7
Elustik 7
Rahvastik 7
Majandus 8
9
Ushuaia 10
Kliima 10
Elanike arv 10
Tulemaa rahvuspark 11
Loomad 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Tulemaa on Lõuna-Ameerikas. Seal asub lõunapoolseim linn Ushuaia, mis on saare Argentina -osa keskus. Saare põhjaosa on tasane, lõunaosa mägine. Mägedes on okasmetsad, põhja pool rohtlad .
Tulemaa on suurim saar Tulemaa saarestikus, mille pindala on 48 100 km². Saarestik koosneb mitmesajast saarest . Kliima on lähispolaarne. Saarestiku kirdeosas on aastane sademete hulk 400...500 mm, edelaosas kuni 2000 mm, kohati 5000 mm. Kliima on suvel jahe ja talvel külm. Keskmine temperatuur on jaanuaris 10...11°C, juulis 0...2°C. Tulemaa ümbruses on pidevalt tugevad tormid , mistõttu meremehed on pidanud seda piirkonda kardetavaks.
Tulemaa
Tulemaa ehk Tulemaa saar ehk Isla Grande (eesti keeles nimetatud ka Grande; hispaania Isla Grande de Tierra del Fuego 'Tulemaa Suur Saar', Tierra del Fuego 'Tulemaa') on saar Lõuna-Ameerika mandri lõunatipust lõunas, Tulemaa saarestiku peasaar.
Saar külgneb edelas ja lõunas Beagle 'i väinaga, mille taga on väiksemad saared, kagus Scotia merega, idas Le Maire'i väinaga, mille taga on Estadose saar, kirdes Atlandi ookeaniga ja põhjas Magalhãesi väinaga, mille taha jääb Lõuna-Amerika manner.
Saare põhjatipp Punta Delgada asub Tšiili territooriumil ligikaudu 52. lõunalaiusel.
Saare pindala on 48 100 km². Ta on maailma saarte seas pindalalt 29. kohal.
Tulemaa on jagatud Tšiili Tulemaa provintsi ja Tšiili Antarktika provintsi (lääneosa) ja Argentina Tulemaa provintsi ( idaosa ) vahel. Mõlemad Tšiili provintsid kuuluvad Magalhãesi ja Tšiili Antarktika piirkonda.
Tulemaal asub maailma lõunapoolseim linn Ushuaia, mis on saare Argentina-osa keskus. Saare Tšiili-osa keskus on Porvenir.

Avastamislugu

Saare avastas eurooplastele Hispaania ekspeditsioon Fernão de Magalhãesi juhtimisel umbes 21. augustil 1520 . Saar arvatakse olevat nime saanud arvukate lõkete järgi, mida meremehed laevadelt üllatusega silmasid. Nendega kaitsesid end külma eest põliselanikud onad ja jaaganid, kes vaatamata karmile kliimale rõivaid peaaegu ei kandnud. Sooja said nad ainult tulest, kusjuures nende kehatemperatuur oli ainevahetuse iseärasuste tõttu kraadi võrra meie omast kõrgem. Lõkked olid neil ka kääbus-lõunapöögist kanuudes, millega nad kalastasid ning küttisid mereimetajaid. 1. novembril 1520 sisenes Magalhãesi ekspeditsioon väina, mille nad nimetasid Kõikide Pühakute väinaks ning mis praegu kannab Magalhãesi väina nime ning tutvusid saare põhjakaldaga, mille nad arvasid olevat tundmatu lõunamandri ( Terra australis incognita) põhjapiirkonna. Väina läbimine võttis aega 19 päeva.
Umbes 1555 kavatses hispaanlane Juan de Alderete Tulemaa vallutada, kuid nagu ka Pedro Sarmiento de Gamboa, pidi ta karmi kliima tõttu oma plaanist loobuma.

Tulemaa saared

Tulemaa saared on saarestik Lõuna-Ameerika mandri lõunatipust lõunas. Saarestiku peasaar on Tulemaa.
Saarestiku kogupindala on umbes 73 745 km².
Saarestik laiub põhjast lõunasse umbes 400 km ulatuses ja läänest itta umbes 700 km ulatuses.
Saarestik koosneb mitmestajast saarest.
Suurim saar on Tulemaa saar, mille pindala on 48 100 km².

Saared

• Tulemaa
  
• Navarino
  
• Hoste saar
  
• Clarence'i saar
  
• Santa Inési saar
  
• Desolación
  
• Beagle'i saared (Lennox, Nueva ja Picton)
  
• Riesco
  
• Hoorni saar
  
• Landfall
  
• Núñez
  
• Stewarti saar
  
• Londonderry saar
  
• Gordoni saar
  
• Tomási saar
  
• Diego Ramírez
  

Reljeef

Darwini mäed, mäeahelik Tulemaa saare lõuna- ja läänerannal, samuti mäed Tulemaa saarte lõuna- ja lääneosas moodustavad Andide kõige lõunapoolsema osa või pikenduse. Selle kõrgeim tipp on Darwini mägi (2488 m, teistel andmetel 2469 m merepinnast). Teine kõrgem tipp on Sarmieto ( 2300 m).
Tasane on Tulemaa saarel ainult põhja- ja kirdeosa.

Kliima

Kliima on lähispolaarne. Saarestiku kirdeosas on aastane sademete hulk 400...500 mm, edelaosas kuni 2000 mm, kohati 5000 mm (Desolación). Sademeid põhjustavad väga niisked õhumassid Vaikse ookeani kohal ning külm hoovus Läänetuulte hoovus, mis suundub Lõuna-Ameerika lõunakaldalt Antarktika suunas.
Kliima on suvel jahe ja talvel külm. Keskmine temperatuur on jaanuaris 10...11°C, juulis 0...2°C.
Tulemaa ümbruses on pidevalt tugevad tormid, mistõttu meremehed on pidanud seda piirkonda kardetavaks.

Veestik

Peamised jõed on Río Grande jõgi, Culleni jõgi, San Martíni jõgi, Chico jõgi, Claro jõgi, Antuki jõgi ja Escondido jõgi.
Suurim järv on Fagnano järv (593 km²) (Võrtsjärve pindala on 270 km²). Ushuaia lähedal on Escondido järv.

Elustik

Kirdes on valdavad kuivad lähisantarktilised rohtlad ja kserofiilsed taimed. Lõunas ja läänes on pöögi- ja seedrimetsad ning kidur rohtaimestik ja samblad .
Rannikul elavad andi kondorid, kormoranid, kajaklased, meriskid ja albatrossid. Tulemaa faunasse kuuluvad ka lõuna-puduhirved, nutriad, tšintšiljad, puumad, patagoonia hundid, polaarrebased ja Magalhãesi pingviinid .

Rahvastik

Ushuaia Tulemaa saare lõunarannikul Beagle'i väina ääres
Elanike koguarv on umbes 140 000. Argentina-osas elab umbes 133 000, Tšiili-osas umbes 7500 inimest.
1990ndate alguses oli Tulemaa saartel üle 65 000 elaniku.
Tulemaa on hõredalt asustatud.
Tulemaa tähtsamad asulad on Río Grande (Atlandi ookeani ranna lähedal, umbes 60 000 elanikku) ja Ushuaia (Tulemaa saare lõunarannikul Beagle'i väina ääres, umbes 60 000 elanikku) Argentinas ning Porvenir (Tulemaa saarel Magalhãesi väina ääres, umbes 5400 elanikku) ja Puerto Williams (Navarino saarel, 2000 või 1500 elanikku) Tšiili-osas.
Ushuaiat nimetatakse sageli maailma lõunapoolseim linnaks, kuid sellele tiitlile pretendeerivad ka Puerto Williams ja Tšiili mandril asuv Punta Arenas.
Mõni kilomeeter Puerto Williamsist lõuna pool paikneb Puerto Toro, mida peetakse kõige lõunapoolsemaks asulaks (kui mitte arvestada Antarktika uurimisjaamu).

Majandus

Peamised majandusharud on nafta - ja gaasitootmine, lambakasvatus ja ökoturism.
Tegeldakse ka veisekasvatuse, kalapüügi ja metsamajandusega, sealhulgas puidu tootmisega. Kaevandatakse kulda ning vase- ja tsingimaaki, samuti kivisütt. Väikeses ulatuses tegeldakse keemiatööstuse, liha külmutamise (üks tehas) ning kala- ning langustikonservide valmistamisega (kaks tehast).
Ushuaia linn varakevadel

Ushuaia

Linna nimi tuleneb jaaganikeelsetest sõnadest ush ('sügavuses' või 'läänes') ja wuaia 'abajas'. Seda nime tõlgendatakse 'abajas, mis vaatab päikeseloojangu poole' või ka 'abajas, mis vaatab ida poole'. Abajas (Ushuaia laht) avaneb tegelikult kagu poole.

Kliima

Ushuaia kliimadiagramm
Ushuaia asub jahedas paraskliimas, kus valitseb tundrakliima
Aasta keskmine temperatuur on 5,7 °C. Aastane kõikumine on väike: juuli keskmine 1,5 °C, jaanuari keskmine 9,4 °C.
Aasta keskmine sademete hulk on 524 mm. Sademed jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt.

Elanike arv

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli linna elanike arv 45 430. Võrreldes 1991. aasta rahvaloendusega oli elanike arv kasvanud 55,21% võrra.
2005. aasta seisuga elas Ushuaias 53 800 elanikku.

Tulemaa rahvuspark

Tulemaa rahvuspark on kaitseala Argentinas Tulemaa saare kaguosas, Argentina kõige lõunapoolsem rahvuspark.
Pargi pindala on 630 km².
Rahvuspark rajati 1960 põhiliselt selleks, et kaitsta lähisantarktilisi metsi (kõige lõunapoolsemaid Patagoonia ja Kõrg-Andide metsi) ning näidata Beagle'i väina rannikut.

Loomad

Rahvuspargi territooriumil elab 20 liiki imetajaid ja umbes 90 liiki linde. Kahepaiksed puuduvad täielikult.
Imetajad: Linnud :
Lendlane kajakas
Hiir aurikpart
Küülikhamster merisk
Rebane kuningrähn
Kassiksaarmas papagoi
Kobras suurpütt
Ondatra lõunakiivitaja
Guanako niidu-nösuhani

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa_saared
http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa
http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa_rahvuspark
http://en.wikipedia.org/wiki/Isla_Grande_de_Tierra_del_Fuego
http://et.wikipedia.org/wiki/Ushuaia
12