Referaat kirjandusteose „Lõks lõpmatuses“ põhjal (4)

Sisukord
1.Sissejuhatus……………….…………………………………………………..3
2.Autor…………………….…………………………………………………….4
3.Teose põhiprobleemid…………………………………………………………6
4.Ülevaade tegelaskujudest….…………………………………………………..7
5.Teose sõnum ja reklaamtekst ….………………………………………………8
6.Kokkuvõte………..…………………………………………………………....9
7.Kasutatud kirjandus…………………………………………………………..10
Sissejuhatus
Töö eesmärgiks oli teha teose „Lõks lõpmatuses“ põhjal ülevaade. Ülevaate punktide alla kuulusid tegelaskujude iseloomustus, teose põhiprobleemi ja sõnumi leidmine, raamatu reklaamtekst ning autori biograafia.
Informatsiooni leidmine oli kerge. Hea oli toetuda internetile, mis oli kõige rohkem abiks autori biograafia ja loomingu kirjapanekul. Samuti olid kasulikud arvamusartiklid, mida siin-seal internetis leidus. Siiski polnud eriline vajadus interneti järele, vaid pigem oli vajalikum enda nägemus raamatust.
Kõige kergemini läks teose sõnumi ja põhiprobleemide analüüs, seda seetõttu, et teoses olid need kõige selgemini välja loetavad. Seevastu oli aga kõige keerulisem tegelaste iseloomustus, sest neid oli raamatus vähe ning täpseid kirjeldusi polnud kirja pandud.
Ülevaate tegemisele ei kulunud palju aega, pigem vastupidi. Töö valmis kiirelt ning ilma suuremate raskusteta.
Autor
EEVA PARK

Luuletaja ja prosaist Eeva Park sündis kirjaniku Aadu Hindi ja luuletaja Minni Numme perre 1950. aastal Tallinnas. Park kirjutas juba noorena nii luuletusi kui ka lugusid , aga tema esimene luulekogumik „Mõrkjas tuul“ ilmus alles 1983. aastal, kui kirjanik pärast teistel aladel töötamist kirjutamise juurde naasis. Alates aastast 1985 on Eeva Park vabakutseline kirjanik.
Pargi enda sõnul liidab tema luule tundeid mõtetega, proosa aga ühendab mälestusi mõistusega. Tema esimestes kogudes „Mõrkjas tuul“ ja „Öö valgus“ domineerivad loodus-ja armastusmotiivid, kuid käesoleva aastatuhande teostes „Vaba langemine “, „Homsed uudised“ ja „Tulearm“ süveneb Eeva läbi argiste ümbruste ja mälestuspiltide sündimisse, kasvamisse, vananemisse ja surma. Lüürilist melanhooliat ilmestavad kohati järsud üleminekud rõõmsamatele teemadele ning peen iroonia . Uusimat loomingut läbib pihtimuslik , aga samas peidetud suhe armastusse ja erootilisusse. Mitmetes novelli- ja lühiproosakogumikes loob Park nostalgilis-absurdseid mälestuspilte nii nõukogudeaegsest kui ka praegusest Eestist.
Viimastes lugudes tuleb esile tänapäevase ühiskonna kritiseerimine , neis domineerib ahistus ja peategelaste eesmärgitu ringi sõelumine. Pargi proosale on iseloomulik tugev psühholoogiline jälgimine, nostalgilisus ja naisjutustaja vaatepunkt.
Eeva Park on kirjutanud ka näidendeid ning on olnud mitmeid aastaid Põhjamaade luulefestivalide üks korraldajaid.
1994. aastal pälvis Pargi novell „Juhuslik“ Friedebert Tuglase novelliauhinna.
Eeva Pargi looming
-- Mõrkjas tuul (luuletused, 1983)
-- Hullu Hansu lugu (romaan, 1988)
-- Öö valgus (luuletused, 1990)
-- Tolm ja tuul (romaan, 1992)
-- Palveränd (LRK 1/1996)
-- Naeru õpilane (romaan, 1998)
-- Mees, kes mäletas elevante ( novellid , 1994)
-- Pääse karusellile (novellid, 2000)
-- Vaba langemine (luuletused, 2002)
-- Lõks lõpmatuses (romaan, 2004)
-- Homsed uudised (luuletused, 2005)
-- Absoluutne meister (novellid, 2006)
-- Tulearm (luuletused, 2007) Teose põhiprobleemid
Teos käsitleb inimkaubanduse ohvriks sattunud noore naise mõttemaailma. Raamatu tegevus toimub aga mitmel tasandil, nimelt lisaks olevikusündmustele saab lugeja paralleelselt aimu naise minevikust. Tähelepanu ei pöörata vangistuses veedetud ajale ja sündmustele, vaid hoopis sellele, mis toimub naise peas peale vangistusest pääsemist. Teost iseloomustavadki emotsioonid ja tunded, mis valdavad peategelase mõtteid. Läbivaks mõtteks peategelase Tiiu peas on kättemaks ja viha tema vangistajate vastu. Samuti jälgitakse Tiiu peaaegu võimatut naasmist tavaellu ja suhet endise sõbraga, kes pole naise läbielamistest teadlik.
Keerukaks teeb teose lugemise mineviku ja oleviku segunemine , mille tõttu on raamatu algus segadust tekitav. Alles hiljem, teema arenedes, tekivad sündmuste vahel seosed.
Tuginetakse ka mälestustele lapsepõlvest ja tutvustatakse suhteid ema, isa ja kahe sõbraga. Veel jutustatakse seiklustest minevikus, mille põhjal võib lugeja mõista, kuidas noor naine nii kehva olukorda sattus.
Ülevaade tegelaskujudest
TIIU-Välimuselt ilmselt küllaltki atraktiivne, toetudes raamatus antud kirjeldustele. Blondid juuksed, sale . Tiiu välimust siiski kuigi täpselt ei kirjeldata, pigem toetutakse iseloomule. Tiiu iseloomustus jaguneb tegelikult kaheks. Esiteks enne vangistust ja teiseks pärast vangistust. Enne traagilisi sündmusi oli peategelane Tiiu seiklushimuline, enesekindel ja vabameelne. Pärast inimkaubitsejate käest pääsemist tulid esile teistsugused iseloomujooned: sihikindlus, emotsionaalne tugevus (nii tugev kui tema olukorras olla võib) ja iseseisvus. Siiski varjutasid tema häid külgi ka halvemad iseloomuomadused. Tiiu lasi end kohati oma tunnetest liialt edasi kanda, samuti käitus vahel mõtlemata oma tegude tagajärgedele.
MARKO-Tiiu üks parimatest sõpradest. Kannab prille ja on sportliku kehaehitusega. Paras peoloom ja seiklejahing. Samas kaine mõtlemisega ja kaitsev oma sõprade suhtes. Vahel kipub olema alandlik ja enese teadmata käitub teiste tahtmise järgi. Tema puhul jääb küsitavaks vähene huvitundmine Tiiu tegemistesse. Võib-olla on põhjuseks lahkukasvamine ja vanemaks saamine.
HETI - Tiiu lapsepõlvesõber. Teda võib kirjeldada kui vaikse iseloomuga , aga arukat inimest. On huvitatud raamatutest, eelkõige luulest . Siiski jääb raamatus veidi salapäraseks, sest teda ennast teoses jääb väheks. Peategelase mälestuste järgi saab tedagi nimetada seiklejaks, kuigi vahest vaiksemapoolseks. Sümpaatseks jääb oma loomingulisuse ja kunstihinge tõttu. Samuti paneb teda ümbritsev salapärasus tahtma Hetit paremini tundma õppima.
LARS -Teose kurikael. Peo käigus Tiiuga kohtunud ja viimase äravõlunud ning hiljem julmalt inimkaubitsejatele mahamüünud Lars jääb sama salapäraseks nagu Hetigi. Võib-olla selle salapärasuse tõttu tuleb hiljemalt välja Heti ja Larsi väike romaan. Raamatus kirjeldatakse Larsi kui kena välimusega noormeest, kelle näos võib märgata ka julma varjundit , mis üsna loogiliseks osutub. Larsi käitumises võib juba varakult näha üleolevat ja hoolimatut suhtumist .
TIIU EMA-Portselanteeserviisidele maalija. Küllaltki enese minevikku kinni jäänud ja mitte just üleliia hoolitsev ema. Iseseisev ja tugeva loomuga.
TIIU ISA-Pärast Tiiu ema ja isa lahkuminekut halvenesid ka isa ja tütre suhted. Isa oli enda kurba saatust leinama hakanud. Viimaks sai see ka isale saatuslikuks ja ta suri teadmata põhjustel. Oli siis surm õnnetusjuhtum või enesetapp. Isa oli suhteliselt vaikse iseloomuga ja sageli oma mõtteisse süvenenud.
Teose sõnum
Teose sõnum on õpetlik ja küllaltki selge. Ikka seesama hoiatus: ära usalda kedagi! Kuigi meid hoiatatakse pidevalt võõraste inimeste eest ja räägitakse hirmulugusid välismaal inimkaubanduse ohvriks sattunutest, juhtub ikka ja jälle selliseid õnnetuid lugusid ning kuigi raamatu sündmustik oli kirjaniku fantaasia vili, pole see kaugel tegelikkusest. Eks selle kirjandusteose läbi lugenud inimese paneb raamat kõvasti mõtlema ja sunnib ettevaatlikumaks mitte ainult välismaal, vaid ka oma kodumaal Eestis.
Selle teose puhul tekib eneselgi paranoia ja hirm, mis näitab, et teose sõnum on kohale toimetatud ja raamatu eesmärk täidetud.
Reklaamtekst
Ma olin ostnud relva, maksnud selle eest väga kallilt saadud rahaga , aga kui ma end koridoriseina vastu surudes brasiillase avasin, nägin vaid tühja trumlit. Viies padrunipesas ei olnud muud kui tühjus.
Relv sobis täpselt mu kätte, kõik sõrmed asetusid nagu iseenesest nendele määratud kohtadele-pöial surus triklit, nimetissõrm vajutas päästikule, aga ma olin täpselt sama kaitsetu kui enne.
Lugu saatusega pahuksisse sattunud naisest, kelle olukorrast väljapääsemine ei tähenda lõppu, vaid raskuste algust.
Nimelt naaseb peategelane Tiiu tagasi Eestisse pärast sõbra poolt reetmist ja Saksamaale prostituudiks müümist. Esialgu hoiab Tiiu eemale kõigest, mis tema ellu varem kuulus ning keskendub ainult kättemaksule, mis tõotab talle teha rohkem kahju kui selle ära teeninud mehele.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võin öelda, et raamat oli hea, kuid mõned asjad jäid segaseks viimase leheküljeni. Näiteks oleks soovinud teada rohkem Heti ja Larsi romaani kohta. Kas Lars oleks Hetiga käitunud samamoodi nagu Tiiuga? Või mida tähendas see, et Larsi ahistas keegi telefonikõnedega. Samuti tekitas segadust raamatu lõpp, milles paistis Tiiu ette kujutavat, et mõrvab Larsi, kuid hiljem selgub , et mitte. Kas see oli Tiiu ettekujutus?
Varem mainitud sai ka see, et raske oli tegevustikku alguses mõista, sest mineviku ja oleviku segunemine tegi selle keeruliseks. Seepärast peaks raamatut teist korda lugema, et kõigest täpselt aru saada.
Samas teose kasuks võib pidada sõnumi kohaletoimetamist ja räpasemate sündmuste puhul üldist vaatlemist, mitte iga detaili kirjeldamist. Huvitavaks teeb asjaolu, et peategelane pärast pääsemist lähedaste juurde ei lähe, vaid varjab end linnaosas, kus ei kehti mingisuguseid reegleid. Ka on huvipakkuv kokkupõrge mainitud linnaosa elanike ja peategelase vahel, mis hiljem areneb vastastikuseks sümpaatiaks.
Põnevust on, kuid tähelepanelikuma lugeja jaoks võib mõningate küsimuste vastuste puudumine pahameelt tekitada.
Kasutatud kirjandus
http://www.runoajelu.com/eesti/EevaPark.html
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4F4EE3BCFF8D88E5C2256D9100343CC4
http://www.poogen.ee/?SubID=8&ArID=25194