Geograafia kordamine - 10 klass (0)

Geograafia kordamine
1. Seleta mõiste - tootmisviis
Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Tootmisviisid võivad olla traditsioonilised, industriaalsed. Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: agraarühiskond / agraarajastu ., industriaalühiskond/industriaalajastu, infoühiskond /infoajastu.
2. Iseloomusta erinevaidühiskonna arenguetappe (agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud , osalemine maailmamajanduses, töökorraldus)
Agraarühiskond: toodeti enda vajaduste põhiselt; peamised majandusharud olid metsandus , kalandus, põllundus; maailmamajanduses osalesid üksikud kaubad ; tööd tehti käsitsi, tööviljakus oli madal.
Tööstusühiskond: eesmärk oli parandada elujärge, müüa saadusi edasi; peamised majandusharud olid tekstiilitööstus , metallurgia , masinatööstus; majandussüsteemid olid üksteisest isoleeritud; veonduse arenedes hakati ka rohkem kaubavahetusega tegelema
Infoühiskond: eesmärk on kaubavedu laiendada, jõukust kasvatada, arendada ettevõtteid; majandusharud: info töötlemine ja edastamine , transport; globaalse ulatusega majandussüsteemid; ühes kohas tehakse detailid, teises pannakse toode kokku ja viimaks turustatakse.
3. Miks toimus ühiskonna areng agraarajastul väga aeglaselt?
Agraarajastul suhtlesid eri piirkondade inimesed omavahel väga vähe, sest looma- ja veetransport olid aeglased ning teed ohtlikud.
4. Millised tööstusharudtekkisid seoses industrialiseerimisega?
Tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus.
5. Millised tegurid andsid tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele?
Kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia ning transpordi (eriti lennunduse) kiire areng.
6. Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi .
7. Majandussektorite jaotus. Primaar -, sekundaar- ja tertsiaalsektor .
Primaarsesse sektorisse kuuluvad kõik otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud, mis on väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega.
Sekundaarses sektoris tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega. Näiteks viljast valmistatakse jahu või sulatatakse maagist terast.
Tertsiaarne sektor koondab kõik toodangu kaubastamise ja teenindamisega tegelevad majandusharud. Sellesse sektorisse kuuluvad ka transport, toitlustamine , kultuur, turism jne.
Erinevate sektorite tähtsust riigi majanduses iseloomustatakse sellega, kui palju inimesi nendes sektorites töötab või ka sektori osakaaluga rahvusliku koguprodukti loomisel. Aja jooksul muutub sektorite osakaal kogu majanduses. Primaarse sektori osakaal väheneb ja tertsiaarse sektori osatähtsus tõuseb pidevalt.
8. Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid 16.-18.sajandil ja 19.sajandil?
Kolooniatest veeti Euroopasse põllumajandussaadusi ning kolooniad aitasid leevendada Euroopa riikide maapuudust.
9. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule.
Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur .
10. Miks majandus üha enam spetsialiseerub?
See on kasulikum ja kulub vähem raha. Kuna tööd on ära jagatud, siis saab iga ettevõte valida, millises riigis oleks kõige mõttekam toota. See oleneb sellest, millises riigis on enim vajaminevaid ressursse.
11. Võrdle tööjaotust tööstus- ja infoühiskonnas.
Tööstusühiskonnas olid majandussüsteemid isoleeritud, toodeti ja müüdi samas kohas, süsteemist ei mindud välja.
Infoühiskonnas toimub detailide tegemine ühes ja toote kokkupanek teises kohas, ülemaailmne, toimub pidev kaubavedu.
12. Missuguseid infoühiskonnale iseloomulikke jooni on Eestis?
Väga palju toimub arvutipõhiselt, teadmised on kättesaadavad kõigile ja kõikjal (interneti levik).
13. Miks ei saa pidada Eestit inforiigiks?
Inimesed pole uuendustele niivõrd vastuvõtlikud, riigi ressursse ei kasutata maksimaalselt.
14. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad ja too näiteid nende kohta.
Rahvusvahelistumine sai alguse vajadusest hankida paremat ja odavamat tooret, milleks koloniaalriikide valitsejad lõid toorainet hankivad ja seda esmaselt töötlevad ettevõtted. Alates 19. sajandi lõpust hakkas tekkima ettevõtteid, mis tegelesid ka sisseveoga koloniaalmaadelt emamaale. Hiljem tahtsid ettevõtted laieneda uutele turgudele.
Näited: Royal Dutch Shell, Apple , Statoil, Toyota .
15. Miks on kaubamärgitoodete tootmises juhtkohal rahvusvahelised ettevõtted?
Nad toodavad massiliselt ning kasutavad palju meediareklaami.
16. Millised rahvusvahelised ettevõtted tegutsevad Eestis? Nimeta vähemalt 5 firmat ja märgi, millega nad tegelevad
Eestis tegutsevad Apple ( elektroonika ), Skype (kommunikatsioon),
17. Millist kasu taotleb(saab) firma, mis rajab ettevõtted teistesse riikidesse? Millist kasu (ka kahju) saab riik, kuhu see ettevõte rajatakse?
Rajav firma: saada juurdepääs loodusvaradele, laiendada turgu, alandada tootmiskulusid (odav tööjõud , madalad maksud ), suurendada kontrolli riigi majanduses.
Riik, kuhu rajatakse: kasu: toovad riiki kapitali, aitavad kaasa majanduslikule arengule, loovad uusi töökohti, annavad tõuke tehnoloogilisele arengule ja uuendustele; kahju: kasum läheb rikastesse riikidesse, firmad sekkuvad riikide poliitikasse, saastavad keskkonda, töötingimused sageli ebainimlikud.
18. Iseloomusta kaasaegset tööjaotust autotööstuse näitel. (Etapi nimetus ja kirjeldus. Kuhu paigutatakse ja miks just sinna?)
I Uurimis - ja arendustegevus: teadusparkides, ülikoolide juures. Vajatakse kvalifitseeritud tööjõudu.
II Detailide valmistamine, sõlmede tegemine: odava tööjõuga uustööstusmaadesse, sest seal on madalad maksud ja palju tööjõudu.
III Monteerimine : turgude vahetus läheduses, vajab üsna odavat tööjõudu.
IV Müük ja hooldus: tarbija läheduses, et oleks ostujõulisi kliente.
19. Millised tööjaotuseetapid on jäänud liiderfirmale ja milliseid tehakse allhankekorras?
Liiderfirma – tegeleb uue toote välja mõtlemise või olemasoleva täiustamisega, toodetakse patendid, disain , tööjoonised ja –juhised arenenud riikide ettevõtetes (kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud), korraldab toote müüki.
Allhange – selle korras valmistatakse toote detailid, monteeritakse kokku, viimistletakse ja pakitakse valmistoodang , vähemarenenud riikides (odav tööjõud)
20. Võrdle fordismi ja toyotismi.
Fordism – toodetakse palju samasugust asja, masstootmine ja konveiermeetod .
Toyotism – vähendatakse toomiskulusid, tagatakse parem kvaliteet, kõik töölised teevad oma kindlat detaili. Soovitakse kokku hoida.
21. Nimeta kõrgtehnoloogiaharusid ja tooteid.
IT, elektroonika, ravimid , optikaseadmed.
22. Iseloomusta kõrgtehnoloogiliste ettevõtete peamisi paigutustegureid.
*Tooraine, energia, materjali kättesaadavus
*Tööjõud, hind, kvaliteet – nende suhe
*Tootmisega seotud ettevõtete paiknevus, edasiste teenuste pakkuja /müüjad
* Turg – suurus, lähedus
*Jäätmed, oht keskkonnale
23. Miks paiknevad kõrgtehnoloogia ettevõtted sageli teadusparkides?
Seal saab läbi proovida, kuidas oleks kõige kasulikum midagi luua, saab katsetada ja vaadata, kas on mingeid riske. Teadlaste teadmised on kõrgtehnoloogia puhul väga vajalikud.
24. Miks suudavad kõrgtehnoloogia valdkonnas edukad olla üldiselt vaid suured ettevõtted?
Nad on tugevalt kapitaliseeritud, valdavad uusimat tehnoloogiat, neil on maailmamajandusele suur mõju. Suurfirmad mõjutavad investeeringute liikumist, riikidevahelist kaubandust, tarbijate ostukäitumist.
25. Miks on kõrgtehnoloogiline tootmine seotud suurte riskidega?
Ei saa tagada toote efektiivsust , piisavates kogustes ostmist ja seda, et poleks konkurentsi. Kunagi ei tea, kas toode on inimesele ohutu, sest midagi võib valesti minna.
26. Analüüsi kõrgtehnoloogilise tootmise eeldusi ja puudusi Eestis.
Eestis pole piisavalt ressursse ja kapitali, vähe kvalifitseeritud tööjõudu, ei ole võimalusi nii tihti tehnoloogiat uuendada .
27. Nimeta kergetööstuse koosseisu kuuluvaid majandusharusid.
Tekstiilitööstus, trikotaažitööstus, naha- ja jalatsitööstus, rõivatööstus .
28. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõtete paiknemist?
Odav tööjõud – teha tuleb palju ja võimalikult odavalt
Turu lähedus – vaadatakse, kus on kõige otstarbekam turgu avada, kus on enim ostujõulisi kliente
Tooaine lähedus – võimalikult väikeste transpordikulude saavutamiseks
29. Miks on hõive kergetööstusharudes märgatavalt vähenenud , kuid arengumaades oluliselt kasvanud?
Arengumaades on odav tööjõud, meil tekib aina enam kvalifitseeritud tööjõudu.
30. Missugused tootmis- ja müügistrateegiad võiksid tagada Eesti rõivatootjaile edu?