Mauritaania (0)

Valga Gümnaasium
Geograafia referaat

MAURITAANIA

Gloria Hallaste 8.c
Valgas 2007
Sisukord
1.Sisukord ja kasutatud allikad.
2.Üldandmed.
3.Asend. Naabrid. Pinnamood .
4.Kliima. Siseveed . Mullad.
5. Loodusvöönd.
5-6. Inimene ja keskkond.
Kasutatud allikad
1. Maailma atlas 2003
2. Eesti Entsüklopeedia nr.6 1992.
3. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/mauritaania_llina%20metskula.ht m
4. A ja O taskuteatmik, 1999
5. Maailma teatmeatlas, 2000
6. Dean Foster „Aafrika ja Lähis-Ida riikide etikett ja tavad.“ Ersen 2002
7. http://et.wikipedia.org/wiki/Mauritaania
Üldandmed
Nimi: Mauritaania Islamivabariik
Pealinn: Nouakchott (Nuakšott, 1985. a. 500 000el.)
Riigikord : Presidentaalne vabariik
Pindala: 1 030 700 km ²
Haldusjaotus : 12 regiooni ja pealinna ringkond
Rahvaarv: 2 912 584 (2003)
Rahvastiku tihedus: 2,8 inimest km ²
Riigikeel : araabia ja prantsuse (fulani, volofi, soninke, poulari)
Riigiusk: islam
Valdav usund : Suuremat osa Mauritaania elanikest kutsutakse maurideks, kes on segu araablastest ja berberitest. Peaaegu kõik mauritaanlased kuuluvad sunniidi usulahku.
Rahaühik: Mauritaania ouguia(MRO) (1 ouguia=100 khoumi)
RKT: 480$ inimese kohta.
SKT: (SKT/VP) $ 1 elaniku kohta: 370 (2000)
Riigitähis: RIM
Staatus: Iseseisev riik
Iseseisvus : 28.november.1960
Mauritaania lipp .
Poolkuu , täht ja roheline värv viitavad islamile, mis on ainuke ühendav asjaolu nii rahvuslikult , territoriaalselt kui ka sotsiaalselt kuuluvuselt lõhenenud riigis. Roheline sümboliseerib islamit, lootust ja õitsengut, kollane on aga kõrbe ja päikese värv.
Riigi nimi tuleneb prantsuse keeles „ maur ’ist“ või inglise kelles „ moor ’ist“ ning tähendab, et see on rändrahvaste ja killavooride maa. Suure osa Mauritaania ajaloost olid siinsed rahvad rändkaupmehed, liikudes üle Sahara põhjast lõunasse, tuues üle kuivema Saheli lõunapoolsest viljakast jõgedepiirkonnast kaasa orje ja kaupu ning viies neid üle Sahara põhja poole ja Marokosse. Vastu saadi maroko ja lääne kaupu.
Asend
Manner: Loode-Aafrikas, Atlandi ookeani rannikul.
Maailma jagu: Aafrika
Geograafilised koordinaadid: 10 pp ja 20 ll.
Mauritaania asukoht kaardil.
Naabrid
Mauritaania piirneb Senegali, Mali , Alžeeria ja Maroko poolt hõivatud Lääne-Saharaga.
Ilmakaartest lähtudes: põhjas: Lääne-Sahara, kirdes: Alžeeria, idas: Mali, kagus: Mali, lõunas: Mali, edelas: Senegal , läänes: Atlandi ookean, loodes : Lääne-Sahara.
Pinnamood
Mauritaanias on koos kaks täiesti erinevat maastikutüüpi. Lõunas, piki Senegali jõge, laiub väike riba viljakat maad; ülejäänud osa riigist hõlmavad aga kuivad maastikud, mis moodustavad kokku Sahara kõrbe. Atlandi ookeani rannikumadalikult tõuseb maapind aeglaselt ida suunas. Suurema osa territooriumist hõlmab valdavalt 200-500 m kõrgune (kõrgeim koht 917 m) lavamaa (Sahara). Lääneosas asuvad edela-kirde-suunalised liikuvate luidete ahelikud, ida-ja kirdeosas suured luitealad: Ouarane, Iguidi, Chech ja Djouf. Riigi kõrgeim tipp on Kedia d’Idjil (917 m) Adrari mäestikus.
Kliima
Valitseb troopiline kõrbekliima, iseloomulik on temperatuuri suur ööpäevane kõikumine. Atlandi ookean mõjub pehmendavalt ainult kitsal (2-3 km) rannikualal. Põhjas on kliima kõrbeline, kõrge temperatuuri ja väheste sademetega; lõunas seevastu sajab eriti suvel küllaltki sagedasti. Suurem osa aastast tõuseb päevane temperatuur peaaegu kogu maal üle 35 kraadi; ööd on aga tavaliselt jahedad.
Sademeid on põhjaosas alla 50mm aastas, keskosas 50-150mm, lõunaosas 200-450mm aastas. Sajab vaid juulist-septembrini edelamussoonide ajal.
Sage tugev idatuul põhjustab liiva- ja tolmutorme. Sahara tolmune tuul harmattan teeb väga kuuma ja kuiva kliima veelgi raskemini talutavaks.
Õhutemperatuur jaanuaris: +14 kraadi
Õhutemperatuur juulis: +28 kraadi
Aastane temperatuuri amplituud on: 25 kraadi.
Kõige vähem sajab detsembris, jaanuaris ja veebruaris .
Siseveed
Ainus püsiva vooluga jõgi on riigi lõunapiiril voolav Senegal, mis moodustab piiri samanimelise riigiga Senegal. Jõel toimub ka laevaliiklus . Külma Kanaari hoovuse tõttu on rannikuäärne ookean suhteliselt kalarikas .
Mullad
Mauritaanias on valdavad kõrb ja poolkõrb. Ainult äärmises lõuna ja edela osas on savanne. Haritavat maad on 2,5% territooriumist, sealhulgas vaid 0,2% on kasutatav niisutuseta. Põllundus on võimalik ainult Senegali jõe ääres ja oaasides , kus on viljaks muld . Taimekasvatust raskendavad põud ja Sahara laienemine lõuna suunas.
Loodusvöönd
Mauritaania asub troopilises kliimavöötmes. Kohalik taimestik põhjas peaaegu puudub, üksnes oaasides on põõsaid ja palme. Kuival ja liivasel pinnal kõrbetes ei saa taimed areneda ning kasvab vaid üksikuid äärmise kuivusega kohastunud põõsasvorme. Edelas läheb maa üle savanniks, kus kasvab mõningaid puid, nagu näiteks akaatsiaid. Suurem osa kohalikust loomastikust elab samuti lõunas, sealhulgas teiste seas on esindatud ka lõvid ja ahvid . Kõrbes seevastu leiame üksnes putukaid ning kuiva kliimaga kohastunud röövloomi ja pisiimetajaid. Kõrbeliivas elutsevad skorpionid , maod ja tarantlid kaitsevad end palavuse vastu soomuskestaga, mis takistab auramist. Kõrbes leidub ka väikesi imetajad , sealhulgas jäneseid ja rebaseid . Rannikul kõrgub rahvuspargiks muudetud Arguini pank , kus miljonid rändlinnud reisiväsimust puhkavad.
Inimene ja keskkond
Ligi 90% inimestest elab riigi lõunaosas,( tihedaim asustus on Senegali ääres kuni 50 inimest 1 km ²) kuna seal on viljakas maapind. Rahvastikust on 82% Lääne-Sahara araablased (ehk maurid ), kes elavad hõimudena ja kõnelevad araabia keele murret assanijat; neist umbes 550 000 on kõrbe- ja poolkõrbealade ränd- ja poolrändeluviisiga karjakasvatajad. Lõunaosa piirialal elab vähesel määral neegrirahvaid (16%rahvastikust). Suuremat osa Mauritaania elanikest kutsutakse maurideks, kes on segu araablastest ja berberitest. Rahvastikust umbes 30% moodustavad Senegali kallastel elavad mustanahalised talupidajad. Pärast iseseisvumist on mõlema poole vahel ette tulnud pingeid ja konflikte.
Majanduse põhiharud on karjakasvatus ja mäetööstus.
Põllundus on võimalik ainult Senegali jõe ääres ja oaasides. Kasvatatakse hirssi, sorgot, riisi, maisi, ka maapähklit, maniokki, bataati, köögivilja ja datlipalmi. Peetakse veiseid, lambaid ja kitsi, kaameleid, eesleid, hobuseid ja kodulinde; aastas püütakse u. 50 000 t kala ning kogutakse 5000-6000 t kummiaraabikut.
Tähtsaim tööstusharu on mäetööstus, see annab 80% väljaveost. Teatud piirkondades kaevandatakse vasemaaki, kivisoola, kipsi, rauda, vasetitaani-ja uraanimaaki, fosforiiti.Töötleva tööstuse tähtsaimas linnas Nouadhibous asuvad naftatöötlemis-, musta metallurgia ja keemiatehas ning kalakombinaat. On ka tekstiili-, ehitusmaterjali- ,metalli- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Rohkesti tegeldakse käsitööga. Välja veetakse metallimaake, kipsi, kalasaadusi, nahka, eluskarja, kummiaraabikut.
Riik ise on sunnitud olulisel määral importima toiduaineid ning kasutama välisabi. Tähtsamaks tuluallikaks on raua-ning vasemaagi eksport .
Mauritaania tugevad küljed: kaevandatakse rauamaaki, maailma suurim kipsivaru, vasemaak, kuid praegu kaevandatakse seda vähe, Aafrika maade parim merekalapüügimaa.
Mauritaania nõrgad küljed: Võlahäda, ligi 2 mrd. $ suurune riigivõlg, mille põhjustas riigi frangitsoonist väljaastumine. Viljatu maa- 2/3 on kõrb. Väga kuum ja kuiv kliima.
Linnaelanikke: 53%
Keskmine eluiga: 55 aastat
Imikute suremus : 183%
Kirjaoskamatus: 62%
Rass: Maurid moodustavad rahvastikust kolmandiku. Mustanahalise kogukonna moodustavad üks Senegali rahvas havalin´id ning tukulörid, peulh’id ja volofid.
Rahvastiku tihedus: 2,8 inimest km ²
Algkoolis käib umbes 55% lapsi, araabia keel on koolides kohustuslik.