Laose demokraatlik vabariik (0)

Laos 
Laose demokraatlik vabariik 
Lao keeles: Sathalanalat Paxathipatai Paxaxon Lao 
 
Üldandme:  
Pindala: 236 800km​2 
Rahvaarv: 6 769 700 inimest (2013) 
Pealinn: Vientiane 
Riigikeel : lao keel 
Rahaühik: kip 
Aeg: Eesti +5h 
 
Sissejuhatus: 
Valisin Laose referaadi teemaks kuna teadsin, et reisisaates “Kaks kanget 
Kagu-Aasias” on sellest riigist tervelt kaks osa. Lisaks tundus huvitav selle nimi ning 
sealsed kultuurid. Samuti olin näinud laose vappi, mis tundus äärmiselt huvitav. 
 
Paiknemine: 
Laos paikneb Kagu- Aasias Indo- Hiina poolsaarel ning on seal ainus merepiirita 
riik. Laost piiravad põhjast Hiina, läänest Myanmar, lõunast Tai ja Kambodža ning 
idast Vietnam. 
 
Loodus:  
laose pind on väga mägine, mäestikega on kaetud umbes 80%, mäed on 
omakorda suures osas kaetud metsaga. Mägede keskmine kõrgus on 1500 kuni 
1700 meetrit, mõni tipp ulatub ka üle 2000 m. Riigi kõrgeim tipp on Bia, millel kõrgust 
2817 meetrit. Mäeahelike vahel on kitsad orud ja sügavad kuristikud ning platood.  
Laose maa sisemust on vähe uuritud, aga on teada, et seal leidub raua-, vase-, 
tina-, plii- ja muid maake , on leitud ka kivi- ja pruunsütt ning kulda. 
Laose ainus suur jõgi on Mekong , tõlkes vee ema, mis algab Himaalaja mägedest 
ning voolab läbi Hiina, Myanmari , Laose, Tai, Kamboža ja Vietnami. Jõel on pikkust 
kokku 4350 kilomeetrit, sellest 1500km Laoses. See on väga oluline kaubatee, kuigi 
suur osa jõest on veel kärestikuline. Kärestikke õhitakse järjest kasvava kiirusega. 
Mekongi jõel on väga rikas loodus, ainuüksi jões, selle kallastel ja jõe läheduses on 
üle 10 000 taimeliigi , 1000 linnuliigi ning seal elab sadu erinevaid imetajaid ,  ligi 150 
liiki roomajaid ja 60 liiki kahepaikseid. Liigirikkuse poolest on Mekong teisel kohal 
peale Amazonast.  
Jõgi  on enda ümber moodustanud kinnise kliima, mis on alati pehmem kui 
ülejäänud ümbruse kliima. Jõe veetase võib riigi lõunaosas kõikuda kuni 15 meetrit, 
ujutades üle riisipõllud ning kattes need viljaka settega. 
Laoses valitseb troopiline mussoonkliima: Suvel (mai kuni okt) sajab palju, talvel 
(okt kuni mai) on sademed väga haruldased. Mekongi orus sajab 1250- 1750, 
mägedes 2500 - 3000 mm/a. Riigi kõige kuumem kuu on juuli, kui riigi lõunaosas on 
keskmine temperatuur 30 kraadi, jahedaim aga jaanuar, mil Laose põhjaosas on 
sooja 15 kraadi, põhjapoolsetes mägedes 5 kraadi.  
Mitmed Laose kultuurmaastikud on kantud UNESCO maailmapärandi hulka. 
 
 
Rahvastik ja keel: 
Laoses elab üle 60 rahva, põhirahvas on laod , kes moodustavad rahvastikust 
umbes  ⅔ (2004 aasta andmed). Laod räägivad tai keelerühma kuuluvat lao keelt. 
Laoses elavad ainult 15% laodest, ülejäänud elavad Tais. Laos on väga hõredalt 
asustatud. Rahvastiku keskmine asustustihedus on 29 inimest km​2​, Mekongi orus on 
asustus kuni 4 korda tihedam.  
Valdav osa laodest on budistid, mägedes elavad hõimuusulised, 2% rahvast on 
kristlased .  
Kirjaoskus jääb alla 70%. Tasuta esmast arstiabi on võimalik saada vaid 
suuremates linnades, maapiirkondades kasutatakse laialdaselt idamaist 
ravimeditsiini. 
Laose rahvustaim on riis . 
 
Majandus: 
Laose majandus on vähearenenud, ta kuulub maailma vaeseimate riikide hulka. 
SKT elaniku kohta on kõigest 1800 usd. 
Pärast iseseisvumist 1953. aastal puhkesid sõjad, mis kestsid vahedega 20 aastat 
ning laostasid riigi majanduse. Alles 1986 aastal hakkas SKT tõusma. Riigi elanike 
peamine tuluallikas on põllumajandus, väisabi saadakse rahalises vääringus ligi 250 
mil. usa dollarit aastas. Laoses toodetakse 1.4 mrd kWh elektrienergiat, millest 25% 
müüakse Taisse (Tai oluline vooluallikas, Laose oluline ekspordiartikel), 95% elektrist 
toodetakse veejõujaamades. 
Väheses koguses kaevandatakse erinevaid mineraale ja maake, väliskompanid 
teevad naftauuringuid. Suuri tööstusettevõtteid Laoses pole, keskmisi on vähe, 
valdavad on väikeettevõtted ja käsitöökojad.  
Peamine toidukultuur on riis, vähem ka teised köögiviljad (mais, sibul, kartul jt). 
Kasvatatakse ka kohvipuud ja tubakat ning puuvilla , ka apelsini- ja mandariinipuid. 
Väetise vähesuse tõttu on saagikus väike. Loomakasvatus on Laoses teisejärguline, 
kasvatatakse veiseid ja sigu , kanu ja parte . Jõgedest püütakse kala. 90% töötavatest 
laodest on hõivatud põllumajandusega. 
Väliskaubanduses kulub impordi peale 550 mln, samal ajal kui ekspordiga 
teenitakse ainult 380 mln (2005). Sisse ostetakse peamilselt masinaid, tarbekaupu ja 
väetisi, välja viiakse väärispuitu, kohviube, vääriskive ja elektrienergiat. 
 
 
 
 
Sümboolika: 
●  Lipp : (alates 1975)  Punane värv tähistab 
vabaduse eest valatud verd, sinine rikkust ja 
Mekongi jõge ning valge täiskuud.  
 
● Vapp: (alates 1991) Riisivihud viitavad laose 
põllumaale ning rahva põhitoidule, keskmes asuv 
That Luangi klooster osutab riigi tavapärasele 
usule . Riisi ümbritsevatel lintidel on lao keele 
rahvuslik deviis , all riigi nimi ning hümni esimesed 
sõnad. Rahvuslill Plumeria sümboliseerib siirust ja 
elurõõmu. 
 
Poliitiline süsteem: 
Laos on sotsialistlik vabariik. Riigipea on president , kelle valib viieks aastaks 
ametisse parlament. President nimetab ametisse või vabastab ametis peaministri ja 
ministrite nõukogu, kuid selleks peab tal olema parlamendi toetus. Seadusandlik 
nõukogu (Eesti näitel riigikogu) koosneb 115 liikmest, kelle valib rahvas ametisse 
viieks aastaks. 
Korruptsiooniindeks jääb maailmas 111. kohale. 
 
Ajalugu: 
1975.aastast valitseb riiki Laose Revolutsiooniline Rahvapartei , kes alistas pikas 
kodusõjas USA toetatud kuningriiklased. Vietnami sõja ajal pommitati Laost rohkem 
kui Vietnamit ennast, Laost peetakse enimpommitud riigiks maailmas. Sinna heideti 
miljoneid tonne pomme, arvatavalt 0.5t iga inimese kohta.  
Tsitaat reisikirjast:  
“Erinevalt Kambodžast ei ole Laoses probleeme 
maamiinidega tekitatud surmade ja vigastusega, siin 
teevad selle töö ära lõhkemata lennukipommid.” 
 
Elu-olu: 
Kuningriigi ajal oli Laose pealinn Luang Prabang. Praegu on see riigi suuruselt 
teine linn, mis on nimetatud UNESCO maailmapärandi hulka. Pealinn on väike, seal 
elab umbes 200 000 inimest, võrdluseks: Tallinnas on elanikke ​434 810, Tartus alla 
saja tuhande.  Riigi ainus asfalteeritud maantee on ehitatud Luang Prabangi ja 
Vientiane vahele. Maanteeks on seda kitsast ja aukliku rada natuke liiga hästi 
nimetatud, aga tegu on ikkagi ainsa kõvakattega teega .  
Linnadest väljas, mägede vahel võib näha erilisi elumaju . Hooned on ehitatud 
vaevalt poole meetri kaugusele teest, kuristiku äärele. Kui majadel oleks tagauks , 
oleks sealt kukkumist küll ja veel.  
Laose kombe kohaselt elavad mungad almustest. Tänapäeval on mungad 
sundolukorras, kus nad peavad varahommikul tänavatel turistide käest toitu koguma, 
mida ärimehed turistidele müüvad. Kuna pidevalt riknenud toit ja pildistamine on 
munkadele almuse kogumise 
ebameeldivaks muutnud, soovivad 
nad  sellest loobuda. Valitsus aga on 
ähvardanud asendada mungad 
näitlejatega, kuna see tseremoonia  
on riigile tulus tuluallikas.  
Vientianes asub ka Laose vanim 
ja tähtsaim religioossne rajatist, 
kuldne That Luangi klooster. 
Laod valmistavad ise käsitööna 
väga paljusid erinevaid alkohoolsed 
jooke ( viski , puskar, õlu). Kui Reisida  
lao riiki ning minna ka sinna, kuhu 
turistid tavaliselt ei satu võid 
peaaegu kindel olla, et saad korralikult kostitatud. 
Laod kasvatavad ka siidiusse millest valmistatakse siidi. Kogu töö tehakse käsitsi 
ning ilma tänapäevaste masinateta. 
 
Kokkuvõte: 
Laosest kirjutama asudes avastasin ennast päris suure hulga huvitava materjali 
seest. Pidin tegema ka valikuid, millest kirjutada ja millest mitte. Sain teada, et laos 
on erinevalt minu varasemast arusaamast väga vaene riik. Huvitav oli ka teada 
saada Laose pommitamisest, samuti olin üllatunud, kui sain teada Mekongi jõe 
liigirikkusest. 
 
 
 
Kasutatud kirjandus: 
 
Eesti entsüklopeedia nr:12 “Maailma maad” 
Wikipedia:   https://en.wikipedia.org/wiki/Laos 
https://et.wikipedia.org/wiki/Laos 
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_linnad 
https://laos-taimaa.blogspot.com/