Saksamaa (1)

• Joonista peast oma riigi kaart ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga . Milles eksisid? Mis võis olla selle põhjuseks?
  

Eksisin selles, et pidasin Saksamaad suhteliselt kaheksakujuliseks. Unustasin Saksamaa ja Taanivahelise ala ning ma ei joonistanud nii konkreetselt Saksamaa piire kui need tegelikult on. Selle põhjuseks võis olla Prantsusmaa kui naaberriik, sest Saksamaa ja Prantsusmaa on kaardil väga sarnased.

• Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid.Vali kõige sobivam kaart, mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel.
  

1. 2. 3.
4. 5.
Kaart nr 1:
Kaart nr 1:
Positiivsed jooned: Kõik liidumaad , jõed ja suuremad linnad märgitud.
Negatiivne joon: Maastik määratlemata.
Kaart nr 2:
Positiivsed jooned: Mered, jõed, suuremad linnad ja naaberriigid märgitud.
Negatiivsed jooned: Maastik ja liidumaad määratlemata.
Kaart nr 3:
Positiivsed jooned: Maastik, jõed, mered, suuremad linnad ja naaberriigid märgitud.
Kaart nr 4:
Positiivsed jooned: Maastik, jõed, mered, suuremad linnad ja naaberriigid märgitud.
Negatiivsed jooned: Liidumaad puudu.
Kaart nr 5:
Positiivsed jooned: Liidumaad olemas.
Negatiivsed jooned: Suuremad linnad, maastik, jõed, naaberriigid puudu.
Negatiivsed jooned: Liidumaad puudu ja liiga väike kaart.

• Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see asub; naaberriigid; asend merede suhtes.
  

Saksamaa asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tšehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee ), lõunas Šveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km).
Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri.

• Iseloomusta riigi kuju.
  

Kuju poolest on Saksamaa iseäraline. Läänepool on väga haruline ning idapool on lohk. Põhjast on Saksamaa poolsaarte rohke ning lõunas on kolm lohku väljapoole.

• Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinaadid.
  

Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°16′15″ ja 55°03′33″ põhjalaiuse ning 5°52′01″ ja 15°02′37″ idapikkuse vahel.
Pealinn Berliin asub 52°31′ põhjalaiuse ning 13°25′ idapikkuse vahel.

• Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast.
  

Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel.
Berliini ja minu kodukoha Laeva kaugus on linnulennult 1180 km.
Kellaaja erinevus: Kui meil on kell 02:00, siis Saksamaal on kell 01:00. Niisiis on Saksamaa kellaaeg võrreldes Eestiga ühe tunnijagu ees.

• Iseloomusta riigi pinnamoodi .
  

Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid . Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril asuvad Baieri Alpid. Riigi kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze, 2964m. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi.
Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tšehhi piiril . Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused.

• Hinda pinnamoe mõju majandustegevusele .
  

Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 34%, metsa 31%, karjamaad 15%, teede ja ehituste alla jääb 20% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik.
Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus.
Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus.
Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus , äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus . Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal.
Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid ( Rotterdam , Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Tähtsaim siseveetee on Rein , selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg.

• Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis?
  

Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud . Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi- Halle ja Kölni piirkonnas.

• Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid?Iseloomusta nende mõju.
  

Saksamaa asub alas , kus on mõõdukas kliima. Kliimat mõjutavad Atlandi ookean, kui loodetuuled saavad kokku kirde jahedad õhumassid.

• Kliima üldiseloomustus: keskmine õhutemperatuur, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja – valdkond .
  

Saksamaa on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe, pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0°.Juulis rannikul 16°,Ülem Reini madalikul 20°, ida-osas18°C. Talved ja suved on niisked ja vihmased.Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrgeniiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes.
Saksamaa asub Kesk-Euroopas, seal on parasvöötmeline kliima ning Saksamaa asub sega- ja lehtmetsa vööndis.

• Võrdle riigi aastast sademete hulka Eesti vastavate näitajatega.
  

Saksamaal näitajate suurus algab alates 600mm aastast, Eesti oma aga 500mm aastast. Saksamaa suurim näit on üle 2000mm aastas, Eesti suurim näit küündib aga 700mm-ni aastas.

• Anna üldhinnang selle riigi veevarudele.
  

Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe , piirijõgi Oder , Ems, Weser ja lõunaosas Doonau. Suurimad jõed on laevatatavate kanalitega omavahel ühendatud. Palju kanaleid on Põhja-Saksa madalikul. Kõige rohkem järvi on Põhja Saksa madalikul (Mecklenburgi järvedelava) ja Alpide eelmäestikus. Järvi on Saksamaal vähe. Kalavarud on veekogudes tühised.

• Kas on probleeme veekogude puhtusega? Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtsus majanduse jaoks?
  

Saksamaa tarbib ja reostab vett väga palju, kuid veepuhastus süsteemid on kõrgel tasemel, vett kasutatakse korduvalt. Jõgesid kasut. tööstuses ja vee transpordiks . Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Saksamaal on 1. kohal autoveod, sest on olemas tihe ja kvaliteetne teede võrk. 2. kohal on raudtee transport, mis on natuke aegunud. 3. kohal on sisevee transport(suured laevatatavad teed ja palju kanaleid). Kolm suuremat veeteed on Reini veetee, Kesk- Saksa kanal ja Reini Doonau veetee. Mere transport on tagasi hoidlik, sest saksamaal on vähe laevu.

• Millised suuremad jõed voolavad selles riigis?
  

Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on:

• Doonau (Donau; 2852 km)
  
• Rein (Rhein; 1320 km)
  
• Elbe ( 1165 km)
  
• Odra (Oder; 866,12 km)
  
• Mosel (545 km)
  
• Main (524 km)
  
• Inn (510 km)
  
• Weser (433 km) Doonau
  
• Saale (413 km)
  
• Spree (382 km)
  

• Nimeta selle riigi suurimaid järvi.
  

Bodeni järv on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril. Läbi järve voolab Reini jõgi.Järvel on neli osa: Obersee, Überlinger See, Zeller See ja Untersee.Järve pindala on 538 ruutkilomeetrit.

Müritz on järv Põhja-Saksamaal. See on pindalaga 117 km², mis on suuruselt teine Saksamaa järvedest. Järve maksimaalne sügavus on 31 m. Järve on alguse saanud Elde jõest.Osa Müritzi järvest on looduskaitse all.

Chiemsee järv asub Bavarias, Saksamaal; Rosenhaimi(Saksamaa) ja Salzburgi(Austria) vahel. Järv on pindalalt 80km² suur.Tema suurim sügavus on 72.7 m. Tihti kutsutakse seda järve ka Bavaaria mereks. Kolm jõge: Tiroler, Achen ja Prien voolavad järve; Alz voolab järvest välja. Chiemseed jaotatakse kaheks: Weitseeks(põhjapoolne) ja Inselseeks(lõunapoolne).

Laachi järv on järv Saksamaal Rheinland -Pfalzi liidumaal Ahrweileri kreisis. See on väheaktiivse Laachi vulkaani kaldeerajärv. Järv on ovaalse kujuga ja ümbritsetud keskmiselt 125 m kõrguse valliga. Suurim sügavus on 53 m. Järv on äravooluta ja peamiselt põhjaveelise toitega. Pindalaga 3,3 km² on see Rheinland-Pfalzi suurim järv.