Pärast Stalini surma 1952.a taastati Tuglase õigused ja ta muutus jälle austatud kirjanikuks. Anti välja tema kogutud teosed. Tänapäeval on Tuglas muutunud klassikuks, keda kõik teavad, aga vähesed loevad. LOOMING: Realistlikud teosed 1901.a ilmus jutustus "Siil" ja "Lastelehes". Romaanist "Õnne kaalud" ilmus ainult üks peatükk. 1903.a ilmus "Hunt", groteskne novell külaelust. 1905.a trükiti novell "Hingemaa", sotsiaalkriitiline teos vaese mehe elust, kes tahab maad, kuid lootust on saada vaid oma hauaplats. 1908. a ilmub romantiline poeem "Meri", mis väljendab 1905.a revolutsiooni meeleolusid ja on kirjutanud Toompea vanglas. 1913.a ilmub novellikogi "Liivakell" Uusromantilised teosed Tuglase kiire areng algas 1905.a, mil realismi kõrvale ilmus uusromantiline laad. 1908.a ilmus novellikogu "Kahekesi", mille tähtsamad novellid on "Suveöö armastus" ja "Toome helbed", kus impressionistlikus laadis räägitakse tütarlapse
kasutatud karjatamiseks ja taimestik seal hävitatud. Selle tagajärjel saavad tuule abil nihkuvad luited vabalt edasi liikuda. Aafrika edelaosa põliselanikeks on horentotid ja busmanid(ing k bushman - võsainimene). Busmanid on lühikesed, umbes 150 cm pikkused kollaka nahavärvusega neegrid, kes varem elasid poolrändava eluviisiga küttide-korilastena. Nad olid hämmastavalt hästi kohanenud kõrbe ja poolkõrbe vaese loodusega ning oskasid igalt poolt vett hankida. Levinuimad kõrbeloomad ja -taimed: kõrberebane, skorpion, varaan, suurhüpik, kaamel, orüks, haldjaskakk, lõgismadu, kaktuserähn, kilpkonn, joosuapuu, datlipalmid, aaloepuu, hiidkaktus. Kasutatud kirjandus: · ak.rapina.ee/tairi/Globaalsed%20keskkonnaprobleemid/krbestumine · http://www.miksike.ee/documents/main...did/korbed.htm · www.postimees.ee/170605/lisad/teadus · www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond
Peam tehti antiikajaloo-teemalisi maale ja portreesid. Motiivid seostati kaasaja sündmustega. Kompositsioon on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Tagaplaan oli peaaegu detailitu. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse vastu. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu: kujutati ideaalmaastikku, see oli kuiv ja vaese koloriidiga. Ei tehtud ka olustikumaali- madalas ja proosalises igapäevaelus ei leitud ju suurejoonelisust. Temaatikas kujunes välja hierarhia: "madalate" zanritega tegeleja määras end "väikeste " meistrite hulka. *Jacques Louis David(1748- 1825)- oli poliitik ja Prantsuse revolutsiooni tegelane, kajastas oma maalides Prantsusmaa poliitilist elu. Äärmuslik jakobiinist vabariiklane, kes oma maalidega astus absolutismi vastu välja.
DORIAN GRAY PORTREE D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ain...
Paljude tegurite kokkusattumuse tulemusel, nagu näiteks eelnevad tulemusteta vestlused tädikesega, lapse mustad kingad, ebameeldivalt lõhnav maja, määrdunud põrand, minu väsimus peale pingelist tööpäeva ja katkestatud õhtusöök, otsustan asja ,,korralikult,, lõpule viia. 6 Konflikti etapid Pärast maja suurpuhastust koputan ma tädikese uksele ja ukse avanedes valan vaese vanainimese verbaalselt üle sama ollusega, millega koerake mind oli ,,rõõmustanud,,. Tädike saab osa kogu minu tõekspidamistest ja arvamuste arsenalist. Siinkohal võib mängu tulla ka ähvardamine. Sellises olukorras ei ole tädikesel alust arvata, et ma lihtsalt blufin ja minu ähvardused võetakse tõepähe. Sõnavara Sõnavara muutub konflikti arenedes. Esimesed tähelepanekud tehakse olukorra kohta kindlasti stiilis: "Kas oled märganud ...
Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Noormees armub näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. B on sellest kuuldes armukade, H väga huvitatud. Vahepeal on D Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad. S on sinnamaani elanud näidendites, ta on elav illusioon. Teater on ainus viis põgeneda ta vaese elu eest. Olles aga kord tunda saanud tõelist armastust, ei suuda ta enam hästi mängida, teater muutub talle igavaks. D kutsub B & H teatrisse oma mõrsjat vaatama, kuid nad kõik pettuvad, nähes kui andetu on tüdruk laval. Dorian on väga vihane ja jätab põlglikult Sibyli maha, julmalt jättes kuulamata kõik ta palved. Ta armastas illusiooni, mitte naist. D hulgub meeltesegaduses mööda tänavaid, terve öö. Hommikul koju jõudes märkab ta, et B tehtud
,,Väikese inimese" teema tõlgendusest Dostojevski romaanis ,,Vaesed inimesed" Dostojevski romaani pealkirja saab võtta kahte moodi. "Vaesed inimesed" ehk inimesed, kellel pole raha või varandust. Aga saab ka võtta seda nii, et nendest inimestest on kahju mingil põhjusel, nad kas kannatavad ise või on neil millesti puudus. Täpselt sama moodi teeb tänaval vastutulijatel vahet ka Makar, et kas tegemist on vaese või niiöelda halvasti koheldud inimesega. Makar ise on vaene aga lisaks sellele kohtleb iseennast halvasti oma käitumisega. Tegelikult on raamatus väga palju viiteid ka teistele raamatutele ja kirjandusele, palju on viiteid ja sarnasusi näiteks Gogolile, nii grammatika kui ka stiili poolest. Ta viib oma tegelased ellu läbi kirjade ja ta kirjutab seal nendes üpris palju ennast sisse aga ta tegelased on seni olemas, kuni toimub dialoog. Sest kui Makar kaob
Brodovitch oli Venemaalt pärit fotograaf, disainer ja instruktor, kes on kõige enam tuntust kogunud oma seeriatega moeajakirjas Harper´s Bazaar (1934-1958) (Lisa1). Ta sündis 1898 aristokraatlikusse ja jõukasse perekonda. Ta oli tsaari toetaja ning seetõttu sai temast esimene leitnant tsaari valges armees. 1920 aastal lendas ta Pariisi, põgenedes oktoobri revolutriooni eest. Brodovitch lõpetas, nagu paljud teised immigrandid, kes olid jõukust kogunud Venemaal, vaese ja töötuna. Esimest korda elus pidi ta reaalselt vaeva nägema ja töötama ,et raha teenida. Ta leidis Montparnasse´is ühe vene kunstnike kommuuni, sellest saigi tema alguse tema inspiratsioon maalimise vastu. Ta sai tööd maalijana Diaghilev Ballets Russes´i juures, kes inspireeris teda liikuma rohkem kommertsdisaini poole. Ta hakkas looma ning lõhkuma piire erinevate kunstistiilide vahel. Brodovitch kandideeris konkursil, kus otsiti kõige innovatiivsemat disaini tulevase
oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12). Muinasjutud jaotatakse harilikult looma- ehk nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval-Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Antud uurimustöös on vaatluse alla võetud kolm muinasjuttu, mis on sisult sarnased, kuid erinevate autorite poolt kirja pandud. Need on eestlase Fr. R
Täiskasvanuks said lapsed 16-aastaselt. Noormehed said siis täiskasvanu riided ja hakkasid osalema sõjaväeteenistustes. Hiljem õpetati kreeklaste eeskujul ka asutama koole, kus õpetati lugema, kirjutama ja arvutama, tegeleti spordiga ning harrastati veidi ka laulu ja tantsu. Patroon ja klient, ning Rooma rikkad ja vaesed Roomas oli muistne komme, et vaesed inimesed andsid end rikkamate ja mõjukamate kaitse alla. Rikast, kes vaese oma kaitse alla võttis nimetati patrooniks, vaeseid, kes aga kaitset palusid, nimetati klientideks. Patroonil ja kliendil olid aga vastastikku kindlad õigused ja kohustused. Patroon pidi vaest klienti hädas aitama ja tema õigusi kaitsma, sest Rooma vabariigis polnud politseid ja seetõttu oleks vaeste elu ilma rikaste patroonide kaitseta väga raske elada. Kliendid pidid aga patrooni seevastu saatma avalikes kohtades, oli tema ihukaitsja ja hääletas rahvakoosolekul patrooni kasuks
Kunstnik on Hoffmanni teosts alati hukule määratud traagiline kannataja, kes ei sobi siia maailma ja peab seepärast looma oma fantaasiailma. Hoffmann kirjutas ka kunstmuinasjutte. Teda on peetud Goethe ja Heine kõrval kolmandaks saksa kirjanikuks, kes on eriti tugevalt mõjutanud kogu Euroopa kirjandust. Teoseid ,,Rüütel Gluck", "Õpetlikke ülestähendusi Kõuts Murri sulest" Hans Christian Andersen (1805-1875) Andersen on sündinud Odensi linnas vaese kingsepa ja pesunaise pojana. Ta ise pidas ennast romaani- ja näitekirjanikuks ja alles seejärel muinasjutukirjanikuks. Osa Anderseni varaseid loometöid ilmus kogus ,,Nooruskatsetused". Tema kirjanikuisiksuse mõjutasid tugevasti kokkupuuted romantikutega, kelle hulgas olid Hugo, Dumas, Heine. Üheks suurimaks eeskujuks sai Andersenile Hoffmann. Anderseni muinasjuttude esimene raamat ,,Latele vestetud muinasjutud" ilmus 1835
on 23-korruselised, uuemas osas suuremalt jaolt viiekorruselised, kuid on ka mõni 9 ja 14- korruseline. Näeme nii Stalinismi ajastu range planeeringuga kvartaleid kui hilisemate aegade vabalt seisvaid 9-korruselisi telliskivitorne. Pelgulinn Kust sai Pelgulinna asum oma nime? 1) Pelgulinn võis oma kujundliku nime saada pelgupaiga tähenduses. Seal varjasid inimesed end Tallinnas sooritatud kuritegude pärast või vaenuvägede eest. 2) Teine tõlgendus on vaese piirkonna pilkenimi, sest selliseid Pelgulinnu on Eestis teisigi. Näiteks Peetri kihelkonnas asus selline saunaküla, kus elasid need peremehed, kes ei suutnud makse tasuda ja pidid pelgu minema. Teine tõlgendus tundub usutavamana, sest veel 1930-ndal tajuti nime sageli halvustavana. Pelgulinna ajalugu 19.sajandi keskel asusid tänase Pelgulinna aladel rabad vaheldumisi kanarbikuliste küngaste ja männikutega. Piirkonna väheseid rohumaid kasutati karjamaadena
kehvikutele kui almuseid. Ehkki kohalikud talupojad said heeringat mekkida juba mitmete sajandite eest, jõudis see kala püsivalt nende toidulauale alles XIX sajandi algupoolel. Algselt oli tegemist vaid pidude puhul pakutava hõrgutisega. Nii nagu linnasaksadki aastasadade eest, nii sõid ka talupojad kalli kraami jäägitumalt nahka. Just sellest ajast pärineb omalaadne lausung, kuidas heeringas kurdab: "Jumal hoidku mind liiga rikka ja ülearu vaese kätte saamast: vaene sööb silmad pääst, rikas nülib naha selläst!" Tegelikkuses koguti heeringapead kokku, hoiti leivateoni alles ja pandi kalapiruka sisse. Heeringat sai suhteliselt harva ja kalapead olid nii suured maiuspalad, et jumal hoidku nende äraviskamise eest, nagu rahvasuu väitis. Alles XIX sajandi lõpul muutus soolaheeringas taludes suhteliselt tavaliseks toiduaineks, mida pakuti lausa iga päev nii oma rahvale kui ka palgatud töötegijatele
võtaks. Aga advokaat puikles vastu ja Jaan pani talle obaduse. Baari leti juures käsutas Jaan ahvi istuma ja pitsi võtma, et ahv siis tantsiks kõikidele. Aga baarmen sai aru advokaadi keelst ta mõistis, et midagi hullu on teoksil ning helistas kellelegi. Sel ajal aga Jaan peksis ahvi, et see tantsiks. Kui Jaan nägi kahte suurt meest enda juurede tulevat siis ta karjus neile, et vaadake kohe hakkab ahv tantsima kuid mehed tulid ja peksid Jaani vaese omaks. Ning advokaat viidi koos sulase Jaaniga mõisahärra juurde. Kui aga mõisahärra Jaani tempudest teada sai andis ka tema Jaanile omakorda peksa nii, et Jaan kaotsas meelemärkuse ja seda ise ei mäletanudki. 2.4 Analoogia graafiline kujutamaine Mina võrdlen Rehepappi nõiaga, kuna nad on minu arust natuke sarnased. Nad mõlemad on kavalad ja oskavad asju nii lahendada, et nad ise ka sellest kasu saaks. Kuid
antakse Kolumbuse sünniajaks 1451 ja sünnikohaks Genova vabariik Itaalias, mis iseenesest on ka vaieldav. Kuus erinevat Itaalia ja Hispaania linna pretendeerivad Kolumbuse sünnilinna nimele. Ka tema nime kirjapilt on erinevates keeltes erinev: itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristobal Colon, ladina keeles Christophorus Columbus. Tänapäeval on ehk kõige tuntum nimekuju Cristoph/Christoph Kolumbus. Suurimat poolehoidu leidnud versiooni kohaselt oli tegemist pigem vaese Genova perekonnaga. Isana on teada Domenico Colombo, kes oli kangur ning hiljem tegutses kaupmehena, ema nimi oli Susanna Fontanarrosa. Cristoph oli peres vanim poeg, talle järgnes Bartolomeo, kellest sai meremees nagu vanemast vennastki, Giacomo (Giovanni), Diego ja õde Bianchinetta. Leidub ka teisi hüpoteese Kolumbuse perekonna ja tema rahvusliku päritolu kohta. Siiani ei ole suudetud lõplikult kindlaks teha kas ta oli katalaan, galeeg, portugaallane või hoopiski kristlasest juut
J. J. Rousseau (1712-1778) Sündis Genfis, kuigi rahvuselt prantslane. 10. aastaselt jäi ta orvuks. 13. aastasena anti õpipoisiks, kelle juurest põgenes 16. aastasena. Rändas mööda Euroopat ja sattus haritud proua Warens`i juurde. Oli seal alguses sõbra, hiljem armukesena. Tänu nimetatud daamile sai korraliku hariduse. Õppis muusikakoolis, aga ka astronoomiat, keemiat, botaanikat ja ladina keelt, ajalugu ning geograafiat. 1742. aastal saabus vaese aga harituna Pariisi, teenis elatist muusikuna. Püüdis raha teenida ka maletajana. Daamide abiga sai diplomaadikoha veneetsias, mis lõppes varsti erimeelsuste tõttu. Tutvus harimatu ja lihtsa pesunaisega. Naise harimatu ja lihtne perekond oli Rousseaule koormaks, ometigi väitis ta olevat leidnud läbi selle pesunaise oma õnne. Ühiskondlike probleemide üle arutlejana äratas tähelepanu 1750. aastal esseega ,,Arutlus teadustest ja kunstidest"
või isegi religioosset emotsiooni. Kuna Modigliani oli päris vaene, siis tekkis tal kohati ka materjalipuudus ning kuna ta oli just kolinud Montparnasse'ile, kus ehitati parasjagu palju uusi maju juurde, kasutas ta oma töödes väidetavalt ehitusplatsidelt kokku tassitud suuri kiviplokke. Tema skulptuuriperiood tuli kasuks ka maalikunstile, nimelt aitas see jõuda talle omase pildikeele eripäradeni. Kokkuvõte Modigliani suri küll vaese ja kuulsusetuna, kuid tema populaarsus hakkas kasvama kohe pärast kunstniku surma ning kasvab siiani. Temast on kirjutatud raamatuid ning isegi üks näidend ning tehtud kolm filmi. Amedeol õnnestus korraldada oma maalidele üksainus väljapanek ja enamiku oma töödest vahetas ta kohvikutes lõunate vastu, kuid oma värvika elu ja isikupäraste teostega on jätnud ta tugeva jälje kunstimaastikule. Kasutatud kirjandus Vitali Vilenkin "Amedeo Modigliani" Doris Krytof "Modigliani" http://en
Kalarasva koguti ka soolikaid kuumutades. Kõige rohkem saadi rasva latikast, haugist ja ahvenast. Rasva kasutati roogades, põletati lampides, praeti kartuleid ning sobis ka hästi seenepirukasse. Mõnelpool lisati kalarasva supi sisse, et viimane rammusam oleks. Rääbiserasvas hautati isegi leiba. Põliseks peolauasoolaseks oli eesti talupojal heeringas. Jõukamates peredes söödi heeringat ka argipäeval kuid iga talupoeg seda endale lubada ei suutnud. Ega niisama öeldud, et silk on vaese mehe heeringas. Kala osa talurahvatoidus sobib lõpetada nii- kala ütleb: ,,Jumal hoidku mu liig rikka ehk üle aru vaesekätte saamast: vaene sööb silmä pääst, rikas nüllib naha sälläst." Silk palunud taevataati: ,,Ära anna mind vaese mehe kätte, sees sööb mind pää ja luudega, ära anna mind rikka kätte, see nüllib naha, annab paraja kätte." 5 6 Kalade bioloogiast Kalad kuuluvad alamate selgroogsete hulka
kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12). Muinasjutud jaotatakse harilikult looma- ja pärismuinasjuttudeks. Pärismuinasjuttudel eristatakse omakorda järgmisi alaliike: ime- ehk nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval-Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. Muistend on rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja inimeste või
Lühike loomingu ülevaade Lermontov Vene poeet, prosaist ja dramaturg Mihhail Jurjevits Lermontov sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas. Lermontovi suguvõsa ei olnud jõukas. Tema isa, Juri Petrovits Lermontov, oli väikemõisnikust jalaväekapten, kes eluviisilt oli provintsikeigar ja pummeldaja. Ema Maria Mihhailovna oli pärit rikkast perekonnast ning saanud parima kasvatuse. Rikka pruudina oleks ta võinud teha hiilgava partii, kuid kirglik armastus vaese naabermõisniku vastu sundis teda suguvõsa vastuseisu kiuste J.P.Lermontovile mehele minema. Abielu oli õnnetu ja varsti pärast poja sündi kolis naine oma võimuka ning rikka ema juurde tagasi. Tema lapsepõlv oli rõõmutu. Varase ea muljed jätsid ta hinge eluajaks rusuva jälje. Mihhail polnud veel kolmeaastanegi kui ema suri tiisikusse. Tütrepoega armastava vanaema ja isa vahel algas vägikaikavedamine. Kohe pärast tütre surma "ostis" vanaema 25000 rubla eest isa käest
kaasaja sündmustega - niisuguste maalide sisust arusaamine nõuab vastavaid eelteadmisi. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeb klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult. Klassitsismi ajal tunti vähe huvi elava looduse vastu. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu: kujutati ideaalmaastikku, see oli kuiv ja vaese koloriidiga. Ei tehtud ka olustikumaali: madalas ja proosalises igapäevaelus ei leitud suurejoonelisust. Temaatikas kujunes välja hierarhia: "madalate" zanritega tegeleja määras end "väikeste" meistrite hulka. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis oli portree, kuid seegi jäi tihti oma liialdatud joonistuslikkuse ning idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks. Kompositsioon Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid, kuid kalduti
rahvuse või kultuuri tõttu endast madalamateks või halvemateks. Kaasajal on rassismile lisandunud mitmeid tähendusi. Kuigi palju vähemaks on jäänud neid inimesi, kes määratlevad rassi ka tänapäeval bioloogilises võtmes, on paljud inimesed sisuliselt asendanud oma argumentatsioonis „bioloogilise“ elemendi rahvuse, kultuuri või religiooniga. Nii levivad stereotüübid, mille kohaselt sageli nähakse Sahara kõrbest lõunasse jäävat Aafrikat või Kesk-Aasiat vaese ja suutmatuna, samal ajal Lääne kultuuri tsiviliseeritud ja progressiivsena. Või nähakse araabia maid ja Lähis-Ida sõjakana, Lääne kultuuri aga rahuarmastavana. Sel juhul kiputakse arvama, et need omadused kirjeldavadki Aafrikas või Lähis-Idas elavaid inimesi ja nähakse nt. sõjakust sisuliselt kaasasündinud nähtusena, mis on lahutamatu osa selle piirkonna inimestest. Loomulikult muutub ajas ka nägemus sellest, millised kultuurid on paremad või halvemad
välja omapärase sürrealismi kalduva arhitektuurilise vormikeele. Ta töötas peamiselt oma kodulinnas Barcelonas, kus asuvad tema tuntuimad tööd, Güelli park ja Sagrada Família kirik. Gaudí oli pühendunud katoliiklane ja katalaani natsionalist. 7. juunil 1926 jäi Gaudí trammi alla. Kuna keegi teda ära ei tundnud ja ta oli vaese inimese moodi riides, viidi ta vaestehaiglasse, kus ta 3 päeva pärast suri. Ta maeti Sagrada Família kirikusse. Tuntumate Gaudí projekteeritud hoonete hulka kuuluvad ka Casa Vicens (1884–1885), Casa Calvet (1899–1904), Casa Batlló (1905– 1907) ja Casa Milà (tuntud kui La
Mees vastab, et venitamise eest palka ei maksa. ,,Kapju otsa pole kasvand." Tüdrukud ammu tööl. Noorukid mängivad põllul. Selline sõnnikulaotamine. Peremees käsutab tööle aga poeg vastab, et hingele antasse ka söògiaega. Märt vihastab. 2. Noor-Märt isa juures. Marjapuu soovis rääkida aga mõni teine kord. Poeg tuli appi sõnnikut vedama aga isa ei võtnud vastu. Poeg soovib lepitada. Riid algab. Isa võttis ka vaese naise endale... ei taha pojale sama. Nälga aga pole. Isa on ahne raha järel. Raha = jumal. Naine peab rohkem maksma kui ta ise. Rehkendab maksmatta asju. Poeg kirjeldab töökat Leenit. Poeg jätab isa kui Leenit ei saa. Perenaine sekkub ja lausub, et ei taha poega joobena näha enam. Isa on pohhuist. 3. Ants ei tulnud võlga maksma. Peremees pajatab jälle rahast, et keegi ei jua maksta. Ants tuli tütre pärast. Vanamees vaidleb Leena üle ja solvab Antsu. Räägitakse Märdi võlast. Poeg
Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohapärimus kui kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused. 29. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. Imemuinasjutud on ebareaalsed, alati hea ja halva võitlus ja hea võidab. Laialt levinud tüübid on näiteks vaese tüdruku rikkaks saamine, kellegagi (nt lohega) võitlemine. 30. Kõrvuta (R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust. Nii muinasjutt kui turismireis viivad tegelase oma ''maailmast'' minema, avastama uusi kohti ja uut ''maailma,'' panevad inimese (tegelase) käituma teistmoodi, nii nagu nad rutiinses olukorras ei pruugi käituda. Nii turismireisilt kui muinasjutust võetakse tavaliselt ''suveniir.''
Ainult et juht pole päris kindel, kuidas Jacobit motiveerida. Küsimus: Kuidas motiveeriksid Jacobit, kui oleksid juht? Kasuta erinevaid motivatsioonimudeleid: Maslow, Herzberg, Skinner, Vroom. Selleks, et leida parim moodus, kuidas oma töötajaid motiveerida, on hea teada natuke nende tausta. Lähteülesande tekstist tulenevalt võib järeldada, et insener Jacob Arnoldi näol on meil tegemist väga tööka inimesega, kuid tal on tõenäoliselt probleeme enese väärtustamisega. Vaese maapoisina tuli tal ilmselt palju tööd teha, kuid vaevalt kellelgi kiitmiseks või tunnustamiseks aega jäi. Sealt siis on pärit ka inseneri soov enne tegutsemist oma mustandid ja eskiisid ette näidata, et saada kindlust et ta on ikka õigesti kavandanud jne. Teiseks on sellise taustaga inimesed harjunud käskudele alluma, mitte niivõrd palju ise otsustama ja kui satutakse situatsiooni kus tuleb ise otsustada, tahetaksegi saada teist arvamust ka ning
Keiser Romanos I lubas iga päev oma lauas einestada kolmel vaesel ja kinkis igaühele kuldraha. Headtegeva Neitsi Klooster pakkus vaestele rändajatele või haigetele peavarju. Iga päev jagati kloostri väraval munkade söömalauast järelejäänud palasid või pidupäevadel ja mälestupäevadel kindlaid leiva- ja veinikoguseid. Asutati suurejooneline hoolduskeskus, kuhu kuulusid orbudekodu, vaestevarjupaik ja leprosoorium ning mille etteotsa seati orbude toitja. Keiser pidi pesema 12 vaese jalgu, kes saavad kõige pealt kingiks riided ja siis veel kolm kuldmünti- see zest on kindlalt Kristuse jäljendamine. Talupoeg Suurem osa bütsantlasi elas maapiirkondades. Talupoegi peeti peamisteks maksumaksjateks, kes toetavad riiki ja selle sõjamasinat. Talupoja kohta kasutati üldmõistet maaharija. Kivise mulla ülekaalu, veenappuse ja soojade suvede tõttu olid põllud üsna väikesed. Tegeldi aianduse ja viinamarjakasvandusega ning peeti kariloomi
Üks kord ütles meister Konrad, et küll ta oleks õnnelik, kui saaks kuskilt laiba ülikoolile, seoses lahkamisega. Kuna Hans oli vaene ja ainult õpipoiss, otsustas ta rääkida peremehele oma plaanist laip muretseda. Meister Konrad ladus kohe ette nõuded laiba osas: et laip oleks terve, võimalikult noore inimese oma, ja mitte rohkem kui päeva varem surnud. Samuti pidi surnu olema kindlasti kurjategija. Ta valis enda abilisteks ühe vaese üliõpilase ja oma kasuisa abilise Vaclavi. Nad valisid oma ohvri välja ja ühel südaööl varastasid surnuaiast laiba, mille Hans viis Konradi majja. Suureks ehmatuseks avastas laipa lahti pakkides, et too polnud võllas rippunud ning oli hoopis naine mitte mees. Meister haaras käe rahakukru poole, kuid Hans ütles et ta ei tahagi raha , vaid hoopis heategu ta tahtis ise dissektsiooni puhul juures olla. Meister sai selleks loa ning Hans võis viibida lahkamise juures
keisri asemikul PONTIUS PILATUSel surmaotsus kinnitada. Tuli oodata reede hommikuni, et keisri esindajat võiks tülitada. Peetrus ja Johannes olid oma õpetajale kuni Hannase elupaigani järgnenud. Johannes pääses kergesti sisse, aga Peetrus peeti väraval kinni ja Johannes pidi uksehoidjat paluma, et ta läbi lastaks. Öö oli külm. Peetrus jäi eesõue ja astus söepanni juurde, mille ümber teenijad end soojendasid. Peagi tunti temas ära süüaluse jünger. Vaese mehe oli reetnud tema galilea aktsent, ja kui teenrid hakkasid talle küsimusi esitama, eitas ta kolm korda, et ta Jeesusega üldse kuidagi seotud oleks. Ta mõtles, et Jeesus ei või seda niikuinii kuulda, ega taibanud, et varjatud pettus on tegelikult äärmiselt alatu. Oma avala loomuse tõttu mõistis ta peagi, missuguse vea ta oli teinud. Juhuslik seik, kukelaul, tõi talle meelde need sõnad, mis Jeesus oli lausunud: "Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kukk
Tülide käigus juhtub ka õnnetus. Indrek viskab Andrest kiviga, kuid tabab hoopis oma ema. Sellest ajas peale Andrese ja Indreku tülid vaibuvad. Andres muutub järjest süngemaks. Ta hakkab piiblist otsima lohutust ja kinnitust oma õigusele. See muudab ta vaid veel süngemaks. Ta loeb öösiti üksi piiblit ja nutab. Teistele ta oma tundeid ei näita. Vaenutsemine Pearu ja Andrese vahel muutub sügavamaks. Kord sattus Pearu koer Andrese jõulutoitude kallalae ja Andres peksab vaese loom läbi. Pearu vanem poeg Joosep ja Andrese tütar Liisi armuvad ja peavad pulmaplaane. Andres vihastab selle peale hirmsasti. Ta kihutab Liisi sauna elama, kus too nii kaua on, kui Joosep temaga abiellub. Nad kolivad Vargamäelt ära, kuna see polevat hea koht elamiseks. Saunas räägib Madis, kuidas tema isa oli samamoodi süngeks muutunud, kuid seda ei teinud mitte piibel, vaid maa kus nad elasid. Isa karmuse tõttu olid kõik lapsed laia ilma laiali läinud.
Eneken oli tüdruk kes oli Ekke naaber. Muidugi oli ta tüdruk, kes Ekkele meeldis ning samuti meeldis Eneken ka Ekkele. Tüdruku akna all käis poiss ikka ja jälle öhtuti. Vaikselt ja salaja, et keegi ei näeks. Selleks suureks põhjuseks oli Toomas Üüve, Enekeni isa. Talle absoluutselt ei meeldinud see, et tema tütar suhtleb ja on hea sõber Ekke suguse logardist poisihakatisega. Üüve perekond oli jõukas ja hea mainega ning Toomasele ei meeldinud, kui ta tütar suhtleb vaese perekonnaga. Kuid Eneken ei hoolinud sellest, mis ja millisest perekonnast Ekke pärit on. Tema jaoks oli tähtis Ekke ise. Kord ühel suurel Ingelandi laadal olles otsis poiss Enekeni terve päeva, et teda näha, seal ostis Ekke tüdrukule paberist ingli millel polnud rahas suur väärtus, kuid Enekenis tekitas see hea tunde. ,,Eh nalja ja rumalust," pahandab Ekke Moor, ,,see tühi maksab vaid paar senti, paar närust senti, kas sellist tühja ongi mõtet osta!" ,,Just seda
hoolitsemises. Robert Sauti kiri mõjus Charlotte'le positiivselt. Bront saatis Sauti´le vastuseks tänukirja. Charlotte'le ei teadnud et tema vend Brenwell oli saatnud umbes samal ajal kirja koos oma luuletustega tuntud kirjanik Wiljam Wodswort'le. Wodswort'ile jättis see kiri väga negatiivse mulje, mille ta avaldas ka R. Sauti'le. Sauti kirjutab sellest hiljem Karolyna Braus´ile: "Ma vastasin vaese neiu eriskummalisele kirjale väga külmalt ja hoiatavalt. Ta tänas mind selle eest oma järgmises kirjas. Umbes samal ajal saatis ta vend kirja Wodswort'ile, kes oli väga hämmastunud, kuna kiri sisaldas enda ülistamist ja palju sõimusõnu teiste kirjanike aadressil, ka minu aadressil kaasaarvatud. Õest ma olen paremal arvamusel, tänu tema teisele kirjale. Võib olla tänab ta mind elu lõpuni.". Kirjavahetusest R
Teine võimalus on lühendada sissetuleva raha perioodi, mis paneb kliendi kiiremini maksma, tagab ka kiire sissetuleva raha liikumise ning parandab ettevõtte rahavoogusid. Mõlemad võimalused võivad pikemas perspektiivis mõjuda klienditeenindusele negatiivselt. Inventari vähendamine võib viia ka aktsiate müümiseni ning müügi vähenemiseni. Personal. Mitte kvalifitseeritud töötaja palkamine ja puudulike oskustega inimese koolitamine võib viia vaese klienditeeninduseni. Kompetentsed inimesed peaksid olema töökad, haritud ning kursis ettevõtte teeninduse filosoofiaga. Kliente teenindatakse vastavalt logistikafirma juhtide ootustele ning ka teenuste tarbija on valmis ettevõttest midagi uuesti tellima, kui teenindavad töötajad on meeldivate isiksuseomadustega ning professionaalsed. Seevastu lugupidamatu ning solvava käitumisega laotöötaja või autojuht võib kergesti hävitada kliendi varasema positiivse kogemuse.
ametnik, vastutuleliku iseloomuga, pärines Montelimarist, pikk ja kõhn, lotendavate riietega, alumised hambad olid enamjaolt alles, ülemised aga ära, naeratus kergitas tema ülemist huult, seminaristi kõnnak, keldri-ja suitsulehaga, teenistus oli väike, ei leidnud kunagi õigeid sõnu ennast väljendamaks, abiellus üsna varakult vaese naabritüdrukuga, usaldas doktor Rieux'i, Cottard Tüse härra, proovis ennast üles puua, imelik mees, Richard Linna kõige tunnustatuim arst, Rieuxi ametivend, Orani arstide ametiühingu sekretär, Camps Pöördmeseadja, pikk, mustade vuntsidega, nõrga tervisega, orpheoni orkestri pasuna mängija, kartis politseid, raskused isiklikus elus,
· Rikaste abielus domineerisid ikka perekonnapeade kokkuleppimisel sõlmitud abielud. · Jõukad pered piirasid tütarde liikumisvabadust, vältimaks kokkupuuteid võõraste meestega. · Laialt levinud oli prostitutsioon kui vallalistele meestele tarvilik nähtus, mis hoiab neid seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega. 2. Linlaste ellusuhtumine a. Sotsiaalsed pinged ja vastuolud: · Aadlisuguvõsa tänavalahingud. · Vaese lihtrahva väljaastumised. · Itaalias 2 vaenutsevat linnade leeri keisri ja paavsti pooldajad. b. Rahakultus: · Linlaste edu sõltus oskusest rikkust kasvatada. · Juurdus mõttelaad, et vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. · Selline suhtumine läks vastuollu ristiusus õpetusega, kus materiaalne oli Jumala kõrval teisejärguline. · Eriti tauniv oli kirik liigkasuvõtmisse kõrge protsendiga raha
Muide Elsal on iga sõrme otsas viis kosilast. Vali aga välja, kas ärimees, rootslane või mõni muu. (Elsa tuleb ) ELSA: Ime lugu minu isa on Jõepära ukse ette seisma jäänud! Kas otsid lepitust naabri Madisega ? PRIIDU: Ei, see seismine siin on sinu eluõnne kindlustamiseks. ELSA :(ruttu) Kas Aadu kõneles juba... PRIIDU:(pahaselt) Mis ta kõneles, sina üleannetu tüdruk! Sina minu surnukirstu nael! Kas ma sind sellepärast koolitasin , et sa nüüd ühele vaese mehele tahad minna! Hiilite ringi siin minu selja taga Jõepära Aaduga. Kas sul häbi ei ole ! ELSA: Aga armas isa, miks sa nüüd nii pahandad! Täna näen ma sind esimest korda nii kurjana. Ole nüüd normaalne! PRIIDU: Mina tean, mis ma olen ja kes ma olen ja mis ma teen! Seda ma sulle ütlen, Elsa, et sa selle Jõepära Aadu rahule jätad! Kui sa mu sõna ei kuula, siis ma taskuraha sulle enam ei anna ning Dolce & Gabbabad, Naadad ja Guccid ja Muccid võid ka ära unustada
Blues on soololaul, kollektiivi asemele oli astunud üksikisik, kes oma suure ja inimliku murega väljendas tahtmatult ka kõigi oma saatusekaaslaste muresid. See rahulolematus ja protest, mis tahes-tahtmata on blues'i koostisosaks, kehastub kõige sagedamini lõikavas sarkasmis, kibedas eneseiroonias või irvitavas võllahuumoris. Blues on eeskätt kaebelaul, milles kurdetakse igapäevase elu raskusi, ebaõnne armastuses ja paljusid muid muresid, millest vaese inimese elus kunagi puudust pole. Tavaliselt on blues'i tekst napisõnaline, rahvalikult lihtne ja otsekohene. Intiimsemate teemade puhul on see otsekohesus paljusid sokeerinud ja andnud põhjust pidada blues'i patuseks lauluks. Oma esialgsel kujul eksisteeris blues saateta, hiljem lisandus laulule primitiivne saateinstrument, mille puhul kerkis päevakorda küsimus harmoonilisest taustast. Swing Tarbemuusikas väljendusid kõik ühiskonna muutused. Chicago sai pärast 1918. a. uueks
Ning veel üks tegur mis soodustab globaliseerumist on kultuuri arenemine kultuurivahetus (import, eksport), globaalne reklaamturg. (Parts, E. 2012) 1.2. GLOBALISEERUMISE NEGATIIVSED ASPEKTID Töötajate kasvav ekspluateerimine madala tulutasemega riikides MNC-d, kus on minimaalne palk, pikad tööpäevad, halvad töötingimused aga müügihind on kõrge. Teiseks, farmerite tulude kasv versus näljahäda vaese riigi farmerid müüvad toodangu kõrgema hinna ees rikastesse riikidesse, kuid nälgivad need kes on väiksema maksevõimega. (Parts, E. 2012) Keskkonnamõjud vaestes riikides MNS-de keskkonnavaenulikud tootmisviisid, kuna vaestes riikides on vastav regulatsioon nõrk, selle vastu ei protestita kuna võib kaotada investeeringud. Sotsiaalsed rahutused rikaste ja vaeste tuluerinevuste kasv, massimigratsioon nõrgestab sihtriike,
jõudu täiskasvanuna suurepäraste kunstiliste tulemusteni jõuda. Mozart oli kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid. Ta on kirjutanud kümneid sümfooniaid ja kontserte, kammermuusikat, oopereid. Mozarti elu koosnes kokkusobimatutest vastuoludest. Ühelt poolt üldtunnustatud geniaalne muusik ja teiselt poolt inimene, perekonnapea, kes oli alalises puuduses sunnitud elu lõpuni mistahes esinemis- ning loomisvõimalusi otsima. Ühelt poolt iseloomu poolest vaese lihtrahva esindaja, teiselt poolt võimukas helide valitseja, kes oli suuteline kroonitud peadele nende õige koha kätte näitama. Tänapäeval tunnevad miljonid inimesed Mozartit kui geniaalset muusikut, kui suurimat ooperiheliloojat ning sümfonisti, kelle talendi inimlikus ning loomingu lahutamatu seos rahvaga on teinud tema teosed inimestele eriti lähedaseks ning kalliks. Lisa(pildid) Väike Wolfgang Amadeus Mozart koos isa Leopold Mozart Noor Wolfgang Amadeus Mozart
Tema varred algavad ühest kohast ja lähevad laiali igasse suunda, ise pidevalt rohkesti harunedes. Vartele tekkivad alla ka uued juured. Nii võib ühe taimepadja läbimõõt ulatuda paari meetrini. Leesika lehti kasutadakse ravimtaimena. Leesika lehed on paksud ja nahkjad, neist ei tule toimeained kergesti välja. Leesikal on ka ilusad punased marjad, mis meenutavad pohla marju. Need on aga hoopis teise maitsega, õigemini maitsetult jahused. Tavaliselt nad inimestele ei meeldi, aga vaese loodusega tundrates on neist pikka aega jahu tehtud. Jahust tehti körti mida nimetati kamaks ja mis oli väga kasulik. Leesikamaarjad meeldivad väga karudele ning sealt on saanud leesikas ka oma rahvapärase nime. Leesikas väga sarnaneb pohlaga ning neil ei tee väga vahet ilma selle marju maitsmata. Kuid neil on ka suuri erinevusi. Esiteks ei ole pohl kunagi roomavate vartega. Teiseks on neil erinevad lehed. Ja
hambaid ja sureb samal viisil. Pamfilo järel jutustas Emilia oma lugu. Noor neiu ei pääsenud kohtu alt, mitte oma meelekindluse ja vooruslikkusega, vaid oma ootamatu surma tõttu. Amor armastab elada kõrgest soost inimeste majades, ei põlga ta siiski ära ka vaeste elamute üle valitsemist; teinekord näitab ta just seal oma võimu, pannes rikkamaidki ennast kartma kui kõige vägevamat valitsejat. Firenzes elas üks oma seisuse kohta väga ilus tütarlaps, keegi vaese mehe tütar nimega Simona. Tal tuli ise oma kätega leiba teenida ja end üleval pidada villaketramisega. Ta polnud vaimult nii vaena, et mitte lasta oma südamesse Amorit, kel oli juba ammu soov sinna sisse pugeda ühe noormehe tegude ja meeldivate sõnade abil. See noormees oli samast seisusest kellegi villakaupmehe juures villa kättetoimetajaks ketrajaile. Niisiis laskis Simona Amori oma südamesse tulla kauni armastava noormehe näol, kelle nimi oli Pasquino
Kafka ei abiellunud kunagi, kuid oli kolm korda kihlatud. Brod kirjeldas Kafkat kui seksuaalselt piinatud inimest, mis peegeldub tema suhetest naistega. 1914.a tutvus Kafka Felice Baueriga, kellega kihlus kaks korda. Esimene tühistati kahe nädala pärast, teine 1917.aastal tuberkuloosi tõttu. Nad suhtlesid enamjaolt kirjade kaudu ning kohtusid harva. Felice kirjad pole säilinud, kuid Kafka omad avaldati pealkirja all ,,Kirjad Felicele''. 1920.a paiku oli ta kihlatud Julie Wohryzeki, vaese ning harimatu hotelliteenijaga. Otsustati abielluda, üüriti korter, kuid pulmi ei toimunud. Kafka ,,Kiri isale'' valmis samal ajal. Isa ei toetanud poja kihlust naisega sionistliku usu tõttu. 1920.a algas kirjaniku suhe Milena Jesenskaga, mis päädis teosega ,,Kirjad Milenale''. Olles puhkusel Läänemere ääres, kohtus Kafka Dora Diamantiga, kellest sai tema armuke ning elukaaslane. Koos põletasid nad suure osa Kafka teostest
10 · Käsikiri ,,Lindude lennust", asub Torinos. · Mitmesuguseid joonistusi ja tekste, Veneetsia. · Arundeli käsikiri, London. · Frosteri 1., 2. ja kolmas käsikiri, London. · Leicesteri käsikiri, Holkham.(Jilek, 1988) 11 4.LEONARDO ISIKLIK ELU 4.1.Leonardo elu Leonaro sündis vallaslapsena ja ta ema, kes teda esimesed viis aastat kasvatas töötas lähedal oleva lossi maadel vaese karjasena, ta oli siis vaid 16 aastane.Kord ründas Leonardot, kes magas hällis, kull kes õnneks ei teinud Leonardole erilisi vigasusi. See juhtum jäi talle eredalt meelde ja hiljem nägi Leonaro selles oma saatust märgistavat ennet.Isa võttis ta oma vanaisa majja elama peale ema juures veedetud viite eluaastat. Isa saadab ta Vincisse Verrocchio ateljeesse maalimist õppima.Isa ei pea lugu sellest, et Leonardo õpib kunsti.Ta
Nagu rohelist teed üldse peab Genmaichat valmistama kuuma, kuid mitte keeva veega. See on Jaapani eritee, mis on segatud tulel röstitud riisiga. Riisi röstimise ajal on tavaline, et see prõksub, kuigi mitte nii nagu popkorn, ehkki on saanud nime ,,popkorni tee". Legendi kohaselt jäi teener Genamai 15. sajandil peast ilma, kuna pisut riisi kukkus sõjapealik- samurai teetassi. Sõjapealik jõi tee ära, hoolimata riisist. Maitse oli ainulaadne ja ta nautis seda ääretult. Vaese Genamai auks käskis ta teed ja riisi serveerida igal hommikul ja andis nime ,,Genmaicha" (,,cha" on tee jaapani keeles). 4. Bancha - hooaja viimasest saagist. See on pehmem, odavam ja sisaldab vähem kofeiini kui teised variandid. Enamus Jaapani teesid on valmistatud hästi käsitletud lehtedest ja suur osa nende elegantsist ja stiilist on tänu võlgu töötlemisele; aurutamisele kohe peale korjamist ja siis õhu käes kuivatamisele
ajal Rooma riigi aladel levinud idamaiste ja kreeka jumalate kultustega. Mõlemal juhul olid usklikud pühendunud ühele konkreetsele jumalale ja lootsid saavutada tema abil surmajärgset õndsust. Mõnegi jumala surma ja taaselluärkamise müüt meenutas kristlaste uskumust Jeesuse surmajärgse saatuse kohta. Nagu müsteeriumide pidajad, nii ei teinud kristlasedki endi hulka võtmisel vahet vaba inimese ja orja, rikka ja vaese, mehe ja naise vahel. 4 Kristlus sobis seega hästi Vahemeremaades kõlapinda leidnud uskumuste hulka ja kristlased olid kindlasti muudest religioonidest ka suuremal või vähemal määral mõjutatud. Kristluse levikule aitasid eriti kaasa apostlid. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop
Me teeme iga päev kümneid kui mitte sadu majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati suuremad, ressursid, raha ja aeg, alati piiratud. Ressursid - põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks (maavarad, puit, vesi, õhk). Majandusõpetus on õpetus sellest, kuidas igaüks eraldi püüab piiratud võimaluste juures teha valikuid saavutamaks maksimaalset heaolu ja rikkust. Tootmisressursid ehk tootmistegurid 1. Maa - loodusvarad, mida inimene oma tegevuses kasutab (õhk, vesi, mets, maavarad). 2
kaasnevate aspektidega. (3) 4 3. Euroopa Liidu miinimumpalkade edetabel Miinimumpalgad Euroopa Liidu riikides kõiguvad laias vahemikus. Madalaima ja kõrgeima miinimumpalga vahe on enam kui kümnekordne, näitab Eurostati ülevaade ELi miinimumpalkadest tänavu jaanuaris. Euroliidu riikide seas jookseb jõuka Lääne ja vaese Ida vahel selge veelahe: Lääne-Euroopas jäävad miinimumpalgad enamasti üle 1000 euro (15 647 krooni), Idas aga alla 300 euro (4694 krooni). Kogu Ida-Euroopast suudab vaid Sloveenia ületada Lääne-Euroopa madalaima miinimumpalgaga riigi Portugali taseme. Ka kandidaatriigis Türgis kehtib napilt kõrgem miinimumpalk kui endistes sotsialismimaades. Riikide jaotus kolme grupi vahel - kuni 400 eurot, 400-800 eurot ning üle 800 euro - ei ole 2008. aasta algusega võrreldes muutunud.
mõjutab nende käiku o Ajalooline süzee, kuid kajastab kaasaja probleeme o Puskini draama ainetel o Kroonimisstseen-pidulik, kirikukellade võimas kõla (13.saj kujunes Novgorodis välja omanäoline rütmiline kellamängukunst). Rahvaviisipärane meloodia kooril, vastandatud aristokraatiat ja lihtrahvast. 10 muusikalist karakterpala, mida ühendab pala ,,Jalutuskäik'' Geniaalsus muusikaliste portreede loomisel Kaks juuti- kahekõne rikka ja vaese juudi vahel Kiievi väravad- pidulik, suursugune, kõrvuti kurvameelse vene kirikuviisiga. Lõpeb ortodoksi hümni ja kelladega. PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) 19. sajandi suurimaid sümfoniste. Võttis eraklaveritunde. Justiitsministeeriumi titulaarnõunik 1862-65 Peterburi konservatoorium, kompositsiooni eriala 1866-76 Moskva konservatooriumi õppejõud 1877-85 ringreisid välismaal 1893 Cambridge'i ülikooli audoktor Rahalist abi sai Nadezde von Mech'ilt (1831-94)
ise leiutada. Kimmkatuseid näeme näiteks kuulsatel vanadel 900- aastastel Norra kirikutel. Kuna sellise katuse ehitamine oli suhteliselt kallis, siis kasutati kimme põhiliselt kirikute ja teiste ühiskondlikute hoonete katustel. Tulenevalt Rootsi mõjust on kimmkatused traditsiooniliselt levinud Lääne- Eesti saartel. Eestis on katusekimme valmistatud põhilielt männinst ning nee saetakse välja pakkudest. Kasutatakse ka leppa, mida vanasti peeti vaese mehe katuseks, mis aga kaasaegsete immutusvahenditega töödeltult ei jää kestvuselt alla teistele puuliikidele. Algne tehnika oli pakkude käsitsi lõhestamine, mis garanteeris väga kauakestva materjali, kuna puukiud jäid kahjustamata. Tänapäeval kasutatakse seda tehnoloogiat veel Sveitsis ja Saksamaal. Kimmide löömisel jäetakse väiksed vahed, et neil oleks niiskudes võimalik paisuda. Katte paksuse tõttu peetakse kimmkatust puitkatustest kõige vastupidavamaks.12 12 Pere, R
ajal Rooma riigi aladel levinud idamaiste ja kreeka jumalate kultustega. Mõlemal juhul olid usklikud pühendunud ühele konkreetsele jumalale ja lootsid saavutada tema abil surmajärgset õndsust. Mõnegi jumala surma ja taaselluärkamise müüt meenutas kristlaste uskumust Jeesuse surmajärgse saatuse kohta. Nagu müsteeriumide pidajad, nii ei teinud kristlasedki endi hulka võtmisel vahet vaba inimese ja orja, rikka ja vaese, mehe ja naise vahel. 4 Kristlus sobis seega hästi Vahemeremaades kõlapinda leidnud uskumuste hulka ja kristlased olid kindlasti muudest religioonidest ka suuremal või vähemal määral mõjutatud. Kristluse levikule aitasid eriti kaasa apostlid. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
