Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kauka jumal (0)

3 HALB
Punktid
Kauka jumal
Esimene vaatus
1.
Räätsa talus aias Leena koristab. Anu ei talu, et perenaine koristab ja keelab tal. Leena koristab edasi ja võtab veel rohkem tööd endapeale. Anu läheb emale külla. Leena tahab seltsi. Piima vaja läbi ajada... leena ei taha, et ta läheks. Unistatakse Leena ja peremehe pulmast . Leena on nii usin , et Anu on kade ta üle. Anu tõotab, et on alati kohal, kui perenaine teda vajab. Kuuleb Märti( peremeest ) tulemas ja paneb ajama.
2.
Märdil on igav, enam viiulit ka ei taha mängida. Märt plaanib põldu vaatama minna aga Leena ei soovi, et neid kahekesi koos nähtaks. Tekib tüli. Märt mainis, et Leena tegi tast inimese aga nüüd ei tegele temaga. Leena ei taha Märdiga midagi enamat . Anu saabub.
3.
Kanga kastmine . Anu ei lähe kuskile, kuigi Märt tahab teda ära ajada. Anu vihjab, et peremees tahab Leenat ja slp ta ongi siin. Leena ei usalda kedagi. Märt armastab teda. Leena on vaimustatud.
4.
Mogri Märt tütar Miili jookseb Leena juurde. Märdi isale minnakse külla peale lõunat. Leena tänab, et nad tulid. Vana-Märt lausub, et pole Leena külaline. Ta proovib viisakaks jääda ja leiab vastuse. Miili tõmbab Leena ära, et teda ei solvataks. Leena jookseb tuppa asju tooma. Tõuseb vaidlus meeste vahel, kelle raha eest lina see on. Tekib raha tüli. Jaak ei maksnud tuhat rubla obligatsiooni. Märt vastab, et isa raha laenamisega kogu valla õnnetuks teinud. Minnakse poja aita vaatama, et kas on ikka väärt.
5.
Miilil on peigmees . Pole veel isale öelnud, kuna isa ootused peigmehest on suured. Ei kõlvanud Pahkle Hennu poeg ega Puldre Peetri poeg. Miili on tõsiselt armunud. Leena tunneb teda, kaupmees Pärn. Nad vahetavad kirju salaja . Leena kuulnud , et Pärn suur naistekütt. Miili arvab , et see äri pärast. Miili teab, et Leena ja Märdi vahel on midagi.
6.
Isa pakub pojale raha aga poeg saab hakkama. Sõnnik neil veatud aga isal pole. Isa lubab, et aitab tal Leena endale saada. Poeg tahab Räägu talu endale aga isa ei anna. Isa ainult mängis pojaga ning hakkas irvitama, et too tahab Leenat endale naiseks . Isa ja Miili lahkuvad valutavate noorukite seast.
Teine vaatus
1.
Vana-Märt käsutab, et keegi liiguks aga too vastab, et pole asi vaid inimene. Perenaine kajatab, et peremees ei räuskaks, kuna muidu teda ei võeta teenistusse. Mees vastab, et venitamise eest palka ei maksa. ,,Kapju otsa pole kasvand.” Tüdrukud ammu tööl. Noorukid mängivad põllul. Selline sõnnikulaotamine. Peremees käsutab tööle aga poeg vastab, et hingele antasse ka söògiaega. Märt vihastab.
2.
Noor-Märt isa juures. Marjapuu soovis rääkida aga mõni teine kord. Poeg tuli appi sõnnikut vedama aga isa ei võtnud vastu. Poeg soovib lepitada. Riid algab. Isa võttis ka vaese naise endale... ei taha pojale sama. Nälga aga pole. Isa on ahne raha järel. Raha = jumal. Naine peab rohkem maksma kui ta ise. Rehkendab maksmatta asju. Poeg kirjeldab töökat Leenit. Poeg jätab isa kui Leenit ei saa. Perenaine sekkub ja lausub, et ei taha poega joobena näha enam. Isa on pohhuist.
3.
Ants ei tulnud võlga maksma. Peremees pajatab jälle rahast, et keegi ei jōua maksta. Ants tuli tütre pärast. Vanamees vaidleb Leena üle ja solvab Antsu. Räägitakse Märdi võlast. Poeg küsib, kas ta Leena kätt võib paluda. Tekib suur tüli ja Leenat ei taheta enam majja. Ema nutab . Poeg lahkub , kuna isa ajab ära.
Kolmas vaatus
Pilt 1
1.
Miili seisab aknal ja pajatab emale, et ei taha orjata.
2.
Anu satub Vana-Märdi juurde, tal pole tööpäeva, kuna peremees ja perenaine on lännu. Vana-Märt paneb Anu perenaiseks aga too tahab talupidajaks. Peremees tahab teda mehele panna, kuna tal pole karja aga too tahab ainult oma raha tagasi, mis ta hoiule peremehele pani. Anu plaanib kohtusse kaevata,kuna ei saa oma raha.
3.
Marjapuu tahab raha, et töölistele maksta aga Vana-Märt maksab ainult meistritele. Töömeestele peab maksma, Marjapuu tahab 50 rubla ja 10 endale söögi jaoks. Vana- Märt ei taha maksta aga soovib endale uhket maja. Kõik on kallis.
4.
Kaupmees Pärn saabub sõbralikult. Vana-Märdil paha tuju, kuna peab raha maksma. Miili kirjutas raamatusse, et too maksis 60 Marjapuule. Pärn pigistas Emiilie kätt, mis vihastas peremeest. Räägitakse uhkest majast, mida ehitatakse. Pärn soovib äiapapalt tuhat rubla laenata. Peremees on vapustatud. Solvatakse, et vaestele ei anta . ,,Üks võtab ühel, teine teisel pealt, targem ikka rumalamal, ja targema pealt jälle see, kes temast targem.” Peremees ähvardab, et teda ei suudeta petta . Pärn soovib laenata mitte petta. Pärn tahab ta tütart endale(ta saab, mis ta tahab). Äiapapa ärritub. Riia linnas ka rikkamad, kes peremehest rohkem maksavad, ta on väike jumal. Vana-Märt ei soovi oma tütart ära anda. Miili ja Pärn ütlevad, et nad tahavad koos olla. Perenaine tõmbab Miili teise tuppa. Miili läheb Pärna juurde mistahes, kasvõi laulatamata. Peremees tahab ta raudkammitsasse lukku panna. Pärn soovib ikka kaasavara. Peremees ähvardab testamendi tegemisega. Pärn lausub, et ta vihastab end hulluks mitte surnuks . Ta tahab peremehe kuraatorite alla panna. Peremees haarab püssi, Pärn tahab, et ta tõestaks, et ta hull. Püss kukub käest. Pärn proovib ikka kaubelda . Pärn soovitab tal paar päeva üle mõelda ning annab Miilile musi ja lahkub. Perenaine on ehmunud ja Vana-Märt vihane .
Pilt 2.
Näitelava muudatus
Alevi turuplatsil käsutab Vana-Märt Urjadniku-härrat hobuse tõttu. Peremees lõhub ust ja karjub varast. Küla ärkab ja kõik kuulavad himuga. Joodikud tulid kõrtsist välja, härra saab teada, et tüdruk on plehku pannud . Minnakse hiljem kõrtsi. Nad tahavad maja ukse poisiga maha lüüa. Käib sehkeldamine ukse ees, et peremeest maha rahustada. Pärn küsib, mis lahti, püssiga. Käib vaidlus tüdruku üle, ees on Peeter Andreitš urjadnik. Urjadnik proovib lahendada situatsiooni. Pärn näitab, et tal süüa on ja ta juba ära kihlunud. Soovib ära lepitada ja kihlumist tähistada. Miili lausub, et Pärn tore mees ja isegi isa ei karda tal. Isa ei jäta aga Miili ütleb hüvasti, kuna isa ei anna nõusolekut ja pühapäeval bad abielluvad. Märt lõi kõrtsimehele näkku ja tekib suur kaklus .
Neljas vaatus
1.
Aasta hiljem. Uus maja valmis aga sees veel ei elata. Liigutatakse mööblit majja. Rahakapp omal kohal, peremees rahul. Tüdrukud vaatavad uudishimulikult. Marjapuu solvub, kuna arvab, et peremees kohe tahab teada, et ta tahab midagi. Tuuakse piiritus. Töömees teeb nalja , et rahakappi saab sisse aga peremees âhvardab, et kapis laetud relv ,mis kohe laseb. Rõõmustatakse, kuna piigad tõid alko. Vanaldane mees võtab esimese pitsi:,, see kisub ju kui härghöövel — laastud aga takka!” Noorem mees ei kannatanus viina ja see purskas vâlja. Ta jooksis häbist välja aga teised naersid kõhud krampi . Ülejääk pandi rahakapile. Kõik ära, Märt üksi.
2.
Perenaine nuttes proovib Märdi tähelepanu saada, kuna ta sõnad ei loe midagi. Naine tahtis Jumala sõnu mitte rahakappi enne majja. Petrogardis on hädas. Peeter kaotas kohtus raha. Peeter ja Miili käisid seal tööl, emal on paanika . Vana-Märt on ikka vihane Miili lahkumise üle. Ta ei taha au kaotada. Raha on tal jumal, vägi, võim. Miilil on laps. Märt ei halasta. Miili on k kangekaelne ning ei tule üksi tagasi.
3.
Noor-Märt ja Leena astuvad sisse, ainukene muretseja oli perenaine. Poeg proovib isaga ära lepitada aga isa on lese vastu(Leena). Anu andis neile tuhat viissada rubla, et Ärma talu rentida. Märt tahab Leenaga pühapäev abielluda . Vanamees ei soovi ära lepitada. Perenaine kiunub, et ei taha temaga nagu kaks vana kurge üksi olla. Laste jumal pole raha vaid armastus. Isa jumal on raha. Vana-Märt ei aksepteeri Leenat. Poeg soovib rahus oma teed minna ja tulevikus näidata, et ta on vääriline.
4.
Miili on haige ja hoiab tuikununa oma last. Leena ja perenaine aitavad teda. Miili sureb , ta tahtis kodukiriku alla saada. Lapse tahtis ta perele anda. Peeter ei tohtinud sellest teada. VM ei aksepteeri. Leena aksepteerib Miili lapse ja lubab teda kasvatada. Miili suri ära. Haudvaikus.
5.
Perenaine süüdistab VM Miili surmas. Tekib tüli ahnusest. VM paitab oma kaukat ja sõnab, et see on Mogri Märdi jumal. Maja põleb, VM ei saa jalgu alla, NM aitab. Töömehed tõttasid appi. NM läheb tagakambrisse raha päästma. Piirituspudel tegi pauku. NM hukkus ja VM on hullumise äärel.
Viies vaatus
1.
VM juba vana ja hall, mängib kepiga ja räägib limukaga. Marjapuu läheneb ja küsib miks ta siin. VM käis haual lapsi vaatamas aga sõnab, et tal pole lapsi. VM ei tunne Marjapuud ära ja mängib limukaga edasi aga lõpuks tundis ta ära.
2.
Esimene naine teisele sõnab, et VM hulluks läinud. Naine lausub, et jumal vihane aga Märt ei tee välja ja poetab limuski mujale ja sõnab jumalale kübarat ära võttes, et nüüd ta ei saa talle haiget teha.
3.
Leena tuleb poisikesega surnuaiast. Näeb Mogrit ja hakkab nutma . VM soovitab mulla juurde minna. Peab olema täis saanud siis viiakse mulda. Märt mõtleb limukat ja lausub, et tema ta viis aga Leena mõtleb NM ja tahtis tema eest minna. Leena sõnab, et käis Märdi haual aga VM ei mäleta, et tal isegi lapsi oleks. Poeg näeb Märdi moodi välja. VM on vihane, et talle valetati, et ta mulla all. VM sonib, et tuppa tuli vett aga tegelt tuld . Suunas, et perenaise mattis hauda. Mäidu on poja nimi. Leena selgitab, et see ta vanaisa. Jaan pidi tulema ja VM selgitama. Jaan on VM jumal nüüd, see kuraator , talu valitseja. Leena annab VM rubla, kuna saab aru, et tal ei lähe hästi. VM soovib näha kas Märt on tõesti seal ja läheb üksi surnuaeda.
4.
Pärn märkab Mogrit ja läheb Leena juurde jutustama teda mitte teades, et mis 5 a tagasi juhtus. Küsib infot poisi kohta. Pärn ei soovi rääkida aga vihjab, et tal ka kuskil 5 a laps. Leena tunneb kaupmees Pärna ära. Pärn tuli Miili hauale palvetama ja last otsima . Leena Lond selgitab Pärnale, et see ta laps. Pärn kussutab last aga laps kardab . Leena vihjab, et Miili lapse talle andnud ja isa pole hoolinud. Leena ei anna last. Pärn selgitab, et kukkus põhja ja ei saanud tulla. Pidi raha teenima . Leena tahab, et Mäidu Pärnat kallistaks aga laps siblab lahti end ja poeb ema taha peitu. Pärnalt on laps võetud. Laps köitis Leena elu külge, muidu ta oleks masendusest ära surnud. Anu ja Leena silmatera oli laps. Laps valib Leena.
5.
VM tuleb tagasi ja ütleb, et Märtu pole seal. Leena sihib Pärnale, et see Maidu isa mitte VM. VM meenutab, et Pärn võttis Miili ära. Pärn kahetseb seda. VM soovib, et Leena Miilile kirjaks. Miilit pole aga enam. Pärn soovib lapse ära viia. VM jälle oma kahe rublasega vihjab, et ei anna oma raha. VM meelitab Maidut, et too Pärna juurde ei läheks. Üks kaotab mõistuse, teine naise, lapse kodu ja kõik. Pärn mõtleb ja palub Leenal lapse ema edasi olla. Leena lubab, et Pärnale uksed on alati avatud, kui tal tekib üksildus ja koduigatsus. Paneb lapse sülle ja ütleb, et küll laps talle kdou valmistab. Kõik lõppes südamerahuga.
Kauka jumal #1 Kauka jumal #2 Kauka jumal #3 Kauka jumal #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Põhjalik kokkuvõte ,,Kauka jumalast''. On kasutatud lühendeid, loodan, et saate aru. Igast osast on tehtud kokkuvõte.

Sarnased õppematerjalid

Kauka jumal-August Kitzberg
12
docx

"Kauka jumal" August Kitzberg

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Kitzberg TEOSE PEALKIRI: Kauka Jumal TEOSE ŽANR: Realistlik külaproosa ILMUMISAASTA:1912 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Kitzberg sündis Mulgimaal 1855 aastal ja suri Tartus 1927 aastal. Kasvas ta siis üles Karksi vallas olles tihedalt seotud kooliõpetaja perekonnaga. Ta on töödanud mitmes vallas ametnikuna kuid pidi tööst loobuma venestusreformi tõttu

Kirjandus
August Kitzbergi essee- Libahunt- ja- Kauka jumal-
3
doc

August Kitzbergi essee ,,Libahunt,, ja ,,Kauka jumal,,

Isade kinnisideed viivad kurbade tagajärgedeni August Kitzberg on tuntud kirjanik, kelle sulest on ilmunud kaks näidendit, "Libahunt" ja "Kauka jumal", millest juttu tuleb. Palju on räägitud sellest, et kunagi valisid taluperemehed ise oma poegadele ja tütardele kosilasi. Enamasti tabas kurvem saatus tütreid, kes läksidki armastuseta mehele, kuid ka oli poegi, kes vanematele vastu hakata ei suutnud.Kitzberg on mõlemas näidendis kasutanud peateemana just antud probleemi. "Libahunt" räägib Tammarude perest, kuhu kuulusid peremees, perenaine, vanaema, poeg Margus ja kasutütar Mari

Kirjandus
Raha inimene ja inimsuhted
2
doc

"Raha inimene ja inimsuhted"

,,Raha inimene ja inimsuhted" Maailmas on väga erinevad inimesed, mõned on vaesemad ja mõned rikkamad. Vaesemad ihkavad sellist elu, kus neil on palju raha, kuid päris tihti pole see võimalik. Öeldakse, et raha valitseb inimese mõtteid. Kitzbergi näidend ,,Kauka Jumal" jutustabki just sellest kuidas peategelane Mogri Märt oli väga ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles veidi vaesemaid halvasti ning kui andis raha laenuks, siis nõudis poole rohkem tagasi. See käitumine oli teiste suhtes ebaõiglane, et Mogri Märt nõnda raha röövis. Üks oli Masa Ants, kes oli pikka aega Mogri Märdile võlgu. Sellest said ka teised aru, kuid teadsid, et ei tasu vastu hakata, kuna talle ei läinud teised eriti korda. Leena oli väga töökas, kuid vaene

Kirjandus
Teatriretsensioon-Kauka jumal- Kuressaare Linnateater
2
doc

Teatriretsensioon "Kauka jumal" (Kuressaare Linnateater)

(nimi) (klass) Retsensioon Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi ,,Kauka jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts (Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas

Kirjandus
August kitzberg
16
doc

August kitzberg

KIRJANDUSLIK TEGEVUS Kitzbergi kirjanduslik tegevus algas 1870-ndatel aastatel vähenõudliku tõlketööde ja külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Intensiivsemat loomingulist tegevust alustas 80-ndate aastate teisest poolest, kui tekkisid kutselised teatrid, siis sai temast kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid (tragöödia "Libahunt" 1912, ka filmitud; draama "Kauka jumal" 1915). Valmisid romantiline ajalooline jutustus "Maimu", rida külajutte ja näidendid. Nendes ilmnes autori võime tõepäraselt kujutada Mulgimaa külaelust nähtud inimtüüpe ja olusuhteid, samuti tema tähelepanu varandusliku ebavõrdsuse probleemile. Ta oli Eesti draamakirjanduse üks rajajaid. Realistina näitas Kitzberg hallparunite ülbust ja kehvade inimeste kõrvalesurutust, kuid autori üldine

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
15
doc

11. klassi kirjanduse eksam

Sündis Pärnumaal, õppis Niitsalu vallakoolis. Töötas valla- ja kohtukirjutajana, raamatupidajana ja ,,Postimehes" ärijuhina. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak). ,,Kauka Jumal" - Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu. I vaatus : Mogri Märt vaatab inimesi raha järgi, suhtlemine pereliikmetega on tõre, tundub nagu ta ei hooliks perest, peab end ülemuseks. Märt on ihne ja raha määrab kõik. II vaatus : Kellel on palju raha see on nagu jumal

Kirjandus
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula libretto - "Carmen" Prosper Merimee ,( muusikale ümber kohandatud) dramatiseering - "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas IV Lüroeepika eepos - "Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald poeem - " Talgud Lööne soos" Debora Vaarandi värssromaan - Aleksandr Puskin " Jevgeni Onegin" valm - Jakob Tamm " Luik , haug ja vähk"

Kirjandus
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola
3
doc

Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola

Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint ­ vana talunik Anne ­ tema naine Maie ­ tema tütar Jüts ­ tema poeg Erastu Enn ­ Maie kosilane Männiku Märt ­ noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu ­ vallavalitsuse kasak Altoja Hans ­ Maie kosilane Viiraku Viidu ­ Maie kosilane ESIMENE VAATUS 1. Enn avaldab Maiele armastust, kuid neiu tõrjub ta eemale. Kuid Enn ei jäta Maiet rahule ja üritab teda ikka veenda oma armastuses ja headuses. Ennu miinuseks on aga see, et tal puudub pöial, mille Enn puid raiudes õnnetuse kombel otsast oli raiund. See puuduv pöial aga muudab Ennu Maie silmis täielikuks tühjuseks ja Maie keeldub Ennuga isegi sõpradeks jäämisest. 2. Enn jääb üksi mõtlema, kuidas Maie võis talle midagi sellist öelda. Enn on nii raevunud et mõtleb plaani, kuidas saada Maie endale. Siis näeb ta aga aknast Männiku Märti Maiega tulemas ja peidab ennast parsile. 3. Maie ja Mä

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun