Kunst antiikaeg, gootika, renesanss, barokk, juugend, moodne kunst (0)

Kunsti Ajalugu
Riiko Kojoni EP-14
Kreeka arhitektuur
Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse - linnade akropolidele astmeliselt tõusvatele alustele. Enimlevinud ehitusmaterjaliks oli marmor . Kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Templite mõõdud , üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas.Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus . Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala-  frontoon , mis kaunistati skulptuuride  ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse  friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega.
Kreeka Skulptuur
Arhailine kreeka skulptuur näeb välja kohmakas ja liikumatu. Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus.Nagu Egiptuseski tehti  Kreekas  kujud algselt nn. egiptuse poosis ,  kus keharaskus toetab mõlemale jalale, aga üks on teisest eespool . Kergelt rusikas käed on surutud külgedele ja pea  suunatud otse ette. Kuju on eestvaates täiesti sümmeetriline .
​Arhailise perioodi mehekuju nimetatakse Kuroseks. Enamus arhailise perioodi skulptuuridest olid valminud hauatähisteks, kuid osad võivad kujutada ka mõnda jumalat.
Klassikaline
"Kritiose poiss" tähistab kreeka skulptuuri üleminekut arhailiselt klassikalisele perioodile. Arhailise perioodi jäigalt astuv  mehekuju  on asendunud vabalt seisva figuuriga. 
Loomulikkuse edasiandmiseks toetub keharaskus ühele jalale jättes teise vabalt kõrvale.Sellise asendi nimi on kontrapost.Nüüd ei asu ka õlad ja puusad  enam samal joonel , sest paindesse viidud selgroog nihutab nõjajala poolse puusa allapoole ja sellepoolse õla ülespoole. 
Hellenism
Nägu on kujutatud rahulikuna, pöörduv keha pandi kujutatav väändunud poosi ja teda katvad kangad lendlema.
Maalikunst
Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja, see on mustafiguuriline stiil.
Punasefiguuriline stiil
Figuurid jäeti värvimata, mustaga kaeti nende taha jääv taust. Nüüd oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju ja paremini edasi anda figuuride liikumist . Kogu pilt muutus ruumilisemaks ja loomulikumaks .
Vana- Rooma arhitektuur
Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist.
Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele .
Kaared laoti akende ja uste kohale.
Silindevõlv
Ristvõlv
Amfiteater
Amfiteatris on pingiread astmetena ülespoole tõustes. Siin toimusid etendused
Termid
Termid olid avalikud saunad, kus käisid mehed.
Triumfikaar
Võidukaared püstitati kuulsate väejuhtide auks ja  kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega.
Akvedukt
Vesi transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid ehk aktvedukti.
Sild mis varustab suurlinnu veega.
Rooma skulptuur
Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid .
Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid.
Relieef sambal
Portreeskulptuur
UNESCO - Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon
mille eesmärk on aidata kaasa rahu ja julgeoleku tagamisele maailmas, edendades rahvusvahelist koostööd hariduse, kultuuri, teaduse, IKT ja meedia vallas. Paljud UNESCO teemad on valdkondadevahelised ja -ülesed. Eesti ühines UNESCOga 14. oktoobril 1991.
Keskaja kunst .
Gooti stiil. Arhitektuur
Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga, kuid need erinesid oma välisilmelt tugevalt romaani kirikust. Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete.
Uue ehitusviisi tõttu oli võimalik ehitada uued pühakojad hästi kõrged. Kõrgust võimendasid veelgi saledad tornid läänefassaadil ja kitsas haritorn nelitise kohal ning väikesed ehistornikesed, mis katsid mõnikord kirikut lausa metsana.
Gooti kirikut iseloomustabki kõige enam tema üksikosade ja terviku pürgimine kõrgusesse.
Roosaken Neliksiir Nelik - ja kuuiksiir
Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraažidega kaunistatud roosaken.
Gooti stiili põhitunnuseks oli teravkaar . See tähendab, et ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud . (teravkaar pildil)
Gooti stiil Eestis
Keskaeg Eestis kestis 13-16.saj. Aega enne seda loetakse muinasajaks. Keskaegne Eesti oli jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkonna , Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Selline killustatus soodustas mitme erineva stiili kujunemist.13.saj. keskpaigani esines kirikutes romaani stiili tunnuseid, kuid edaspidi sai valdavaks gooti stiil.Muidugi ei ole Eesti gooti kirikud nii uhked kui Prantsusmaal. Nendes pae- või põllukivist ehitatud kirikutes ei läinud tarvis tugikaari, ka olid nad tagasihoidlikult kaunistatud.Kirikuid ehitati tol ajal ka Eestis palju nagu mujal Euroopas, sest ristiusu abil loodeti rahvast kuulekusele allutada.
Niguliste kirik
Renesanss
Leonardo da Vinci loomingu olemuseks peetakse inimese keha kui hinge saadiku liikumise tabamist. Vinci on rõhutanud, et hea kunstnik oskab maalida kahte asja: inimest ja seda, kuidas ta mõtted liiguvad. Esimene on lihtne, teine keeruline - seda tuleb väljendada näoilme ja sestidega.
" Daam hermeliiniga"
Lisaks keha asendi, sestide, silmavaate kõnekusele võib aimata Leonardo da Vinci tegelaste mõttekäiku ka naeratuse põhjal. Maaliga " Mona Lisa" (" Gioconda ") rajas Leonardo da Vinci portreemaalis uue suuna, pannes pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele, leides, et just naeratus võimaldab väljendada inimese varjatud siseelu . Pildil puudub väline tegevus, valitsev on mõtte liikumine. Mona Lisa naeratus on seotud ootepinevil pilguga - naeratus mõjub külgetõmbavalt, külm pilk eemaletõrjuvalt. Seepärast pole me kindlad, mis meeleolus on Leonardo da Vinci tegelane.
Raffaello Santi (1483 - 1520), keda me tunneme Raffaeli nime all, sündis väikeses Urbino linnakeses. Esimese kunstihariduse sai ta oma isalt, kes töötas hertsogi juures kunstnikuna.
Kuidas peegeldub võimu maagia kunstis ja millised võimu peegeldused toob esile Michelangelo ?
Michelangelol puudus huvi maastiku vastu, tema ainuke väljendusvorm oli inimfiguur . Kolossaalne marmorist Taaveti figuur on 5,5 m kõrge. Michelangelo näitab Taaveti noore ja atleetlikuna, moraalselt tugeva kangelasena, kes ei karda võidelda hiiglasliku Koljatiga. Taaveti otsus iisraellasi vilistite hõimude eest kaitsta on vankumatu.
Barokk
Kadrioru loss
Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.
Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles ’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, kerkis karge Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel.
Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel asus siin Eesti Vabariigi riigipea residents. Sel ajal valmisid juurdeehitised – banketisaal, talveaed; paljud ruumid said uue kujunduse.
2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu.
Teema impressionism ja postimpressionism
Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind.
Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale visandlik.
Ka visati värvikarbist must värv üldse välja, sest leiti, et vari ei ole kunagi must ega hall, vaid selle värvus sõltub sellest, mis värvi päikesevalgus parasjagu on. Nii said ka varjud värviliseks.
Värvuste segamiseks kasutati ka rohkem valget, kui seda varem oli tehtud.
Kõik see kokku tegi maalid heledaks ja valgusküllaseks.
Ei olnud oluline ka traditsiooniline kompositsioon pildis.
Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis ka juhtuda, et inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu poleks maalile ära mahtunud.
Juugend

Antonio Gaudi (1852-1926)

Antoni Plàcid Guillem Gaudí i Cornet oli katalaani arhitekt ja Kataloonia modernismi tähtsaim esindaja. Teda peetakse juugendstiili ja orgaanilise arhitektuuri esindajaks, kes arendas välja omapärase sürrealismi kalduva arhitektuurilise vormikeele. Ta töötas peamiselt oma kodulinnas Barcelonas, kus asuvad tema tuntuimad tööd, Güelli park ja Sagrada Família kirik.

Gaudí oli pühendunud katoliiklane ja katalaani natsionalist.

7. juunil 1926 jäi Gaudí trammi alla. Kuna keegi teda ära ei tundnud ja ta oli vaese inimese moodi riides, viidi ta vaestehaiglasse, kus ta 3 päeva pärast suri. Ta maeti Sagrada Família kirikusse.

Tuntumate Gaudí projekteeritud hoonete hulka kuuluvad ka Casa Vicens (1884–1885), Casa Calvet (1899– 1904 ), Casa Batlló (1905–1907) ja Casa Milà (tuntud kui La Pedrera; 1905–1907) Barcelonas.

20 ja 21 saj. Moodne kunst

Abstraktsionism - esemetu kunst.

Kogu pika ajaloo vältel on kunstnikud püüdnud jäljendada nähtavat maailma. Postimpressionistide loominguga hakkas aga looduse otsene kujutamine tagaplaanile jääma . Kui kubistide ja futuristide maalidel on veel olemas nõrk side reaalse maailmaga , siis abstraktsionistide piltidel on see täiesti kadunud.
Abstraktne kunst ei püüagi kujutada midagi meid ümbritsevas maailmas olemasolevat , vaid on täiesti omaette nähtus. Võib õelda, et see on kunst kunsti pärast.
Mis on siis sellistel piltidel ja mida nad kujutavad ?
Teose loomiseks on kasutatud jooni, punkte, pindu ja värve. Neid omavahel kombineerides on saavutatud väga põnevaid tulemusi.
Kuigi abstraktsed pildid võivad võhiklikule vaatajale sageli tunduda nagu mustrilehed või lapselikud värviplätserdused, püütakse siiski nende teostega alati edasi anda mingit sügavamat mõtet.
Abstraktset kunsti hakati erinevatel maadel viljelema juba 1910 .aastatel, kogudes järjest populaarsust. Eriti trendikaks muutus see kunstivool aga pärast Teist maailmasõda New Yorgis kuhu olid kogunenud maapakku paljud Euroopa kunstnikud.
Edaspidi arenes abstraktsionism põhililselt kolmes suunas.
Esimene suund e. ekspressiivne abstraktsionism sai alguse Kandinskyst. Seda suunda iseloomustab fantaasiaküllus ja kaunid värvid. Mõnikord võib leida vihjeid tegelikkusele
Teine suund e. geomeetriline abstraktsionism sai alguse Malevitši ja Mondriani loomingust, kus pearõhk on asetatud geomeetriliste kujundite kasutamisele ja maali läbimõeldud kompositsioonile.
Kolmas e. äärmuslik suund tekkis USA-s peale II maailmasõda. Siis loobuti täiesti teadlikust teose ülesehitusest. Pildi moodustavad ebamäärased värvilaigud, mis on sageli paksult pildipinnal, jõulised pintslitõmbed, värvinired. Tuntuim esindaja on Jackson Pollock.
Sürrealism

Sürrealism. 20. saj. algus, 1924-1945

Kuigi sürrealistlikul maalikunstil oli mitmeid erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist.
Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende maalide pinda katavad kujundid ja sümbolid .

POPkunst. 50. aastate lõpp - 60. algus.

Andy Warholi "Supipurgid"
Sõjajärgne abstraktsionism oli hästi kanda kinnitanud ja figuratiivsed elemendid kunstist välja tõrjunud. Seda suunda hakati süüdistama täielikus sideme puudumises loodusega ja tegeliku eluga. Sõjajärgset abstraktsionismi peeti tegelikust elust mitte midagi teadva kõrgklassi meelelahutuseks.
50.aastate lõpus üheaegselt nii Ameerikas kui Inglismaal esile kerkinud populaarne ehk popkunst tõi figuratiivsed elemendid aga tagasi ja muutis kunsti rahvale arusaadavaks.
Uus kunstisuund muutus ülimalt populaarseks, sest selle mõistmiseks polnud tarvis erilisi teadmisi või kunstialast ettevalmistust.

Op-kunst 1950-60. aastad

Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960.aastatel u (ingl.k.optical art)
Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal.
Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav.

Victor Vasarely (1906-1997)

Op-kunsti tähtsaim esindaja on Victor Vasarely, kes hakkas 1930.aastatel nägemistaju olemust uurima . Vastandlike või harmooniliste värvide mõju silmale olid varem uurinud ka impressionistid, puäntillistid ehitasid kogu maali sellele üles.