Valgustusajastu (1)

Valgustusajastu

Täpset definitsiooni valgustuse kohta olemas ei ole, selles suhtes sarnaneb ta mõistetega „armastus”, „ kunst ”, „kultuur”. Üks parimaid sõnastusi valgustuse olemusest pärineb Saksa filosoof Immanuel Kantilt – valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Inimese täiskasvanuks saamine, vabanemine teadmatuse ja eksituse alaealisusest.
Enamik valgustajaid elas ja valgustusfilosoofia kujunes välja 18. sajandil. Seetõttu on 18. sajandit tihti nimetatud ka valgustussajandiks.
Keskaja lõpul humanistliku liikumisega alanud ja reformatsiooniga jätkunud protsess avardas inimeste maailmapilti. Tehnika areng tõi kaasa uusi teadmisi valdkondades, mis seni olid kättesaamatud. Vana korda ja ideoloogiat vaadati kui mõistusevastast.
Võitluses vana religioosse ideoloogia, vana korra ja vana mõtlemisviisi vastu kasutasid valgustajad loodus- ja täppisteadusi. Mikroskoop ja teleskoop andsid alguse loodusteaduste arengule 17.sajandil. Loodi heliotsentriline (helios-päike; ehk planeedid tiirlevad ümber päikese) maailmapilt , mille vastu sõdis katoliku kirik . Tehti kindlaks ja kinnitati praktikas, et kehaline maailm allub teatud seadustele , mida on võimalik võrrandites ehk matemaatiliselt väljendada.
Giordano Bruno väitis, et universumil polegi keskust ja päike on vaid üks paljudest tähtedest.
Galileo Galilei (1564-1642) mõisteti süüdi samade vaadete eest. Kohtus ütles Galileo inkvisitsiooni sunnil oma vaadetest lahti 1633. aastal lahti.
Katoliku kirik ütles, et on arusaamatu, kuidas maa tiirleb ümber suvalise tulekera. Hakati uskuma vaatluse ja katsete läbi saadud ehk empiirilisi teadmisi. Kasvas usk inimese võimesse maailma ümber korraldada ja seda paremaks teha. Pandi tähele looduse seaduspärasusi.
Mittekatoliiklaste seas levis 17/18 sajandil seisukoht, et jumal on küll maailma loonud, aga ei sega end enam pärast loomist maailam asjadesse. Seetõttu olevat asjatu jumalat paluda ja temalt pääsemist oodata. Inimene peab ise tegutsema.
Sellised seisukohad valmistasid ette nö valgustusajastut. Esialgu levis uus mõtteviis linnades ja valitsevates kihtides. Valgustajad püüdsid rahvast arendada kõiksugu nähtusi lahti seletades ja ebausust võõrutades.
Mõiste “valgustusajastu” käis välja I. Kant selle ajastu lõpul.
Nii ilmalikud kui ka kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut. Vaatamata sellele need levisid kiiresti. Tegelemine loodusteaduste ja ühiskonna probleemidega muutusid auasjaks. Koosolekuid peeti eri kohvikutes , kuhu politsei ei ulatunud. Tähtis roll oli ka lugemisringidel, kus kirjandust anti käest kätte. Inglismaal levisid valgustusideed ajakirjanduse kaudu.
Filosoofia ja kirjandus olid valgustuse peamisteks kandjateks:

ratsionalism – teooria, mis väidab, et tõsiste teadmiste aluseks on inimmõistus ja loogika .

aegunud teoloogilisi seisukohti lükkasid valgustajad ümber, kasutades täppis- ja loodusteaduste argumente.
Selle vastu ütles katoliku kirik, et teadus tõestab sedasama , mida katoliku kirik juba teab, või et teadus on poolel teel tõeni, katoliku kirik juba teab tõde.

valgustusideoloogiat iseloomustas nö uus humanism . Esiplaanile seati inimene. Sellega vastandati inimene jumalale .

valdav osa valgustajaid astus välja eraomaduse kaitseks. Püüti kaitsta talupoega ja kaotada pärisorjus.
VALGUSTIS INGLISMAAL
Valgustusajastu sünnikoht on Inglismaa, kuna see oli tolle aja demokraatlikuim maa, kus kehtis sõna- ja trükivabadus. Kui varasemal ajal lähtuti Aristotelesest, siis nüüd asuti ise katsetama. Lisaks Inglismaale ka Holland – maa, kus on alati hinnatud vabadust.
Thomas Hobbes (1588- 1679 )– kõik inimesed on võrdsed. Valitseda on neid vaja vaid seetõttu, et nad on individualistid. Õige kuningavõim on absolutism . Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest oli sunnitud Inglise revolutsiooni ja parlamendi võimu ajal olema paguluses .
John Locke (1632-1704)– täieliku parlamentarismi ja usuvabaduse pooldaja . Pooldas nn loomuõigust – riigi tekkides loobusid inimesed osadest oma vabadustest ja õigustest riigi kasuks. Sellest tuleneb, et riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest. Pooldas rahva õigust hakata võimule vastu, kuid taunis vägivalla kasutamist. Seda võis teha vaid äärmisel juhul väga vale ja halva võimu vastu.

VALGUSTUS PRANTSUSMAAL

Üle kogu Euroopa levisid valgustuse ideed Prantsusmaa kaudu, kuna prantsuse haritlased suundusid Inglismaale, tutvusid uute ideedega ja levitasid neid, lisades neile pisut värvi. Prantsuse mõtlejad populariseerisid ka Inglise valitsusvormi.

Rene Descartes (loe: dekaart) (1596- 1650 )
– oli ratsionalismi rajaja. Temalt pärineb lause “mõtlen, järelikult olen olemas”. Descartes rõhutas vajadust kahelda usutõdedes ja selles, kas olemasolev kord ja süsteem vastab ikka inimeste vajadusele ja mõistusele.
Charles Montesquieu (1689- 1755 )– Sündis Bordeaux lähedal mantliaadli perekonnas. Sai hea hariduse, milles oli kesksel kohal antiikajalugu ja kirjandus. Pärast kohaliku kolledži lõpetamist süvenes ta eriti õigusteadusesse, 27. aastaselt sai ta Bordeau` parlamendipresidendiks. See oli auväärne amet, mis jättis piisavalt aega ka teadusega tegelemiseks . Kümme aastat hiljem siirdus ta reisile mööda Euroopat. Tundis huvi külastatavate maade ühiskondlike suhete ja poliitilise elu vastu. 1728 valiti ta Prantsuse Akadeemia liikmeks.
Sai tuntuks raamatuga „Pärsia kirjad” 1721. aastal. Tegemist on satiiriga Prantsuse absolutismi ja ühiskondliku elu pihta. Teoses jutustavad kaks Prantsusmaad külastavat pärslast.
1734 . aastal avaldas ta raamatu „Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest”. Läbi Antiik- Rooma olude analüüsimise kritiseeris autor Prantsusmaa olusid.
1748 . aastal ilmus peateos „Seaduste vaim”, 31 raamatust koosnev arutlus. See raamat tõlgiti paljudesse keeltesse ja avaldas suurt mõju kodanlikule riigiteooriale ja hiljem ka paljude maade riigikorrale. Raamatus analüüsib Montesquieu kolme peamist valitsusvormi, milleks on despootia, monarhia ja vabariik. Despootia on monarhi piiramata võim. Sellises ühiskonnas on liikumapanev jõud hirm. Vabariiki hindab ta kõrgelt, kuid arvab , et kaasajal on see võimatu. Vabariik sobib ainult väikestele territooriumitele. Ideaalseks riigikorraks loeb ta konstitutsioonilist monarhiat , eeskujuks siinjuures Inglismaa.
Kõikjal Euroopas tuli lahutada täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Temalt pärineb tänapäevane võimude lahususe põhimõte.
M-lt pärineb ka teooria, mille järgi ühiskond sõltub geograafilistest pinnavormidest. See tähendas jumala teovõime eitamist.
Kesksel kohal M-u teoorias on ka kodanike vabaduste kaitse garanteerimine. Sellega on teda peetud ka kodanliku liberalismi isaks. Usu suhtes oli ükskõikne, kuid arvab, et teaduslik maailmavaade on igal juhul kasulikum. Arvab, et kohati on usudogmade järgimine kahjulik.
Voltaire (1694-1778) – Tegelik nimi oli Francois Marie Arouet. Sündis notari pojana . Käis jesuiitide koolis. Hiljem väitis Voltaire ise, et seal õppis ta vaid ladina keelt ja rumalusi, tegelikult sai ta siiski hea klassikalise humanitaarhariduse. 12 aastasena äratas täehelepanu luuletajana, teda peeti imelapseks. Pärast kooli pani isa ta õppima juurat, kuid tõrges poeg jättis kooli pooleni. Töötegemine teda ei huvitanud, sest leidus piisavalt sõpru, kes olid valmis teda üleval pidama . Samas ei olnud ta eluviisidelt väga lõtv. Voltaire ei tarvitanud palju alkoholi, kuid jõi suurtes kogustes kohvi.
Ta oli kogu valgustusajastu keskne kuju, seda nii Prantsusmaal kui kogu Euroopas. Tema teoste põhisisuks oli terav ühiskonnakriitika ja satiir . 1717. aastal oli ta 11 kuud Bastilles, sest solvas regent Orleans`i Philippe . Regent püüdis mässulist kirjameest ära osta, millest too keeldus. Bastille `s oli ta veel ka 1726 . aastal, 1727 sõitis ta Inglismaale. Inglismaal viibimine oli oluline eluetapp Voltaire kujunemisel valgustajaks. Tagasi Prantsusmaal elas ta aastaid (16. a) oma armukese madam Emilie du Chatelet` juures Cirey lossis. See daam oli väga tarkuselembene. Kahe targa inimese vahel oli ka tülisid ja erimeelsusi.
Tänu madam Pompadouri soosingule valiti Voltaire 1746. aastal Prantsuse Akadeemia liikmeks. Selleks salgas ta maha mõned oma teosed ja kirjutas ülistavalt jesuiitidest. Varsti tuli aga õukonnast põgeneda. Seejärel viibis Voltaire Preisi Friedrich II juures. Ta valiti ka Preisi Teaduste Akadeemia presidendiks. Varsti läks ta tülli ka Preisi kuningaga, kes oli siiski „ainult väiklane preislane”. Elu viimased aastad viibis ta Šveitsi ligidal lossis, kust oli võimalik kiiresti vabasse naaberriiki põgeneda. Looming on 20 000 lk. Suri Pariisis vähki. Vaimulikud keeldusid teda kui kiriku vaenlast matma pühitsetud mulda.
Ta ei uskunud demokraatiasse. Ta arvas , et kui harimata rahvahulk hakkab tegutsema, kukub kõik. Tema ideaaliks oli valgustatud absolutism – piiramatu võimuga valgustatud monarh , kes lähtub rahva vajadustestja arutab küsimused läbi filosoofidega. Ühiskonnas pidi olema vabadus ja eraomand . Talle meeldis Inglismaa riigikord , aga oli arvamusel, et Prantsusmaale see ei sobi. Lähtus tollel ajal populaarsest loodusõiguse teooriast, mille järgi peavad inimese tegutsemise aluseks olema loodsseadused. Ühiskonna ümberkorraldumise alust nägi ta ülevalt poolt läbi viidavates reformides.
Preisi Friedrich Suurt ja Katariina II pidas ta ideaalseteks valitsejateks. Kesksel kohal oli võitlus katoliku kirikuga . Ta tõi palju näiteid katoliku kiriku kuritegudest. Põhiidee oli inimmõistuse vabastamine. Ta ei astunud vastu usule, vaid kiriku diktaadile, sest ta ütles: „Kui jumalat ei oleks olemas, tuleks ta välja mõelda”.
J. J. Rousseau ( 1712 -1778)– Sündis Genfis, kuigi rahvuselt prantslane . 10. aastaselt jäi ta orvuks. 13. aastasena anti õpipoisiks, kelle juurest põgenes 16. aastasena. Rändas mööda Euroopat ja sattus haritud proua Warens`i juurde. Oli seal alguses sõbra, hiljem armukesena. Tänu nimetatud daamile sai korraliku hariduse. Õppis muusikakoolis, aga ka astronoomiat, keemiat, botaanikat ja ladina keelt, ajalugu ning geograafiat.
1742 . aastal saabus vaese aga harituna Pariisi, teenis elatist muusikuna . Püüdis raha teenida ka maletajana. Daamide abiga sai diplomaadikoha veneetsias, mis lõppes varsti erimeelsuste tõttu.
Tutvus harimatu ja lihtsa pesunaisega. Naise harimatu ja lihtne perekond oli Rousseaule koormaks, ometigi väitis ta olevat leidnud läbi selle pesunaise oma õnne.
Ühiskondlike probleemide üle arutlejana äratas tähelepanu 1750. aastal esseega „Arutlus teadustest ja kunstidest ”. Selles arvas autor, et teaduste ja kunstide areng ei ole põhjustanud kommete ja ühiskonna paranemist.
Rousseau seadis kahtluse alla valgustusajastu arusaama, et teaduse ja kunsti areng toob kaasa inimese muutumise paremaks. Ta ülistas eelajaloolist aega, kus puudus eraomadus. Inimene ise on loomult hea, aga kultuur on ta aja jooksul ära rikkunud. Tuleb tagasi pöörduda loodusesse . Siinkohal oponeeris talle Voltaire, kes ütles, et inimene on loomult metslane ja ainult kasvatus ning kultuur võib teda paremaks muuta. Samas sai Rousseau suurepäraselt aru, et loodusesse tagasi pöörduda ei saa nagu ei saa tagasi pöörduda ka lapsepõlve.
Ta pooldas vabariiki, kuid mitte parlamentaarset demokraatiat. Arvas, et võim lähtub rahvast.
Ta pooldas võimu koondumist ühtedesse kätesse, et takistada teisitimõtlejaid ja viia ellu rahva tahet. Oli Prantsuse revolutsiooni ja kommunistlike ideede eelkäija. Ei idealiseeri eraomandit. Pooldab võrdsust.
Entsoklüpedistid
1751. aastal alustas ilmumist „Entsoklüpeedia”. Sinna püüti kokku koguda inimeste teadmisi igalt elualalt. Käsitleti neid teadmisi valgustuspõhimõtetest lähtuvalt ja andis seega hävitava hinnangu feodaal -absolutistliku korra poliitilistele, õiguslikele ja religioosetele institutsioonidele.
Denis Diderot (1713- 1784 ) oli entsüklopeedia väljaandja. Sündis noasepa pojana Ida-Prantsusmaal. Isa pani poja jesuiitide kolledžisse soovides teha temast vaimulikku. Diderot siiski loobus vaimulikutööst ja teenis elatist õpetamise ja tõlkimisega, õppides samal ajal keeli ja loodusteadusi.
Vaatamata peatsele kirjastuskeelule, suutis Diderot töö lõpule viia.
Tolleaegne teadlane ja mõtleja tegeles korraga kõikvõimalike teadusaladega. Sellist interdistsiplinaarsust võimaldas tolleaegse teaduse ja filosoofia suhteliselt üldistav tase. Tänapäevast spetsialiseerumist ühele alale sellel ajal veel ei esinenud.
Lõpu leidsid nõiaprotsessid. Piinamine muutus taunitavaks, seadused täpsustusid. Senisest enam tähelepanu hakati osutama talurahva harimisele. Valmistati ette seisuste vahede kaotamist ja valitsemise demokraatlikuks muutmist .