Franz Kafka elulugu ja metamorfoos (0)

Kafkast
Franz Kafka sündis 3. juulil 1883 ning suri 3. juunil 1924. Kafka teosed ei saanud suuremat tähelepanu, kuid pärast surma avaldas tema sõber Max Brod lõpetamata teosed ,,Loss’’, ,,Protsess’’ ja ,,Ameerika’’, mis Kafka oli käskinud Maxil hävitada. Seejärel sattusid ta teosed kriitikute, kunstnike, filosoofide ning teiste kirjanike huviorbiiti.
Oma teostes kirjeldab Kafka isolatsiooni ühiskonnas, bürokraatlikku võimutsemist, ärevust, süütunnet ning absurdseid olukordi . Albert Camus väidab oma essees ,,Sisyphose legend’’, kus ta käsitleb absurdsust lootusetu kirena, et Kafka põrub absurdse kirjanukuna, kuna säilitas oma teostes siiski lootuse . Iseäraliku kirjutamisega paistavad enim silma tema eelnevalt mainitud romaanid ,,Protsess’’, ,,Loss’’ja ,,Ameerika’’ ning novell ,, Metamorfoos ’’.
Emal Julie (Löwy) Kafkal ja isal Hermann Kafkal sündis kolm poega : Franz, Georg, Heinrich ning kolm tütart: Gabriele, Valerie ja Ottilie. Franz oli vanim. Ta vennad surid imikuna ning õed holokaustis. Hermann Kafka oli poja sõnade järgi tõeline Kafka nii iseloomult, füüsiselt kui vaimus , Stanley Corngoldi poolt aga kui suur, isekas ja käskiv ärimees. Franz väljendas oma keerulist suhet isaga rohkem kui 100-leheküljelise kirjaga isale , mida ta enne isa surma avaldada ei julgenud . Isa türannia on suuresti kujundanud kannatuste väljendust Kafka teostes.
1889-1893 käis Kafka saksa poiste algkoolis. Tema juudi haridus lõppes 13-aastaselt Bar Mitzvaga. Edasi käis ta 8 aastat riiklikus gümnaasiumis ning lõpetas selle 1901. Keskkoolis omandas ta sotsialistlikud vaated ja kandis rinnas punast nelki, demonstreerides sellega oma poliitilisi vaateid. Prahas läks Franz edasi Karli ülikooli, kus alustas keemia õpinguid, mille vahetas 2 nädalat hiljem juura vastu. Ülikoolis kohtas ta oma eluaegset head sõpra Max Brodi, kellest sai ka tema raamatute toimetaja .
Kafka pidas Fjodor Dostojevskit, Nikolai Gogolit, Heinrich von Kleisti, Flauberti ja Franz Grillparzerit oma tõelisteks verevendadeks ning oli huvitatud Goethe ja Tšehhi kirjanike teostest. 18. juulil 1906 lõpetas Kafka ülikooli doktorikraadiga ning hakkas tööle kriminaal- ja tsiviilkohtu nõustajana. Pärast seda töötas ta aasta kindlustusfirmas, kust ta lahkus, sest ei leidnud töö kõrvalt piisavalt aega kirjutamiseks. Edasi liikus ta kindlustusinstituuti, kus hakkas tegelema tööõnnetustega. Kafka sealse ülemuse sõnul peetakse teda ehituskiivri leiutajaks.
Hilisemail aastail ei olnud Kafka tuberkuloosi tõttu võimeline tööd jätkama. Isa pilkas teda, kuna poja töö tõi sisse ainult nii palju, kui piisas arvete maksmiseks. Samuti panustas Kafka ka oma õemehe firmasse, kuni sellest tüdines.
1908. aastal avaldas Kafka Brodi veenmisel 8 lugu kirjandusajakirjas ,,Hyperion’’. 1911. aastal tekkis tal huvi judaismi vastu. Ta käis jidiši teatris, huvitus kirjandusest ning hakkas taimetoitlaseks. 1912.a 22. septembril kirjutas ta lühijutu ,,Otsus’’, pühendades selle Felice Bauerile. Jutt ilmus samal aastal Leipzigis. Teost peetakse tema närvivapustuse looks . Kafka ise aga pidas seda keha ja vaimu täielikuks avanemiseks. Samal aastal kirjutas ta ka ,,Metamorfoosi’’, mis avaldati kolm aastat hiljem Leipzigis. Kafka alustas ka ,,Ameerika’’ kirjutamist, mille pealkirjaks oli alguses ,,Kadunud mees’’. Kui Brod pärast sõbra surma tema teosed avaldas, muutis ta raamatu pealkirja. Märkimisväärsed olid ka 1914.a kirjutatud ,,Karistuskoloonia’’ ja 1917.a ,,Maa-arst’’.
1915. aastal ei pidanud Kafka osalema I maailmasõjas, kuna tema tööd peeti riigile vajalikuks. Hiljem ei saanud ta teenistusse tuberkoloosi tõttu, mis diagnoositi 1917.a. Ülejäänud elu jooksul veetis ta pikki perioode sanatooriumides.
1917 kolis ta õe Ottilie ja tema abikaasa Karl Hermanni tallu , kus tegeles kirjutamisega. Seda aega kirjeldas ta oma elu parimana, kuna tal ei olnud kohustusi.
Kafka ei abiellunud kunagi, kuid oli kolm korda kihlatud. Brod kirjeldas Kafkat kui seksuaalselt piinatud inimest, mis peegeldub tema suhetest naistega. 1914.a tutvus Kafka Felice Baueriga, kellega kihlus kaks korda. Esimene tühistati kahe nädala pärast, teine 1917.aastal tuberkuloosi tõttu. Nad suhtlesid enamjaolt kirjade kaudu ning kohtusid harva. Felice kirjad pole säilinud, kuid Kafka omad avaldati pealkirja all ,,Kirjad Felicele’’. 1920.a paiku oli ta kihlatud Julie Wohryzeki, vaese ning harimatu hotelliteenijaga. Otsustati abielluda , üüriti korter , kuid pulmi ei toimunud. Kafka ,,Kiri isale’’ valmis samal ajal. Isa ei toetanud poja kihlust naisega sionistliku usu tõttu.
1920.a algas kirjaniku suhe Milena Jesenskaga, mis päädis teosega ,,Kirjad Milenale’’. Olles puhkusel Läänemere ääres, kohtus Kafka Dora Diamantiga, kellest sai tema armuke ning elukaaslane. Koos põletasid nad suure osa Kafka teostest. 1924 naases ta Berliinist Prahasse, tuberkoloos oli halvenenud ning õde Ottla hoolitses ta eest. Oma surivoodil tegeles Kafka novelliga ,,Nälja kunstnik’’, mis oli inspireeritud tema enda võimetusest süüa. Tuberkoloosist tingitud valu tõttu suus ja kurgus ei suutnud ta süüa ja suri nälga. Surnukeha viidi Prahasse ning maeti 11. juunil 1924 Zizikovi linnaosa Uuele Juudi Kalmistule.
Kafka kartis , et inimesed suhtuvad temasse halvasti. Tegelikult pidasid kirjanikuga kohtunud inimesed teda väga meeldivaks. Lapsena ei olnud Kafka huvitatud füüsilisest aktiivsusest. Vanemaks saades hakkas ta tegelema sõudmise, ujumise ja matkamisega. Huvi tundis ta ka alternatiivmeditsiini, filmide ja lennukite vastu.
,,Metamorfoos’’
Müügimees Gregor Samsa ärkab ühel hommikul ja avastab, et on muutunud hiiglaslikuks putukaks. Ta vaatab oma toas ringi ja mõtiskleb oma kohustustest tööl, kuni avastab, et on tööle hiljaks jäänud. Ta ema tuleb ukse taha meenutamaks, et mehel on vaja rongile jõuda. Tulevad ka õde Grete ja isa, kes paluvad Gregoril uks avada. Gregor on aga kukkunud maha ega suuda ennast püsti ajada. Samuti saabub kontori juhataja, kes avaldab, et mehe töö on olnud puudulik ning teda kahtlustatakse firmast raha varastamises. Grete otsustab minna arsti ja lukkseppa kutsuma, kuna Gregori hääl kõlab kummaliselt ning ta ei ava ust. Lõupuks aga õnnestub tal end püsti ajada ja suuga uks avada. Nähes, et ta on putukaks muutunud kontori juhataja taganeb hirmunult, ema minestab ja isa hakkab nutma . Gregor palub, et juhataja teda hea sõnaga tööl toetaks, juhataja aga taganeb veelgi. Isa võtab ajalehe ja juhataja haarab jalutuskepi ning nad asuvad Gregorit tagasi oma tuppa peksma. Gregor jääb pagedes ukse vahele ja vigastab ennast ning uinub. Õhtul ärgates avastab ta et keegi on talle leiba ja piima toonud , kuid talle ei maitse enam ta lemmik jook ega leib. Korter on haudvaikne kuid keegi piilub ukse vahelt sisse ja sulgeb selle koheselt. Mõne aja pärast kustutatakse tuled teises toas ning Gregor mõtiskleb selle üle, mis ta pere küll ilma tema toetuseta ette võtab. Ta ronib diivani alla ja vannub oma perele olla nii vähe koormaks kui võimalik.
Hommikul tuleb Grete tuppa ja avastab, et vend pole söönud, ta toob talle erinevaid jääke köögist. Värsked toidud talle enam ei meeldi, kuid hallitanud küll. Edasipidi saab rutiiniks, et õde viib vennale süüa ja koristab ta järelt jääke ning hiljem ütleb vanematele palju ta sõi. Gregor viidab aega kuulates mida teises toas räägitakse, ta tunneb uhkust oma pingutuste üle kui saab teada , et on perele kena summa sääste kogunud . Kuid siiski peavad vanemad leidma töökohad, olgugi et nende tervised on nõrgad. Gregor tunneb selle pärast häbi. Taaskord mõtiskleb ta oma pere üle, kuidas ta oma vanematest lahku oli kasvanud ja soovinud oma õde muusika kooli viiulit õppima panna, mis nüüd on võimatu. Kuna Grete ei talu näha oma venna uut olekut, peidab Gregor kui õde tema ruumi siseneb, siiski hakkab ta oma eluga putukana harjuma. Ema soovib väga näha milline ta poeg on, kuid isa ja õde ei taha seda lubada. Ema ja õde viivad tema toast välja mööbli, kui saavad teada et Gregor naudib seintel ja laes ronimist. Ta kuuleb kuidas ema kardab , et poeg kaotab oma inimlikuse koos oma asjadega, Grete aga lohutab ema kutsudes end eksperdiks venna soovides. Gregor muutub ärevaks ja ronib seinale, et peita ühte maali sooviga seda alles hoida. Ema minestab kui putukat seinal näeb. Gregor põgeneb ruumist ja õde läheb ravimitega ema juurde, sulgedes ukse enda järel ja jättes Gregori elu tuppa. Isa jõuab koju ja kui ta kuuleb Gretelt, Gregori toast välja murdmisest arvab ta, et too oli ema rünnanud, mis peale ta poega mööda tuba taga ajama hakkab. Gregor saab isalt õunaga selga , mis ka sinna kinni jääb, kui ema tuleb poja toast, et takistada mehe märatsemist õnnestub Gregoril oma tuppa tagasi peitu minna. Ta oli märganud, et peale töö leidmist pangas oli isa rüht paranenud ning ta nägi tervem välja. Pere tunneb kaasa vigastatud Gregorile ning jätab õhtuti toa ukse lahti, et too näeks kuidas ema õmbleb, õde prantsuse keelt õpib ja isa tugitoolis istudes hädaldab kui raskeks ta elu muutunud on. Gregor saab teada, et pere on ehted maha müünud ja teenja asendanud koristajaga, et raha säästa. Õde ei vaevu enam venna eest hoolitsema, kui ema ta tuba koristab ärritub Grete, kuna tema on see kes peaks venna eest hoolitsema. Gregor lõpetab söömise ja magamise , kuid uus koristaja räägib temaga meeleldi ning hiilib kutsumata ta tuppa et teda näha. Olles jõllitamisest kõrini ründab Gregor koristajat, kuid too ähvardab teda tooliga. Pere võtab korterisse kolm üürniku, kes ei talu segadust. Korra hoidmiseks paigutavad nad osa mööblit ja koristaja asjad Gregori tuppa, too naudib asjade vahel ronimist, olgugi see väsitav.
Ühel õhtul unustab koristaja toa ukse lahti ja Gregor näeb kuidas üürnikud pirtsuvad toidu üle mis ta õde ja ema valmistanud on. Üürnikud kutsuvad perekonna enda juurde salongi, et Grete neile viiulit mängida saaks, nad on alguses huvitatud kuid tüdinevad kiiresti. Gregor tahab oma õde oma tuppa kutsuda, et rääkida talle oma plaanist tüdruk muusika kooli saata. Üks üürnikest märkab Gregorit piilumas ning kuulutab, et nad kolivad välja ega maksa üüri. Grete püüab seejärel veenda vanemaid, et putukas ei ole Gregor vaid lihtsalt mingi suvaline satikas, millest nad vabanema peavad. Isa soovib pojale seletada miks ta lahkuma peab kuid Grete ütleb, et kui satikas neid mõistaks oleks ta ammu lahkunud päästmaks neid piinast. Gregor naaseb oma tuppa ja mõtleb sellest kuidas ta peab kaduma, et säästa oma pere. Koidu saabudes ta sureb. Koristaja avastab ta surnukeha. Õde avastab alles nüüd kui kõhnaks Gregor jäänud oli ning isa viskab üürnikud välja. Pere teatab oma ülemustele, et ei tule tööle ning nad lähevad jalutama. Koristaja ütleb, et ta vabanes surnud putukast, kuid perekond ei hooli ning samal õhtul nad vallandavad ta. Pere otsustab sõita linnast välja ning nad avastavad, et neil on eeldatust rohkem raha. Siiski kolivad nad väiksemasse ja mugavamasse korterisse. Vanemad avastavad, et Gretest on kasvanud kena noor daam ning soovivad talle leida abikaasat.
Sümboolika
Gregori aknast on näha haiglat , mis on tervenemise ja lunastuse koht. See on mehe käe ulatuses, kuid tal ei õnnestu sealt abi otsima minna. Haigla on Gregorile meeldetuletuseks kui lootusetus olukorras ta on ja ühtlasi õrritavaks painajaks, et teda ei saa päästa.
Suur raske uks, mis pakub privaatsust ja varjab ta saladust üürnike eest on portaaliks Gregori kui putuka ja inimmaailma vahel. Uks oli sõnumitoojaks perekonna ja mehe vahel. Praokil olev uks tähendas, et keegi soovib siseneda, või taheti Gregorit hoida ühenduses veel temas peituva inimlikkusega. Samuti on see barjääriks, satikas ise ju ei otsusta kuidas uks olema peaks, see on praokil või kinni vastavalt perekonna kapriisidele, mis nüüd kontrollivad Gregori elu.
Seinal ripub maal naisest, kel on seljas karusnahad, Gregor peab naist atraktiivseks. See võib viidata Gregori ihale rikkuse järgi. Pilt jääb mehele meelde tuletama tema endist inimese elu, see on meeldetuletus sellest, kes seal varem elas.
Gregori isa välimus sümboliseerib sümpaatiat ja hirmu, mida poeg isa ees tunneb. Loo alguses on isa haletsusväärne ja masenduses , töö leidmine aga seab talle eesmärgid ning vajaduse välja näha parem. Samuti muutub ta poja suhtes aina julmemaks, teda pekstes ja maha tehes, kui too enam tööle ei saa minna. Gregori haletsus isa ees hakkab hajuma ning tõuseb hirm ja häbi.
Toit sümboliseerib perekonna tundeid Gregori vastu. Toit ühendab venna ja õe, kuid kui mehele enam tema raasukesi ei tooda kasvab ta ärevus. Kui ta näeb üürnike pirtsumas toidu üle, ise samal ajal näljas, näitab perekonna ükskõiksust poja suhtes. Isa visatud õun vigastas ja oli teguriks satika surmas.
Grete viiul on sümboliks venna ja õe vahelisele armastusele ja näitab ühtlasi ka Gregorit, kui altruistliku tegelast. Viiul peidab endas nii armastusrohke ja hooliva venna tulevikulootusi õe suhtes, kui ka kura tõde, et ta ei saa kunagi neid unistusi täide viia.
Gregori Putuka vorm on sümboliks sellele millise kahjurina paistis mees oma perele. Ühtlasti kätkeb see endas ka seda, kuidas Franzi isa nägi poega. Julm tõsiasi Kafka pereelus ja tema teos on omavahel seotud ja kohati paralleeluvad.