Konflikti etapid (0)

Konflikti etapid
Mainori Kõrgkool
Ettevõtluse Instituut
Riivo Noor
Konflikti etapid
Aines ”Suhtlemise põhioskused”
Tallinn 2012
Sisukord......................................................................................................................2
Sissejuhatus.................................................................................................................3.
Vastandumine ..............................................................................................................4
Tajumine......................................................................................................................4
Käitumine.....................................................................................................................5
Sõnavara.......................................................................................................................6
Konflikti tagajärjed.......................................................................................................6
Konflikti lahendamine...................................................................................................7
Kokkuvõte.....................................................................................................................8
Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8
Sissejuhatus
Konflikt on inimestevahelistes suhetes esinev vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist ja tekitab nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra.1
Konflikt on loomulik ja võiks öelda igapäevane kaaslane meie tegemistes. Konflikti võiks ka defineerida nagu mäletame ajalootunnist revolutsioonilise olukorra tekke kirjeldust: „Üks ühiskonnakiht ei saa ja teine ei taha vanaviisi jätkata“. Erimeelsusi inimeste vahel on alati olnud ja ka tulevikus ei kao sellised asjad kuhugi . Konfliktile ei tohi omistada ainult negatiivset vääringut. Seisukohavõttude väljaütlemisega on võimalik parandada nii üldist kollektiivset õhkonda, kui ka oma rahulolu ja tervist.
Konflikti tegureid võib jagada kahte kategooriasse :

• Organisatsioonilised
  
• Isiklikud
  

Organisatsiooniliste tegurite all vaadeldakse tegureid, mis on mõjutatud otseselt organisatsioonist ja inimestest selles ühenduses: alluvusvahekorrad, organisatsiooni struktuur, vastutus, võimuerinevused, palgad ja lisahüved.
Isiklike tegurite all vaadeldakse teise inimese käitumise valet tõlgendamist, kommunikatsiooni probleeme ja isiku omadusi, ehk siis omadusi, mis ärritavad meid teise isiku juures.
Igapäevaselt inimene tavaliselt ei mõtiskle, millisest tegurist on konflikt alguse saanud ja millised on konflikti etapid. Kui naabritädi käib regulaarselt oma koera minu aiavärava taga kakatamas, minu laps koolist tulles sinna sisse astub ning selle jalanõuga tuppa tuleb ja kogu ülejäänud pere selle lõhnabuketi peale söögilauast üles hüppab, naine jookseb öökides põrandat pesema ja mina samamoodi luksudes lapse jalanõusid pesema, siis on tegurite analüüs tavaliselt teisejärguline. Vaene tädikene saab teada, mis võib juhtuda tema koerakesega ja väljaheidetega edaspidi, kui veelkord selline asi peaks juhtuma.
Parimal juhul pärast rahunemist hakkavad inimesed analüüsima tegureid, mis viisid sellise reaktsioonini, millised olid võimendavad tegurid, mida konkreetse situatsiooni käigus keegi tundis, mida plaaniti ette võtta, milline oli sõnavara konflikti arenedes ja kuidas jõuti lõpplahenduseni, nii et tädike enam selle maja lähedalegi ei tule. Hilisem hindamine selgitab, kas oli tegu ülereageerimisega ja kas oleks võinud protsess kulgeda teisiti.
Kuna ma ise ei ole sellises konfliktsituatsioonis kunagi olnud, siis üritan loogiliselt tuletada kogu situatsiooni kulgu ja tundeid, mis võisid seda konflikti mõjutada ja arendada. Millised on sellise konflikti etapid, võimendajad, osapoolte tajud ja sõnavara.
Vastandumine
Siin on tingimused selleks, et konflikt saaks üldse tekkida. Kuigi tingimuste olemasolu ei pruugi viia veel konkreetse konfliktini. Meie näites on selleks tingimuseks naabritädi käitumine oma koera jalutamisel. Iseenesest koeraga jalutamisest ei kerki esile vastandamine. Põhiline vastasseis tekib sellest, et tädike lubab oma koeral just minu väravas oma loomulikke vajadusi rahuldada. Koertel juba on selline komme , et nemad valivad oma vajaduste rahuldamiseks just vale koha. Kui selline asi juhtub korra või kaks, siis tavaliselt ei teki ka sellest probleemi. Ka siis ei järgneks vastandumist, kui tädi näitaks üles tähelepanelikkust ja korjaks „miinid„ pärast jalutuskäiku. Ärevaks muutub asi siis, kui selline tegevus on regulaarne . Vastandumine tekib tänu sellele, et tädi näitab üles ükskõiksust oma koera jääkide suhtes ja mina ei lepi sellega, et selline ladustamine toimub just minu territooriumil ja veel enam kõnniteel
Tajumine
Selles etapis me personaliseerime oma konflikti teise osapoole . Kuna vaene loomake ei mõistaks minu protesti , siis suunan selle tädikesele. Konflikti alguses oleks vastasseis üsna pehme. Ilmselt räägiks natuke tädiga ja juhiks tähelepanu mind häirivale tegurile. Kui tädi seda aktsepteerib ja oma käitumist muudab, kaob vastasseis ja konflikt koguni. On ka võimalus, et mina loobun oma põhimõtetest, puhtast keskkonnast ja taandun, kartes oma arvamust avaldada või siis on tädil selline kuulsus, et ei tahaks tüli norima hakata. Selline allaheitlikus aga ei ole kasulik minu enda tervisele ja tõekspidamisele. Minu näites see aga nii ei lähe ja tädike jätab vestlusele reageerimata või ei pea seda oluliseks. Tänu sellisele käitumisele suureneb aga uuesti vastandumine ja tajume konflikti tõsidust.
Käitumine
Selles staadiumis üritavad inimesed käituda viisil, mis tagavad nende eesmärkide saavutamise. Tegevused on suunatud ja plaanitud kindla tulemuse saamiseks. Minu näites algas käitumine juba siis, kui läksin tädikesega rääkima ja selgitasin põhjuseid, mis mind häirivad. Kuna selline tegevus ei viinud tagajärjeni, mis mind rahuldaks, siis plaanin oma tegevust ümber. Konflikt on avalik ja osapooled on seda enesele teadvustanud. Siinkohal võivad tulla mängu väga erinevad käitumismallid. Ma võin ajastada enda kohaloleku värava piirkonda selleks ajaks, kui tädike tavaliselt koera jalutab. Lootes, et selline tegevus hoiab ära seekordse väravataguse „rikastamise“. Ma võin puistata värava taha lõhnaaineid, mis peletavad koera või takistavad tema väljutamisprotsessi. Võin parkida sinna oma auto või siis paluda seda teha naabrimehel. Tavaliselt aga sellises olukorras räägitakse tädiga uuesti ja natukene karmimal ja konkreetsemal toonil. Tädike siinkohal kas puikleb vastu, lubab ennast parandada või teavitab, nii et kogu tänav kuuleb , mida ta minust arvab ning kuidas noorsugu on tänapäeval täiesti hukka läinud, sest omal ajal, kui tema noor oli, ikka austati vanemaid inimesi ja sellist häbematust ei olnud. Sellises konfliktis , kus mõlemad osapooled ei kahtle hetkekski oma ideede ja tõekspidamiste õigsuses tuleb mängu võitlus. Siinkohal üritavad mõlemad osapooled domineerida ja teist oma tahtele täielikult allutada. Võitluse situatsioonis mängitakse ainult võidu peale ja üks osapool peab kaotama. Minu näites aga tädike väga vastu ei hakka ja lahkub podisedes. Minu käitumismall muutub veelgi, kui jõuab kätte eelpool kirjeldatud situatsioon lapse koju jõudmisest, koos teatava aroomiga. Seda võiks nimetada jõuliseks käitumiseks. Siin võib mängu tulla uus osapool „laps„. Vanemad võivad kogu selle konflikti käigus kogutud erimeelsused lapse peal välja elada. Süüdistades last selles, et tema ei oska korralikult ning õiges kohas kõndida ja lõpetades lausega „sina ei oska kohe üldse oma riideid hoida„. Selline asjade käik on kõige halvem võimalikest, sest laps oli lihtsalt esimene ja nõrgem, kes ette jäi. Probleemi põhjustaja aga ei tea kogu juhtunust midagi ja ei muuda oma käitumist ning põhjus ei kao kusagile.
Ka selline stsenaarium ei ole minu näites. Paljude tegurite kokkusattumuse tulemusel, nagu näiteks eelnevad tulemusteta vestlused tädikesega, lapse mustad kingad , ebameeldivalt lõhnav maja, määrdunud põrand, minu väsimus peale pingelist tööpäeva ja katkestatud õhtusöök, otsustan asja „korralikult„ lõpule viia.
Pärast maja suurpuhastust koputan ma tädikese uksele ja ukse avanedes valan vaese vanainimese verbaalselt üle sama ollusega, millega koerake mind oli „rõõmustanud„. Tädike saab osa kogu minu tõekspidamistest ja arvamuste arsenalist. Siinkohal võib mängu tulla ka ähvardamine. Sellises olukorras ei ole tädikesel alust arvata, et ma lihtsalt blufin ja minu ähvardused võetakse tõepähe.
Sõnavara
Sõnavara muutub konflikti arenedes. Esimesed tähelepanekud tehakse olukorra kohta kindlasti stiilis: “Kas oled märganud ....“ või „kas sulle ei tundu, et naabertänava tädi pissitab just meie väravas oma koera“ või „kuidas meie värava taha on need piklikud asjad siginenud„. Edasi lähevad sõnavara ja seisukohavõtud järjest karmimaks, eriti pärast seda, kui esimene kokkupuude osapoolte vahel on juba toimunud ja sellest ei ole mingit abi olnud. Viimase kokkupuute võimalikku sõnavara ma teatud põhjustel välja tooma ei hakka. Koos sõnavara muutumisega muutub ka hääletoon, hääle valjudus ja miimika . Konflikti algfaasis on sõnum kindlasti tahtlik verbaalne, hiljem süveneb tahtmatu verbaalse ja tahtmatu mitteverbaalse sõnumi osakaal. Kindlasti on kardinaalselt erinev esimese ja viimase käitumise sõnavara. Kui algfaasis mitteverbaalne sõnavara praktiliselt puudub, siis viimases kontaktis on selle osakaal eeldatavasti vähemalt viiskümmend protsenti.
Konflikti tagajärjed
Konfliktil ei pruugi alati olla positiivsed tagajärjed. Kui konflikt väljub sündsuse piiridest, on negatiivsed tagajärjed kindlasti tulemas. Näiteks isiksuste vahelist läbisaamist mõjutab tulevikus kindlasti seik , et olen vihahoos ütelnud välja asju, mida tegelikult ei ole sobilik öelda. Siinkohal ei tahaks näiteid tuua.
Samas võivad konfliktil olla ka väga positiivsed tagajärjed. Selles olukorras leiavad osapooled mõlemat rahuldava lahenduse ja konflikt lõpeb. Konfliktil on omadus tõsta heaolu.
Minu näites on konfliktil esindatud nii positiivsed, kui ka negatiivsed tagajärjed.
Positiivseks võib lugeda asjaolu, et edaspidi ilmselt tädike oma koeraga minu värava lähedusse ei tule. Ilmselt hakkab ta jälgima ka teisi väravaid ja üldkasutatavaid kohti. Lapsed saavad puhta jalaga tuppa ja meie selle asemel, et põrandat küürida, läheme näiteks naisega teatrisse.
Negatiivne pool on kindlasti selles, et tädike meile enam tere ei ütle, jutuajamisest ei tasu siinkohal unistadagi. Kindlasti räägib ta oma sõbrannadele kohvitassi juures, milline kasvatamatu ja jube inimene ma olen ja kuidas ma loomi vihkan. Sõbrannad kannavad seda „tõde„ usinalt laiali ja varsti teab seda kogu ümbruskond. Kindlasti on selles jutus ka väike tõde, kui viimast külaskäiku tädi juurde väheke analüüsida.
Konflikti lahendamine
Konflikti lahendamine eeldab mõlemale osapoolele sobiva lahenduse leidmist . Selline protsess nõuab mõlemapoolset tegutsemist ja sobivama variandi leidmist. Vastasel juhul tegelikult konflikti ei lahendata, vaid on tegu kas vältimise või kohanemisega. Konflikti lahendamine võib nõuda kompromissi . Kompromissi kasutatakse olukorras, kus eesmärgiks on kiire kokkuleppe saavutamine ja siis pööratakse rohkem tähelepanu lahenduse meelepärasusele kui kasulikkusele. Probleemi parimaks lahendamiseks on vajalikud eeltingimused.

• Ära isiksusta probleemi
  
• Keskenduge huvidele, mitte seisukohtadele
  
• Leia valikuvõimalus
  
• Ole objektiivne
  

Minu näites probleemi korralikult ei lahendatud ja konflikt võib uuesti esile kerkida. Kindlasti mitte koera kaasabil, vaid nüüd juba isikulistest teguritest tingituna : tädi - mina.
Kokkuvõte
Ühes pisikeses riius, nn konfliktis, on palju erinevaid võimalusi ja arengusuundi . Kogu protsessi areng aga sõltub peamiselt inimesest ja tema oskusest situatsiooniga toime tulla. Kindlasti on mõjutavaid tegureid palju, nagu näiteks erinevate juhuste kokkulangemine ja tähtede seis. Kui aga inimene on endale teadvustanud võimalikest käitumismallidest tulenevad stsenaariumid, siis ei ole vaja tagantjärele kukalt kratsida ja küsida „Mis valesti läks?„. Loodan, et minu kirjeldatud näidet tegelikkuses ei tule kellelgi lahendada või kui ka tuleb, siis lahendatakse see teistmoodi, kui mina seda käesolevas töös tegin.
Aga vähemalt oli mõnus seda kirjutada.
Kasutatud kirjandus
Jüri Uljase „ Suhtlemise põhioskuse“ materjalid
1 Jüri Uljas „ Loengumaterjal „
9