Tõde ja õigus - kokkuvõte (15)

Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus I“
Lugu algab kuskil 1870- nendate keskel. Algab sellest, et Krõõt ja Andres lähevad Vargamäele. Tee on vilets ja soine, Andres lubab Krõõdale, et kunagi teevad tee nii korda, et sõida või kaarikuga. Teel uude koju juhtub aga õnnetus: lehm vajub sohu, kuid saadakse sealt kätte. Krõõt on väga šokeeritud. Koos nendega tuleb vargamäele kaasa ka karjapoiss.
Tutvuti uue taluga: hooned olid üsna vanad ja logud. Talumaad paljuski soised ja liigniisked. Andres arvestas ka rohkem sellega, mida ta töö abil talust teha võib, kui mis juba olemas oli. Ta pidas isegi plaane , kuidas soo kuivendada ning põlluks ja karjamaaks muuta. Madis hoiatab Andrest kiusliku naabri Pearu eest. Ütleb, et ristikivid võivad liikuma hakata (nendega märgiti talude piire ). Madis ja Andres katsuvad kive tõstes jõudu, Andres on tugevam.
Algab suur töötegemine. Andres hakkab põldu kündma ja ehitab õue ümber aeda . Ta lööb ukse ette paar lauda, et lävepakk oleks kõrgem ja sead tuppa ei saaks. Põllud on märjad ja kivised . Andres otsustab kividega võitlema hakata. Ta käib koos Krõõdaga kõrtsis tutvusi sobitama ja leiab endale sealt ka sulase ja tüdruku.
Tagaperes (Oru) tuleb Pearu peale pikka kõrtsis olekut koju. Ta sõidab värava puruks ja hakkab siis naist taga ajama , et talle peksa anda. Naine põgeneb aita. Siis tahab ta kaevu sittuda. Kogu pere tuleb paluma, et ta nii ei teeks . Lõpuks tuleb sulane , ja ütleb, et peremees lollused lõpetaks. Lõpetabki. Siis jagab Pearu kõigile saia. Tal tuleb tahtmine uute naabrite poole minna, kuid eit hoiab tagasi.
Andres hakkab Pearuga nõu pidama, kuidas kraavi kaevata. Ta saab viimase lõpuks nõusse, et kahepeale maksavad, Madis kaevab . Aga kaevatud muld tuleb Pearu poole ajada.
Pühade ajal tulevad ümberkaudsed inimesed eesperele külla, et uusi inimesi vaadata. Seal läheb meeste vahel jõukatsumiseks. Andres osutub kõige tugevamaks. Ta teeb ära ka Pearu sulasele Kaarlile, kes muidu kõige kõvem vend on. Jõudu katsutakse sõrme tõmbamises, kaikaveos ja maadluses. Lepitakse kokku ka sõnnikuveo plaanides. Kui sõnnikuvedamiseks läheb, siis on Andresel sõnnikut üsna vähe, oleks rohkem vaja.
Kui jõuab kätte heinategu , siis hakkab Andres võitlust pidama võsa ja mätastega. Ta leiab, et enne kui heinamaad juurde ei saa, siis pole mõtet ka loomi juurde hankida. Põllusaak kipub kesine olema: eelmine peremees on maad halvasti hooldanud ja pole väetist pannud .
Talvel laenab Andres Pearult rege, aga see hakkab kõrtsis ärplema, et üleaedne on nii vilets vend, et peab tema reega sõitma. Andres viib seepeale ree tagasi.
Andres pidas varem plaani, kuidas uued kambrid ehitada, kuid kui ta oma majandusliku seisu näeb, siis on selge, et uusi kambreid ei tule. Krõõt sünnitab esimese lapse, tüdruku. Andres on pettunud , kuna lootis kohapärijat.
Talv möödub põhiliselt tarbeasju tehes. Kevadel otsustab sulane ( Juss ), et jääb tallu edasi, Mai lahkus.
Andres hakkab uut aeda ehitama ja Pearu teeb järgi. Üldse hakkavad Andres ja Pearu võistlema, Andres ees Pearu järel ja siis hooplevad üksteisega.
Ükskord Pearu lõhkus tüki aeda maha, nii et teiste sead said tema rukkisse. Krõõt tuli ja kutsus sead ära. Pearule jäi Krõõda hele hääl südamele.
Madis jätkab kraavi kaevamist. Jätkuvad rasked tööd. Andres võitleb heinamaal võsaga. Kraav, mida koos Pearuga kaevati saab valmis ja lepitakse kokku, et minnakse esimest vett laskma. Pearu aga laseb ise vee lahti. Et teistele tünga teha.
Pearu tegi aga tükke edasi. Et mitte ise oma lõhutud aeda parandada, hakkas ta Andrese hobuseid koplist oma põllu peale viima, et nii sundida naabrit aeda parandama.
Tööd ja tegemised jätkuvad. Krõõda elu läheb raskemaks. Ta on nõrga kehaehitusega ja peab pidevalt töötama. Lisaks laste eest hoolitsema ja pidevalt sünnivad uued.
Juss püüab Marile külge lüüa. Mari hoolib Jussist aga pilkab teda. Jussil aga on niigi elu otsas ja ta läheb ennast üles pooma. Mari ehmatab ära ja veenab Jussi ümber. Lubab ta enda juurde aita lasta. Varsti peavad pulmaplaane ja tahavad sauna elama minna.
Hakati ehitama uusi kambreid. Krõõt on tööst ülekoormatud. Ta tahaks ka väheke puhata. Mari ja Jussi pulmaplaanid tulevad välja ja Andres lubab pulmad korraldada.
Madis oma naisega saunast ära Pearu maadele, kuna arvab, et kahele saunikule jääb muidu kitsaks. Pearu aga hakkab kraavis vett paisutama, kuna väidab, et tahab heinamaad kasta. Andrese maad hakkavad aga uppuma . Ta hakkab taipama, miks Pearu kraavi nii väga oma maale tahtis. Andres vihastab ja läheb tammi lõhkuma ja Pearu läheb teda takistama, kuid mõlemad avastavad, et tamm juba lõhutud. Seda tegi Andrese karjapoiss Mart. Pearu ehitab aga tammi uuesti ja Mart lõhub jälle maha. Pearu saab jälile, kes tammi lõhub ja hakkab varsti Marti varitsema. Nii jookseb Mart mitut puhku Pearu eest ära, teda ise kividega loopides. Mardi koer ründab Pearut. Üks kord on Pearul püstol kaasas ja ta laseb koera maha. Siis lohistab ta koera oma maale ja kaebab Andrese kohtusse, kuna too oli oma raipe tema maale vedelema jätnud. Andres püüab kohtus tõega läbi ajada, kuid kukub läbi ja kaotab. Pearu asub uuesti tamme tegema. Andresel saab kõrini ja ta kaebab Pearu kohtusse. Kui kohus saabub kraavi vaatama, on Mart tammi just lõhkunud ja Andres kaotab taas.
Andres laseb Madisel uue kraavi kaevata, nii et Pearu Tammi paisutamised enam midagi ei loe. Juss ja Mari saavad poja.
Krõõdal sünnib aga jälle tütar ja kõik selle pärast õnnetud. Pearu kiusab oma sulast ja kahel korral lähevad asjad kohtusse. Teisel korral mõistetakse sulasele 50 vitsahoopi. Sulane lahkub Vargamäelt, aga varsti peale seda saab Pearu koduteel kõvasti peksa.
Andres ja Pearu lähevad kõvasti tülli peale seda, kui Pearu naine põgeneb suure tüli ajal Andrese juurde. Pearu käib talu ees räuskamas ja pussi viibutamas.
Krõõdal sünnib neljas laps, seekord poiss, saab nimeks Andres. Krõõt ise sureb peale sünnitust. Laste järgi hakkab valvama Sauna-Mari. Pearu laseb viletsa tee korda teha, et Krõõta oleks parem surnuaeda viia.
Andresel tekib mõtte, et Mari võikski peresse jääda. Jussile see ei meeldi. Ta käib mitu korda Marit ära kutsumas. Saunatädi ajab ka oma jutuga tal meele mõruks. Lõpuks varitseb ta Andrest teepeal ja ründab teda noaga . Andres saab ainult jalga haavata ja Juss põgeneb metsa. Ta läheb sauna juures kuuse juurde ja poob end üles.
Kõik on šokeeritud. Mari jääbki perre elama. Ta tahab esialgu küll lahkuda ja puikleb vastu kuid hakkab Andresega varsti magama. Ta jääb varsti Andresest rasedaks ja nad lasevad end laulatada.
Andresel ja Pearul uus tüli. Nimelt teeb Andres Pearule triki: kui Pearu jääb koduteel vankris magama, siis viib Andres ta oma rukkisse ja nõuab siis kahjutasu. Hiljem kõrtsis sosistab ta Pearule, kuidas asi tegelikult oli. Viimane on väga vihane. Teised ei saanudki teada, kuidas asi tegelikult oli.
Pearu mahitusel teeb naljavend Laulu-Lullu Marist ja Andresest mõnitava laulu. Kui Andres sellest teada saab, hakkab osalistele peapesu tegema (ka Saunatädi onn asjaga seotud). Esimesena pahandab Andres Mariga, kellele see laul on toimetatud.
Järgmisel päeval käsib Andres Madise enda juurde saata ja noomib teda naise tegude eest. Madis annab naisele peksa.
Taludes levib suuresti kartulikasvatus. Andres teeb Pearule uue vingerpussi. Ta korjab kõrtsipealt raha kokku ja hakkab siis Pearuga võrdlema, kellel rohkem raha. Pearu jääb häbisse.
Andres hakkab uusi kambreid ehitama. Veab talv otsa materjali kokku. Kuigi Oru ja Mäe vahel on vaen, saavad talude lapsed hästi läbi. Ehituse ajal veetakse üksteisele saia ja puuklotse ning saepuru.
Peetakse plaane hoonete juurdeehitamiseks, sest viljasaak on suurem ja loomakari ka. Talu on edasi arenenud, kuid tööd on kõvasti rohkem.
Ühe peo ajal Eespere talus sattuti arutama isamaalisi küsimusi.
Järgmine talv puhkes suur epideemia. Paljud lapsed surid, sealhulgas ka Mari ja Jussi omad. Mari arvas , et jussi vaim kummitab. Peale seda muutub elu Vargamäel üsna süngeks. Lastel ei lasta enam kõike teha, kuna kardetakse uut õnnetust. Ka Andres hakkab tasapisi tööst väsima ja on oma teises naises veidi pettunud.
Andresel on uus sulane, kes armastab üht tüdrukut. Ta käib teda vaatamas, kuigi teised austajad keelavad. Talle antakse kõvasti peksagi. Et sõjaväest pääseda näljutab ta end, et viletsam välja näha. Kuid ta teeb ühele tüdrukule tite taha ja et mitte selle eest hoolitseda läheb ikka sõjaväkke. Kuid pooleteise aasta pärast lastakse ta välja tervist parandama. Ta on endale igast kraami sisse söönud ja peale määrinud, et kehvem olla. Ta hakkab ikka selle tüdrukuga elama, kellele lapse tegi.
Andres võtab endale uueks sulaseks Mardi, selle sama, kes tal aastaid tagasi karjas käis ja Pearut kividega loopis. Pearut ajab see vihale ja ta hakkab uuesti trikke tegema. Varsti avastab Andres, et Pearu oma põllu tema maale ajanud. Ta viib asja kohtu ette. Tuleb välja, et Pearu mitmest kohast Andrese krunti ampsanud ja see tekitab terve rea protsesse. Protsesside käigus hakkab Andres oma vaateid muutma. Kuigi ta räägib ikka tõest ja õigusest, siis nõuab ta õigust nüüd ükskõik, mis vahenditega.
Andres muutub ka kodus järjest süngemaks. Ta hakkab ka Marit aega ajalt peksma , siis kui viha väga suureks läheb.
Pearu külvab piirikraavi juurde jalgrajale teravaid vaiu maasse. Matu (Mardi hüüdnimi) korjab need üles ja paneb Pearu enda kraavidesse. Pearu omakorda paneb need jälle Andrese omadesse tagasi. Siis lähevad Pearu ja Matu kaklema, Pearu pääseb ainult seetõttu, et tulistab Matu pihta tühilaengu (ainult püssirohi, kuuli pole).
Siis hakkab Pearu soosilda lammutama . Kuigi tal endal on ebamugav, tahab ta teistele rohkem halba teha. Matu teeb uue vingerpussi ja kaevab Pearu enda vallid suuremaks ja augud sügavamaks, nii et viimane sinna kinni jääb.
Andrese mõlemad pojad hakkavad suuremaks kasvama. Noor-Andres, kes on vanem ja tugevam teeb Indrekule tihti liiga. Tülide käigus juhtub ka õnnetus. Indrek viskab Andrest kiviga, kuid tabab hoopis oma ema. Sellest ajas peale Andrese ja Indreku tülid vaibuvad.
Andres muutub järjest süngemaks. Ta hakkab piiblist otsima lohutust ja kinnitust oma õigusele. See muudab ta vaid veel süngemaks. Ta loeb öösiti üksi piiblit ja nutab. Teistele ta oma tundeid ei näita.
Vaenutsemine Pearu ja Andrese vahel muutub sügavamaks. Kord sattus Pearu koer Andrese jõulutoitude kallalae ja Andres peksab vaese loom läbi.
Pearu vanem poeg Joosep ja Andrese tütar Liisi armuvad ja peavad pulmaplaane. Andres vihastab selle peale hirmsasti. Ta kihutab Liisi sauna elama, kus too nii kaua on, kui Joosep temaga abiellub. Nad kolivad Vargamäelt ära, kuna see polevat hea koht elamiseks. Saunas räägib Madis, kuidas tema isa oli samamoodi süngeks muutunud, kuid seda ei teinud mitte piibel, vaid maa kus nad elasid. Isa karmuse tõttu olid kõik lapsed laia ilma laiali läinud.
Andrese süda pehmeneb alles siis, kui Joosep ja Liisi juba abielus on ja hakkavad Vargamäelt lahkuma . Siis annab Andres Liisile kaasavara, kuna leiab, et paljaste kätega ei tohi tema tütar minna. Ka Liisi õde Maret läheb mehele, kuid mitte talumehele, vaid tislerile. See isale küll ei meeldi, kuid väga ta vastu ka pole.
Indrek on lahtise peaga poiss ja hakkab Köstri juures koolis käima. Köster soovitab Indreku linna kooli panna, kuna see talle sobilikum koht. Kuid Andresel pole piisavalt raha. Lõpuks läheb Indrek linna kirjutajaks , et seal ametit õppida. Soovitust selle tegemiseks saab Andres Hundipalu Tiidult.
Ka Noor-Andres saab piisavalt vanaks ja ta võetakse sõjaväkke. Kui isa teda kogunemispaika viib, siis keelitab ta teda talusse tagasi tulema ja talu üle võtma. Kuid Noor-Andres ei taha. Ta räägib, et isa pole siin õnnelikuks saanud ja avaldas enne veel soovi, et kui saaks läheks Vana-Andres isatallu tagasi. Vana-Andrest hirmutab see. Ta on talu üles ehitanud selleks, et lapsed selle üle võtaks, kuid need põgenevad ära. Kodus loeb ta jälle piiblit ja nutab omaette .