Muinasjutt (1)

Kallavere Keskkool
Nora Saeed
7.klass
Erinevate maade muinasjuttude „Vägev vähk ja täitmatu naine”, „Nõiutud krevett ” ja „ Kuldkalake „ võrdlemine
uurimistöö
Juhendaja õp. Anne Sibul
Maardu 2009
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………..….......................…….3
1. Muinasjutt ………………………………………………………….......................…....4
1.1. Muinasjuttudel on omad seadused…………………………........................................4
1.2. Muinasjuttude liigid………………………………...……….....................……..........4
2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev vähk, Nõiutud krevett ja Kuldkalake)...........................7
2.1. Sarnasused…………………………………………………….....................................7
2.2. Erinevused…………………………………………………........................................7
3. Muinasjuttude tunnused...............................................…………....................................8
3.1. „Vägev vähk ja täitmatu naine “...................................................................................8
3.2. „ Nõiutud krevett “........................................................................................................8
3.3. „ Kuldkalake “...............................................................................................................8
Kokkuvõte………………………………………………....................................................9
Kasutatud kirjandus...........................................................................................................11
Sissejuhatus
Rahvajutt on jagatud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Muinasjutud on tavaliselt ebaloogilised. Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki loodus ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele pettekujutlust ja meelelahutust.
Käesolev uurimustöö põhineb kahel suurel teemal. Need on muinasjutt üldiselt ja kolme autori poolt kirjutatud muinasjuttude võrdlemine. Antud töös on räägitud muinasjutu seadustest – kas muinasjutus on arvukordused, kindel algus-ja lõpp, muinasjutu liikidest – on muinasjutt loomamuinasjutt, imemuinasjutt või novellilaadne muinasjutt .
Muinasjutud, mis on vaatluse alla võetud on „Vägev vähk ja täitmatu naine“, „Nõiutud krevett“ ja „Kuldkalake“. Töös on lähemalt räägitud nimetatud muinasjuttude sarnasustest, erinevustest ja muinasjutule omastest tunnustest.
1. Muinasjutt
Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud jutustus, mis räägib vastu loogikale, loodusseadustele ja ei hooli kindlast ajaloolisest keskkonnast. Muinasjutu abil pole mõeldudki kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika. Kui müüti peeti tõeseks, siis muinasjutt on tegelikult kõik see, mis müüdist (kui uskumuste kohaselt tõepärasest) üle jäi.
1.1. Muinasjuttudel on omad seadused

• kindel algus: (näiteks Elas kord..., Kuskil maal..., Seitsme maa ja mere taga..., Oli kord vaene, aga kaunis..., Kaugel maal elas kord kuningas... jne);
  
• kindel lõpp: (Kui nad veel surnud ei ole, siis..., Oli kuidas oli, aga pärast seda ei ole keegi teda näinud..., Aga kuningatütred said aegamööda kuningapoegadele abikaasadeks..., jne);
  
• arvukordused: levinuim on arv 3, aga väga palju kasutatakse ka 7, 9, 12 ja 13 ehk kuraditosinat (näiteks 3 päeva tuleb võidelda; 3 takistust ületada; appi tuleb 3 tegelast, keda hea kangelane varem aitas; tegevused korduvad 3 korda; jalga tõmmatakse seitsmepenikoormasaapad; kaunile neiule on kaaslasteks 7 vägimeest; ühel õel on 7 venda; Lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde; Hunt kimbutab 7 kitsetalle; on vaja teha 12 vägitegu jne. Maagiline arv on 3 korda 3 ehk 9. Selline arvukorduste esinemine viitabki arvumaagiale, mis oli seotud rituaalidega.
  

1.2. Muinasjuttude liigid

• Loomamuinasjutud (need on ka vanimad kihistused näiteks eesti muinasjutuloomingus). Loomad on isikustatud (kõnelevad, tegutsevad nagu inimesed). Elumudel luuakse loomade kaudu. Loomamuinasjutud on seotud kohaliku olustikuga, kuid nende motiivid on rahvusvahelised. Omapäraseks näiteks võiks tuua, et inglise folklooris on väga vähe loomamuinasjutte, kuna inglise rahvas on väga noor (“Kolm põrsakest”).
  

Loomamuinasjuttude tegelasteks on isikustatud loomad, iga loom on teatud iseloomu või tegelase sümbol. Eesti loomamuinasjuttudes sagedamini esinevad tegelased: rebane – salakaval, kaval, nutikas; hunt – tölp, rumal, ahne ; karu – tugev; jänes – kaval, kiire.
Eesti loomamuinasjuttudes esineb mitmeid linde (just eesti muinasjuttudes!): kaaren, ronk, harakas , vares jt.
Loomamuinasjutt on väga palju mõjutanud Euroopa kirjandust, näiteks 17. sajandil tekkis loomamuinasjuttude põhjal valm (kui mitte arvestada antiikaja suuri valmimeistreid). Ka valmis (nagu muinasjutuski) on tähtis loomade kaudu edastatud “iva”; valm on aga lastele raskesti mõistetav, sest seda peab selgitama, muinasjutu sõnum on seevastu läbipaistev.

• Imemuinasjutud – fantaasial on suur osakaal, samuti väljamõeldud imemomendil; miljöö on üleloomulik, väljamõeldud ( ehkki võib esineda ka reaalset olustikku).
  

Imemuinasjuttude tegelaskond omab imelisi, üleloomulikke võimeid. Kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed. Eesti folklooris on imetegelasteks puugid , kratid, koerakoonlased, pisuhännad (kõik need on negatiivsed kangelased); haldjad , merinäkid, murueided ja nende tütred (positiivsed kangelased). Siinkohal peab küll lisama, et näkk esindab nii negatiivset kui positiivset poolt.
Imemuinasjuttude kõrvalliik on legendid . Iseloomulik on nende pärinemine Piiblist; sellest ka valdavalt õpetlik toon.

• Novellilaadsed muinasjutud. Nende tegevus areneb üldjoontes tõsielu piirides. Tuntav on sotsiaalne-olustikuline tagapõhi. Ainestik ja inimene, kes tegutseb, on täiesti tavapärased; tavaliselt on tegelane vaene. Süžee kulmineerub ( novell !) erakordsetes sündmustes või üllatusmomendis, võimalik ka, et mingis teravas konfliktis . Üks tuntud novellilaadse muinasjutu motiiv – karjapoisist kuningaks.
  
• Novellilaadsetest muinasjuttudest on üks osa nn mõistatusmuinasjutud, mis koosnevad kahest poolest: 1) jutustus, jutt ise; 2) mõistatus, ülesande andmine ja selle lahendamine.
  
• Palju on terava mõistuse motiivi – targem võidab, targem/nutikam paneb üleloomulikud jõud liikuma.
  
• Reeglina lõppevad need muinasjutud õnnelikult, hästi; lisandub kasusaamise moment.
  
• 20. sajandi algusaastatest hakkas Eestis arenema stiliseeritud muinasjutt: Ansomardi (P. A. Pitka pseudonüüm) – looduskirjelduse stiilis; Juhan Jaik – atmosfääri, miljöö kujutamise stiliseering.
  
• Eestis hakati kunstmuinasjuttu viljelema u 1920, kui ilmus Oskar Lutsu „Nukitsamees”. Kunstmuinasjutt on muinasjutt, millel olemas autor; tegemist on muinasjutu kirjandusliku imiteerimisega.
  
• 1970ndate aastate eesti kunstmuinasjuttude tippteosed on Eno Raua „Naksitrallid” ja Aino Perviku „ Kunksmoor ”.
  

Muinasjutte tunnevad kõik rahvad . Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste " Tuhat üks ööd".
Eesti muinasjutusüžeed on enamasti laenatud venelastelt või sakslastelt ja kohandatud siinsete oludega. Muinasjuttude kogujatest ja töötlejatest võiks nimetada Juhan Kunderit, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (tema „Eesti rahva ennemuistsed jutud” on ehe näide romantismiaja muinasjuttudest, milles põimuvad rahvusvahelised motiivid eesti kohaliku folklooriga). Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps , tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad .
Esimene muinasjutu raamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: ”Punamütsike”, ” Saabastega kass ”, ” Tuhkatriinu ” .
2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev vähk ja täitmatu naine , Nõiutud krevett ja Kuldkalake)
Järgnevas peatükis on vaatluse alla võetud kolme erineva autori poolt kirjutatud, kuid sisult sarnased muinasjutud. Need on: Vägev vähk ja täitmatu naine, Nõiutud krevett ja Kuldkalake.
Pealkiri
Autor
Tegelased
Koht
Soovid
Mõte
Vägev vähk ja täitmatu naine
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Vanataat, vanaeit ja vähk
Jões
Kalad , sealiha , hanepraad ja kook , riided, mõis, kuninganna, jumal
Kunagi ei tohi liiga ahneks minna
Nõiutud krevett
Jose Marti
Vanataat, vanaeit ja krevett
Lombis
Kalad, supp ja seapekk , hanepraad ja kook, riided, loss, printsess ,
kuninganna, jumal
Kunagi ei tohi liiga ahneks minna
Kuldkalake
Aleksander Puškin
Vanataat, vanaeit ja kuldkalake
Meres
Uus küna, talumaja , aadliproua, tsaarinna, merevalitseja
Kunagi ei tohi liiga ahneks minna
2.1. Sarnasused
1) Jutu moraal oli – kunagi ei tohi liiga ahneks muutuda, suur tükk ajab suu lõhki.
2) Ahne vanaeit, kes läks aina ahnemaks
3) Vanataat ja vanaeit olid vaesed.
4) Kala täitis vanataadi soovid.
5) Vanataat oli naisele alandlik.
6) Vanataat käis pidevalt looma juures, et too ta naise soovid täidaks.
2.2. Erinevused
1) Vanataat kohtus kalaga erinevas kohas : Nõiutud krevetis kohtus mees
krevetiga lombis, Vägevas vähis jões ja Kuldkalakeses meres.
2) Soovitäitjad oli erinevad : krevett, vähk ja kuldkala .
3) Lugude autorid olid erinevad : Vägev vähk ja täitmatu naine – Friedrich Reinhold
Kreutzwald, Nõiutud krevett – Jose Marti ja Kuldkalake – Aleksander Puškin
3. Muinasjuttude tunnused
Järgnevas peatükis on välja toodud kolme erineva loo muinasjutule omased tunnused.
3.1. Vägev vähk ja täitmatu naine
1) Kindlat algust ei ole.
2) Kindel lõpp – ja seal pidid nad eluotsani elama..
3) Arvukordused – 3 tegelast – vanataat, vanaeit ja vähk
4) Muinasjutt on imemuinasjutt
3.2. Nõiutud krevett
1) Kindel algus – kaugel maal..
2) Kindlat lõppu ei ole.
3) Arvukordused – 3 tegelast – vanataat, vanaeit ja krevett
4) Muinasjutt on imemuinasjutt
3.3. Kuldkalake
1) Kindel algus – elasid kord
2) Kindel lõpp – nii jäid vanataat ja vanaeit..
3) Arvukordused – 3 tegelast – vanataat, vanaeit ja kuldkalake
4) Muinasjutt on imemuinasjutt
Kokkuvõte
Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude žanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks.
Muinasjutt on teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele pettekujutlusi ja meelelahutust.
Muinasjuttudel on omad seadused. Nt kindlad algus- ja lõpud (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12).
Muinasjutud jaotatakse harilikult looma- ehk nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval-Antsu ja Vanapagana lood).
Muinasjutu põhisüžee on nõrga või vaese , aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle.
Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd".
Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad.
Antud uurimustöös on vaatluse alla võetud kolm muinasjuttu, mis on sisult sarnased, kuid erinevate autorite poolt kirja pandud. Need on eestlase Fr. R. Kreutzwaldi poolt mugandatud „Vägev vähk ja täitmatu naine“, hispaanlase J. Marti kirjutatud „Nõiutud krevett“ ja venelase A. Puškini sulest ilmunud „Kuldkalake“.
„Nõiutud krevetti“, „Kuldkalakest“ ja „Vägevat vähki“ võrreldes, teen järelduse, et need muinasjutud on suhteliselt sarnased. Kõikide muinasjuttude lõpud olid sarnased, vanaeit ja vanataat pidid oma onni tagasi minema, aga „Kuldkalakese“ loo oli lõpp nii, et vanaeit suri vihast ja vanataat külmast. Vanaeitede soovid olid ka üsna samad, eriti „Nõiutud krevetis“ ja „Vägevas vähis“, kus mõlemad tahtsid kalu, sealiha, hanepraadi, kooki, saada kuningaks ja kõige lõpuks olla jumal. „Kuldkalakeses“ olid soovid natukese teised, soove oli vähem ja kõige lõpuks tahtis vanaeit hoopis merevalitsejaks saada.
Muinasjuttude suur sarnasuse on see, et olid ahned vanaeided, alandlikud vanataadid ja jutu lõpus jäid nad kõigest ilma. Kuna muinasjutud lõpevad alati moraaliga, siis antud lugude mõte on, et ära himusta võõrast vara ning ahnus ajab upakile.
Kasutatud kirjandus
1) Nahkur, A, Sokk , M., Sõna võlu. Kirjanduse õpik, 7.klass, Koolibri, 2001
2) http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/svetlana_kass/tööleht_7kl_muinasjutt.ht m
3) http://www.google.ee/search?hl=et&q=kuldkalake+muinasjutt&lr =
4) http://et.wikipedia.org/wiki/Muinasjutt
12