Kroonu onu tammispääl (0)

ESIMENE NÄITUS
1.etendus
AADU (traktori ees): Selle selfie koos maasturiga teen ma oma armsale Elsale. Näe, mineval nädalal oli ta mu pilti kommenteerinud – armas oled. Peaks nüüd vana Priidu -onu ka mind armsaks ja lubaks mul Elsaga deitida.
PRIIDU: (tuleb , tahab esiti Aadust mööda minna)
AADU: (tõuseb üles ja teretab): Tsau Metsaonu
PRIIDU:Tee läheb teie õuest läbi, muidu ei oleks ma siit tulnud. (Porisedes) Nagu oleks mul siia asja- teie mudasest õuest läbi käia. Au ainult ajate taga, aga sellele tähelepanu ei pööra, kuidas majapidamist korras hoida. Lähete ikka aasta-aastalt vaesemaks ja alatumaks.
AADU: Onu ega see meie süü ei ole! Elektrihind tõsteti just paar kuud tagasi ja nüüd juba jälle. Bensiini hind on ju meeletult tõusnud, nüüd tõuseb jälle. Käin poes ja ei suuda uskuda -kui palju pappi läheb lihtsalt õllele-kohutav.
PRIIDU: Bensiini hind kõrge, elektrihind kõrge. On siis vaja bemmiga küla vahel ringi sõita ja bensu kulutada. Arvate , et ma pole tähele pannud, kuidas teile kõik tuled öösel tubades põlevad. Ei saa isegi magama jääda õhtul, kuna teie maja kiirgab nagu tõrvik. Ning kes käsib vana Jõepära Madist sind koolitada ja raha välja pilduda! Kuhu niisugune kehva mehe poeg oma koolitamisega ja ninatarkusega läheb?
AADU: Noh, Metsa-onu pani oma tütrekese Elsa ka kooli.
PRIIDU: Oh sind ninatarka ! Kas sina tahad sedasama olla, mis minu Elsa on? Aadu, tule siia! Külanaised räägivad, et sa kiidad mu Elsat küla peal ning lubanud olla terve suve ilma internetita , kui sa Elsaga kolm sõna rääkida võiksid. Kas seesugune jutt on õige, Aadu? Ütle nüüd, kas need jutud sinu oma tehtud?
AADU:(häbelikult) Mis ma nüüd ütlen või olen. .. Mõnikord saab mõndagi purjus peaga räägitud, ega Metsa-onu seda pahaks pane?
PRIIDU: Mina ei ole mitte sinu ONU, kas sa mõistad. Kas sina, noor naga, tohid minu Elsast oma miskit rääkida. Elsa on ausa abielurahva laps, ja koolitatud, tark ja ilus.
AADU: Ilus on ta küll...
PRIIDU: Jah, seda ta on, aga mitte sinu tarvis. Ma tean, poiss! Sina luusid minu Elsa järele nagu rebane .(Pahaselt) Ära tee vaga nägu! Sa oled üks pätt, kes ajab Elsa pea sassi, paned mu raha endale tasku , teed Elsa paksuks ja siis põgened ära lõuna Hispaaniasse. Vaata, niisugune sa oled, täpselt samasugune nagu su isa- ega käbi ei kuku kännust kaugele
AADU: Kuidas võib Metsa peremees niisuguseid jutte minu ja mu ausa isa kohta ajada. Ma tean isegi, et Elsa on rikas. Kuidas ma ometi selle peale võin mõelda, et Elsa mulle tuleb.
PRIIDU: Nagu ma sind ja sinu isa ei tunneks, mõtlete ammu juba selle peale. Aga ma ütlen: niikaua kui minu silmad veel lahti on, ei tohi sina oma jalgagi Metsa talu õue tõsta. Ma hurjutan sulle koerad peale. Kas mõistad?
AADU: (läheb ära) Mida iganes!
2.etendus
PRIIDU: Niisugused noorte inimeste lapsikud tembud , üksteise kiitmised ja üksteisele sõnumite saatmised ei kõlba mitte minu Elsale. Muide Elsal on iga sõrme otsas viis kosilast . Vali aga välja, kas ärimees, rootslane või mõni muu. (Elsa tuleb )
ELSA: Ime lugu minu isa on Jõepära ukse ette seisma jäänud! Kas otsid lepitust naabri Madisega ?
PRIIDU: Ei, see seismine siin on sinu eluõnne kindlustamiseks.
ELSA :(ruttu) Kas Aadu kõneles juba...
PRIIDU:(pahaselt) Mis ta kõneles, sina üleannetu tüdruk! Sina minu surnukirstu nael! Kas ma sind sellepärast koolitasin , et sa nüüd ühele vaese mehele tahad minna! Hiilite ringi siin minu selja taga Jõepära Aaduga. Kas sul häbi ei ole !
ELSA: Aga armas isa, miks sa nüüd nii pahandad! Täna näen ma sind esimest korda nii kurjana. Ole nüüd normaalne!
PRIIDU: Mina tean, mis ma olen ja kes ma olen ja mis ma teen! Seda ma sulle ütlen, Elsa, et sa selle Jõepära Aadu rahule jätad! Kui sa mu sõna ei kuula, siis ma taskuraha sulle enam ei anna ning Dolce & Gabbabad, Naadad ja Guccid ja Muccid võid ka ära unustada. Su päranduse annan ma vaestele ja santidele ja kasvõi keskerakonnale ja kui vaja siis ka reformierakonnale . Siis müün ma oma Metsa talu maha ja lähen ise ära Saaremaale elama. Ela ja ole siis! Orja teist meest vaesuses ja viletuses . (LÄHEB)
ELSA: Isa oota nüüd veel natukenegi...
PRIIDU: Küll Aadu sind ootab!
3.etendus
ELSA: Aadu on mu armastus. Alles eile õhtul ütles ta , et ta ei jätaks mind maha, kui ma ka Soomesse koliksin. Ja mina ütlen ka omalt poolt: Sind ma ei jäta, Aadu, kui ma ka sellepärast Metsa vara ja rikkuse peaksin kaotama! Ma teeks ennem Jõepäral orjana tööd ja oleksin Aadu perenaine, kui ma Metsa külluses ja kurbuses elaksin. Tuleks ometi üks hea vaim mulle ja Aadule appi.
AABRAM : (tuleb kikivarvul): Ah-jaa mu armas Elsa! Tervist kullake! Kuidas käsi käib,(Elsat näpistades) Metsa lillekene, maasikamarjakene? Kas sa ei tunne mind Kroonumeest Aabram Andrejevits Sikku ära.
ELSA: Tere, tere , kroonu onu! Tunnen küll, aga mul ei ole sugugi lusti täna naljatada.
AABRAM: (võtab Elsa käe ja laskub põlvili) Anna käeke! Ega mina niisugune mees ei ole, kes Elsa saladusi teada tahab. Aga siin südames on vist mõni ilus ja sirge ja noor poiss, kes Elsa- neiu südamele valu teeb –tean küll!
ELSA: Onu, ära heida nalja, mu ei ole kedagi noort ega vana meest südames!
AABRAM: Ei, ei, Elsuuke, meie kroonumehed teame seda lugu väga hästi. Meie järele on mitmed neiud igatsenud ja ohanud, nagu viimatigi veel Saksamaal, kus üks supermodell Heidi Klum Aabram Andrejevitsi omale meheks soovis, aga aabram Andrejevits ütles “Nein, danke”- Ehk on mõni ilus poiss Elsale ka “Nein” ütlenud! Ah?
ELSA: Mis sa mind nüüd ikka jälle mõnitad, onu! Ei ole mul keegi “nein” öelnud .
AABRAM: Ei ole “neiniga” tegemist! Või on siis sul vast sellega tegemist, kui ilus poiss ütleb “ Tulen küll sulle Elsakene, kanapojukene!” Ah? Mis see on? (näitab Elsale kirja)
ELSA: Näita, onu!(Võtab kirja.) – See on ju Aadu kiri.
AABRAM: Aadu kiri jah!
ELSA: (loeb, Aabram püüab sisse vaadata) Mis sa nüüd jälle minust piinad, onu! Ma lähen parem ära! (Ära)
AABRAM: Mine pealegi! Tean juba, mis Metsa Elsal ja Jõepära Aadul viga on.
4.etendus
AABRAM- teeb piipu, läheneb Aadu
AABRAM: Tervist, vennas ! Tule siiapoole ja räägi mulle nüüd oma südamevalu ära! Või jäta rääkimata! Ma tean ise juba kõik. Aga ma ütlen sulle, Aadu pojakene, see Elsa on üks ilus peenike preili, kohe päris kullatükike! Oleksin ma veel noorem , ma meelitaksin ta ise ära, aga nüüd olen juba vana,( noored tütarlapsed ei pane mind tähelegi.)
AADU: Kui onu on juba asjaga kursis . Ehk on head nõu anda?
AABRAM: Nõu on ikka anda! Ma tahan siin niisamasuguse tüki ära mängida kui Türgimaal Rooma linnas.
AADU: Kas Rooma linn Türgimaal on?
AABRAM: Kus siis? Kas sa minust tahad targem olla?
AADU: Rooma linn on ikka Itaalias.
AABRAM: Ah, mis Itaalias! See Room , kellest mina räägin on Türgis.
AADU: Olgu peale! Räägi aga lugu ära.
AABRAM: Nii jah! No hea küll, see oli nüüd Rooga linnas..
AADU: Ei, ei Rooma linnas!
AABRAM: Nii jah Roosa linnas. Seal oli nüüd üks kena näkk. Ta oli keha ümbert nii peenike nagu minu käevars ja ülevalt poolt meenutas – noh tead küll seda tibi , kes televiisoris randa valvas. Mis ta nimi nüüd oli Aino Panderson
AADU: Pamela Anderson
AABRAM: Jah, vot see samune Amela Panderson. Meie kapral Peeter himustas seda preilit omale, aga ei teadnud , kuidas teda kätte saada. Siis ütles teine minule : “ Aabram Andrejevits, anna nõu!” Mina hakkasin siis nõu uurima.
Lähen siis kord sellele peenikesel preilile vastu ja teretan türgi keeli: “Bonjour ». Ja kui ma oma asja talle ära seletasin ja sagedasti Peeteri nime nimetasin, siis punastas teine ikka vahetevahel , ja viimati oli näha, et tahtis ära Eestimaale tulla. Ma andsin asja kapralile teada ja näe ! kihlused ja pulmad olid pea käes. Vaat nii, Aadu ! Ja Elsa ja sinu vahel tahan ma asjad ka korda ajada, nii et kõik maailma inimesed ütlevad : « Seda on Aabram Andrejevits teinud ! »
AADU. Jah, kui sa seda jõuaksid teha, siis ma kuulutaksin ja kiidaksin inimeste ees : « Seda on tõesti Aabram Andrejevits teinud ! »
AABRAM : Küll ma toimetan ! Aga Aadu, sa pead kõik minu teha jätma, muidu ei tule sest midagi välja. Kas lubad seda ?
AADU : Ma annan kõik voli sinu kätte.
AABRAM : Vaata, vana Madis tuleb ! Kobi nüüd eest ära ! (Aadu ära)
5.etendus
MADIS : Tere, tere, vana sõber ! Hea meel sindki veel enne surma näha ! Kuidas sa siis nüüd ometi siia said ? Räägiti ikka, et sa läinud Afganistani uuesti tagasi ja olla surma saanud, ja vana Metsa Priidu ütles veel, keegi Aabram olla kelmuse eest viis korda läbi lipu aetud ja siis ära kartsa pandud.
AABRAM : ( vihaselt). See on üks väga paha jutt ja kroonumehe au teotamine. Ja sina, usud Priidu jama, mis see suust välja ajab. Eks see Priidu saab ka kord oma õppetunni.
MADIS : Noh, eks saame näha ! Aga, vana sõber ! Mul on sulle veel üks asi ära rääkida .
AABRAM(lahkesti) : No muidugi, Madis ! Aga too mulle enne kapaga õlut,- joogijanu tikub peale. (Madis läheb tuppa )
MADIS (tuleb suure taarinäuga) Tõin õige koduõlut vanale kroonumehele ! Poe õlu rikub kõhu ära, tuleb veel õllekõht ette. Ja sulle, Aabram, annan ma heameelega seda, mis mul on.
AABRAM : Aitäh, Madis. Päris hea õlu. Noh, räägi siis mulle nüüd oma asi südame pealt ära 
MADIS : Ja, vaata, Aabram ! See asi on nii kirju, et paneb minu pea ringikäima. Mina olen Priiduga verivaenlane. Kus me Priiduga kokku juhtume, seal on nägelemine ja jägelemine lahti.
Aga minu poeg Aadu, armastab Priidu tütart Elsat. Mul poleks selle vastu midagi . Aga ma ei taha mitte, et Aadu Elsa omale naiseks võtab, ta on siiski mu verivaenlase tütar. Ja mis laste õnn see on, kui laste vanemad vihas ja vaenus elavad !
AABRAM : Kas teie vahel lepitust ei võiks saada ?
MADIS(tõsiselt).Ei saa mitte ! Ei pea ka saama !
AABRAM : Hea küll ! Kuidas ma sind siis võin aidata ?
MADIS : Jää üheks pooleks aastaks minu juurde elama ja võta mu poeg oma tiiva alla. Pane tähele, et ta Elsaga enam kokku ei puutu, ja siis katsume talle mõne muu neiu naiseks sobitada.
AABRAM : Hea küll ! Too mulle midagi siia õlu juurda ka veel : kõht näpistab ; siis leiame kohe hea nõu kätte !
MADIS : Muidugi, muidugi ! Sa tead, et ma sulle midagi ei keela ja iseäranis veel nüüd, kus mu armsa poja Aadu eluõnn sinu teha on.(Ära)
MADIS : (tuleb, suitsuvorst ja hapukurk käes) Ei kõlvanud sulle lastevorsti tuua. Siin on natuke suitsuvorsti ja hapukurki ; sinule ma ikka annan kõik ära : sa oled mu parim sõber.
AABRAM (lõigub vorsti ja hapukurki ja sööb)
MADIS : Mis sa siis nüüd sest asjast arvad  ? Kas sa jääd täna juba siia ?
AABRAM : (nikutab peaga ja sööb edasi)
MADIS : Siis on küll hea, kui sa täna juba alustad. Katsu siis ka Elsale ära seletada, et sellest armastusekraamist tema ja Aadu vahel midagi ei saa.
AABRAM : Pea kinni, ma rüüpan selle viimase tilga veel ära. Mis ta ilmaaegu kapa sisse jääb,- liistub ära.
MADIS : Oota, Aabram ! Ma toon enne veel midagi ( Jookseb tuppa, ruttu välja)
MADIS : (pudeliga). Pikk tee teil täna ära käidud. Ehk natuke keelekastet ?
AABRAM : (lustakalt) Spassibi, Spassibo, mu armas sõber ! Mina teda küll palju ei pruugi aga olgu natuke katsutud. ( Laseb Madisel terve klaasi valada täis, rüüpab mitu kord järjestikku- vahepeal teeb karu häält peale igat pitsi ) .
Vaata , Madis (rüüpab) – (PURJUS), sul on õige mõte ! Anna kõik see värk minu toimetada, ja küll sa näed, kuidas ma kõigi meele heaks teen ja Aadule ühe naise sobitan, kellega sina kui ingliga rahul oled. Aga seda ma sulle ütlen, Madis, ära sa ennast minu plaanidesse nüüd sega ! Kas sa lubad seda teha ?
MADIS : Luban jah ! Kümme korda luban ! Ja pean ka sõna !
AABRAM (purjus) : Harasoo ! Aga enne tahan ma veel mõned tunnid puhata.
MADIS : Puhka sõber ! Võta omale kõige pehmem voodi meie talus ja küsi mida aga süda himustab !
(Aabram hakkab minema taarudes ühele kord teisele poole, poole tee pealt jookseb tagasi ja haarab pudeli )
AABRAM (purjus): Lase ma rüüpan selle tilgakese siit pudeli põhjast ära ! Mis ta sinna ilmaaegu jääb ! Läheb viimati hapuks ! (joob pudeli tühjaks) Spassibo. (läheb)
6.etendus
MADIS : Oota nüüd, vana Priidu! Sina oled mind ja minu Aadut laimanud ja sõimanud ja oma rikkust ja uhkust maailmale kuulutanud. Küll niisuguste hooplejate nina ka mõnikord lühendatud saab ! Oota, aga, vana Priidu (kohkudes) Ahaa, sealt ta ise tuleb !
PRIIDU : Ah-aa, vana Jõepära sarv koperdab ukse ees. Ma annaksin talle jalaga. Aga mis ma sest saan, kui ma niisugusele puupaljale inimesele haiget teen. Ta ei jõua omale rohtugi osta, -niisugune poolsant !
MADIS : Niipea kui sa mind näed hakkad laimama ja teotama. Kas sa ei mõista teiste inimeste viisi teretada ja siis oma teed minna ? Kellel sinu lorisemist siin tarvis on ?
PRIIDU : Ära mögise midagi vana Madis ! Mul oli juba ammugi nõu sind käsile võtta, aga ma ei tahtnud sinuga tegemist teha. Aga kui sa nüüd mul juba risti tee peal ees oled, teen ennast ka halvaks ja tõrelen sinuga.
MADIS : Priidu, kui sa niimoodi jätkad , siis kutsun ma oma Karja-Murid- Pontu ja Lontu ja ajan sind omast õuest koertega minema !
PRIIDU : Ära nüüd hoople ! Ma löön su Pontu ja Lontu teibaga maha.
MADIS : Katsu nüüd, kus mul lööja ! Räägi siis, mis sa siit otsid ! Ära viida ilmaaegu minu kallist aega !
PRIIDU : Külarahvas mögiseb juba ammu, et su Aadu minu Elsa järele keelt nilpsavat. Kiitvat minu Elsat ikka teiste ees, ja ühe niisuguse vaese roti kiitust pean mina oma tütre teostuseks.
MADIS : Ma ei pane seda sugugi pahaks, et minu poeg sinu tütart kiidab, aga õige ei ole see mitte, et sa minu poega nii halvaks pead, et sa tema kiitust juba teotamiseks nimetad. Ma ütlen sulle, et sinu Elsa üks mõistlik ja hea tütarlaps on, kümme korda mõistlikum kui sina ise ! Kahju, et su Krõõt nii vara ära suri, ta oleks sind vaos hoidnud. Aga seda ära sina mitte looda, et minu poeg sinu väimeheks saab. (tõstab jala üles) Näe, Priidu, enne kui sina minu jalale mitte suud ei anna, ei luba ma ka mitte, et Aadu sinu väimeheks saab. Kas sa nüüd aru said ?
PRIIDU :Näe, Madis, kui sa kümme korda minu saapa kannale suud annad, siis ma alles luban, et minu Elsa sinu Aadu peale vaatab.
MADIS : Kasi minema, ma ässitan sulle koerad peale! Pontu, Lontu ! Tule siia, Pontu ! (koerad tulevad) Võta kinni (võtab reha ) Ma löön sind rehaga, kui sa mitte minema ei saa ! (Priidu tahab rehast kinni hakata) Söö ta ära ! Võta kinni ! (Madis ajab Priidu minema, viskab rehaga järele)
7.etendus
AADU(tuleb kurikaga) : Isa, isa, mis siin on ? Ma löön ! Kes see kurjategija oli ? Ma kuulsin alla koplisse kära.
MADIS : Lase pealegi olla ! Mul oli siin Metsa Priiduga natuke jagelemist ees. Tead isegi, mis mees ta on. Ja sina tahad veel selle mehe tütart minu miniaks teha ! Ära väsitas kuriloom ! Ma lähen joon külma õlut natuke peale.(ära)
AADU : (Rahva poole pöördudes) Oh taevake, mis saab mu pruudist niiviisi? Nii lõpeb ka viimne lootus ! Mis ma veel elan või olen. Ei lähe mul söök ega jook enam sisse. Elsat näen unes ja ilmsi -(ohates) aga ta jääb Metsale  !
AABRAM : Tervist !
AADU : Kulla onu! Katsu mind nüüd aidata ! Ma annan sulle eluks ajaks prii leiva.
AABRAM : Ei ole tarvis ! Aga ma ajan asja tooni ! Aga nüüd pean ma sind su sõnast kinni. Sa pead kõik tegema, mis ma nõuan. Kas pead oma sõna ?
AADU : Pean küll ! Kulla onu, ma pean oma sõna !
AABRAM : Väga hea ! Sinu isa on mind sinu vahiks pannud ja käskinud, et ma sind Elsast lahutan. Aga ma tahan nii toimetada, et te mõlemad minuga pärast rahul olete. (Tõsiselt) Aadu ! Nüüd lähed sina jalapealt Metsa tallu ja ütled vanale Priidule, et sina Elsat enam ei taha, vaid oled ühe teise neiu omale valinud. Elsale aga annad sina kavalalt märku, et ta homme õhtul alla koplisse minu juurde jutule tuleks. Kas mõistad, Aadu ?
AADU : Mõistan, mõistan, onu ! (Annab onule rõõmu pärast suud)
AABRAM : Mis sa nüüd möllad, ega ma Elsa ole ! Mine nüüd otseteed Metsale ja tee, nagu ma seletasin !
AADU : Lähen ! Ma lendan, ma jooksen, kulla onu ! (Ära)
TEINE NÄITUS- MÄNGIMISE KOHT : Metsa Priidu talu tuba.

Etendus
PRIIDU : Ma ju ütlesin , et ega minu Elsal ei ole vaja palju ringi vaadata. Kosilasi on tal iga sõrme otsas vähemalt kaks. Oh taevake ! See Madis Põder ! Küll külarahvas läheb kadedusest roheliseks, kui nad näevad, missugune väimees mulle on sattunud ! Pikk sirge mees nagu kuusk, kaks villat Pärnumaal, rahapung nagu teiste jahukott, ja tutt-uus Mersu tagumiku all, mis sa veel tahad ! Küll mu Elsa süda tunneb siis rõõmu
VIIU  : Tere Metsa-Onu
PRIIDU : Tere, tere armas Viiu ! Kas sa mu tulevast väimeest Madis Põtra Pärnumaalt juba nägid ?
VIIU : Nägin, nägin. Ma juhatasin talle teed! Sinu Elsa õnn on minule väga tähtis.
PRIIDU :(Võtab viiu ümbert kinni, tahab tantsu keerutada.) Kallis Viiu! Minu kõige armsam sõber ! Mu rõõm on otsata suur( Püüab Viiule suud anda)
VIIU : Jäta nüüd ! Mis sa nüüd jamad !
PRIIDU : Kas sa tead, et rõõmus inimene muutub kohe kolmkümmend aastat nooremaks. Mina olen leskmees ning kui nüüd Elsa ära viiakse, jään ma üksi, nii on igav elada. Perenaist oleks ka tarvis. Sa oled mulle täitsa meele järele, mis sa arvad ?
VIIU : Mul on juba üks teine silmarõõm olemas. Üks noorem mees. Kes teab, mis sest veel välja tuleb !
PRIIDU : Või nii! Kas tohin siis ka teada, kes see noorem mees on ?
VIIU : (õhates) See noorem mees on Jõepära Aadu.
PRIIDU (imestades ja rõõmuga) Kas tõesti ? Vaat see on küll hea uudis. Soovin tuhat korda õnne ! (iseenesele ja rahvale) See on hea , nüüd ei ole enam Elsa ja Aadu pärast ka muret. Elsa, Elsa ! Tule siia !
2.etendus
PRIIDU : Elsake, tütreke! Meie õnn on otsata. Sina- mõrsja, Aadu- peig !
ELSA : Ei, Aadu ei ole minu peig !
PRIIDU : Ega ma seda ei öelnud ! Kuidas Aadu siis veel sinu peale võib mõelda , kui siin on Aadu mõrsja. Aadu võtab Viiu-tädi ära ! Ja Viiu-tädi sulle ma ütlen : Aadu on aus mees ja vaene ka mitte, ja koolis on ta ka hästi käinud. Sinul saab kuldne põlv olema. Ma kingin sulle pulmadeks ilusa kahe aastase härgmullika.
VIIU : Suur tänu, Priidu-onu !
ELSA : Mu rõõm on niisama suur kui isagi rõõm ! Aadu on hea poiss ja ma soovin talle südamest kõike paremat.
PRIIDU : Oled ikka mul mõistlik ja tark laps ! ( Võtab Elsa ja Viiu ümbert kinni ja keerutab ringi) Oh seda lusti ja rõõmu!
3.etendus
AABRAM : (teist moodi riides ja tumeda nahaga) See on hea, äiapapa, et teie meel nii rõõmus on. Ärge muretsege, küll ma selle eest hoolitsen, et teie ja Elsa meel ikka rõõmus püsiks
VIIU(Priidule) Küll on ikka ilus tõmmu poiss.
PRIIDU : (uhkelt ) Ja seda ta on!
AABRAM : Ja kes see veetlev küpseseas daam siin on?
PRIIDU : See on minu hea sõber ja tuttav Viiu. Jõepära noore peremehe mõrsja
AABRAM : Väga hea ! Siis on ju teie meel ka kergem, äiapapa, kui näete, et teie tütar mitte üksi ei lähe mehele.
PRIIDU : Kui mul niisugune mees väimeheks on nagu teie, siis ma saadaksin oma Elsa kasvõi Ameerikasse.
AABRAM : Ja minu Elsakene on sellega rahul ?
ELSA : Miks ei ole ! Peaasi , et isa rahul on.
PRIIDU : Tütreke, miks ma nüüd rahul ei ole! Aga mõrsja ja Viiu te minge nüüd teise tuppa, meil on siin vaja natuke meeste juttu ajada.
( Põder võtab Elsa ümbert kinni ja saadab ta toast välja)
PRIIDU (lööb käega vastu pükse ja rõõmustab) (rahvale rääkides) Oh seda ilu ja õnne ! Oh ma õnneseen, oh ma kuulus äiapapa ! Vot, see on mees ! (Aabrami poole pöördudes) Väimees siin on tool  ! Istume maha ja ajame pulmajuttu ja võtame ka natuke keelekastet ! Säh siin on sinu koha paberid ja minu tuhat eurot . (Suruvad kätt) See on nii öelda varajane pulmakink, sest tuleval pühapäeval laulatatakse teid kirikus ja siis oleme sugulased (Põder/Aabram läheb ära)- teie väimees ja mina äiapapa. Oh Põder mul on hea meel. Teie olete väga minu meele järele. Nüüd on kõik hää. Mul on tark ja rikas väimees Madis Põder. Oh rõõmu ja lusti
VIIU( tuleb joostes ja hinge vaakudes) : Priidu, Priidu armas kallis Priidu !
PRIIDU : Mis juhtus, miks sa karjud ?
VIIU :Priidu, Priidu. Sinu väimees ja Elsa peigmees on murjam  ! Päris pigi kohe !
PRIIDU : Mis sa räägid ? Kuidas ta saab olla murjam ! Ta käib riides kui ärimees. Ning tal on Pärnus kaks villat.
VIIU : Armas Priidu, see on sula tõsi ! Ta olevat küll ammu juba Pärnusse kolinud Nigeeriast aga muidu kohe päris nõgi. Mine kõrtsi juurde vaatama ! Söövad seal praekana ja arbuusi koos Elsaga. Laulab teine seal veidras keeles ning kargab ja tantsib ümber lõkke.
PRIIDU : Jumala pärast! Viiu ära heida nalja ! See on hirmus  ! Kus Elsa on ?
VIIU : Issa pojuke, püha vaimuke, kuidas ma siis niisugust jõledat nalja võin heita !
PRIIDU : Kui see jutt tõesti õige on, mis ma siis teen !
VIIU : Kutsu Jõepära Madis siia, küll ta aitab.
PRIIDU : . Armas, Viiu ole hea ja mine palu Madist, et ta siia tuleks. Mine nüüd ja jookse ruttu. (Viiu jookseb ära)
Oh mina õnnetu isa ! Mingisugusele murjamile ma oma Elsat koos varandusega küll ei anna. Oh mina vaene hing ! Nüüd irvitab kogu külarahvas mu üle. (sarkastiliselt) Ja tuhat eurot on ka tema käes. Minu Elsa on ka nii sõnakuulelik. Oh, oh, oh (nuttes) mina vaene mees ! Rõõmusta nüüd Priidu. Ja kui Elsa tuleb vanale isale pärast külla, väikesed murjamid Abimbola ja Dubaku kaasas. Ma annaksin oma Elsa enne Jõepära Aadule. Ja mis häda pidi noorel mehel küljes olema , et teine vanatüdrukut Viiut tahab kosida. Kas ta ei oleks võinud mind ikka veel moositada, et ma Elsa talle oleks andnud.
5.etendus (mõlemad võõrastavad. Ei lausu esiotsa midagi. Aegamööda hakkavad juttu tegema)
MADIS : Tere, Priidu
PRIIDU : Tervist, Madis !
MADIS : Täna tuleb ilus ilm
PRIIDU : Võiks loota , saaks see suvi ka natuke päikest näha. Kas sa seda Pärnu meest Madis Põtra tunned , kes praegu kõrtsi juures istub ?
MADIS : Miks ei tunne! Ta hakab ju kohe silma, ta on kohe päris must. Nimi olla tal MASAMBA PAKI
PRIIDU : Jumal, issa jumala pojuke- MASAMBA PAKI ! Kust sina teda tunned ?
MADIS : Kuidas ma siis mõnd murjamit ära ei tunne. Ma olen ju piisavalt neid televiisorist näinud. Ja ta ise ütles mulle, et eesti keeles ta nimi on Madis Põder aga pärisnimi olevat MASAMBA PAKI. Pidi endale varsti rikka naise saama. Ütles mulle,et siis ei pea enam kunagi tööd tegema. Ja kui ma ei saa naist siis mul on juba 1000 eurot taskus.
PRIIDU : Oh see kõik on tõsi ! Mind on petetud. Hirmsal kombel petetud ! Mu Elsast pidi mu vanaduse tugi saama ja nüüd peab ta ühe murjamiga laulatatud saama. Oh mu süda lõhkeb, kui ma selle peale mõtlen.
MADIS : Minu Aadul on ka imelik mõte pähe tulnud- tahab vana külatädi Viiut ära võtta ! Küll noomin ja pahandan aga ei aita miskit. Mul oli küll üks hea nõumees , üks vana soldat Aabram. Aga see on ka mitmendat päeva kadunud.
PRIIDU( langeb nuttes Madise kaela) Uuu, uuu, uu. Armas Madis mu süda läheb lõhki- uuuuhuu-uuu
MADIS : (nutab ka) Uuuuhuu ! Priidu, armas naaber
PRIIDU : Minu süü kõik. Uhuu  ! Oleksin ma oma Elsa sinu Aadule andnud. Sinu Aadu on mõistlik poiss ja oli Elsa meele järele.
MADIS : Uuuuhhuuu ! Noorel agaral pojal vanatüdruk mõrsjaks
PRIIDU : ja mul murjam väimees (hakkavad uuesti nutma )
MADIS : Lepime ära
PRIIDU : Lepime ! Aga me lubasime teineteisele jalgadele suud anda
PRIIDU Anna jalake siia Madis (Priidu võtab Madise jala kinni ja annab suud)
MADIS (Madis teeb sama, võtab Priidu jala)
PRIIDU : Ei Madis, lase ma võtan mudase saapa maha
MADIS : EI lase olla, Priidu ! Mu karistus peab niisama suur olema
PRIIDU : Mu süda on kümme korda kergemaks läinud
MADIS : Minu oma vähemalt kakskümmend korda (mõlemad pühivad silmi) Ära nüüd nuta enam, Priidu ! See teeb ilmaaegu südame haledaks !
PRIIDU : Jah Madis selle õnnetuse oleme me ise endile kaela tõmmanud. Sina kuradi pigi Masambi ! Sina õnne rikkuja  !
MADIS : Oh sina Viiu, sina vanatüdruk ! Sina Aadu ema aga mitte mõrsja
6.etendus
ELSA : Vaata Jõepära onu on ka pulma tulnud.
PRIIDU : Kuule Elsa sina oled veel natuke noor meheleminekuks ! Äkki jätaks selle pulma asja edaspidiseks ! Põder, mis te arvate, kui tulete mõne aasta pärast. Siis on Elsa vanem ja mõistlikum.
PÕDER : Äiapapa on juba Elsa ära lubanud ja isegi tuhat eurot pulmakingiks andnud.
MADIS : Elsa ise ehk ei taha ka nii vara mehele minna. Elsa sa ei taha ju oma vanameest üksi jätta ja isakodust kaugele ära minna. Eks ole nii armas Elsa. (anuvalt)
PÕDER : Kui on nii ega ma siis Elsat vägisi võtta. Aga kui Elsa mind armastab, siis ma võtan Elsa ikka naiseks. Noh Elsa, mis sa ütled! Tuled mulle naiseks.
ELSA : Tulen küll , ega mu isa nii halastamatu ole, et ta mind nüüd vanatüdrukuks jätab.
PRIIDU : Elsa ole nüüd mõistlik, Madis Põder on ju murjam. Kahju et ma ennem sellest aru ei saanud- ma oleksin ta uksest välja visanud
MADIS : Jah see on täitsa õige naaber.
PRIIDU : Sina kuradi nõgi, anna minu raha siia ja mine ära ! Oma last ma sinu kätte ei anna ! Oh oleks Aadu nüüd siin, ma langeks ta ette põlvili maha ja pakuksin kahe käega talle Elsat.
ELSA : Sina ei lubanud mind Jõepära Aadule, nüüd lubasid mind Põdrale ja nüüd ma Põdrale ka lähen. Vaata pidulised tulevad ka juba.
PRIIDU : Nüüd asi kohe täitsa hukkas !
AADU : Me kuulsime, et Metsa- Priidu oma Elsa rikkale Pärnumaa mehele naiseks andnud. Tulime ka õnne soovima .
VIIU : Mina soovin ka palju head ja pikka iga ! Olgu siis mees murjam või sant - ta on ikka mees.
PRIIDU : Ei, ei naabrirahvas ! Minge tagasi, siin on üks eksitus .
PÕDER : Ei ole mingit eksitust. Mina sain tuhat eurot pulmakingiks juba ja Elsa on minu. Ai-ai miks äiapapa luiskab siin.
MADIS :Kas sa siis sugugi ei häbene niisugust tempu mängida ? Võta kümme eurot vaevapalka ja mine ära.
PÕDER : Mina jään siia ! Olgu, kui teie annate Elsale sellele noorele mehele, kes siin on , siis ma lähen ära.
PRIIDU : Kas tõesti ? Loomulikult annan. Aga sellel mehel on juba mõrsja.
PÕDER : Hea küll ! Kuule mõrsja, Viiu tädi, kas tuled hoopis minule
VIIU : Miks ma ei tule ! Aadu ongi mulle üleliia noor.
PRIIDU : Jumal õnnistagu teid, aus Põder ja armas Viiu. Ma teen teile ühe ilusa pulmakingi.
PÕDER : Metsa peremees, murjam on ka aus mees. Tema ei võtta mitte teise mehe mõrsjat ja kellegi teise raha. Siin on su tuhat eurot. Ja nüüd ma siis sulle näitan, kes ma tegelikult olen ( võtab meigi maha). Kas oled mu peale vihane  ?
PRIIDU : Jumal, issa jumala pojuke ! See on ju Aabram
AABRAM : Jah seda ma olen ! Ma teadsin , et teie lapsed teineteist armastavad ja teil on ilmaaegu viha üksteise vahel, sellepärast viskasingi vembu. Mis saab siis nüüd Elsast ja Aadust ?
PRIIDU, MADIS : Üks paar- üks ilus paar
AABRAM : Siis ma olen oma tüki hästi mänginud. Aga öelge, mis siis meist saab (näitab enda ja Viiu peale)
ELSA,AADU : Üks paar, üks ilus paar
MADIS ;PRIIDU : (kallistavad) Kolm paari
AABRAM : Kahed pulmad
KOOS : Hõissa pulmad, elagu pruutpaarid.