olles kord mees, kord oma naine ja vaieldes ja rääkides siis niimoodi. Seda oli väga huvitav jälgida, kuna Jan Uuspõld on väga andekas naiserolli edastamisel. Ta suudab matkida väga loomulikult naise kehakeelt ja ka hääletooni, näoilmet ning olekut mehe suhtes. Naiserollist hüppab ta aga kohe meherolli ning on hoopis teine inimene kohe. Ümberkehastudes meheks on ta mühaklik ja sõnaahter, naise vingumise ja norimise peale ta ainult ühmab või podiseb midagi. Naisena on ta hästi uudishimulik ning tahab just palju rääkida. Rollilahendus on rajatud pigem psühholoogiale, samas pisut ka kehakeelele toetuv. Tema kehakeelest on kohe arusaada kas ta esitab parasjagu naiserolli või meherolli, sest riideid ta ju vahetamas ei käi alati on ta teksades, valges särgis ja valgetes tossudes. Ta vahepeal lihtsalt seisis laval, võttis sisse naiseliku hoiaku, laksutas ripsmeid ja ajas huuled natuke prunti näidates sellega, et ta on hetkel naine ja mitte just väga rahul olukorraga
kongruentsuse poole. Inimene tahab nii võimekaks saada, kui palju tal on potentsiaali. 13. Berne'i minatasandid Eriksoni õpilane. Kasutas transaktsionaalset analüüsi, mis põhineb aju aktiivsuse uuringutel. Sai, et inimese minal on kolm tasandit, ego seisundit: 1) Lapsetasand; 2) Vanematasand; 3) Täiskasvanutasand. Lapsetasand kujuneb esimesena ema, isa ja teiste vanematega suhtlemisel. See on impulsiivne, fantaasiarikas, mänguline, uudishimulik jms. On mitut tüüpi lapsi: loov laps, kes uurib ja mängib ning kohanenud laps, kes on positiivne, sõnakuulelik ja arg. Lapsetasand väljendab emotsioone. Vanematasand hakkab tekkima lapseeas, kui laps matkib täiskasvanut. Seda tasandit iseloomustavad käsud, keelud, seadused, spetsiifiline pöördumine, autoritaarne väljenduslaad, jäikus, kamandamine. See on väärikusmask. Turvaline vanem hoolitseb, kiidab, kaitseb, õpetab. Aga kriitiline vanem manitseb, hirmutab, ähvardab
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda. "Rõõmutse, noormees, oma noorusest, sest vanadusel on tuhka kurgus ja balsameeritud keha ei naera oma haua pimeduses."...
(www.rusistica.eu). 1.2 Lapsepõlv Tulevane Peeter Suur sündis Moskvas, 30. mail 1672. aastal. Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitši surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Juba lapsepõlves oli Peeter I paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud (www.miksike.ee). Väiksel Peetril ei olnud kujutlusvõime äratajatest puudus: tal oli mängupaate, maa- ja merekaarte, gravüüre ning lõpuks midagi, mida ta nimetas tulesüütajaks sädemeks, nimelt vana inglise purjepaat „Vene mereväe vanaisa“, mille ta leidis 1680- te aastate algul ühe maamõisa kõrvalhoonest. Hollandlane Franz Timmermann õpetas Peetri purjetama (www.linnamuuseum.ee). 1.3 Noorusaastad
naine end ise kandidatuuri esitanud oleks, Arstiteaduse Akadeemia liikmeks, tunnustuseks tema osa eest raadiumi avastamisel ja uue tervistusmeetodi – Curie teraapia – loomise eest. [1] 1933. aastal haigestus Marie raskekujulisse verehaigusesse, kuid jätkas siiski oma tööd. 1934. aastal saadeti ta sanatooriumisse, kus naine 4. juulil 66- aastasena suri. Kaks päeva hiljem maeti ta oma mehe juurde, Sceaux’sse. „Ta oli sel viimselgi päeval mahe, kangekaelne, arglik, uudishimulik kõige vastu, nagu oma algusaegadel.“ Eve Curie [1, lk 4] Pilt 5. Marie Curie [5] 13 3. TEADLASED MARIE PEREKONNAS 3.1 Pierre Curie Pilt 6. Pierre Curie [6] Pierre Curie, Marie abikaasa sündis 15. mail 1859. aastal Pariisis rue Cuvier´l. Ta oli arsti, doktor Eugéne Curie teine poeg. Tema isa, kes pere ülalpidamiseks teenis raha meditsiinis, oli ka innukas uurija teaduses
kompetentsi arendamine, maksimeerida oma potentsiaali. 34. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Nimetage mõned Eesti tuntud coachid. · Emotsionaalne intelligentsus. · Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. · On väga aus ja eetiline. · Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. · Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast · On uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on üle eelarvamustest. · Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. · Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. · Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. · Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. Ivar Lukk PCC; Peep Aaviksoo ACC, Katrin Kaur ACC ja Ain Mihkelson ACC jne 35
olles kord mees, kord oma naine ja vaieldes ja rääkides siis niimoodi. Seda oli väga huvitav jälgida, kuna Jan Uuspõld on väga andekas naiserolli edastamisel. Ta suudab matkida väga loomulikult naise kehakeelt ja ka hääletooni, näoilmet ning olekut mehe suhtes. Naiserollist hüppab ta aga kohe meherolli ning on hoopis teine inimene kohe. Ümberkehastudes meheks on ta mühaklik ja sõnaahter, naise vingumise ja norimise peale ta ainult ühmab või podiseb midagi. Naisena on ta hästi uudishimulik ning tahab just palju rääkida. Rollilahendus on rajatud pigem psühholoogiale, samas pisut ka kehakeelele toetuv. Tema kehakeelest on kohe arusaada kas ta esitab parasjagu naiserolli või meherolli, sest riideid ta ju vahetamas ei käi alati on ta teksades, valges särgis ja valgetes tossudes. Ta vahepeal lihtsalt seisis laval, võttis sisse naiseliku hoiaku, laksutas ripsmeid ja ajas huuled natuke prunti näidates sellega, et ta on hetkel naine ja mitte just väga rahul olukorraga
ühiselt leitakse võimalused, kuidas need ellu viia. 34. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Nimetage mõned Eesti tuntud coachid. · Emotsionaalne intelligentsus. · Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. · On väga aus ja eetiline. · Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. · Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast · On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. · Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. · Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. · Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. · Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. Näited: Raimo Ülavere ja Ivar Lukk 35. Selgitage coachingu ja mentorluse erinevust.
Kuna nad ainutl orjadena siia saarele on võetud siis arvas Vürst et neist kedagi muud siina ka ei saa olenemata sellest võrdsuse jutust. Kuigi kõigeks selleks võib kuluda aastaid olid kõik koosviibijad plaaniga nõus. Kõigepealt saadakse teada saladused ja siis võidetakse inimesed oma poolele. Niccolo hakkas juurdlema vürsti jutu üle ja jõudis järeldusele et Danaosel on oma Achilliuse kand ja ka Andromance on piisavalt uudishimulik kun on ära õppinud meie keele- neist võiksid saada meile vägagi kasulikud inimesed saamaks teada saladused ja aidata põgeneda. Äkitselt ilmus välja Ieronimo kes oli väga rahul kuna oli aru saanud et siin kõik paganad on ja et tema on ainus kes saab neid kristuse radadele viia. Ta rääkis Niccolole kuidas ta oli liikunud mööda saart täiesti tasuta ainult sirutanud põidla päikese poole ja saanud iseliikuva vankri peale.
vaest. Sisemise motivatsiooni terminit kasutas White (1959) hoopis loomade käitumise uurimisel. Nimelt pani ta tähele, et paljud organismid lülituvad tegevustesse lihtsalt uudishimust, vajadusest uurida ja mängida, tehes seda ilma igasuguse agitatsiooni või tasuta. Neil spontaansetel käitumistel polnud mingisuguseid muid põhjusi peale harjutamise ja oma võimete arendamise. Nii on ka terve laps sünnist alates aktiivne ja uudishimulik olles alati valmis õppima ja uurima. See loomulik motivatsiooniline tendents on vaimse, sotsiaalse ja füüsilise arengu üks olulisemaid elemente. Skinneri (1953) operantse tingimise teooria kohaselt iga käitumise toimumise motivatsiooniks on tasu. On arvatud, et seesmiselt motiveeritud tegutsemise korral on tasuks tegutsemine ise. 86. IQ testid : vanad ja uuemad. Tänapäeval on kronoloogilise ea kasutamine valdavalt asendunud
Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemoodi: VANEM TÄISKASVANU LAPS õpetab, hindab kaalutleb on spontaanne arvustab analüüsib loov manitseb põhjendab impulsiivne mõistab hukka toetub faktidele uudishimulik teab õiget argumenteerib pidurdamatu ei kahtle kontrollib emotsioone dogmadevaba aga ka aga ka toetab, aitab abi vajav või abitu hoolitseb pelglik, kergeusklik
Tähelepanelikkus on väga oluline joon, mis on aluseks kõikidele teistele omadustele. Autor peab väga tähtsateks tähelepanelikkuse tunnusteks inimesi, kes on hoolivad, sõbralikud, naeratavad, abi pakkuvad, siirad ja oma tegude eest vastutavad. Tähelepanelikkus tuntakse ära seda nähes ja tunnetades. Et palgata inimesi, kellel on kõik viis kriteeriumit olemas, tuleb intervjuu käigus olla ka ise tähelepanelik, enesekindel ja uudishimulik. Elukestvaks suhte loomisel on väga oluline esmamulje, mida saab jätta vaid ühel korral. Paljudes ettevõtetes pannakse uus töötaja kohe katseajale ja muudavad sellega närveldamise veelgi hullemaks. Selle mõte on, et uus töötaja peab näitama, et temas on kõik vajalik olemas, kuid see on viga. Kui kedagi palgata, siis tuleb unustada katseajad ja teha endast olenevalt kõik, et uuel töötajal oleks kohe hea ja meeldiv töökeskkonda sisse sobituda. Uue töö
potensiaali optimeerimine; organismivälised intellektuaalset tegevust võimendavad vahendid nagu "kompuutristumine" jne.). Seda osa teadmistest Aristoteles nimetas metafüüsikaks - pärast füüsikat ehk füüsika järel olev teadmine. Asjade ja nähtuste maailmas on nii, et igal neist on teda tekitav (esilekutsuv) põhjus, mis ajaliselt eelneb tagajärjele. Öeldakse: põhjus ja tagajärg on ajalises relatsioonis, järgnevuses. Uudishimulik ja uuriv inimene otsib teda ümbritsevate nähtuste põhjusi, sest alatisest rahulolematusest tingituna inimene soovib võimalikul enam esile kutsuda temale meelepäraseid tagajärgi, s.t. nähtusi ja sündmusi, ja elemineerida võimaluste korral soovimatuid ja ebameeldivaid tagajärgi. Aegade jooksul on deduktiivsel ja induktiivsel meetodil formuleeritud rida lauseid põhjuskikkuse seoste kohta, mida tuntakse mitmesuguste seaduste nimetuste all. Paljudel juhtudel inimese peas
See püüdlus pole väga tugev ning võib sumbuda takistuste tõttu. Pilet 13. E. Berne'i mina-tasandid. Eriksoni õpilane. Kasutas transaktsionaalset analüüsi, mis põhineb aju aktiivsuse uuringutel. Sai, et inimese minal on kolm tasandit, ego seisundit. 1) Lapsetasand 2) Vanematasand 3) Täiskasvanutasand Lapsetasand kujuneb esimesena ema, isa ja teiste vanematega suhtlemisel. See on impulsiivne, fantaasiarikas, mänguline, uudishimulik jms. On mitut tüüpi last: loov laps, kes uurib ja mängib ning kohanenud laps, kes on positiivne, sõnakuulelik ja arg. Lapsetasand väljendab emotsioone. Vanematasand hakkab tekkima lapseeas, kui laps matkib täiskasvanut. Seda tasandit iseloomustavad käsud, keelud, seadused, spetsiifiline pöördumine, autoritaarne väljenduslaad, jäikus, kamandamine. See on väärikusmask. Turvaline vanem hoolitseb, kiidab, kaitseb, õpetab. Aga kriitiline vanem manitseb, hirmutab, ähvardab.
Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemoodi: VANEM TÄISKASVANU LAPS õpetab, hindab kaalutleb on spontaanne arvustab analüüsib loov manitseb põhjendab impulsiivne mõistab hukka toetub faktidele uudishimulik teab õiget argumenteerib pidurdamatu ei kahtle kontrollib emotsioone dogmadevaba aga ka aga ka toetab, aitab abi vajav või abitu hoolitseb pelglik, kergeusklik Eeldatakse, et kõik kolm MINA-tasandit esinevad igal inimesel, tõsi küll
instinktidest või ratsionaalsusest, eelnevast õppimisest tulenev põhjendus). • Intellektuaalne nälg – kognitiivsete vajaduste pärssimine võib viia neuroosini, isiksuse hääbumiseni, elukvaliteedi langemiseni jne (nt naine pikemat aega väikese lapsega kodus, pikemat aega kestev seniilse vanuriga seotud hooldussuhe, kinnipidamisasutuses viibimine äärmiselt piiratud oludes jmt). • Lastele pole vaja õpetada uudishimulik olemist, küll aga on võimalik neid õpetada mitte olema uudishimulik (nt hoolekandeasutuses). A . M a s lo w v a ja d u s te h ie r a r h ia E N E S E A K T U A L IS E E R IM IS E V A JA D U SE D o m a e e ld u s t e a r e n d a m in e ja
Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem- kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab.Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%. Enne kui nooruk hakkab suitsetama, võiks ta mõelda selle peale, miks ta seda teeb. Kas suitsu süütamisega allub ta tegelikult tubakareklaamile, sõbra pealekäimisele, või on lihtsalt uudishimulik? Uudishimu selle kohta, mis see suitsetamine õigupoolest on, saab rahuldada ka seda ise proovimata. Jälgides kasvõi mõnda tuttavat inimest, kes on suitsetanud pikemat aega. Tuleks mõelda oma tegelike soovide peale kas olla ise oma otsuseid tegev inimene, kes väärtustab oma tervist või nikotiinisõltlane, kelle tervist ja käitumist määrab sigaret. Selleks, et noored vähem suitsetaksid peaksid nad leidma endale mingi hobi või tegevuse, mis köidab neid rohkem, kui suitsetamine
viimsele teele. Ta tegi igasugust kirjatööd. Abielust Leenaga sündis neil kaks tütart Virve, 25 aprill 1925 ja õde Laine, sündis 15 märts 1932 . Laine suri 2-aastasena (1934) sarlakitesse, maeti 30 aprill. Siis oli niii varane kevad et kirsid õitsesid ja oli hästi soe. 2.2.9 Virve Känd Virve Känd (neiupõlvenimega Saar) (vt foto 2) on sündinud 1925. aastal 25 mail. Ta elab siiani. Ta oli väiksena küllalt uudishimulik, kuulas kõike mis räägiti. Alates kolmandast eluaastast on tal kõik meeles ja mäletab ka oma teisest eluaasast erinevaid seikasid. Ta mäletab ka oma vanaema Miilit, kes hoidis teda väga. Minu vanavanaema Virve tahtis palju üksi olla, kuna ümbruses ei olnud lapsi ja ta tundis end üksi hästi. Ta suutis väga hästi üksi mängida ja kujutas endal kõike hästi ette. Kooli ta minna ei tahtnud. Lugema õppis 5-aastaselt Postimehe kuulutuse pealt. Ta hakkas isegi natuke
Seotud vaimsusega, peegeldab org. kvaliteeti, kannab usaldust- aitab saavutada eesmärke. Tugineb mitteformaalsetele suhetele, vastastikune usaldus, ootused ja kohustused. 19. Loovjuhtimine ja innovatsioon ja selleks vajalikud tingimused. Loovuse juhtimiseks organ. keskendutakse innovatsioonile- isiksuseomadustele ja individuaalsetele stiilidele pööratakse suuremat tähelepanu. Loov inimene on iseseisev, energiline, eksperimenteeriv, uudishimulik, mänguline, mitmekesine, originaalne, pühenduv. Innovatsiooni on võimalik suurendada: ideede pööramine, ekspertide nõu, analoogiate jälgimisega. Innovaator on ideede generaator, ressursi otsija, ideede läbisuruja, organiseerija, liider. Loovus informatsiooni kogumine (järgida ja uurida oma keskkonda, loodusest inspiratsiooni ammutamine, oskuste ja võimete arendamine), ideede loomine (kogutud info
Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud teda, läks segadusse ja hammustas isal pea otsast. Kuna karud olid tavaliselt rahulikud loomad, siis õnnetusest toibudes hammustas karu enese karistuseks riista ära ja põgenes metsa. Ema süüdistas end isa surmas ja otsustas metsa tagasi kolida. Leemet oli siis aastane. Ema võttis kaasa kaks hunti, kellelt piima lüpsti. Läheduses elas ka ema vend Vootele. 3. Leemet oli aga uudishimulik ja otsustas teise metsas elava poisi Pärtliga külaelu vaatama minna. Viimasel ajal olid kõik külla elama läinud. Külas kohtasid Leemet ja Pärtel endavanust tüdrukut Magdaleenat. Tolle isa oli külavanem Johannes. Johannes seletas poistele, kui hea on külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha
ühiselt leitakse võimalused, kuidas need ellu viia. 21. Millised on tulemusliku coachi eeldused? • Emotsionaalne intelligentsus. • Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. • On väga aus ja eetiline. • Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. • Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast • On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. • Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. • Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. • Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. • Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 22. Mida nimetatakse motivatsiooniks?
ellu viia. 76. Tulemusliku coachi eeldused Emotsionaalneintelligentsus. Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. On väga aus ja eetiline. Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõ rgelt ja usub nende võ imetesse ning ressurssidesse. Tunneb oma võ imete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast On tõ eliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõ istev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. Võ imaldab muutusi ja on haarav suhtleja. Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserkü simusi. Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 77. Taju mõiste, taju mehhanismid
Liivalaia Gümnaasium NAISTE ABORDI PÕHJUSED JA MÕJU Uurimistöö Kirsti Kapp 12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1. Abort mis see on? 4 1.2. Abordi põhjused 5 1.3. Abordi mõju 6 1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8 1.5. Mida teha? 9 2. ABORDID EESTIS 10 2.1. Abortide koguarv 11 2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12 3. NOORTE ABORDID EESTIS 14 3.1. Abordid kuni 19-aastaste Eesti noorte seas 15 3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 1...
Muretsev Rahulik Temperamentne Stabiilne Ennast haletsev Ennast aktsepteeriv Häbelik Enesekindel Haavatav Vastupidav 3) Avatus kirjeldab vastuvõtlikkust muutustele ja huvitatust kõigest uuest (paremad kohanemisvõimed) Fantaasiarikas Ülipraktiline Loominguline Väheloominguline Eelistab muutusi Eelistab rutiini Uudishimulik Vähehuvitatud Liberaalne Konservatiivne 4) Sotsiaalsus kirjeldab sõbralikkust suhtlemisel (paremad meeskonnatöö oskused) Usaldav Kahtlustav Helde Ihne Leplik Vaenulik Leebe Kriitiline Heatujuline Ärrituv Kaastundlik Ükskõikne 4
töötanud kogu muusikalises vormides, ja kõik saavutatud kõrgeim edu. Paljud teadlased eri riikidest pärit olnud uurides, õppimise nähtus Mozarti muusikat, kuid geenius kirjalikult tema teosed ei ole uuritud enne kontsa.im suutnud tõestada mõju Mozarti muusika intellektuaalset arengut laste ja parandada vaimsete võimetega täiskasvanutele. Mul oh huvitav, kuidas eri vanuses inimesed on tuntud teosed Mozarti, ja kuidas need on seotud klassikalise muusika, veel ma olen uudishimulik teada, mis muusikastiili nad eelistavad. Hüpotees: klassikaline muusika on populaarne tänapäeval, palju inemesi kuulavad see muusika ja teavad Mozartist palju. Käesoleva töö eesmärk: selgita välja, mis Mozarti tööd on kõige populaarsed hulka 6. 8. Ja 10.klassidesse õplilased ja kooliõpetajad Tallinna Haabersti Vene Gümnaasiumis, välja selgitada, kuidas nad on seotud klassikalise muusika ja õppida nende muusikalisi eelistusi.Veel ma tahan
Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud teda, läks segadusse ja hammustas isal pea otsast. Kuna karud olid tavaliselt rahulikud loomad, siis õnnetusest toibudes hammustas karu enese karistuseks riista ära ja põgenes metsa. Ema süüdistas end isa surmas ja otsustas metsa tagasi kolida. Leemet oli siis aastane. Ema võttis kaasa kaks hunti, kellelt piima lüpsti. Läheduses elas ka ema vend Vootele. 3. Leemet oli aga uudishimulik ja otsustas teise metsas elava poisi Pärtliga külaelu vaatama minna. Viimasel ajal olid kõik külla elama läinud. Külas kohtasid Leemet ja Pärtel endavanust tüdrukut Magdaleenat. Tolle isa oli külavanem Johannes. Johannes seletas poistele, kui hea on külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha
võivad aga lapse enesekindlust tahtmatult õõnestada. Vastavalt ühiskonna vajadustele vajab vormimist ja piiranguid laste käitumine, aga laste eneseväljendust ei tohiks me piirata. Loomingulises õhkkonnas väärtustatakse pigem isikupära ja mõtete erinevust. Toetatama peab pigem eksperimenteerimist kui alalhoidlikkust. Alalhoidliku "mina" ja eksperimenteeriva "mina" umbkaudsed omadused: Kahtlev kõige suhtes avatud uuteks kogemusteks Ettevaatlik uudishimulik Jääb kindlaks vanadele tavadele oletab Järgib reegleid intuitiivne Tavapärane omapärane Toetub teistele ilmutab iseseisvust Ei andesta enda tehtud vigu ei hooli võimalikest vigadest Väldib riske riskib Kardab võimalikke ohte otsib uusi teid Väldib eksimusi loob ootusrikkaid seoseid Kardab tagajärgi on mänguline On tõsine teeb asju rõõmuga
üliaktiivseid, turgutab tagasihoidlikuid grupi liikmeid, Hoiab arutluse niidist ja intervjuu eesmärgist kinni, Ei kaota oma juhtivat rolli Halb moderaator on segaduses, hirmunud, autoritaarne, kõikelubav, dikteerib ‘õiget’ arvamust asjast, liiga aktiivne, halva “kuulmisega”, liiga kompetentne, liiga naiivne naljategija: naudib publiku lõbustamist, ekshibitsionist: kasutab gruppi enesekehtestamiseks, võrgutaja, haiglaslikult uudishimulik Grupiliikmete rollid moderaatori abilised tagasihoidlikud grupi liikmed – võivad osutuda kõige olulisemateks infokandjateks häbelikud, ebakindlad Moderaatori tegevused Balansseerimine konstruktiivse liidri toetamine liigse vaidluse kontrolli all hoidmine võitlus destruktiivsete liikmetega aktiivne kuulamine: tagasipeegeldamine lühikokkuvõtete tegemine (oluliste sõnade fikseerimine ja
sõbralik ja sotsiaalne tüdruk, ei tunne ennast ültse halvasti teose viimases peatükkis 4 purjus täiskasvanuga teel oma isa matmas. Kirikuõpetaja= Jürka saab teda usaldata kuid see ikkagi ei usu tõeliselt enne lõppu, et Jürka on vanapagan, miks kirikuõpetajal ja Põrgupõhja pererahval head suhted on sellepärast, et kirikuõpetajale meeldib ja soovib kogu kogudusele samasugusedi usu teemalisi teadmisi ja küsitlematut ustavust. Kusta= Jürka poeg, uudishimulik ja lojaalne, süda on poisil õiges kohas ja seda terve teose vältel. Sulane= Põrgupõhjas selle alg-aastatel, reetlik, eneseväljendamine on vaene, arglik. Noor Ants= Kaval-Antsu poeg, pettis kuna oli afääris oma sõbra naisega ja võttis Maia elu, aristokraatik. Peetrus= Taevaväravate valvur ja Jürka sõber, lojaalne, mõistlik . Maia= Jürka vanim tütar, mitte eriti hoolekas ega ratsionaalne areneb tujukatest suhetst emaga külmadeks suheteks.
(mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoidid ja spermatosoidid. Oma embrüoloogilistelt vaadetelt oli animalkulist s.t arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 1676...1696 saatis Londoni Kuninglikule Akadeemiale, seal tõlgiti hollandi keelest ära ja 1696 ilmus raamat "Looduse saladused".
Enamasti tuli toores kartul lõigata kaheks või neljaks, vahel ka üheksaks tükiks, seejärel tüükaid hõõruda veel seapeki, või, soola, sibula, naeri, konna, austrikarbi sisu, kastoorõli ja soodaga. (Tupits. ceeol.com 23.02.09) 5.2.2 Edasikandmine Tüükaid võidi hõõruda veel õlgede, heinakõrte või kõrresõlmedega, vahel tilgutati kõrretükkidele või paberile soolatüügastest verd. Seejärel keerati õled ja/või paber pakikeseks ja visati ristteel maha, kust uudishimulik ja hoolimatu mööduja soolatüükad endale sai. Samamoodi võis võtta 12 sõlmedega küünalt, need pakiks keerata ja taas ristteel maha visata. Soolatüükaid võis lasta ka veel ,,ära osta" või hoiti lihtsalt rahatükki tüügastel. Veel soovitati lasta kellelgi oma tüükaid lugeda ja seejärel kandusid tüükad väidetavalt lugejale üle. Oma tüükaid võis ka ise lugeda, mispeale jäi igal lugemiskorral üks tüügas vähemaks. (Tupits. ceeol.com 23.02.09) 5.2.3 Pesemine
kõigi joonte osas. Joonte teooriaid · Hippocrates inimtüübid - melanhoolik, koleerik, sangviinik, flegmaatik. G. Allport (1961) 18000 joont 4500 5 -10 H. Eysenck (1967) introvertsus - ekstravertsus, neurootilisus - stabiilsus psühhootilisus · P. Costa/ R. McCrae (1992) Suur Viisik Ekstravertsus aktiivne, kehtestav, jutukas, Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne Avatus kogemusele artistlik, uudishimulik, loov Sotsiaalsus lugupidav, andestav, lahke, usaldav Meelekindlus efektiivne, organiseeritud, usaldusväärne. H. Eysenck Introvertsuse, neurootilisuse ja psühhootilisuse teke. ARAS - ülesanne aktiviseerida ajurakke, tekitada vaimset erutust seotud ekstravertsusega VB stimuleerib emotsionaalset erutust seotud neurootilisusega Androgeenid - psühhotism Humanistlik psühholoogia A. Maslow ( 1908-1970)
• Passiivne ostja – ei lähe poodi allahinnatud kaupa ostma. Kui keegi on ta sinna tirinud, siis longib sihitult. Vahepeal uurib midagi kuid ei osta. läheb kiiresti närviliseks kui jokutatakse. Kui ta tõesti midagi vajab siis ei mõtle kaua vaid ostab kohe. • Skeptiline ostja – ei taha ostuhullusesse sukelduda, kuna see mõttetu ajaraiskamine. Teda häirib rahvamass. Meeldib teha oste vaikselt ja rahulikult. • Uudishimulik ostja – iga suurema allahindlusekampaania ajal läheb poodi. Tal on piisavalt aega et kõigega tutvuda ja vahest ehk teha ka mõni ost. Küsib iga uue asja kohta müüjalt infot, kui seda kuskil kirjas pole. Enamasti aga ei osta midagi vaid lihtsalt uudistab. Neile meeldivad kõige rohkem pilakaubad, et neid kellelegi kinkida. Tarbijakäitumine lk 75 („musta kasti“ mudel lk 76) • Majanduslikud – sissetulek, ostujõud
jõu ja inimene suudab tänu sellele toimida parimal võimalikul viisil. 79. Tulemusliku coachi eeldused · Emotsionaalne intelligentsus. · Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. · On väga aus ja eetiline. · Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. · Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast · On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest.· Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. · Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid · nn laserküsimusi. · Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. · Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 80. Kontrolli mõiste
Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoidid ja spermatosoidid. Oma embrüoloogilistelt vaadetelt oli animalkulist s.t arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 1676...1696 saatis Londoni Kuninglikule Akadeemiale, seal tõlgiti hollandi keelest ära ja 1696 ilmus raamat "Looduse saladused".
Liigid, keda peaks tundma: 1Teder Tetrao tetrix Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline. Tedrekukk on must, tema saba on lüürakujuline ja kulmudel on tal lai näsa, mis on eriti kevadel eredalt värvunud. Isaslind on ka emaslinnust suurem. Tedrekana põhivärvuseks on ookerpruun, saba nõrga väljalõikega. Poegade sulestik sarnaneb emaslinnu omaga. Tedre nokk on must ja varbad tumepruunid. Isaslind kaalub keskmiselt 1,5 ja emaslind 1 kilogrammi. Mänguplatsil on tetredel igal linnul vastavalt oma võimetele kindel koht. Kõige "paremad" kuked on alati mänguplatsi keskel ja "nigelamad" äärtel. Tedrekanad eelistavad keskel paiknevaid kukki. Pesitsema hakkavad tedred aprilli teisel poolel. Pesa paikneb maapinnal, see koosneb valdavalt heinast ja samblast ja sinna muneb emaslind aprilli lõpul 8...9 kreemikat tumepruunide täppidega muna. Kui esimene kurn juhtub hävima, muneb kana järgmise, kuid ...
Ta hakkab ise mõtlema ning ettetulevaid ülesandeid lahendama. Lapse suurem mälumaht võimaldab meeles pidada, kuhu ta mingi asja viimati pani. Ka keskendumisvõime muutub paremaks, laps mängib leludega järjest kauem ja ei sõltu enam nii palju sinult saadavast pidevast ergutusest. Õppimisvõime ergutamine 19.-21. elukuuni Sellel eluperioodil seisneb lapse õppmisvõime põhiline muutus selles, et ta hakkab rohkem ettepoole vaatama. Muidugi on ta alati olnud uudishimulik, kuid nüüd vaatab ta ergutust oodates juba kaugemale ette. Lapse teadlikkus on suurem ja ta on emotsionaalselt valmis uute ülesannetega rinda pistma. Ta keskendub rohkem ja on sihikindlam ning huvitub käsilevõetu edukast lõpule viimisest. Õppimisvõime ergutamine 22.-24. elukuuni Kolmeaastaseks saav laps on igas asjas iseseisvam, kaasa arvatud mõtlemisvõime. Ta taipab, et omab ümbritsevate asjade üle mõningast kontrolli, ja see suurendab uurimisjanu.
seda vee peegeldusest(313-314). Kalevipojale ei meeldinud teda tülitavad inimesed ning rännates jõudis Kääpa jõe äärde, proovis, kas mõõgale pandud needus töötab ning mõõk võttiski jalad maha(317-319) ja Kalevipoeg suri. Taevas otsustati, et Kalevipoeg läheb Allilma valvama, jalgade puudumisel anti talle hobuse keha ning käe lõi ta kaljusse kammitsasse(320) Kalevipoeg-tugev, vaikne, väga verehimuline, kättemaksuhimuline, uudishimulik ....................... *Vanemuine on laulujumal 19. sajandi keskpaigast alates välja kujunenud rahvusromantilises eesti kunstmütoloogias, mille peamised loojad olid Friedrich Robert Faehlmann ning Friedrich Reinhold Kreutzwald. Vanemuise kuju loomise allikaks oli tõenäoliselt Kristjan Jaak Petersoni poolt saksa keelde tõlgitud ja kommenteeritud ning 1822. aastal Johann Heinrich von Rosenplänteri ajakirjas
Millega lapse huvi äratada? Mis raamatus haarab? Mida raamat õpetab? Haarab ulmelisus, fantaasiarikkus. Raamat õpetab abivalmidust ja siirust. Huvi võiks äratada sellega, et ise ilmekalt juttu rääkida, kuna pilte antud raamatud on vähe. 2. E. Raud ,,Sipsik” Teema: Sipsik on rääkiv, mõtlev ja võrdlemisi isepäiselt tegutsev kaltsunukk, mille Mart õmbles sünnipäevaks oma pisemale õele Anule. Kaltsunukk on nagu väike laps – rõõmus, uudishimulik, kohati 6 hulljulge, vahel mõtlik ja nukkergi. Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm. Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. Kui peamiselt on
Eesmärgid ja ülesande seab juhendatav, coach suunab inimest võimaluste leidmiseks. 156. Tulemusliku coachi eeldused Emotsionaalne intelligentsus Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast Väga aus ja eetiline Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumba loomulik positiivne energia 157. Taju mõiste, taju mehhanismid
Lugu: Ta sattus sõja käigus kodumaast kaugele Tsehhimaale. Seal sai ta hukka ja ta keha maeti ühte suurde vennashauda. Vanemad otsisid tükk aega taga: tülitasid Punast Risti ja kuulutasid "Kodumaas", et nende poeg on kaduma läinud. Perekond: Hoolivad vanemad, kes poega pärast kadumist pikka aega leida üritasid. Surmapõhjus: hukkus sõjas 4.14. Viivika Sünnikoht: Harala Eluiga: peaaegu olematu 8 Olemus: uudishimulik: soovib teada elust seal, kus teda pole; Lugu: Saksa sõdur lõi jalaga Viivika ema, kui ta Viivikat ootas ja ta sündis enneaegselt. Tal polnud isegi nime, kui ta surnuna kirstu pandi. Ta sündis surnult. Perekond: ema Surmapõhjus: enneaegne sünnitus, sündis surnult 4.15. Kusta Järvson Sünnikoht: Harala Olemus: Ta teadis, mis on tõde, aga valju häälega kuulutama ei hakanud, sest muidu poleks ta saanud ka Venemaale viinapõletaja abiliseks minna, kui ta oleks
Kuid vaatamata oma välja kujunenud teadmistele esineb argielus probleeme, mida ei saa lahendada olemasolevate teadmiste põhjal. Teaduslik teadvus aitab vabaneda tavapärastest mõtlemisharjumustest. Meil on vaja uusi teadmisi, mis aitaksid paremini mõista lahendatava probleemi olemust ja leida vahendeid sellega toimetulekuks rakendusliku uuringu lähtekoht, millega üritatakse saavutada mingit praktilist eesmärki. Inimene on loomu poolest uudishimulik ja on huvitatud nähtuste põhjuste otsimisest, mõtlemata pikemalt muudele eesmärkidele põhiuurimus. Põhiuurimus ei püüdle praktiliste eesmärkide ja rakenduste poole vaid otsib uut teaduslikku teadmist teadmiste endi pärast. XX sajandil tõusid teadlikus töös juhtivateks ideoloogilis-metoodilised normid, milledest kõige tuntumad on sotsioloog Robert Mertoni poolt esitatud nõuded : 1) universalism: väite teaduslikku tõesust tuleb kaaluda üldkehtivate kriteeriumide abil,
Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine 13. Berne'i mina-tasandid Käsitlus kannab nim: Transaktsionaalne analüüs. Väidab, et inimene on pidevalt mingis mina-seisundis. Neid on 3. Laps, täiskasvanu, vanem Kõikides olemas, pidevalt vahelduvad 1) Laps : Ealiselt kõige varem. Naiivne, uudishimulik, emotsionaalne, ei võeta vastutust. Mitut tüüpi last: Loov laps seotud unistamise, leiutamise uute asjade algatamisega. Kohanenud laps: Kuidas vanematega suhted on, võib olla passiivne, abitu, arg, sõnakuulelik. Kui saame haiget või solvume, siis seda teeb laps meis. Eluterve laps. Laps on alati seotud loovusega 2)Vanem: Laps hakkab proovima vanema rolli, harjutab: Sisaldab käske ja keelde, iseloomustab vanemlik pöördumisviis- manitsev, tõrelev või õrnutsev. Seotud
Muutused teatrite koosseisudes. I nõukogude aasta: · Hakatakse juurutama nõukogulikku tsentraliseeritust ja planeerimist. · Kunst kui ideoloogia tööriist. · Ideoloogilised tellimused kirjanikele uute algupärandite saamiseks (präänik ja piits) · Sotsialistlik realism. · Ajakiri Teater muudetakse ajakirjaks Teater ja Muusika, seejärel suletakse üldse. · Tänu riiklikule dotatsioonile on teatrite majanduslik olukord üsna hea. · Publik on äraootavalt uudishimulik. Uue ideoloogia sõnastas J. Sütiste 1940 oma artiklis ,,Meie teater aktiviseerugu!" rõhutab teatri ja ühiskonna seose tähtsust, vastandub selgelt eelmisele (s.t Eesti Vabariigi) perioodile. Oli ka õnnestumisi, näitlejatöödes. Nt Liina Reimani nimirollid Gorki näidendites ,,Ema" ja ,,Vassa Zeleznova". 1941. a oli kavas Eesti kunsti dekaad Moskvas, mis jäi alanud sõja tõttu ära. Teatrite võistlus ,,Libahundi" mängimisel peaaegu kõik teatrid lavastasid seda, parim
suurust ja mustreid tundma. Linnas jalutades pööra lapse tähelepanu ümbritsevatele objektidele ning räägi nendest. Kahe aastane tahab kõike jälgida. Lapsel võiks lasta käia emal järel ning tema küsimustele vastata, see parandab lapse arusaama miks asjad maailmas nii või naa toimuvad. Lisaks võiks selgitada kuidas liigitada näiteks loomi, linde, toite jne. 25 Kolmeaastane on väga uudishimulik pisiasjade suhtes ning selletõttu on tal ka palju küsimusi, mida tuleks selgitada. Üksikasjade nägemine avaldub kõige paremini raamatute lugemisel, kus laps näeb palju rohkem asju, kui enne mistõttu võiks igal lehel kauem peatuda, kui varem. Kõige paremad mängud on elu jäljendavad mängud nagu kodu või poe mängimine. Ka lihtsaid mälumänge võiks selles vanuses mängida. Peaks ka julgustama last ise jutte välja mõtlema, see ergutab nende kujutlusvõimet.
Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine 13. Berne'i mina-tasandid Käsitlus kannab nim: Transaktsionaalne analüüs. Väidab, et inimene on pidevalt mingis mina-seisundis. Neid on 3. Laps, täiskasvanu, vanem Kõikides olemas, pidevalt vahelduvad 1) Laps : Ealiselt kõige varem. Naiivne, uudishimulik, emotsionaalne, ei võeta vastutust. Mitut tüüpi last: Loov laps seotud unistamise, leiutamise uute asjade algatamisega. Kohanenud laps: Kuidas vanematega suhted on, võib olla passiivne, abitu, arg, sõnakuulelik. Kui saame haiget või solvume, siis seda teeb laps meis. Eluterve laps. Laps on alati seotud loovusega 2)Vanem: Laps hakkab proovima vanema rolli, harjutab: Sisaldab käske ja keelde, iseloomustab vanemlik pöördumisviis- manitsev, tõrelev või õrnutsev. Seotud
Saba on umbes pool keha pikkusest, alati musta otsaga. Põhitoiduks on pisinärilised ja linnud (veelinnud, kanalised), munad, roomajad. Võib murda ka endast suuremaid loomi - jänes , ondatra. Võimalusel kogub varusid. Tiinus 240- 390 päeva, imetamine 6-7 nädalat, 8-12 järglast. Jooksuaeg on kevadest sügiseni. Üksikeluviisiga loomad, enamjaolt aktiivsed öösiti, vahel ka päeval. Head ronijad, vahel kodustatakse neid hiirte tõrjeks. Väga uudishimulik loom. Vaenlasteks on suuremad kiskjad, põhiliselt rebane. Lindudest kullid, kakud. 13 NIRK (Mustela nivalis) - suvekarv seljapool punakaspruun, kõhupool valge , talvel üleni valge. Nagu kärp, aga väiksem. Toitub peamiselt hiirtest, keda püüab nende urgudest. Sööb ka linde, nende mune, putukaid ja vihmausse. Võimalusel murrab suuremaid loomi. Toiduküllusel kogub tagavara. Kindlat jooksuaega ei saa
Muide oli ta vanemate poolt peaaegu 99% ära lubatud Totskile- see aga erinevatel põhjustel ei Õnnestunud. Aleksandra oli hea, mõistlik ja väga leplik tüdruk, kes ei vajanud suurt rikkust ja hiilgust ja kes oli rahumeelne ja "ideaalne abikaasa". Ta oli ka väga ilus, kuigi mitte säravalt ilus. Adelaida Jepatsin - Kindral Jepatsini & Lizaveta Prokofjevna keskmine tütar. Adelaidale meeldis väga maalida-portreesid ja maastike, kuigi ta ei lõpetanud neist ühtegi. Uudishimulik ja rõõmsameelne tütarlaps. Väga ilus! Väga lõbus ja heatujuline tüdruk, kes ei karda oma arvamust avaldada, aga hindab ka teiste omi. Tema vanemad olid lubanud ta panna mehele vürst S-le. Adelaida ütles oma kõige tähtsama ja arvatavasti tabavaima mõtte Nastasja Filippovna kohta: "sellise iluga võib maailma segi pöörata". Aglaja Jepatsin - Kindral Jepatsini & Lizaveta Prokofjevna noorim tütar. Haruldaselt ilus tüdruk!!!
Keeleline areng Ema-lapse mäng: vähem erutav, didaktiline, mänguasjadega. Isa-lapse mäng: erutav, ettearvamatu, füüsiline. Õdede-vendade mäng lapsega kui ema pole huvitatud/toetav võib kompenseerida ema eemaloleku. Koolieelne iga: Mäng õhutab kiindumust lapse ja vanema vahel – kiindumuse kvaliteet ennustab ette mängu kvaliteedi eekoolieas. Turvaline kiindumus: fantaasiamängud, objektidega, keerukad, 2a mängib sõltumatult, 5a uudishimulik ja käitumises paindlik. Mngu kvaliteet: hariduslikud saavutused, sotsiaal-emotsionaalne kompetentsus, intelligentsus. Vanemad mõjutavad kaht mood lapse sotsiaalseid kontakte: *teiste lastega interaktsioonis olles (erinevas rolllis) vanemad toetavad, annavad nõu, suunavad, ütlevad lapsele kuidas olla edukas suheldes eakaaslastega, nad on ka järelvaataja rollis mängu ajal ning assisteerivad otseselt nii, et säilitavad
lapse igapäevasest elust. Valdavalt on J. Oro lasteluule aineks aastaaegade kõikvõimalikud varjundid varakevadest südatalveni, linnud, loomad, taimed -- looduse elu, millest paljugi on lapsele kodune ja tuttav, üht-teist aga saab alles tuttavaks ning koduseks autori lihtsa, meeleoluka sõnastuse läbi. Laste looduslüürika ongi vaieldamatult J. Oro tugevamaid külgi. Neis luuletustes, kus kõrvuti laante ja põldude elanikega esineb sageli tegelasena ka uudishimulik loodushuviline laps, ilmneb head laste ja looduse tundmist, mis pärineb kahtlemata autori lapsepõlvest, veelgi enam aga tema hilisemast kodust keset Vasalemma metsi ja turbasood. Kirjanikule, kellel nii kodus kui ka kutsetöös kogu elu vältel oli tegemist suure lasteperega, olid enesestki mõista omased maalapse mõtted, meeleolud ja huvid. Pidevalt laste mängu- ja kujutlusmaailmast osa saades on ta seda omalt poolt rikastanud uute tähelepanekute, meeleolude ja fantaasiakildudega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
