SINUHE (0)

RAAMATU ANALÜÜS  
 
 
 
K……. 10C 
2015 KEVAD 
 
 
 
 
1.raamat  
"Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kal al ja 
muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu vi ruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku 
sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 ­­­ Läbi aegade see ni  on ja 
ilmselt ni  ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral 
silm lihtsalt kinni. 
“Kes on kord joonud Ni luse vett, see igatseb Ni luse äärde tagasi.” lk 10 ­­­ Kui ol a 
eemal oma lähedastest, si s kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. 
 
"Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest 
tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hul emini kui tuli." lk 17 ­­­ Kui ei 
suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.  
"Rõõmutse, noormees, oma noorusest, sest vanadusel on  tuhka  kurgus ja 
balsameeritud keha ei naera oma haua pimeduses." lk 33 ­­­ Nagu ikka öeldakse: 
“Noorelt on sul energiat ja aega, kuid pole raha. Keskeas on sul raha ja energiat, 
kuid pole aega. Vanaduses on sul aega ja raha, kuid puudub energia.” Ehk pigem 
nooruses kasutada ära oma energiat ja aega, enamikeks mälestusteks polegi ni  
väga raha vaja.  
 
2.raamat 
 
"Igatsesin midagi, mida ma ei  tundnud , ning muinasjuttude ja luuletuste mürgine 
mesi  voolas mu hinge, muutes südame nõrgaks ja  tuues  pisarad silma, kui olin üksi." 
lk 39 ­­­ Kui olin jõudnud sel e lauseni jäin ma täiesti sõnatuks. Olen tundnud 
samasugust  tunnet  kuid seda ni  ilusalt ja lihtsalt kirja panna ma kül  ei oskaks.. 
Hämmastav 
"Kuid si ski, mõtlesin, vahest on teisel pool eesri et, kõige pühamas pimeduses 
midagi, mida ma ei tea" lk 40 ­­­ Alati ju igatsetakse midagi, mida meil ei ole. Alati 
oodatakse  ja unistatakse  paremast  olukorrast kui sel est, mis hetkel on. Ning igakord 
me tegelikult ei tea, mida me unistame sest igal heal on omad vead.  
"Kuid ta oli ni  ilus ja tema laubale piserdatus õli lõhnas ni  võõralt, et ma soovisin, et 
ta paluks mind templis teejuhiks...Ni  ajasin end sirgu ja vaatasin tal e silma sisse, ja 
tema pilk oli ni  seletamatu ja uudishimulik ja selge, et mu nägu hakkas õhetama ja 
mu ihu oli nagu tules...Ma vaatasin teda, tema rõivad olid kuninglikust linasest ja ta 
oli minu silmale ilusam kõikidest naistest, keda üldse näinud olin, ja ta ei teinud 
midagi, et oma ilu varjata. Ma vaatasin teda ja unustasin haava oma südames, 
unustasin Amoni ja Elu maja, ja tema lähedus kõrvetas mu ihu nagu tuli" lk 41­42 ­­­ 
Just seda  lugedes  kujutasin kõike seda olukorda ette sest inimene muutub 
märgatavalt, kui ta armub. + Si n kehtib 100%  ütlemine , et mehed armastavad 
silmadega !!!  
“Aegade algusest peale on otsustatud, kuidas kujutatakse seisvat inimest ja kuidas 
istuvad inimest. Aegade algusest peale on otsustatud, kuidas tõstab hobune jalgu ja 
kuidas veab härg rege. Aegade algusest peale on otsustatud, kuidas peab kunstnik 
oma tööd tegema, ja kes sel est kõrvale  kaldub , ei kõlba templisse ja temalt 
võetakse kivi ja peitel.” lk 57­­­ Ja läbi aegade, alustades tuhandetest  aastatest  enne 
Kristust kuni tänapäevani välja kujunevad välja ühiskonna normid ning kui sel est 
normist  kõrvale põigelda, tembeldatakse automaatselt ebanormaalseks inimeseks.  
 
3.raamat  
"Ma pean Teebast minema saama, sest si n lämbun pasa sisse ja kärbsed teevad 
mu täis" lk89­­­ See lause jäi silma sest just endal tekib ka vahel tunne, et tahaks 
lihtsalt minema Tal innast ning ol a kõigest sel est jamast eemal.  
"Olen tüdinenud sõnadest, mis üksnes käänavad ja väänavad asju ja ajavad keele 
sõlme" lk90­­­ Nõustun saja protsendiliselt!!!!!  
"Tahan rohtu, mis rahustab mu südame ja teeb sel e kivisarnaseks" lk 90­­­ Peale 
mõnda sündmust, mis väga palju haiget teeb, paneb ennastki igatsema sel ise rohu 
olemasolu.  
“Miks sa ometi minult oma kogenematuses nõu ei küsinud, mu  isand , sest mina olen 
palju näinud ja tean palju, kuigi ni  ei arvaks. Ka mina olen naistega maganud, kuigi 
sel est on kaua aegamöödas, ja ma kinnitan sul e, et leib, õlu ja täis kõht on parem 
kui ka kõige ilusama naise süli.” lk108 ­­­ Tahaksin si nkohal öelda, et kerge öelda 
raske teha. On kerge öelda, et miks nõu ei küsinud kuid lõppude lõpuks õpib kõige 
õigemini inimene vaid oma vigadest. Ei taha väita, et nõu andmine on kuidagi halb 
kuid tihtipeale võib see ühest kõrvast sisse ja teisest välja minna..  
 
 
 
4.raamat  
"Kuigi ma olen nõrk ja üksik, ei lase ma petlikult mehel endasse puutuda" lk111 ­­­ 
Sel e lause peaks iga naine endale otsa ette kirjutama.  
 
‘’Homsest päevast ei tea keegi ette.’  lk 114 ­­­ Lihtne, lühike ning vägagi tõene 
lause. See oli, on ja jääb ka ni  sest tulevikku ei saa ette ennustada. Si nkohal 
sooviksin  välja jätta sensiti vid ja muude üleli gsete võimetega inimesed. 
"Kuna olin arst, si s arvasin, et olin näinud kül alt surma ja kannatusi, ja et olen 
pi savalt kalestunud, et tunda halba haisu ning puudutada paiseid ja mädanevaid 
haavu , kuid alustanud teenistust Surma majas, märkasin, et olin al es laps ja ei 
teadnud  midagi." lk 124 ­­­ Kui seda lauset  lugesin  si s purskasin naerma sest see on 
ni  minu pihta kui üldse ol a saab. Enda arust võin ol a tark ja laia silmaringiga kuid 
kui satun kokku endast 5 aastat vanemate inimestega si s on mul kül  suu kinni.  
“Kuid kõige suurem rõõm sündis Surma majas si s, kui sinna toodi noore naise 
surnukeha , ja oli ükskõik, kas naine oli ilus või inetu.” lk 125 ­­­ Lõik, mida lugesin 
suu ammuli, sest see on kohati ni  uskumatu kui kahjuks karm tõde, mis võib ka 
teatud pi rkondades tänapäevani ol a. 
 
5. raamat 
"Vabanenud sel est naisest, oli mu süda kerge nagu lind ja mu silmad himustasid 
näha uut ja rahutus täitis mu hinge, ni  et ma ei tahtnud enam Smürnas ol a." lk 157 
­­­ Mul tekib tavaliselt sel ine tunne igal kevadel peale võistlusi, kui trennid saavad 
läbi.  Tunnen  end ni  vabana, nagu oleks tohutult palju aega üle ning on võimalik jäl e 
teistsugust elu alustada.  
"Ühtaegu hakkasid habirud meile vastu jooksma ja vibudest  laskma  ja ma kuulsin 
kõrvus vihinat, kui nooled nagu kärbsed sügisesed ja tegid häält: pst,pst. Ja ma ei 
ole oma elus  kuulnud  erutavamat häält kui Noole vihin, kui see mehe kõvast 
möödub" lk 168 ­­­ Peale sel e lause lugemist mõtlesin enda ette: “Noni , ongi käes 
see sõja osa.” Miks just ni  mõtlesin? Sest mul e ei meeldi sõjad, üldse kardan väga 
palju füüsilist kui ka vaimset vägivalda seega sel iste osade lugemisel pigistan üle 
ühe rea silmakese jäl e kinni.  
‘’Egiptusel pole  vaenlasi , sel eks on  Egiptus  li ga rikas ja vägev.’  lk 176 ­­­ Kohe tuli 
meelde Vladimir  Putin , kel e motoks on sel ine lause. Muidugi Egiptus oleks 
asendatud Venemaaga. 
“Kõige sel e tulemus oli, et sõda ei meeldinud mul e enam, vaid mu süda muutus 
raskeks kõige sel e viletsuse pärast, mida inimesed üksteisele põhjustavad.” lk 173 
­­­ Tahtsin tal e patsu lüüa ning öelda: “Lõpuks oled ka mõistusele tulnud!”  
 
6.raamat 
“ Vanamees ! Su jutt on mu kõrvus nagu kärbse sumin ja ometi küsin, kes sa oled, et 
võid mind nõnda kõnetada.”lk 194­­­ Lause, mis ajas mind ni võrd naerma, et ei 
saanud pea minut aega raamatuga edasi minna.  
“Ta ajas end põrandal istukile ja tõstis tõrjuvalt käed ning ka  lõvi  ajas end istukile ja 
haigutas pikalt ja kui ta oma lõuad kinni pani, kolksatasid tema hambad kilinal kokku 
nagu templi kassalaegas lesknaise veeringut endasse ahmates.” lk194 ­­­ Neid 
lauseid  kül  jagus kuid tõin välja ühe neist lausetest, mil  pidin  lihtsalt silma kinni 
pigistama ja üle  kere  värisema ning soovima, et ma poleks kunagi seda lauset 
lugenud.  
 
“Aga,” ütlesin mina, ,,kui tähtedesse on kord kirjutatud kõik, mis meiega juhtub, si s 
ei saa mardikas karvavõrdki meie saatust muuta ja mardikal ei saa ol e mingit väge 
sel e suhtes, mis meiega juhtub.” Sel e peale solvus Kaptah väga ja ütles: ,,See on 
lol  jutt ja haiseb nagu seasõnnik. Sest kui on ni , nagu sina ütled, si s on kindlasti 
tähtedesse kirjutatud, et mardikas toob meile õnne, ja täpselt üles loetud kõik need 
suured ja väikesed sündmused, mil es mardikas meile õnne toob, sest ilma 
mardikata ripuksime juba  ammu , pea alaspidi, müürilt al a või pleegiks su pealuu 
surnuteväljal.” lk 209 ­­­ Lõik, mil e vastus võttis ni  minu kui ka Sinuhe sõnatuks.  
“Ta häbematus oli ni  suur, et ma ei osanud midagi öelda.” ­­­ Täpselt sama 
reaktsioon  kehtib ka minu kohta, kui sel iseid inimesi kohtan.  
7.raamat 
“Nõnda si s ujusime jões ja lasksime päikesel oma rõivad ära kuivatada ja sõime ja 
jõime veini ja  Minea  ohverdas oma jumalale ja tantsis mul e paadis oma jumala 
tantse, ni  et mul teda vaadates hing kinni jäi.” lk235 ­­­ Kohe hüppasid ette mõnusad 
suveõhtud paadiga jõel, muidugi mitte detailselt samasugused sündmused kuid 
si ski.  
 
“Kuhu lähed sina, sinna lähen ka mina, ja kui meid tabab surm, ei ole mul kahju 
iseenda pärast, vaid sinu pärast.” lk246 ­­­ Lause oli lihtsalt ni võrd südantsoojendav. 
 
“Kui ma Hetimaale saabusin, oli nende suur kuningas Šuppiluliuma valitsenud juba 
kakskümmend kaheksa aastat...” lk251 ­­­ Ni  vahva nimi.. Šuppiluliuma.. Pidin mitu 
korda seda veerima.  
“Meie sõpradeks on kõik rahvad, kes end meie võimu al a annavad ja meile makse 
maksavad. Me laseme neil elada  omaette  ja me ei  puuduta  suuremat nende 
kombeid või jumalaid, kui me vaid nende üle  valitseda  saame.” lk 254 ­­­ Täpselt 
samasuguse suhtumisega olen ka mina meie väikses Eestis, kus elab palju  venelasi .  
 
8.raamat 
“Nüüd pean jutustama Kreetast ja ma tahan jutustada sel est, mida  nägin  oma 
silmaga. Pean ütlema, et ma ei ole midagi ni  ilusat ja kummalist kusagil maailmas 
näinud, kuigi olen kõik tuntud maad läbi rännanud.” lk264­265 ­­­ Lause, mis mind 
ärevaks ajas sest ma isiklikult  armastan  ni ­ni  väga Kreetat, et  läheksin  sinna kasvõi 
elama. Kõik mis sel ele ka järgnes oli ni võrd tõsi. 
“Mul oleks südame asemel nagu õõnes koht ja ka mu pea on täiesti tühi ja mul ei ole 
ainsatki mõtet, mida võiksin omaks nimetada, kuigi kõik teeb mul e haiget ja mu hing 
ei ole i al ni  kurb olnud.” lk 278 ­­­ See on absoluutselt kõige ebameeldivam tunne 
mis üldse ol a võib ning see emotsioon sel isel hetkel ongi täpselt sel ine nagu see 
lause seda kirjeldab. 
“Aga ma soovitaksin sul veini juua, isand, et sa rahuneksid, sest su nägu on kõver 
nagu marutõbisel ja sa pööritad silmi nagu öökul .” lk287 ­­­ Lihtsalt üks muigama 
panev võrdlus. 
“Ei ole olemas muret, mida vein leevendada ei võiks. Ei ole olemas õnnetust, mida 
vein leevendada ei võiks. Ei ole olemas kaotust, mil ele vein lohutust ei tooks. Joo 
ni si s veini, ja su mure upub veini sisse nagu hi r õliastjasse, ja ära tee välja, kui ven 
su  suus  alguses mõru maitseb, sest veini maitse  paraneb , mida rohkem sa  jood , ja 
peagi on su mure nagu kauge pilv taevas.” lk 300 ­­­ Tohutult ilusti  öeldud . Kui 
tavaliselt öeldakse lihtsalt ja tuimalt, et  alkohol  uputab mured si s Mika on seda palju 
pikemalt  ja selgemalt kirjeldanud. 
 
  
 
9.raamat 
“Teie neitsid, keda oleks parem kül  teise nimega nimetada, ei vaata mehe kuju või 
rahvust, vaid kaaluvad oma  pakutud  lõbu kul aga, mis mehel kukrus on.” lk 309 ­­­ 
Sedasorti naised kahjuks vi bivad meie eluringis  igavesti . Ning see on lihtsalt 
väga­väga kurb.  
“Ma võin sul e öelda, et rahvas, kes usub kõike, mida tal e öeldakse, on nagu 
härjakari, keda pi kde abil läbi värava aetakse, või lambad, kes lähevad jäära kannul, 
mõtlemata, kuhu jäär neid vi b.” lk 316­­­ JUST TÄPSELT NII ONGI 
“Kaptah palkas meie majapidamise eest hoolitsema vana naise, kes mind ei 
seganud ja kes oli elust ja meestest väga tüdinenud, mis ta näost ka välja  paistis . 
Tema nimi oli Muti.” lk350 ­­­ Kui lugesin seda kirjeldust ning lõigu  lõpust  avastasin 
ta nime Muti si s tekkis kül  korra sel ine kurvem reaktsioon, et miks just sel ine nimi.  
“Mu süda tilgub verd, kui ma mõtlen nende ja nende nutvate naiste ja laste peale, 
kes enam i al oma isa ei näe.” lk 352 ­­­ Ka minu süda hakkas samamoodi verd 
tilkuma.. 
10.raamat 
“Mul ei ole  voli  end sel esse segada, kuid arvan, et õpin palju kõike seda nähes.” 
Järjekordne lause mil ega sooviksin täielikult nõustuda sest olen ise ni  palju sel istes 
olukordades  olnud ning seda lauset enda peas korrutanud.  
“Sa oled tõesti hul em kui kuutõbine.” lk 376 ­­­ Kuidagi vahvalt läbi lil ede öeldud 
solvang.  
“Tõde ei tee inimest  sugugi  õnnelikuks.” lk 389 ­­­  Karm tõde teebki haiget. Kuid 
minu arust on õigem elada tões kui  vales .  
“Sel es maailmas ei ole ei viha ega hirmu, vaid inimesed jagavad vennalikult töö 
omavahel ära ja ka leiva jagavad nad omavahel ära ja enam ei ole rikkaid ja vaeseid, 
vaid kõik on ühesugused ja kõik oskavad kirjutada ja loevad, mida ma neile kirjutan. 
Ja ükski ei ütle teisele: räpane süürlane või: vilets neeger, vaid iga inimene on iga 
inimese vend ja sõda ei tule enam mitte kunagi.” lk 399 ­­­ Sel ine  unistus  on ilmselt 
iga inimese mõtteid kord elus läbi jooksnud, et kõik oleksidki võrdsed ning maailmas 
valitseks rahu 
 
 
11.raamat 
“Igaüks on näinud, kuidas voolab vesi veekel as. Inimese aeg kulub ni samuti, kuid 
inimese aega ei saa mõõta veekel a järgi, vaid üksnes kõige sel e järgi, mis temaga 
juhtub. See on suur ja ülev tõde ja inimene saab sel est lõplikult aru al es oma 
vanaduspäevadel, kui tema aeg  jookseb  tühja ja temaga ei juhtu enam mitte midagi, 
kuigi ta mõtleb, et juhtub palju, aga märkab al es tagantjärele, et midagi ei ole 
juhtnud.” lk 416 ­­­ Uus raamat algas juba sel ise lõiguga. Pole lihtsalt sõnu. 
IMELINE . 
“Kõigele sel ele mõtlesin ma ja ei olnud enam päris õnnelik, sest mis lisab teadmist, 
see lisab ka muret, ja sel est murest oleksin tahtnud pääseda.” lk 459 ­­­ Igakord 
mingi teadmisega kaasneb tahtmatult ka mingi mure ning alati mõtlen ka mina, et oli 
mul nüüd taas ühte järjekordset mure juurde vaja. Sel e mõtlemisega tekitan endale 
veel  muresid  juurde. Ilmselt ongi lõppude lõpuks parem üldse mingeid asju mitte 
teada.  
“Teje suri väikese li vamao hammustusest ja  madu  hammustas teda, kui ta palee 
iluaias oma linnupüüniseid katsetas.” lk 468 ­­­ Õnnetus ei hüüa tul es. 
“Aga tema keel oli  teravam  kui herilase astel.” lk477 ­­­ Pani mind täitsa mõtlema, et 
mõne inimese keel ongi teravam kui herilase astel. VÄGA hea piltlik väljend.  
 
12.raamat  
“Inimesel tuleks hoolikalt kaaluda oma soove, mis ta valju häälega välja ütleb, sest 
valju häälega välja öeldud soovidel on halb  kalduvus  täituda, ja kõike kergemini 
täituvad need si s, kui soovid teisele inimesele halba.” lk492 ­­­ Järjekordne lause 
mil ega sooviksin täielikult nõustuda. 
“Aga mu tarkus ei lohutanud teda sugugi, vaid hoopis ärritas teda.” lk 493 ­­­ Mul on 
tohutult palju olnud sel iseid  olukordi , kus kel egi targutamine pigem mõjub ärritavalt 
kui lohutavalt.  
“Ohvitser kel e nimi oli Juju..”lk502 ­­­ NII ARMAS NIMI!!!! Ohvitseril muidugi pisut 
veider kuid si ski. 
“Ni samuti ründab  vaenlane  alati teistvi si, kui on õpetatud, kuidas vaenlane ründab, 
ja teises järjekorras, ja lahingu ajal ei tea  pealik  oma meestest midagi ja mehed ei 
tea pealikust midagi, vaid igaüks karjub kõigest kõrist ja lööb ja torkab igaüht, keda 
näeb.” lk503 ­­­ Sel iseid taolisi olukordi on elus tegelikult ni võrd palju. Kasvõi 
jalgpal i võistlustel räägivad õpetajad kust keegi vastasti mist ründab kuid tegelikult 
juhtub kõik täiesti teistmoodi ning kõik ti mikaaslased jooksevad ringi nagu peata 
kanad. 
13.raamat 
“Anna andeks, et ma veiniga oma nõrkust kosutan, sest  ausalt  öelda on mul hirm ja 
mu põlved lähevad nõrgaks, kui ma mõtlen, mis meil ees seisab.” lk 571 ­­­ Ausalt 
öeldes on päris kurb, kui hirmu pärast on vaja alkoholi pruukima hakata.  
“Sa oled oma printsessi juba kaua oodanud ja jaksad ehk veel natuke oodata.” lk 
590­­­ Kui midagi väga väga tahta, si s sel e saamiseks võid oodata ka väga pikalt. 
Kui aga tahtmine kaob mõtteist juba paari päevaga, si s tegu on vaid hetkese 
emotsiooni ning tahtmisega.  
“Sinuhe, kas minu nägemused võivad ol a valed ja tul a üksnes mu haigest  peast ?” 
­­­ Nägemused ning vaated sammuvad meiega kogu elu kaasas. Mõne jaoks on üks 
nähtus õige, mõne jaoks hoopis kolmas. Kõik on maailmas täpselt ni  hea või halb, 
õige või vale, kuidas me seda endile ette kujutame. Ehk si s, Vaarao, kõik, 
absoluutselt kõik on vaid Sinu mõttemaailmas kinni!  
“Tapmine on kasutu, nüüd ma mõistan seda, ja tappes ei saavuta midagi, kuna  nuga  
lööb pimesi ni  süüdlast kui süütut.” lk 601 ­­­ Ma sooviksin seda öelda inimestele, 
kel el on  kupli  al  midagi valesti ning kes on toime  pannud  sedasorti kuriteo/mõelnud 
sel e tegemisele.  
14.raamat 
“Teadke si s, mu mudarotid…” lk 628 ­­­ Järjekordne vahva ja naljakas väljend 
“Nõnda nad jõid veini ja mängisid hommikust õhtuni täringuid ja tülitsesid omavahel 
ja loopisid  vahepeal  teineteisele täringuid näkku ja sülitasid pihku ja kal asid täringuid 
taas karikast põrandale veerema.” lk 661 ­­­ See olukord meenutas mul e justkui pilti 
tavaliselt seebiooperist, mida televi soris peale koolipäeva näha võib.  
“Alati ei olnud need, kes paranesid, kõige tugevamad või tervemad, vaid tihtipeale 
paranesid just kõige nõrgemad ja kurnatumad, otsekui ei oleks haigus neist 
tapmiseks pi savalt toitu leidnud” lk 664 ­­­ JA ALATI ONGI NII!!!  
“Tagantjärele on igal inimesel kerge tark ol a” lk 667 ­­­ Oma vigadest õpitakse ning 
hiljem al es saadakse aru, kuidas oleks võinud mingeid asju teistmoodi teha  
15.raamat 
“Inimeste tegude seletused ei ole ni  lihtsad ja tegude vein ei ole kunagi puhas vein, 
vaid  segatud  vein.” lk ­­­ Huvitav ning tõene lause. Inimeste tegude taga on midagi 
enamat  ­ seda on pea võimatu kirjeldada ning just sel epärast ongi teod tihtipeale 
põhjendamatud. 
“Ära hooli hul ust naisest, sest tema ise kannatab rohkem, kui sina tema uhkuse 
pärast.” lk 707 ­­­ Lause, mis on vägagi  segadusse  ajav ning kui mitu korda seda 
lugesin tuli meelde Erich Kriegeri laul “Naised on hul ud”. 
“Maailmas ei ole midagi täiuslikku ja iga leivapätsi  koorik  on põlenud ja igas puuviljas 
on ussiauk ja pärast veinijoomist peab inimene haiget pead  kannatama .” lk 724 ­­­ Ja 
ni  ongi meie väikses maailmas ­ igal heal on omad vead.  
“Aga ma õnnistan paberit ja ma õnnistan oma kirjutuspulka, sest need on lasknud 
mul tunda, et olen jäl e väike poiss ja sõidan väikeses kõrkjalootsikus mööda jõge, 
tundmata veel elu muret ja teadmise tuska.” lk 742 ­­­ Läbi loomingu on inimene 
suuteline looma omale sel ise maailma, nagu ta ise soovib ja ihaldab.  
 
 
 
Semnutit ​
seostasin Anni emaga raamatust “Kuidas elad, Ann?”. Kuigi neid eristab 
sugu, si s sarnaseid iseloomu jooni on jalaga segada. 
Mõlemad nad tahavad, nagu iga  lapsevanem , et nende lastel läheks elus võimalikult 
hästi. Samas aga ei ütle mitte kumbki konkreetselt oma lapsele, mida nad täpselt 
tegema peaksid. Nad lihtsalt suunavad kavalalt lapsi õigeid otsuseid tegema. 
Semnut vi s Sinuhe Intebi juurde ja  palus  rääkida sõjaväelase elust lähemalt. Anni 
ema lasi Annil elada natukene aega üksi, ning lõpuks sai Ann aru ja mõistis mida ta 
tegema peaks ja mis on tema elus õiged ja valed otsused olnud. Samuti on 
mõlemad, ni  Semnut ja Anni ema, väga targad. Juba asjaolu, et Semnut on arst 
teeb ta targaks ja arukaks. Anni ema on samuti väga tark ja ta oskab iga asja pealt 
kaasa rääkida, mis tuleneb tema elutarkusest ja paljust lugemisest. Samuti on ni  
Semnut kui ka Anni ema väga andestavad. Mõlemad andestavad lastele nende vead 
ja armastavad neid sama palavalt edasi. 
Nefernefernefer ​
on kõige kergem  seostada  Scarletiga, kes oli Margret Michel i 
romaani „Tuulest Vi dud“ peategelane. Mõlemad on väga salakavalad, samuti oli 
varandus  mõlema  jaoks esikohal. Scarlet abiel us mitu korda mehega, keda ta ei 
armastanud lihtsalt sel eks, et ta saaks tema varanduse. Samuti tegi Nefer, kes oma 
naiselike võludega kooris iga mehe paljaks. Mõlemad olid ka väga ilusad. Mehed ei 
suutnud kummalegi vastu panna ja tegid kõike, mida naised  soovisid . Nad ei 
kohkunud  mitte mil egi ees ja olid valmis kõike tegema, et eesmärk saavutada. 
Horemheb​
 sarnaneb kõige enam meie oma Kalevipojaga. Mõlemad on väga arukad 
ja kavalad. Nad suudavad oma vaenlasele tuule al a teha. Mõlemad on suured 
sõjamehed ja tuntud tegijad oma kodumaal. Nad on väga vaprad ja ei kohmetu 
absoluutselt mitte mil egi ees. Kumbki pole haritud. Üks kal imaid asju neile on 
loodus ­ mõlemad on loodusega väga lähedases  kontaktis  ning nad tundsid end seal 
kui kodus. 
Kaptah ​
meenutab mul e J.K.Rowlingu raamatu „Harry Potter“ peategelase sõpra 
Roni. Nad mõlemad olid valmis tegema oma sõbra heaks kõike ja ei jätnud teda 
kunagi hätta. Koos läksid nad läbi tule ja vee. Mitte miski ei  hoidnud  kumbagi 
peategelase juures. Si ski otsustasid nad jääda ja võidelda kõige vastu, mis teele 
ette tulid. Ron ja Kaptah olid väga lojaalsed. Kuigi Kaptah oli teener oli ta si ski 
Sinuhe sõber. Kuigi Sinuhe ja Harry olid raamatu kangelased ei oleks nad paljusid 
asju korda saatnud ilma nende kaaslaste  abita . Oli  kordi , kus Ron või Kaptah 
päästsid peategelaste elud. Mõlemad on sel e poolest väga sarnased. 
Minea​
 meenutab mul e väga äsja loetud Goethe „Noore Wertheri Kannatuste“ ühte 
tegelast Lottet. Ni  Lotte kui ka Minea armastasid peategelast kuid mil egipärast ei 
saanud nad koos ol a. Minea puhul oli sel eks usk­kui võib öelda, si s pime usk, et ta 
peab ennast  Kreeta  jumalale ohverdama ja ei tohi mehega enne seda ühtida. Seda 
ta ka täitis ja isegi väga suure innuga. Lotte seevastu ei saanud Wertheriga koos 
ol a, kuna Lotte oli juba mehe välja valinud ja temaga koos. Sel ajal polnud sünnis 
lahutada ja tema surnud ema samuti nõudis seda. Seetõttu ei saanudki ta 
Wertheriga koos ol a. Si ski, ni  Lotte kui ka Minea armastasid peategelasi kõigest 
südamest. Kuigi vastavalt käituda ei saanud oli seda nende tegevustest võimalik 
välja lugeda. Samuti on nende ühiseks jooneks naiselik võlu. Mõlemad võlusid oma 
iseloomu ja välimusega Wertherit ja Sinuhet. 
 
 
 
Isiklik arvamus 
 
Jaanuaris  saime  teada, et Mai kuuks on vaja teha korralik analüüs raamatust 
“Sinuhe”. Ilmselgselt ehamatas mind kohe alguses sel e paksus ja ma kartsin et ei 
suuda seda läbi lugeda. Ma arvasin, et see on täiesti igav raamat ja olin täis 
umbusku. Õnneks ma eksisin. 
Hakkasin si s suure vaevaga seda lugema. Muidugi tahaksin ma tänada oma 
trenniga toimunud väljasõite sest kõik lennukis vi bitud pikad tunnid sisustasin 
raamatu lugemisega. Algul tundus, et mu eelarvamus läheb tõeks ja ma ei saa 
kunagi seda raamatut läbi. Mida kaugemale ma aga jõudsin, seda rohkem tõmbas 
raamat mind endasse. Mul e meeldis, et sel est raamatust võis leida absoluutselt 
kõike. See ei olnud klassikaline armastuslugu või sõjaraamat. Sel est paksust 
raamatust leidsin valu, armastust, kavalust, sõda ja palju muud. Kõik oli põnevasti 
kirjutatud ja ei saanud üldsegi kurta, et oleks li ga palju mingit kindlat teemat. Väga 
põhjalikult oli kõike kirjeldatud. Si ski ei oldud sel ega üle paisutatud vaid seda oli 
pi savalt. 
Mul e väga meeldis kuidas kõik Sinuhe teod vi sid mil egi suuremani. Näiteks kui ta 
vi s oma vanemad härjanahas sinna vaarao juurde vi msele puhkepaigale ja leidis 
sealt mardika tõi see tal e terve ülejäänud raamatu head õnne ja  koguaeg  oli see 
kuidagi  juttu  põimunud. Sasmuti sel e sama mardika juures meeldis mul e see, et 
see oli kui õnne talisman ja ma tean, et tänapäevalgi paljud inimesed  arvavad ,  
oksul muutunud ja mis on praegustel inimestel edasi arenenud ja mis mitte. 
Samuti meeldis mul e see, et kuigi jutt käis arstist oli autor suutnud sinna põimida ka 
romantikat. Nüüd nägin ära kuidas naise kaotus võib mehe täiesti laostada. Samuti 
kuidas maailmas on ikka salakavalaid ja tõeliselt õelaid inimesi. Näiteks nagu oli 
Nefernefernefer. Ilma süümepi nadeta röövis ta iga mehe paljaks ja sundis teda 
tegema kõike mida soovis. Mina mitte kunagi ei suudaks teha ni  nagu seda tegi 
tema. Minu loomuses ei ole seda õelat geeni, mis suudaks inimestele haiget teha. 
Samas on maailmas ka häid inimesi nagu oli näiteks Minea. Tema saatus oli muidugi 
kahetsusväärne ja ta ei väärinud põrmugi sel ist kohtlemist, kuid saatus pole oma 
teha ja julmalt tapeti temagi. Sain Sinuhe tunnetest aru täielikult. Temagi saatus ei 
olnud just ki duväärt kuna armastus kel egi vastu on üks suurimaid tegureid. Olen 
isegi näinud, mis see võib inimestega teha ja raamatus oli sel ele veelgi tõestus. Ka 
see ei ole inimeste puhul aastatega muutunud. 
Mul e meeldis ka see, et olin justkui ise peategelane sel es raamatus ja need asjad 
juhtuvad minu endaga. Justkui käiks tema kingades. Kõik oli ni võrd hästi kirjeldatud, 
kõik tunded jne. Mul e väga meeldis see raamat. Mitte kordagi ei hakanud mul igav 
seda lugedes ja koguaeg toimus mingi tegevus. Ma soovitaks seda lugeda kõigil.