Joonia ja dooria ( ka viimase varianti nn. toskaana sammast, mis oli kanneküürideta ja baasiga ) sammast on suhteliselt vähe. Iseloomulik on sammastele puhtdekoratiivse funktsiooni andmine. Väga peetakse lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Templiarhitektuuris kujuneb kreeka arhitektuurist sõltumatult välja kuppelehitus - kupliga kaetud silindriline hoone. Teistest Roomas levinud ehitistest on tuntuimad basiilikad amfiteatrid, termid, akveduktid, triumfikaared ja - sambad, teedeehitus. Basiilika algidee pärines samuti Kreekast - basiilikaks nimetati basileuse elupaika, Roomas saavutab ta aga oma täiuslikkuse. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist ( seda nimetatakse valgnikuks ). Antiikbasiilika ühes otsas oli
Tänapäeval teatri varemete peale ehitatud korterid. Keiser augustuse õepoeg. Mahutab 14 000 pealtvaatajat. Ehitatakse väiksemaid teatreid, väga palju ei ole. Kõikide teatrite isekohad oli pool colosseumi mahutavusest. Termid Roomas ammusest ajast erakümblemis ruume, kuhu lasti perekonnast väljaspool olevaid inimesi. Avalikke terme hakati ehitama vabariigi aja lõpu poole. Kõigepealt ilmusid Campaniasse ja siis Pompeisse. Et rahuldada juba juurdunud harjumust iga päev ennast pesta. Termid olevat pärit kreeka palestr´st- väike spordikompleks, kus noored mehed tegid füüsilisi harjutusi, kus olid riietusruumid, mille juurde kuulusid pesemisruumid. Seal olevat varakult hakanud käima linnaelanikud. Roomas 1. saj pkr. Algselt olid mõeldud meestele. Rooma elanikul oli võimalik kümblemisvajadust rahuldada kümblemisasutustes, 170. Hakati ehitama suuri kümblusasutusi, mis olid avatud kõikidele. Kuulsamad Caracalla ja Diocletianuse termid. Avalikud
Varasematele templitele lisandusid uued, muu hulgas ka kõiki jumalate tempel Panteon. Linna ehitised keisrite auks püstitati obeliske ja triumfikaari, üks kõige silmapaistvamaid ehitisi oli Palatiumi künkale ehitatud Keisrite palee. Juba kuningate ajast oli foorumil oma äravoolukanalid, mis sajandite jooksul ehitati kanalistasioonisüsteemiks ja neile lisandusid veel akveduktid ja need varustasid linna veega. Populaarseks muutus ka saunad ehk termid. Termides sai teha väga palju erinevaid tegevusi alustades ujumisega ja lõpetades raamatute laenutamisega. Kõike neid ehitisi täiendasid veel amfiteatrid, kus korraldati veriseid vaatemänge. Avalikud mängud Võrreldes kreeklastega ei pidanud roomlased spordist väga palju lugu, aga seevastu armastasid nad vaatemänge hipodroomidel ja amfiteatritel. Seal jagati tasuta leiba ja selle tõttu kujunesid need need pealmiseks alamkihtide toetamis ja lõbustamis tegevusteks. Üks
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist ...
loomulik langus. Aastal 375 jaguneb Rooma riik kaheks, Ida ja Lääneks. Uueks pealinnaks saab Bütsants, praegune Istanbul, aastal 375.Lääne Rooma lõpuks saab barbarite tulek 476 . Rooma maailmavaate aluseks on sõda, näiteks Romuluse isa oli sõjajumal Marss. Roomlased võtavad kreeklastelt palju üle: kuidas ehitavad, jumalad. Ühiskondlikud hooned on väga olulised, nt Basiilika, lõbustusasutused, Amfiteater, kus oleksid gladiaatorite võistlused, teed, termid (tänapäeva mõistes spad). Näiteks triumfikaar, milles väljendub Rooma sõjakus. Arhitektuur peab toetama põhimõtet, et meie oleme nii võimsad ja uhked. Teiseks tunnuseks on inseneriehitus. Tulevad kasutusele uued materjalid ja uued ehitustehnilised võtted. Ehitised on väljast ilusad ja seest mitte. Rooma linna võrreldes siis Rooma tänavad on ebaregulaarsed ja mitte sirged. Teisel sajandil eKr imestataksegi, kuidas saab Euroopa pealinna tänavad olla nii risti-rästi.
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall...
Augustiinuse järgi sai oma nime Augusti kuu. Eluajal pakuti talle diktaatori kohta, kuid ta keeldus sellest. 3.4.2 ROOMA ELUOLU. Roomlased jagunesid seisustesse varanduse järgi. Rooma oli suurlinn, mis oli tihedalt täis ehitatud. Majad olid mõeldud ainult ööbimiseks. Inimesed elasid avalikku elu. Roomlase päev oli järgmine: peale ärkamist väike eine, jalutuskäik foorumile, termis käik (saunas) (kuna roomas oli palju vett nõudvaid asutusi nagu termid ja colosseum, siis oli linna rajatud mittu akvedukti), peale lõunat mindi patrooni juurde lõunale. Patroon - rikkas roomlane, kes võis lubada endale igapäevaseid pidusööke. Klient - rikkaste roomlaste parasiidid, vaesemad inimesed, kes käisid patrooni juures lõunasöökidel. Umbes kella kahe ajal alalnud sööming lõppes õhtul kella kaheksa ja kümne vahel. Roomlased olid gurmaanid, sõid ennast oksendamiseni täis, siis oksendasid ja sõid jälle.
Lõuna-Itaalias.linn paiknes tegutseva vulkaani Vesuuvi jalamil ja mattus pärast purset 79. Aastal vulkaanilise tuha alla, kust seda alles 18. Sajandil välja kaevama hakati.katastroof säititas linna arhitektuurilise üldilme nind ka olustikulisi detaile, nt kritseldusi maja seintel ja gladiaatorite võitluse kuulutusi. Erinevalt Roomast on Pompeis majad üldiselt siiski ühe või kahe korruselised. Ka Pompeis oli olemas veevarustus, kanalisatsioon, termid, foorumid, ja amfiteater. Suuremad elamud olid kaetud seinamaalingutega, mis on Rooma maalikunsti kõrge taseme parimaks näiteks. Väljakaevamiste alusel võib väita ka seda, et mitte ainult suurlinnad ei olnud jõukad vaid kah väiksemad oli heal järjel. Traditsiooniline Rooma usund oli kujunenud etruskide ja kreeklaste usundi mõjul, kuna Rooma usundi kohta puudusid kirjalikud tõendid, arvatakse , et usundid anti edasi suuliselt. Seega on võetud informatsioon teiste kultuuride
Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater; samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas- seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165m. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus. Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses.
Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Betooni kasutati võlvide ja kuplite katmiseks ja müüride ehitamisel. Kasutati ka marmorit väärtuslikel hooneteil. Rooma kividega sillutati ka teid, mis osaliselt on tänapäevani säilinud. Kaarekonstruktsioonid aitasid luua kivist sildu üle jõugede. Ehitati ka veejuhtmeid. Ühiskondlikest hoonetest olid kõige tähtsamad saunad ehk termid ja amfiteatrid. Termid olid nagu tänapäevased SPA'd, seal olid basseinid, lõdvestusruumid, saunad jne. Armastasid vaatemänge, mis tihti olid verised. Selleks ehitati areene ümbritsevate pingiridadega. 1.sajandil ehitati roomas suurim, Colosseumiks nimetatud amfiteater. Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu. Sinna pidi mahtuma 50 000 vaatajat. Sellest on näha kreeka arhitektuuri kogemusi. Kreeka sammastest oli tuletatud poolsambaid
mõõtudega 185*165m. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus. Keiser Traianus rajas kuulsa omanimelise foorumi – suurim ja toredaim kõigist seesugustest kavatistest. Hadrianuse ajal ehitati Pantheon, mis on tänapäevani säilinud – kõikidele jumalatele pühitsetud tempel. On ümmargune ehitis, kaetud kupliga. Hilisrooma arhitektuuri suurejoonelisusest annavad tunnistust kuulsad Caracalla termid (saunad), millest on säilinud varemete mass Via Appia ääres, sisaldas palju ruume, mis kõik olid kaetud vägevate silinder- ja ristvõlvidega või kuplitega, imetlusväärne oli ruumide avarus, ehitatud telliskivist, kaunistatud marmorkattega, mosaiikide ja kullatud pronksilustustega. Termide ehitusviis viidi üle ka basiilikale – Constantinse basiilika. Constantinuse triumfikaar oli üldkompositsioonilt rahulik ja selge, proportsioonid harmoonilised. Ehitismälestisi
Legendidest lähtuv ajalugu väidab, et Rooma linna asutas 753.aastal eKr Romulus (kelle vennaks oli Remus). 6.saj lõpul eKr kehtestati Roomas vabariik. Rooma kunstis oli ka eripära. Kõige tugevamini ja kõige varem avaldus see arhitektuuris. Kasutati uusu konstruktsioone kaari, võlve, kupleid. Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida tulemuseks on silindervõlv. Ühiskondlikest hoonetest olid kõige tähtsamad saunad e termid ja amfiteatrid. 1.saj ehitati Roomas suurim, Colosseumiks nimetatud amfiteater. See sai võimalikuks kaarte ja võlvide meisterliku kasutamiseks. Colosseum moodustav ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu. Colosseum pidi mahutama üle 50 000 vaataja. Omapärane roomlaste ehitis oli triumfikaar. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. § 17. Ehitusmälestised Roomas. Monumentaalskulptuur.
Kasutusel lubimört, mis võimaldas ehitada kaari võlvi ja kupleid Kaar seintes olevate aukude sildamiseks, poolkujuline kivirida Võlv saab katta 4-nurkset ruumi, oli silinder ja ristvõlv Kuppel ümmarguse ruumi katmiseks Ehitusmaterjalid: tellised ja betoon Betooni kasutati võlvide, kuplite, müüride ehitusel, vooderdati tellistega, kividega · Teed · Kaarekonstruktsioonid sillad · Veejuhtmed, nt Pont du Gard Ühiskondlikud hooned: · Saunad, termid, nt diocletianus · Amfiteatrid Colosseum: · Ovaalne suletud kehand, 80 sissepääsu, 50000 vaatajat · 3 korrust kaari, sees pingiread · 3 sorti sambaid, alt poolt dooria, joonia, korintos · Ülemisel korrusel pilastrid poolsambataoline müüririba · Igal korrusel seisuste järgi · Keskel areen, gladiaatorid · Selle all 3 korrust, garderoob · päikesepurjed Templid: · Sügav sammastele toetuv eeskoda, poolsambad
Mängiti ajaoolisi lahinguid.Teater: vähem populaarne. Algul osalesid ainult mehed, hiljem ka naised. Lisad 2, 3 ja 4. 4.2 Linnad: Kesririigi alguseni oli linnaehitus ilma planeeringuta. Majad olid puust ja tellisest. Aegajalt käisid üle laastavad tulekahjud. Keisririigi algul oli linnal sihipärane ehitus. Foorum oli linna ja impeeriumi sümboolne keskus. Panteon oli jumalate tempel. Ka kanalisatsioonisüsteem oli olemas, see juhtis reoveed Tiberisse. Termid olid avalikud saunad. Nendest kujunesid puhkeasutused, isegi vaesed olid seal teretulnud. Korruselamud olid odavad, varem puust, siis kivist. Üürimajad olid vaeste majutamiseks. Allkorrusel olid poed, töökojad ja söögikohad. Üleval üürikorterid. Üürimajad olid ehitatud kiirustades, ohutusnõudeid järgimata. 4.3 Ehituskunst: Vabariigi ajal olid kivist teed ja sillad, aveduktid(varustasid linnu joogiveega). Monumeltaalsed veejuhtmed. Põrandaalused küttesüsteemid
kanalisatsioonisüsteem (cloaca maxima – suur äravoolukanal), mis juhtis reovee Tiberisse. Sellele lisandusid lähedsest järvest linna veega varustavad veejuhtmed. Enamus inimesi pidi hankima vett tänavalt avalikest veevõtukohtadest. Korruselamute asukail puudus ka otsene juurdepääs kanalisatsioonile. Suurlinna elanike vajaduste rahuldamiseks rajati avalikke käimlaid. Pesemiseks olid avalikud saunad – termid – mis avatud ka vaestele roomlastele. Lisaks mitmekülgsetele kümblusvõimalustele pakkusid termid ka massaazi ja erootilisi teenuseid ning sisaldasid kultuurihuviliste külastajatele ka raamatukogusid ja lugemisruume. Kuid maailmalinna pealinn nõudis muidki ühiskondlikke ehitusi. Varasema juhuslikku laadi ehitustegevus asendus keisrite ajal linna sihipärase väljaehitamise ja kaunistamisega. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle
dooria, teise korruse omad joonia ja kolmanda korruse sambad korintose stiilis. Keiser Traianus rajas kuulsa omanimelise foorumi suurim ja toredaim kõigist seesugustest kavatistest. Hadrianuse ajal ehitati Pantheon, mis on tänapäevani säilinud kõikidele jumalatele pühitsetud tempel. On ümmargune ehitis, kaetud kupliga. Hilisrooma arhitektuuri suurejoonelisusest annavad tunnistust kuulsad Caracalla termid (saunad), millest on säilinud varemete mass Via Appia ääres, sisaldas palju ruume, mis kõik olid kaetud vägevate silinder- ja ristvõlvidega või kuplitega, imetlusväärne oli ruumide avarus, ejitatud telliskivist, kaunistatud marmorkattega, mosaiikide ja kullatud pronksilustustega. Termide ehitusviis viidi üle ka basiilikale Constantinse basiilika. Constantinuse triumfikaar oli üldkompositsioonilt rahulik ja selge, proportsioonid harmoonilised. Ehitismälestisi
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi Õppetool Liisa Põldaas TT 08 MAAILMAIMED ANTIIKAJAL JA TÄNAPÄEVAL Referaat Juhendaja: Õie Ristioja Väimela 2009 2 Siskukord Siskukord...............................................................................................................................3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................4 2. Antiikaja maailmaimed......................................................................................................5 2.1. Cheopsi püramiid........................................................................................................5 2.2. Semiramise rippaiad....................................................................................................7 2.3. Artemise ...
(germaani rahvas), kelle vastu keiser lõpuks Viini lähedal võidu savutas. Commodus (180 192): ebapädev ja julm valitseja; läks tülli senatiaristokraatiaga ja kukutati. Severuste dünastia 193 235 Septimius Severus (193 211) taastas kodusõdade järel riigi ühtsuse. 212 andis Caracalla (211 217) oma ediktiga kodakondsuse kõigile keisririigi vabadele meestele legaalne erinevus Itaalia ja provintside elanike vahel kadus. Rajati Caracalla termid Roomas. 235 Alexander Severuse tapmine armee ülestõusu tagajärjel vallandas kodusõdade perioodi. Sõdurkeisrite ajajärk 235 284 Lakkamatud kodusõjad eri provintside vägede poolt esile tõstetud keisrite vahel (kokku valitses antud perioodil üle 40 keisri). Sisemist kriisi süvandasid välisvaenlased: 226 esile tõusnud Uus-Pärsia riik Sassaniidide dünastia all vallutas Mesopotaamia ja ründas Süüriat. Germaanlased ründasid Galliat, Itaaliat, Kreekat ja Väike-Aasiat
See muutis kehtivat süsteemi ja vastavalt selle §- le 1 on süüteod nii „käesolevas seadustikus, kui muudes seadustes sätestatud karistavad teod“. Seega jaguneb nüüd Eesti karistusõigus põhi- ja harukaristuseks. Vastavalt § 3 lg 3 paiknevad kõikide kuritegude koossseisud KarS- is, seevastu väärteod võivad olla sätestatud nii KarS eriosas, kui ka muude seadustes. 1 KarS-i terminoloogia kohta vt. J.Sootak. Karistusõiguse termid. Õigus ja keel. Tallinn, 2000, lk 45-52 2 Senise kuritegude ja haldusõiguserikkumiste eristamist luubumise põhjenduste kohta vt. KarSE § 2 phjs 2 Sellise lahendusvariandi kasuks otsustati seetõttu, et pideva õigusliku regulatsiooni laienemise tingimustes ei ole enam võimalik kõikide karistavate tegude koondamine ühtsesse seadstikku. 7
õpetajatena. Omanik võis orjaga teha mis tahtis. Sageli lasti orjad tänutäheks vabaks Perekond ja kasvatus Lk. 181 Kalender Lk. 182 Rõivastus ja toit Lk. 182 Roomlaste elamud ja rooma linn Elamu oli ühe korruseline, nelinurkse põhiplaaniga kivist maja, mille keskel asus ristkülikukujuline aatrium. Vaesed elasid mitmekorruselistes üürimajades. Tekkis maa-alune kanalisatsioon. Linnas asusid avalikud saunad ehk termid. 4.5 Kirja sõna ja kultuur Rooma kirjandus kujunes kreeka kultuuri mõjul kolmandal sajandil enne Kristust. Teoreetiliste teaduste ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele alla. Rooma keisririigi ajal algas tänu Augustusele kultuuriõitseng. Augustuse rikas sõber Maecenas võttis oma hoole alla noori lootust andvaid kirjamehi. Tema nimest tuleneb metseen ehk rikas kultuuritoetaja. Astronoom Ptolemaios lõi maakeskse maailmapildi. Teater
Vesi läks jaotusbasseinidesse, sealt läks vesi edasi termidesse(avalikud saunad) ja kõige lõpuks eratorustikesse( sealt juhiti vett rikkate roomlaste elamistesse) Selle kõrval olid ka kanalisatsioonid. Suurim reoveekanal kandis nime Cloaca Maxima. Nende kohale olid ehitatud avalikud käimlad. Cloaca Maximus voolas Tiberi jõkke Termides oli ka kohtumispaik inimestel, kuna seal oli soe ja seal oli raamatukogu. Kõige tuntumad olid Caracalla termid 11ha. SUUR RAHVASTERÄNDAMINE KELDID asusid lääne-Euroopasse elama ühe teooria kohaselt juba aastal 1000 eKr Teine teooria: keldid kujunesidki välja varasemate arheoloogiliste kultuuride elanikest *Neil on erinevaid hõime: · gallid - · britid elasid britannias · skotid - elasid Sotimaal · helveedid elasid Sveitsis *Kuna need alad vallutati roomlaste poolt, siis keldid osaliselt romaniseerisid(mõjutused rooma
ümarkaared. Rooma kunst 8.sajandist e.m.a. alguse saanud Rooma riik arenes ja laienes pidevalt, kuhu meie ajaarvamise alguseks kuulusid Põhja-Aafrika ja Lääne-Euroopa ning Lähis-Ida. Arhitektuuriline uuendus olid lubjamördi kasutusele võtmine, mis andis võimaluse ehitada kaari, võlve, kupleid, silinder- ja ristvõlve. Roomlased ehitasid korralikke teid, sildu ja veejuhtmete vedamiseks akvedukte. Ilmalikud hooned, kus rahvas aega veetis, olid termid (saunad) ja amfiteatrid. Suurim viimastest oli 3-kordne Colosseum, kuhu mahtus ligi 50 000 pealtvaatajat, ehitusaeag 70. 82. a. m.a.j. Võidukate sõjaretkede tähistamiseks ehitati triumfikaari, nt. Tituse ja Constantinuse võidukaared. Rahvakogunemised toimusid linnaväljakutel, mida nimetati foorumiteks. Foorumi ääres asusid kohtuhooned, raamatukogud, turg ja eelkõige oli see teede ristumise koht. Raamatukogu ehituslik tüüp oli basiilika, mis hiljem sai kohtute, koosolekute
taga opositsioonilisi senaatoreid. Kodusõda Septimus Severus (193-211): tuli kodusõjas võimule, kahandas senati mõju, otsis tuge sõjaväelt, suurendas sõdurite palka, hoolitses nende eest, lubas sinna provintsielanikke, kes said niimoodi karjääri teha. senati provintialiseerumine. Tõstis makse. Senati ja keisri liit asendus sõjaväelise autoritaarse monarhiaga. Carcalla (211-217): julm ja võimetu. Grandioossed ehitised: termid. 212 eKr kuulutas kõik impeeriumi elanikud Rooma kodanikeks. Talle järgnes poliitiline kaos. 4. Varase keisririigi riik ja ühiskond: riigi korraldus; keiser ja senatiaristokraatia; kodanikkonna laienemine; seisused (vabakslastud). Rooma õigus. Sotsiaalne ja majanduslik heaolu: "Rooma rahu". Regionaalsed erinevused: Itaalia, idaprovintsid ja lääneprovintsid. 25) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal 1. Augustuse aeg: Maecenas, Vergilius, Horatius, Ovidius, Titus Livius. 2
Nii tagame, et (w,C0) * (e,Ck) mis tähendab, et automaat aktsepteerib keele mis omakorda tähendab, et keel on regulaarne. 13. KV-keelte süntaksi- ja tuletuspuud. Süntaksipuu: Iga järjestatud puu T = (A,R), mille tippude märgendus on antud kujutusega f, on esitatav termina: · kui tipp a on terminaalne tipp, siis märgend M = f(a) on term · kui tipp a on mitteterminaalne tipp märgendiga M = f(a), mille vahetuid alampuid vasakult paremale tähistavad termid t1 .. tn, siis avaldis M(t1,..,tn) on term, mis tähistab puu T alampuud juurega a Idee poolest sama on lrep(T) asendame lihtsalt tipud neile vastavate märgenditega. Puu kroon Kr(T) = string terminaalsete tippude märgenditest vasakult paremale kirjutades. Puu T1 terminaalse tipu A asendamine puuga T2 tähistatakse t = T1{A/T2} Märgendatud järjestatud elementaarpuid saab esitada kontekstivabade grammatikate produktsioonide esitamiseks.
§36. Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud, millega vedelik mõjub pinnatü-kikesele S, on jaotunud ebaühtlaselt, määrab eelnev valem rõhu keskmise väärtuse. Rõhu määramiseks antud punktis tuleb võtta suhe f/S piirv...
Sageli jagatakse vulkaanid tegevateks, uinunuteks ja kustunuteks tegevvulkaan – vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal. Uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud Peamised vulkaanidega seotud gaasid: H2O, CO2, SO2, H2S, N2, H2 fumaroolid – vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas termid – pideva joana maapinnale voolavad kuumaveeallikad geisrid – perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad. Pursete korrapärane rütm on tingitud väljavoolukanali põlvjast kujust ja lõõris asuva vee kõrgest temperatuurist salsid e. mudavulkaanid – mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on väike kraater. Pude materjal (nt. vulkaaniline tuhk, savi) muutub
Loomuõiguse tunnetuse allikaks on "õige inimlik mõistus". See annab teada, kas tegu vastab inimese loomusele või mitte, st vastab justitia commutativa nõuetele. Justitia distributiva, jaotav õigus, mis mh rajaneb inimese ettenägevale [sündmusi ennetavale] võimele, toetab võrdsustavat õigust. Just vajadus arukale tööjaotusele ning õiguste ja kohustuste jaotamisele sunnib rahvast riigiks ühinema. Rahvas annab kindlas mahus võimuvolitused valitsejale. [ladina termid 20] [v.k.S:]Õiguse, moraali, mõistuse jne aluseks on Gr järgi inimsoo loomulik, "ürgne" olek; normid, mida kõik inimkogukonnad, sh kõige vähem "tsiviliseeritud" kogukonnad, tunnustavad (ja mis on vahel jälgitavad ka loomade hulgas) leiduvad kõigi inimeste ühises, sugulusloomuses. [Seega idee oli selles, et vaatamata inimeste iseloomude ja hoiakute suurtele erinevustele, leidub midagi sellist, mis on neile kõigile ühine ning olemuselt sügavam, kui nähtavad erinevused.]
Need olid ilma praktilise ülesandeta ehitised ja mitte hooned, vaid monumendid. Triumfikaares on 3 või vahest ka 1 ümarkaarega müüriava ja näeb välja nagu suur müür. Dekoreeriti sammaste, poolsammaste ja pilastritega ning reljeefidega võitlusstseenidest või vallutusretkedest. Triumfikaari püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamiseks. Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas. Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad e termid, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta. Peale pesemise, massaazi ja auruvannide käidi seal ka inimestega kohtumas, lõbusalt aega veetmas, võimlemas, uudiseid kuulamas, mängimas, jalutamas ja koosolekuid pidamas. Hoonesse sisenenjal on võimalus valida, kas minna lahtiriietamisruumi või pöörduda võimlemisväljakule. Pärast jõuharjutuste sooritamist mindi sauna ja basseini suplema. · 2. Barokk. Maalikunst Hispaanias. Flandrias 17.sajand
muude ilustustega. Ehted: Enamik selle aja kullasseppadest olid kreeklased, mistõttu domineeris ehtekunstis kreeka stiil. Kuld, hõbe, tina, vask, raud ja teisedki matallid sepistati osavate meistrite poolt peene väljatöötlusega sõrmusteks, käevõrudeks, kaelaeheteks ja kõrvarõngasteks. Ilu ja hügieen: Rooma riigis olid isiklikud pesemisruumid vaid väga rikastel. Samas eksisteerisid ja olid väga populaarsed avalikud saunad ehk termid. Termide külastamine oli 24 tundidepikkune rituaal, mis koosnes neljast osast. Kõige esimene oli sudatoorium, kus tekkis kerge higistamine ning saunalisi masseeriti lõhnavate õlidega. Järgmine oli väga kuum ruum calidarium, kus oli ka kuuma veega bassein. Soe ruum ehk tepidarium võimaldas puhtata ja lõõgastuda, kõige viimasena mindi külma vee
muude ilustustega. Ehted: Enamik selle aja kullasseppadest olid kreeklased, mistõttu domineeris ehtekunstis kreeka stiil. Kuld, hõbe, tina, vask, raud ja teisedki matallid sepistati osavate meistrite poolt peene väljatöötlusega sõrmusteks, käevõrudeks, kaelaeheteks ja kõrvarõngasteks. Ilu ja hügieen: Rooma riigis olid isiklikud pesemisruumid vaid väga rikastel. Samas eksisteerisid ja olid väga populaarsed avalikud saunad ehk termid. Termide külastamine oli 24 tundidepikkune rituaal, mis koosnes neljast osast. Kõige esimene oli sudatoorium, kus tekkis kerge higistamine ning saunalisi masseeriti lõhnavate õlidega. Järgmine oli väga kuum ruum calidarium, kus oli ka kuuma veega bassein. Soe ruum ehk tepidarium võimaldas puhtata ja lõõgastuda, kõige viimasena mindi külma vee
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
Arvan, et igaüks, kes sõidab laevaga mööda Niilust ühe templi juurest teiseni, kogeb midagi kirjeldamatut ning ta ei jää selliseks, nagu ta oli enne. Itaalia Roomas viibides kogeb Kahn linna, mis on üles ehitatud kui kirik altari, pealöövi ja külglöövide, kabelite, krüptide, sammaskäikude ja kuplitega. Sellise plaaniga linn on kui geomeetriaga puhastatud. Deemonid põgenevad siit, pühitsetud territooriumil ei ole neile kohta. Muistse Rooma ehitised, nagu Colosseum, Caracalla termid ning Pantheon, näitavad oma igavest energiat. Me ei tea, millistesse linnadesse ja küladesse korraldas Kahn Roomast väljasõite. Võib-olla jäid nende hulka ka inimtühi Parma oma metafüüsilise lossi ja toomkiriku ümber oleva harmoonilise linnaruumiga, Mantua, mis on kui mingi teise planeedi kauge kaja. Või hoopis Pisa, mis seisab keset lauskmaad kui lummav elektrijaam; Bagno Vignoni, kus linna peaväljaku asemel on aurav kuumaveebassein ning
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
aastal paksu tuhakihi alla mattunud linnad Pompeji ja Herculaneum. Kuigi tuleb nentida, et sealsed varemed on eelkõige ikkagi väga suurte kreeka mõjutustega hilise vabariigi lõpuperioodi näideteks. Ja seega ei anna nad täielikku kujutluspilti enne meie aegse 3. ja 2. sajandi alguse arhitektuurist. Võime siiski arvata, et tollane arhitektuur oli lihtsalt eeletapp sellele, mis hiljem järgnes. Ühiskondlike hoonete nagu näiteks termid, stiilimuutusi vabariigi ajast keisririigi aega vaadeldes saab kiirelt selgeks, et vabariigiperioodi ehitistes on ülekaalus klassitsistlikud ranged, selged vormid ja tasapinna rõhutatus. Mida aeg edasi, seda lopsakamaks muutusid vormid, olulisemaks said valguse kontrastid ja enam ei mänginud nii suurt rolli sisemine liigendus, mis vabariigiaedsetes hoonetes väga ratsionaalne oli. Enamus Rooma linna hoonetest pole säilinud. Väga hästi on aga säilinud Fortuna Virilise tempel.
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Kuurortide ja spaade liigitamine (liigitatud R raviliigi, A asukoha, L muu loova teguri järgi) Kuurortide liigid Spaade liigid Kliimakuurort (L) Ajurveedaspaa (R) Merekuurort (A) Heaoluspaa (L) Mägikuurort (A) Kruiisilaevaspaa (A) Kõrbekuurort (A) Thalassospaa (R) Metsakuurort (A) Termid (R) Talikuurort (L) Saunapark (R) Koopakliimakuurort (A) Veepark (L) Teemapargikuurort (L) Päevaspaa (L) Troopiline kuurort (A) Meestespaa (L) Kõik ühes kuurort (L) Spaalaager (L) Rannakuurort (A) Kasiinospaa (L) Golfikuurort (L) Hambaravispaa (R)
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
ruudus või kuubis. Nad tegid kogumulje rikkamaks, selle ühtlust 117 rikkumata, täiendasid seda, ilma et oleksid seda koormanud. Geomeetria on harmoonia. Siin-seal kerkis ka mõni toredam ehitus üle vasaku kalda maaliliste ärk-lite: nii Nevers'i, Rooma ja Reimsi loss, mida praegu enam pole, nii Cluny loss, mis veel praegu eksisteerib kunstnike rõõmuks ja millel mõni aasta tagasi barbaarselt torn otsast maha võeti. Romaani stiilis Cluny lossi kõrval asetsevad Julianuse termid oma kaunite kaar-võlvidega. Seal oli ka küllalt kloostreid, mille ilu oli tagasihoidlikum ja suurus rangem kui lossidel, aga nad olid ikkagi küllalt kaunid ja võimsad. Kõigepealt puutus silma bernhardiini klooster oma kolme kellatorniga ning Sainte-Genevieve'i klooster, mille praeguseni säilinud neljakandiline torn paneb muud taga kahetsema. Siis Sorbonne, see pooleldi õppeasutus, pooleldi klooster, millest on säilinud imetlusväärne lööv, siis ilus neljakandiline trinitaari
Teoreetiliselt võib neid olla ka mitu, kuid uuritav lause on väär hoolimata sellest, kas neid on üks või mitu. Predikaatarvutuses esinevaid valemeid saab interpreteerida väga erinevatel viisidel. Selle kirjeldamiseks on kasutusel terminid (oskussõnad) term ja signatuur. Järgnevas definitsioonis esinevat väljendit funktsionaalsümbol võib kõige kergemini mõista näidete abil koolimatemaatikast: liitmismärk ja korrutusmärk on kahekohalised funktsionaalsümbolid. D8.6.1. Termid on parajasti kirjeldatud järgmise loeteluga: • iga indiviidimuutuja on term; • iga indiviidikonstant on term; • iga f (t1, t2, …, tn), kus f on n-kohaline funktsionaalsümbol ja t1, t2, …, tn on termid, on term. Indiviiditerm on ühine termin indiviidikonstantide ja indiviidimuutujate kohta. D8.6.2. Signatuur on konkreetselt käsiteldava predikaatarvutuse juhtumi kõikide sümbolite loetelu, millesse kuuluvad kõik indiviidikonstandid, funktsionaalsümbolid ja predikaadisümbolid. D8
Teoreetiliselt võib neid olla ka mitu, kuid uuritav lause on väär hoolimata sellest, kas neid on üks või mitu. Predikaatarvutuses esinevaid valemeid saab interpreteerida väga erinevatel viisidel. Selle kirjeldamiseks on kasutusel terminid (oskussõnad) term ja signatuur. Järgnevas definitsioonis esinevat väljendit funktsionaalsümbol võib kõige kergemini mõista näidete abil koolimatemaatikast: liitmismärk ja korrutusmärk on kahekohalised funktsionaalsümbolid. D8.6.1. Termid on parajasti kirjeldatud järgmise loeteluga: · iga indiviidimuutuja on term; · iga indiviidikonstant on term; · iga f (t1, t2, ..., tn), kus f on n-kohaline funktsionaalsümbol ja t1, t2, ..., tn on termid, on term. Indiviiditerm on ühine termin indiviidikonstantide ja indiviidimuutujate kohta. D8.6.2. Signatuur on konkreetselt käsiteldava predikaatarvutuse juhtumi kõikide sümbolite loetelu, millesse kuuluvad kõik indiviidikonstandid, funktsionaalsümbolid ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
