põllumajanduses või haljastuses JÄÄTMETE LÕPP-KÄITLEMISE VIISID Jäätmete lõpp-käitlemisel on läbi aegade kasutatud mitmesuguseid meetodeid: ladestamine maapinnale pinnasesse matmine uputamine veekogudesse, s.h. merre põletamine, jms. Kaasaegseid jäätmete lõpp-käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: - mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; (Põletamine, tekib põletamisel soojusenergiat. Toimub spetsiaalsetes põletusjaamades või tehastes.) - bioloogilised meetodid ( Kompostimine. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali. Vajalik hapnik. Jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn. metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust.) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks)
· Anda inimesele arenguvõimalust (töö loovuse funktsioon) · Anda võimalus ületada egoismi (meeskonnatöö) · Produtseerida vajalikke tooteid ja teenuseid 11. Millist tööfunktsiooni pidas kõige olulisemaks E.F.Schumacher, millist Henry Ford? Miks? Schumaher pidas kõige olulisemaks anda inimesele arenguvõimalust. Tema arvates on ebaeetiline organiseerida tööd nii, et see on igav ja tüütu. Henry Ford pidas oluliseks produtseerida vajalikke tooteid ja teenuseid. Tema tehastes prevaleeris linditöö idee (üks pani kruvi kohale, teine keeras kinni jne). Nii sai töö muuta viljakamaks ja toote odavamaks. Pt.7. TARBIJA... 1. Mis mõttes on tarbijal tänapäeva tarbimisühiskonnas eriline seisund? Ühelt poolt on tarbijal hea olukord. Iga tarbija eest käib ettevõtete vahel võistlus, ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale
põllumajanduses või haljastuses JÄÄTMETE LÕPP-KÄITLEMISE VIISID Jäätmete lõpp-käitlemisel on läbi aegade kasutatud mitmesuguseid meetodeid: ladestamine maapinnale pinnasesse matmine uputamine veekogudesse, s.h. merre põletamine, jms. Kaasaegseid jäätmete lõpp-käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: - mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; (Põletamine, tekib põletamisel soojusenergiat. Toimub spetsiaalsetes põletusjaamades või – tehastes.) - bioloogilised meetodid ( Kompostimine. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali. Vajalik hapnik. Jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn. metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust.) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks)
Muutus ka liberaalne maailmapilt(liberalismi kriis) riik hakkas sekkuma tegemistesse. Religiooni roll vähenes. Kadunud põlvkond väärtushinnangud langesid, maailmapilt muutus täielikult. 4. Paljud naised pidid tööle minema, sest pidid ise hakkama saama, kuna mehed olid sõjas. Pere eest hoolitsemise kõrval pidid nad nüüd tegema ära ka need ülesanded mida varem tegid mehed. Suur hulk naisi asus tööle tehastes ja kaevandustes. Kuna nad said vähem palka, tõi see kaasa naiste iseseisvumise ja võrdsete õiguste saavutamise meestega. Positiivne. Pt 8 1. Miljonid sõdurid hukkusid. Tööjõu ja tooraine puudus, palju halvatuid. 2. Lubasid seda mida rahvas soovis, tegevust toetas saksamaa. Rahvas tahtis sõja lõppu, ajutine valitsus ei võtnud seda kuulda, see soodustas selle et rahvas oli ajutise valitsuse vastu.
Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. NAFTA TÖÖTLEMINE 120.Tööstuslik nafta fraktsioneerimine toimub suurtes tehastes. 121.Toornafta destillatsiooni tarbeks on ehitatud gigantsed destillatsioonikolonnid, kus nafta fraktsioneerimine toimub samal põhimõttel, nagu seda nägime laboriseadmes. Vaata järgmisel slaidil, kuidas destillatsioonikolonnid töötavad. 122.Destillatsioonikolonn koosneb erineva temperatuuriga korrustest. Temperatuur on kõrgem allpool ja madalam ülalpool. Vaatame järgmisel slaidil, kuidas see süsteem toimib. 123
Põletamisel väheneb märgatavalt jäätmete hulk, eelkõige ruumala. Olmejäätmete maht väheneb 70-90 % ja kaal kuni 70 %. Samal ajal tekib põletamisel soojusenergiat. Olmejäätmetes sisalduv energiahulk sõltub jäätmete koostisest. Keskmiselt vastab 1 tonn olmejäätmeid 0,5 tonnile kivisöele või 0,2 tonnile kütteõlile. Jäätmete põletamine toimub spetsiaalsetes põletusjaamades või tehastes. Olmejäätmete põletamise temperatuur peab olema vähemalt 800-850oC, ohtlikel jäätmetel vähemalt 1100oC. · Jäätmete ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Oma olemuselt on see rohkem jäätmete lõplik paigutus kui käitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmetes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaeroobsete protsesside
KÜSIMUSED 1.Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja dii...
punkti B, siis teekond enamasti ettearvamatu ning ei ole mõtet kirjeldada kõik võimalikud stsenaariumid – elus juhtub kindlasti kirjeldamata versioon – vaid kirjeldada kuidas kohaneda muudatustega teekonnal punkti B. 3.4 Toyota tootmissüsteem (TPS) Lisaks peatükis 3.2 kirjeldatud edukale ressursisõltuvuse lahendusele läbi tihedalt läbipõimunud koostöö tarnijate ja partneritega, Toyota suurepäraselt haldab dünaamilisi võimekusi. Firma tehastes organiseeritud sujuv ja kiire informatsiooni ja teadmiste jagamine. Hea potentsiaaliga tootmisideed, mis võivad pakkuda huvi juhtkonnale, kiiresti liiguvad kasutades erinevaid kanaleid (Näiteks, multi-funktsionaalsed koosolekud ja projektid, tehase spetsialistide ja juhtide rotatsioon) [12]. Toyota on uhke oma tootmissüsteemi üle (Toyota Production System, Lean Production System) [5]. See jaguneb kaheks oluliseks osaks: 1) Täpselt-õigel-ajal (Just-In-Time)
[11, lk 535] Hinnanguliselt sureb sellesse aastas 20 000 inimest. [1] Töötingimused arengumaades on Euroopa ning Põhja-Ameerika riikidega võrreldes alla igasugust arvestust. Kasutatakse tuhandeid kemikaale, mis põhjustavad toksiliste jäätmete teket. Olematud ohtusunõuded, puudulik või puuduv kaitsevarustus, töö ohtlike materjalidega, kõrge temperatuur ja suur müra need kõik kahjustavad töötajate tervist, kuid on tavalised nähtused tehastes. [8] Mitmesaja töötaja peale on heal juhul paar tualetti ning joogivett pole saada. Söögipause on üle 10-tunnistel tööpäevadel vaid üks ning see kestab 10-20 minutit. [7] 2.2. Kahjulik mõju keskkonnale Nagu eelpool mainitud, on lääneriikide firmad viinud oma tootmise arenevatesse riikidesse, kus keskkonnaalane järelvalve on nõrk või puudub üldse. Tekstiilitööstus tarbib suurel hulgal
kodanikule Ajutisele Valitsusele. Venemaa üritas 1917. aasta kevadel asuda demokraatlike reformide teele. Ebaselged kuuldused toimunust jõudsid Eestisse märtsi alguseks. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn, kus elas hulk vene rahvusest töölisi ning asus suur garnison. Erinevalt 1905. aastast domineerisid Veebruarirevolutsioonis vene keel ja vene mõttelaad. 2. märtsil arenes tööseisakutest üksikutes Tallinna tehastes ülelinnaline streik ja 20 000 osavõtjaga miiting Uuel turul, millele järgnes ühinemine sadamas seisvate sõjalaevade madrustega. Punaste lippude all ja revolutsioonilisi laule lauldes suundusid töölised ja madrused poliitilisi vange vabastama. Tollal vanglana kasutatava Paksu Margareeta juures langesid revolutsiooni esimesed ohvrid tapeti vangla ülem ja paar valvurit. Vangla väravad avati, vangid (nii poliitilised kui kriminaalvangid) vabastati ja suurtüki torn pandi põlema
Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 1. KLEIDID..............................................................................................................................................................4 1.1ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA........................................................................................................................4 1.2ESIMENE MAAILMASÕDA.................................................................................................................................5 1.3NAISTEKLEIT 1920-1929.......................................................................................................
Jälle ettevalmistusabinõudeks, suur hüpe 1958-1965. Koguaeg ei olnud sama intensiivne. Hiina keeles Dayuejin. Suurem osa moboliseeriti rahvakommuunitesse. Uus mudel, inimesed pidid elama kommuunides. Anti ülesanded, kommuunil juht, temast kõrgemal veel juht. Seisnes eelkõige terase tootmise suurendamises. Mao Zedongil mõte, et läheb mööda kõikidest Lääne riikidest, kui terase tootimine suureneb. Kõik kodanikud olid kohustatud tehastes tööd tegema. Leiti ülesanded. Kõige radikaalsemad sammud, millega kampaaniad läksid ajalukku, kõik olid kohustuslikud andma üle metallivarud. Kontrolliti läbi. Kui 59 aastal 30 miljonit tonni siis hiljem kuni 3 korda suurem. Suure hüppe tagajärjed Ei saanud aru et majandus riigis peab tasakaalus arenema, mitte et ühte kohta panustatakse palju ja tehakse teiste valdkondade arvelt koguaeg. Suurim tagajärg näljahäda. Heidetakse ette eriti lääne
Tooraine on küll taastuv, aga seda kulub uskumatult palju. Paberkoti valmimise teekond on pikk. Tööstused, mis paberit ja hiljem ka kotte toodavad on suured ja keskkonnale koormavad. Õnneks pole tehased enam nii koormavad kui vanasti. 1980-ndate alguses loobuti suuresti kloori kasutamisest paberi pleegitamisel ja vähendati ka tselluloosi-tootmise veekulu. Tänu rakendatud meetmetele on tehaste keskkonnakoormus vähenenud 80-90 % võrra. Paberi tootmisel on Euroopa Liidus tehastes tooraineks tselluloos (46 %), vanapaber (39 %) ja mittekiulised materjalid (15 %). Esimese asjana leitakse sobivad puud, märgistatakse need ja raiutakse. Liigagi sageli hõlmab see lageraiet, mis tekitab elusloodusele ja selle mitmekesisusele pikaajalist kahju. Ka puidu päritolu on oluline kas tegemist on loodusliku metsaga või istandusega. Negatiivset 14
· Produtseerida vajalikke tooteid ja teenuseid 11. Millist tööfunktsiooni pidas kõige olulisemaks E.F.Schumacher, millist Henry Ford? Miks? Schumaher pidas kõige olulisemaks anda inimesele arenguvõimalust. Tema arvates on ebaeetiline organiseerida tööd nii, et see on igav ja tüütu.Inimene ei tohi muutuda tööriistaks, ta loovus, osavus ja alles siis võimsus peab pidevalt suurenema. Henry Ford pidas oluliseks produtseerida vajalikke tooteid ja teenuseid. Tema tehastes prevaleeris linditöö idee (üks pani kruvi kohale, teine keeras kinni jne). Nii sai töö muuta viljakamaks ja toote odavamaks. Pt.7. TARBIJASUHETE EETIKA 1. Mis mõttes on tarbijal tänapäeva tarbimisühiskonnas eriline seisund? Ühelt poolt on tarbijal hea olukord. Iga tarbija eest käib ettevõtete vahel võistlus, ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale
omandatakse sotsialiseerumise käigus. Tarbimisühiskond. Elustiil ja identiteedid. Sümboliline majandus Tarbimisühiskonna areng. Tarbimine ja tootmine. Konsumerism 17. saj. koloniseerimine. Tööstusrevolutsioon. 20. saj. kui Ameerika sajand. Ameeriklased kui “poodlejate rahvas”. Fordism – Masstootmine. Masstarbimine – “individuaalsuse lõpp”. o Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis. Fordistlik ratsionaliseerimine => kohalikud ja riiklikud tarbimisturud + suurenenud rahvusvaheline kaubandus. Konsumerism (alates 19. saj. lõpp/20. saj. algus): o kaasagne elamisviis;
või haljastuses JÄÄTMETE LÕPP-KÄITLEMISE VIISID Jäätmete lõpp-käitlemisel on läbi aegade kasutatud mitmesuguseid meetodeid: ladestamine maapinnale pinnasesse matmine uputamine veekogudesse, s.h. merre põletamine, jms. Kaasaegseid jäätmete lõpp-käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: - mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; (Põletamine, tekib põletamisel soojusenergiat. Toimub spetsiaalsetes põletusjaamades või tehastes.) - bioloogilised meetodid ( - Kompostimine. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali. Vajalik hapnik. - Jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn. metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust.) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks)
konveiermeetodil standardseid detaile käsutades, mis võimaldab tootmiskulusid ja hindu madalal hoida. Kuid need firmad, mis on spetsialiseerunud tellimuse peale valmistatud mööbli tootmisele, on valmis käsutama rohkem tööjõudu, spetsiaalseid tööriistu ja kallimaid metalle, kasutades aga vähem stantsimist ja konveierit. Pole ka ime, sest eritellimusel toodetud mööbli hinnad on tavaliselt kõrgemad võrreldes nendega, mida valmistatakse suurtes tehastes seeriatoodanguna. 1.8. Konkurentide üldine kirjeldamine Esmased konkurendid on Harju Maakonnas asuvad väiketootjad, kes toodavad nii väikeseeria kui ka eritellimustöid. Kaudsed konkurendid oleks kõik väiksemad puitmööbli ja -detailide tootjad üle Eesti. Konkurendiks võiks lugeda mööblitootmise valdkonna ettevõtteid, kus on ca 1-6 töötajat ja kes ei soovi suuremaks kasvada ning nende ettevõtete põhitegevusalaks on just täispuitmööbli
(kodanikuõpetus, ühiskonnaõpetus). Austrias samuti sarnane areng kutseharidus ja koolitussüsteem oli väga sarnane. Tänapäeval ongi mõlemad elemendid olulised: õppimine töökohal ja kutseõppeasutuses, sellepärast nimetatakse seda ka koolituse "kahesüsteemiliseks". Holland. Prantsuse okupatsiooni mõjul gildid lagunesid lõpuks aastal 1806. Järk-järgult kasvav industrialiseerumine sai hoo sisse alles 1860. aastast. Toimetati erinevates tehastes, nii masina, laeva kui ka toiduainete tootmistehastes. Esmased kvalifitseeritud töötajad tulid välismaalt või koolitati mõnes koolis. Madalmaid iseloomustab nn "ambachtsschool" (ehk käsitöökoolid, need olid algul erakoolid, kuid hiljem riiklikud) koolid olid tõeliseks alternatiiviks gildides olnud õpipoisistaatusele. Eesmärk oli praktiline ja teoreetiliste teadmiste abil koolitada õpilasi mingi ala spetsialistideks
Taastamiseks Linnas ja Side Pidamiseks Teiste Asutustega. Asutuse etteotsa tõusis oktobrist Mihhail Rodzjanko, alustati kohe riigivõimu üle võtmisest, lastes enda juurde Tauria paleesse tuua kõik senise valitsuse ministrid. Ministrite asemel saadeti ministeeriumidesse Riigiduuma komissarid, kes olid erivolitustega varustatud, võtsid riigiasutused enda kontrolli alla. Samal ajal, 27.veebr õhtul, tekkis ka teine võimule pretendeeriv keskus. Oli hakatud suuremates Petr tehastes moodustama töölisnõukogusid, kogu liikumine oli stiihiline, tööstusettevõtted olid hiigelsuured, selleks, et liikumisele anda mingilgi määral juhitud või suunatavat iseloomu, oli mingit juhtivat asutust vaja. Hakati üksikutes vabrikutes moodustama töölisnõukogusid, töölised ise valisid. Üritasid vabrikuid suunata. 27.veebr jõuti otsusele, et vaid vabrikutes tegutsevatest ei piisa, tarvis ülelinnalist tööliste esindust
..5000 1. Betoone valmistatakse etteantud seguvahekorra järgi. Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist - doseerimisest ja segamisest. Doseerimine seisneb ühe trumlitäie jaoks vajalike materjalide hulkade väljamõõtmises või kaalumises. Selleks tuleb leida antud seguvahekorra ja trumli mahu järgi vajalikud doseeritavad materjalide hulgad. Doseerida võib kaalu või mahu järgi. Kaaluline doseerimine on täpsem ja seda käsutatakse peamiselt tehastes. Mahuline doseerimine seevastu on lihtsamate vahenditega teostatav ja sobivam ehitusplatsil. Tsement ja vesi tulevad doseerida 2% täpsusega ja täitematerjalid 3% täpsusega. Doseerimisel tuleb arvestada ka liivas ja killustikus oleva niiskusega ja vee hulka tuleb selle võrra vähendada. Materjalide segistisse asetamise järjekord põhimõtteliselt tähtsust ei oma; nt algul asetatakse segistisse killustik ja % veest ning segatakse, seejärel lisatakse tsement, liiv ja ülejäänud vesi.
+ 1904.a sai eesti-vene blokk Tallinna linnavolikogu valimistel võimule, Pätsist Tallinna aselinnapea. Toetajateks oli kehvema sissetulekuga talunikud ning linnade väikekodanlus (poodnikud, käsitöölised jne). + Jaan Teemant Revolutsiooniline leer ehk sotsiaaldemokraatlikud + ,,Uudised" asutas Peeter Speek 1903.aastal + Ideed levisid nii Tartu Ülikoolis kui ka suurte linnade paljurahvuselistes tehastes. Kaasa aitas paljude Venemaa sotsiaaldemokraatide saatmine Baltikumi kui Vene riigi ääremaale. Eesti linnadesse tekkisid Venemaa Sotsiaal¬demokraatlik Tööliste Partei allorganisatsioonid. + Kaastööliste hulgas nt Eduard Vilde, Karl Ast jt. Nõuti tsaarivõimu asendamist demokraatliku vabariigiga, vähemusrahvuste õiguste tunnustamist. Toetajateks olid radikaalsed noored, intelligents ja töölised. + M. Martna
parandamise abinõudest" (tauniti nõukogude kaasajanäidendite vähest lavastamist, ühtlasi kritiseeriti autoreid, kes ei suuda oma näidendites anda tegelikkusest ,,õiget pilti" (nii, nagu riiklikult soovitatud). Majanduslikud ümberkorraldused teatrite töös: 1948 viidi teatrid isemajandamisele. Paljudes teatrites kaotati dotatsioonid üldse ära. Saalid jäid tühjaks. Teatrite olukord muutus väga kriitiliseks. Väljasõiduetendusi hakati tegema maarahvamajadesse ja esinemised tehastes, nn seflus. Üldised ümberkorraldused Tallinnas ja mujal: 1948 likvideeriti Noorsooteater (vaatamata menukatele muinasjutuetendustele) ja osa selle trupist liideti Draamateatriga (eelnevalt oli sealgi toiminud koondamised). Liidetud truppide baasil sündinud teatri nimeks sai Uus Teater. 1949 Estonia muudeti muusikateatriks, draamatrupi paremik liideti Uue Teatriga, mis nimetati taas ümber Draamateatriks (1952 Kingissepa-nimeliseks). P.S Estonia oli ainus teater, kelle
lk 96 18 http://www.thecorner.org/hist/russia/revo1917.htm 19 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 97 20 http://www.thecorner.org/hist/russia/revo1917.htm 10 mahajäänud, siis pidi ta oma sõjavõimekuse kompenseerimiseks oluliselt suuremat armeed kasutama, see aga oluliselt vähendas tehastes töötavat tööjõudu, mis omakorda pidi üha suuremale armeele üha rohkem tootma. Sisuliselt hakkas selline olukord lõpuks töölisrahvast liialt kurnama, kuna üha vähemate vahenditega pidi üha rohkem tööd ära tegema. Tugevat vastumeelt avaldas rahva seas loomulikult ka see, et elamistingimused olid vägagi kehvad ja töötunnid liialt pikad. Kui töötunde oli Esimese maailmasõja eelõhtul veel ette nähtud 10, siis keskmine tööpäev 1916
Mais on soojanõudlik, seemned idanevad temp 8-10 C,kasvuks soodne 25-30C. Alla 10C kasv peatub.Ei ole niiskusenõudlik, aga kulutab palju vett, kasvab suurte juurte tõttu ka põuastes tingimustes.Valgusenõudlik lühipäevataim. Väetistele reageerib hästi. Eelistab kergeid viljakaid muldi, risttolmleja.Maisipõllu ettevalmistamisel haritakse mulda umbrohtude hävitamiseks,mulla õhustamiseks ja niiskuse säilitamiseks. Seemned valmistatakse külviks ette tehastes. Mais külva-takse, kui mulla temp on 8-10 C.Teraks kasvatamisel külvatakse mais laiarealiselt tääpiskülvis või ruutpesiti. Ridade või pesade kaugus on 70-90 cm.Külvisenorm 10-25 kg/ha.Külvisügavus 4-8 cm.Äestatakse, reavahede harimine, keemiline umbrohu-tõrje, niisutatakse. Koristatakse täisküpsuses maisikombainiga. 36)Hirss, sorgo, riis. Hirss-tarvitatakse toiduks tangudena, söödaks. Väike seemnekulu, vähenõudlikkus kasvutingimuste suhtes ja hea haigus-ning kahjurikindlus
hammasmaisi sorte. Mais on soojanõudlik, seemned idanevad temp 8-10 C,kasvuks soodne 25-30C. Alla 10C kasv peatub.Ei ole niiskusenõudlik, aga kulutab palju vett, kasvab suurte juurte tõttu ka põuastes tingimustes.Valgusenõudlik lühipäevataim. Väetistele reageerib hästi. Eelistab kergeid viljakaid muldi, risttolmleja.Maisipõllu ettevalmistamisel haritakse mulda umbrohtude hävitamiseks,mulla õhustamiseks ja niiskuse säilitamiseks. Seemned valmistatakse külviks ette tehastes. Mais külva- takse, kui mulla temp on 8-10 C.Teraks kasvatamisel külvatakse mais laiarealiselt tääpiskülvis või ruutpesiti. Ridade või pesade kaugus on 70-90 cm.Külvisenorm 10- 25 kg/ha.Külvisügavus 4-8 cm.Äestatakse, reavahede harimine, keemiline umbrohu- tõrje, niisutatakse. Koristatakse täisküpsuses maisikombainiga. 36)Hirss, sorgo, riis. Hirss-tarvitatakse toiduks tangudena, söödaks. Väike seemnekulu, vähenõudlikkus kasvutingimuste suhtes ja hea haigus-ning kahjurikindlus
nende segamist. 1. Esmalt võtke süstlasse vajalik kogus lühitoimelist insuliini. 2. Viige lühitoimelise insuliiniga täidetud süstlanõel pikatoimelise insuliini pudelisse (-ampulli). 3. Pöörake süstal koos pudeliga nii, et pudeli põhi oleks ülespoole ja tõmmake aeglaselt süstlakolb märgini, mis näitab süstimiseks vajalikku mõlema insuliini üldhulka. Seguinsuliinile valmistatakse juba tehastes erinevates variantides, kusjuures numbrid 20/80. 30/70 jne. või M 1, M 2, M 3 jne. näitavad lühi-ja pikatoimelise insuliini suhet protsentides. Insuliini süstimine 1. Valige sobiv süstekoht. (Kui nahk on puhas, siis ei ole seda vaja enne insuliini süstimist piiritusega puhastada.) 2. Võtke nahk ja nahaalune rasvkude ühe käe pöidla ja nimetissõrme vahele. 3. Süstal võtke teise kätte ja lükake nõel 45-90-kraadise nurga all läbi naha. 4. Suruge süstlakolb lõpuni. 5
KÜSIMUSED ja vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused SO2 NOx PM10 Pb benseen CO PAH x Cd x As x Ni x Hg x 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100, 132 kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aero...
Kuna taimetoitained asuvad kompleksväetise igas graanulis kindlas vahekorras, tagab see väetiste isegi ebaühtlase külvi korral soovitava toitainete vahekorra mullas. 16 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Väga laialdast kasutamist leiavad meil AS Baltic Agro kompleksväetised, mis on valmistatud peamiselt Soome tehastes. Nendes kompleksväetistes on taimetoitained väga ühtlaselt jaotunud ühesuurustes graanulites. See saavutatakse sellega, et tooraine segatakse vedelas olekus. Valmis segu kuivatatakse ja granuleeritakse. Nende väetiste koostis on orienteeritud teatud kultuuri nõudeid arvestades, st milliseid makro- ja mikroelemente millises vahekorras teatud kultuur vajab. Nt Rodo püsiväetis — rododendroni- ja okaspuuväetis jne. Eestis on
Tasku (müüri-): müüri ribis või pilastris vertikaalne ava (tasku) armatuuri ja täitebetooni jaoks. Uure (vagu): müüritisse tehtud vagu torude, juhtmete, armatuuri jms paigutamiseks. 2. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE ARVUTAMISE PÕHIMÕTTED. 2.1. PÕHINÕUDED KIVIKONSTRUKTSIOONIDELE. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel lähtutakse eeldustest, et - konstruktsioone projekteerivad kvalifitseeritud ja kogemustega isikud; - tööde juhtumine ja tööde kontroll on adekvaatne tehastes, ettevõtetes ja ehitusplatsil; - ehitustöid teevad vilumustega ja kogemustega isikud; - kasutatavad materjalid vastavad EPN 6 (Kivikonstruktsioonide projekteerimisnorm) või vastava toote standardi nõuetele; - konstruktsiooni hooldatakse vastavalt nõuetele; - konstruktsioone kasutatakse eesmärgipäraselt. Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta - jääb kasutatavakse kogu projekteeritud kasutusea vältel; - ekspluatatsioonikulud ei ületa kavandatud kulutusi;
koostööd teha ka vene demokraatidega. 1904.a saigi eesti-vene blokk Tallinna linnavolikogu valimistel enamuse ning Pätsist sai Tallinna aselinnapea. Selle suuna toetajateks oli kehvema sissetulekuga talunikud ning linnade väikekodanlus (poodnikud, käsitöölised jne), aga ka osa töölistest. · Sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraatlikud ideed hakkasid levima nii Tartu Ülikoolis kui suurte linnade paljurahvuselistes tehastes. Kaasa aitas siin paljude Venemaa sotsiaaldemokraatide saatmine Baltikumi kui Vene riigi ääremaale. Eesti linnadesse tekkisid VSDTP (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) allorganisatsioonid. 1903.a. asutas Peeter Speek Tartus sotsiaaldemokraatliku ajalehe "Uudised". Kaastööliste hulgas nt Eduard Vilde, Karl Ast jt. Nõuti tsaarivõimu asendamist demokraatliku vabariigiga, vähemusrahvuste (NB! st ka eestlaste) õiguste tunnustamist.
leidsid, et võitluses baltisakslaste vastu võib koostööd teha ka vene demokraatidega. 1904.a saigi eesti-vene blokk Tallinna linnavolikogu valimistel enamuse ning Pätsist sai Tallinna aselinnapea. Selle suuna toetajateks oli kehvema sissetulekuga talunikud ning linnade väikekodanlus (poodnikud, käsitöölised jne), aga ka osa töölistest. · Sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraatlikud ideed hakkasid levima nii Tartu Ülikoolis kui suurte linnade paljurahvuselistes tehastes. Kaasa aitas siin paljude Venemaa sotsiaaldemokraatide saatmine Baltikumi kui Vene riigi ääremaale. Eesti linnadesse tekkisid VSDTP (Venemaa Sotsiaal- demokraatlik Tööliste Partei) allorganisatsioonid. 1903.a. asutas Peeter Speek Tartus sotsiaaldemokraatliku ajalehe "Uudised". Kaastööliste hulgas nt Eduard Vilde, Karl Ast jt. Nõuti tsaarivõimu asendamist demokraatliku vabariigiga, vähemusrahvuste (NB! st ka eestlaste) õiguste tunnustamist
polnud enam võimalik. Samuti ei suutnud lühiajaline venestamiskampaania lõhkuda regiooni sajanditepikkust saksa kultuuritraditsiooni ning Venemaa Balti provintside saksapärane ilme jäi püsima edaspidigi. Brutaalse venestamispoliitikaga kaotas tsaarivalitsus aga eesti rahvusliku liikumise poolehoiu. Eesti ühiskonnas hakkasid levima nii läänest kui ka idast pärinevad monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed. Algas töölisliikumine ja toimus esimene streik Narva Kreenholmi tehastes (1870). Venekeelseks muudetud Tartu ülikooli kogu keisririigist õppima saabunud poliitiliselt radikaalsete tudengite eestvõttel tekkisid 1880. aastail esimesed marksistlikud organisatsioonid. Järgmine venestamine oli 1970.–1980. aastatel, NSV Liidu okupatsiooni ajal Eestis kui venestati riigiasutused ja asjaajamise, peamiselt propageeriti siis kakskeelsust. Venestamisaeg Vastukaaluks Vene impeeriumi etniliste vähemuste (moodustasid üle poole elanikkonnast)
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias ...
hoopis sugulisest karsklusest. 19.sajandi lõpul hakkas võidutsema hoopis iibehüsteeria. tervishoiusüsteemi tekkele aitas kaasa urbaniseerumine 18.sajandil, kui toimus industrialiseerimine ja elanike arv linnades mitmekordistus. inimsed liikusid koguduse kaitsva ja hoolitseva mõju alt räpasesse linna. terveid oli linlaste hulgas vast mingi 10%. ma pakun, et kuna paljud olid haiged, tööd tehti vähe, raha ei tulnud, pidi hakkama ravima, et oleks inimesi, kes neis kõigis tehastes midagi ära suudaks teha. globaliseerumine oli ka üks põhjustest: 1816- koolerapandeemia. prantsuse revolutsooni käigus riigistati kiriku varad ja kloostritele ja heategevusorganisatsioonidele kuulunud haiglad. ja nende institutsioonide pinnal tekkis uus, riiklik meditsiin. pramstusmaal avastati ka et vaestes rajoonides on suremus suurem ja peab hakkama inimesi õpetama korralikut elama. inglismaal hakati vahet tegema teenitud ja teenimatu
Möödunud sajandi lõpul oli Rootsi terasetoodang kasvanud 42 korda, seega tempos, mis oli üks kiiremaid tolleaegses maailmas. Ülemaailmselt tuntuks sai 1907. a. rajatud kuullaagreid tootev firma SKF (Svenska Kullager Fabrik). "Volvo" tehaste (1915) näol muutus Rootsi autode tootjaks. Endiselt lai turg oli Rootsis toodetud koorelahutajatel (separaatorid), mida kasutasid paljude maade talupojad. Ülemaailmselt olid kasutusel Rootsis valmistatud telefonid, mida valmistati L. M. Ericssoni tehastes, samuti Rootsi tuletikud. Rootsi metsatööstus orienteerus 19. sajandi lõpul tselluloositootmisele. Suuremaid pankureid oli Wallenbergide perekond. RIIGIKORRALDUS. 20. sajandi alguses oli Rootsi oma riigikorralduselt parlamentaarne monarhia. Parlament Riksdag koosnes kahest kojast. Kuningaks oli Oskar II, kuid riigiasjadega tegeles ta poeg, kes 1907. a. ka troonile asus Gustav V nime all. Kui sajandivahetusel püüti igati tugevdada kuningavõimu, siis 1905. a
suhtumine. Mayo keskendus töökoha ergonoomilistele aspektidele, püüdes nende täiustamisega tõsta tööviljakust. Vaatamata füüsiliste töötingimuste halvenemisele, tõusis tööliste tööviljakus neile osutatud tähelepanu tõttu. Seda hakati nimetama Hawthorne'i efektiks (vabrikutekompleksi nime järgi, kus uuring toimus). Töötajatevahelised suhted, grupi moraal ja juhtimisstiil osutusid tõhusateks motivaatoriteks. Hawthorne'i eksperiment General Electrics'i tehastes 19271932 (Mayo koos õpilastega): Katsetati valgustuse parandamist. See ei tõstnud eriti tööviljakust. Samuti ei muutnud valgustuse vähendamine tööviljakust eriti madalamaks. Otsustati, et juhtkond peaks soodustama kambavaimu ja lühendama tööpäeva poole tunni võrra. Tööviljakus suurenes. Seejärel lühendati tööpäeva veelgi poole tunni võrra ja viidi sisse hommikune kohvipaus. Tööviljakus suurenes jälle. Seejärel võeti kõik need eelised ära. Üllatuslikult suurenes
arvestada järgmisi asjaolusid: · paigaldise otstarvet, üldehitust ja toitesüsteeme · paigaldisele mõjuvaid välisfaktoreid · paigaldise seadmete ühildatavust · paigaldise hooldatavust Ülalnimetatud asjaolusid tuleb arvestada ka kaitseviiside valikul ja paigaldamisel. Madalpingepaigaldiste alane eeskiri käib järgmiste objektide elektripaigaldiste kohta: · elamud · põllumajanduslikud ehitused · äriehitised · tehastes toodetavad valmisehitised · avalikud ehitised · sõidukelamud, nende laagriplatsid jm. · tööstusehitised taoline · ehitus- ja remondiplatsid; näituse-, laada- ja messiehitised jm. ajutised rajatised · paadisadamad, paadid, jahid jm huvisõidualused · elektrivarustusettevõtete ehitised. Eeskiri ei puuduta · elektriveoseadmeid · mootorsõidukite elektriseadmeid · laevade elektriseadmeid · lennukite elektriseadmeid
ornitoos. Mõned liigid siiski võivad nakatada ka inimest, kes haige linnuga on kokku puutunud. Lindudel on klamüüdiad tavaliselt sooleepiteelis. Lindude väljaheited on nakatumisallikaks. Klamüüdiad hingatakse sisse tolmuga. Hingamisteedest kantakse klamüüdiad maksa ja põrna, kus ta paljuneb retikuloendoteliaalrakkudes. Siis jõuab uuesti vere kaudu kopsu. Seetõttu on haiguse inkubatsiooniaeg pikk, 4-14 päeva. Kõige sagedamini on nakatunud kalkunifarmides või kalkuneid töötlevates tehastes töötavad töölised.Psitakoosi tunnused: palavik, peavalu, külmavärinad, lihasevalu, higistamine, köha. Chlamydophila pneumoniae põhjustab inimestel ägedaid hingamisteede haigusi, ka kopsupõletikku, võimalik, et ka ateroskleroosi ja bronhiaalastmat.Arterioskleroosi naastudest on leitud klamüüdiaosakesi ja südameinfarktiga haigete veres on kõrges tiitris antikehi klamüüdiate vastu. C. pneumoniae elementaarkeha on pirnikujuline (teistel klamüüdiatel ümar)
materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb, talvetingimused segavad ehitamist vähem, on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike. Monteeritava raudbetooni puudusteks: monteeritavad elemendid piiravad võmalusi projekteeerimisel, esineb ühendusosade korrosiooni oht, terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 38.Raudbetoondetailide valmistamise meetodid-nimeta ja kirjelda Raudbetoontooteid valmistatakse tehastes. Kogu tootmisprotsess koosneb järgmistest põhitöödest: · toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) vastuvõtt ja ladustamine, · sarruse valmistamine, · betoonisegu valmistamine, · toodete vormimine, · toodete kivistamine, · toodete vormist vabastamine, · tehniline kontroll ja toodete markeerimine, · valmistoodangu ladustamine. Tähtsamad raudbetoontoodete valmistamise moodused on järgmised:
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi...
kogused. 2.Ootamisest põhjustatud kaod. Käivad eelkõige operaatorite kohta. Operaatorid peavad olema alati tegevuses millegi kasuliku nimel (masina ettevalmistamine järgmiseks tööks, tööpinkide korrashoid ja koristamine jne.) Kui operaator on masina töö ajal tegevuseta, peaks ta juhtima rohkem kui ühte tööpinki või masinat. 3.Vedudega seotud kaod. Tootmisüksuste ebaratsionaalne paiknemine põhjustab asjatut vedu ettevõtte territooriumil. Tehastes, kus valmistavate toodete nomenklatuur on suur, puuduvad kindlad veomarsruudid. 4.Ladustamisega seotud kaod. Ladustatud kaup on kadu, sest see seob kapitali ning seda tuleb transportida ning mõnikord ka otsida ja leida. Paljud firmad investeerivad hiigelsummasid keerukatesse süsteemidesse, nagu automatiseeritud laohooned, ülikallid arvutussüsteemid ning palgatud personal kauba ladustamiseks, otsimiseks ja leidmiseks. 5
Pinge on 10000...15000 V. Elektrivälja mõjul liiguvad värviosakesed värvitavale pinnale ühtlase kihina. Pihusti töörõhk on 12...20 MPa. Pihustuse parandamiseks lisatakse värvile glükoolestreid või alkohole. Halvasti pihustuvad elektriväljas tärpentin, lakibensiin, tolueen, solvent. Survepihustamist kasutatakse nii masinvärvimisel kui käsitsivärvimisel. Sissekastmise ja ülevalamisega värvimine on põhiliselt kasutamisel auto- ja muude masinate koostamise tehastes. Selle värvimisviisi juures on vaja suuri vanne. Värvitav seade või masin kastetakse värvi sisse. Hoitakse selles ja tõstetakse siis nõrguma. Peale nõrutamist toimub kuivatamine. Liigne värv valgub pinnalt maha. Selle värvimisviisi juures ei saa kasutada kiiresti kuivavaid värve. Vajaduse kasutatakse selle värvimisviisi juures ka elektrivälja. Detail on miinus ja vann on pluss. Elektriväljas kinnitub värviosake paremini pinnale. Kuivatamine
Teisel juhul aga ühtlase tootmise ja hooajalise tarbimisega (nt rõivad, tali- ja suvesporditarbed). Neil juhtudel kasutatakse ladu pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalu looja ja säilitajana. Toodete sortimendi ühendamine Toodete sortimendi ühendamine tähendab, et tootja toodab eri kohtades, kuid müüb ühest kohast. Masstootmisele orienteeritud tootjad valmistavad sageli välismaal eri tehastes suuri tootepartiisid. Lõpetanud ühe toote tootmise, võetakse käsile teine. Samal ajal ei soovi kaubandus osta ühte too- det väga suures koguses. Jaekaubandus soovib osta enamasti korraga palju erinevaid tooteartikleid ehk teha paljude artikliridadega koosseisult suuri, kuid koguseliselt väikseid ostusid. Siinjuures on võimalik leida kompromiss tootmise ja kaubanduse erinevate strateegiate
Pinge on 10000...15000 V. Elektrivälja mõjul liiguvad värviosakesed värvitavale pinnale ühtlase kihina. Pihusti töörõhk on 12...20 MPa. Pihustuse parandamiseks lisatakse värvile glükoolestreid või alkohole. Halvasti pihustuvad elektriväljas tärpentin, lakibensiin, tolueen, solvent. Survepihustamist kasutatakse nii masinvärvimisel kui käsitsivärvimisel. Sissekastmise ja ülevalamisega värvimine on põhiliselt kasutamisel auto- ja muude masinate koostamise tehastes. Selle värvimisviisi juures on vaja suuri vanne. Värvitav seade või masin kastetakse värvi sisse. Hoitakse selles ja tõstetakse siis nõrguma. Peale nõrutamist toimub kuivatamine. Liigne värv valgub pinnalt maha. Selle värvimisviisi juures ei saa kasutada kiiresti kuivavaid värve. Vajaduse kasutatakse selle värvimisviisi juures ka elektrivälja. Detail on miinus ja vann on pluss. Elektriväljas kinnitub värviosake paremini pinnale. Kuivatamine
..7). (2) EPN 1.1 kasutatakse ka selliste ehituskonstruktsioonide projekteeri- Projekteerimise alused 7 mise alusena, mille kohta otsesed projekteerimisnormid puuduvad. 1.3. Eeldused (1) Nii käesolevate normides kui ka EPN 2...7-s lähtutakse järgmistest eeldustest: · konstruktsioone projekteerivad piisava kvalifikatsiooni ja kogemustega isikud; · konstruktsioone valmistavates tehastes ja ehitusplatsidel on tagatud küllaldane kvaliteedikontroll; · ehitustöid teostavatel isikutel on küllaldased ametioskused ja töökogemus; · kasutatakse ehitusmaterjale ja tooteid, mille omadused on määratletud nõuetekohaste standardite ja spetsifikatsiooniga (või Eurocode'ga); · konstruktsioone hooldatakse piisavalt; · konstruktsioone kasutatakse eesmärgipäraselt. (2) EPN-des toodud projekteerimismeetodid kehtivad eeldusel, et
Monteeritava raudbetooni puudusteks on: · monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, · monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), · esineb ühendusosade korrosiooni oht, · terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra 38. Raudbetoondetailide valmistamise meetodid- nimeta ja kirjelda Raudbetoontooteid valmistatakse tehastes. Kogu tootmisprotsess koosneb järgmistest põhitöödest: · toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) vastuvõtt ja ladustamine, · sarruse valmistamine, · betoonisegu valmistamine, · toodete vormimine, · toodete kivistamine, · toodete vormist vabastamine, · tehniline kontroll ja toodete markeerimine, · valmistoodangu ladustamine. Tähtsamad raudbetoontoodete valmistamise moodused on järgmised.
Klaasi iseloomulikud omadused : Läbipaistev nätava valguse suhtes Suhteliselt tugev aga samas habras Suure pinnakõvadusega Kaasaegne lehtklaas ehk FLOT- klaas Lhetklaas ehk FLOT – klaas on saanud oma nimetuse tootmiseprotsessi eripära järgi Floatprotsessi leiutas Sir Alkastair Pilkington 1952. Aastal Praegu toodetakse maailmas klaasi paksuses 0,4mm kuni 25mmm Floatklaasi tootvates tehastes on katkematu tööprotsess 11-15 aastat Aasta jooksul toodab selline tehas keskmiselt 6000 km klaasi laiusega kuni 3 m. Floatprotsessi kasutuslitsents on müüdud rohkem kui 40-le tootjale Klaasist valmistatud erinevad tooted : Toonitud klaas Musterklaas Mattklaas Lamineeritud klaas Peegel Karastatud klaas Toonitud klaasid Toonitud klaaside tootmisprotsess on samasugune nagu kirkal Float – klaasil
Pindvibraator – see on vibreeriv plaat, mida lohistatakse üle betoonipinna. Pindvibraator tihendab betooni pealispinnalt kuni 20 cm sügavuseni. Seda kasutatakse õhemate kihtide korral. Sügav-vibraator. See kujutab endast vibreerivat nuia, mis surutakse sügavale betooni sisse. Seda kasutatakse suuremate konstruktsioonide tihendamiseks. Vibrolaud. Vibrolaud kujutab endast vibreerivat platvormi. Seda kasutatakse tehastes monteeritavate detailide tihendamiseks. Vorm asub sel juhul vibreeriva platvormi peal. Tihendamisel muutub betooni pind enamvähem tasaseks. Mõnel juhul (nt põrandate tegemisel) tuleb betooni pinda veel täiendavalt siluda. 112 Betooni hooldamine. Betooni hooldamine seisneb selles, et betoonile luuakse vajalikud kivistumise tingimused. On vaja tagada, et betoonis olev niiskus säiliks 10...15 päeva.
ere pilvik, pruun-, rohekas sametpuravik. IV kategooria seened: männiliimik, sinijalg-, limavöödik, pihkane liimik, oliiv-limanutt, oranz-, männiriisikas, punajalg-, verev pilvik, harilik põdramokk, lehmatatik. PUUDE KÕRVALPRODUKTIDE VARUMINE TÕRV Ülevaade traditsionaalsest kasutusest 16. 18. sajandini tegeles tõrvaajamisega peamiselt talurahvas. 19. sajandil hakati sellega hoogsalt tegelema ka paljudes mõisates. 20. sajandi alguses kasutati tõrva ajamiseks juba peamiselt tehastes toodetud tõrvaahje. Näiteks 1921. aastal oli Eestis teada 45 sellist ahju ( K. Vilberg, 1921). Tõrvaajamine hääbus Eestis 20. sajandi esimesel poolel. Puutõrva on Eestis sajandeid aetud ja kasutatud väga mitmesugustel eesmärkidel. Majapidamises tõrvati rautamata vankrirataste ja reejalaste osi. Rasvaga segatud tõrva kasutati vankri- ja saapamäärdeks. Saaremaal tõrvati ka riidest tööjalatsite, pättide taldu, et neid vastupidavamaks muuta
Inimeste töö tootlikus. 16. Millisel otstarbel kasutatakse puhverladusi? Puhverlaod on tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel, kus toimub suurte tooraine ja materjalikoguste ladustamine tootmise ootel. Ollakse seisuohal et puhverladusi ei tohiks tootmisettevõttes olla. Kui siiski on need katkematu tootmise tagamiseks olemas, peaksid laovarud olema võimalikult väikesed. Puhverlaod tehastes on üldjuhul märk halvasti ülesehitatud logistilisest süsteemist. 17. Kuidas liigitatakse ladusi funktsionaalsuse seisukohalt? 1. Ladude tüübid. Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutamisotstarbe järgi Ladude tüüpe jaotatakse tegevusvaldkonna või kasutusotstarbe järgi. Tootmisettevõtete laod- Materjali ja toorainelaod, Pooltoodete laod, Puhverlaod (tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel), Hoolduslaod ( tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
