NAISTEMOOD MAAILMASÕDADE VAHEL (0)

38

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 3
1. Kleidid 4
1.1Enne Esimest maailmasõda 4
1.2Esimene maailmasõda 5
1.3Naistekleit 1920-1929 5
1.4 Naistekleit Majanduskriisi järel 1930-1939 6
1.5 Teine maailmasõda 6
2. Aluspesu ja rinnahoidja 8
2.1 Enne Esimest maailmasõda 8
2.2 Esimene maailmasõda 8
2.3 Alusriietus 1920-1929 9
2.4 Alusriietus Majanduskriisi järel 1930-1939 10
2.5 Teine maailmasõda 10
3. Soeng 12
3.1 Enne Esimest maailmasõda 12
3.2 Soengud 1920-1929 13
3.3 Soengud Majanduskriisi järel 1930-1939 13
3.4 Teine maailmasõda 14
4. Kingad 16
4.1 Enne Esimest maailmasõda 16
4.2 Esimene maailmasõda 17
4.3 Kingad 1920-1929 17
4.4 Kingad Majanduskriisi järel 1930-1939 18
4.5 Teine maailmasõda 18
5. Kübarad 20
5.1 Enne Esimest maailmasõda 20
5.2 Esimene maailmasõda 20
5.3 Kübarad 1920-1929 21
5.4 Kübarad Majanduskriisi järel 1930-1939 21
5.5 Teine maailmasõda 22
6. Coco Chanel 23
25
Kokkuvõte 26
Kasutatud allikad 27
Summary 29
Lisad 30
Lisa 1 Naistekleit enne Esimest maailmasõda 30
Lisa 2 Naistekleit Esimene maailmasõda 31
Lisa 3 Naistekleit 1920-1929 31
Lisa 4 Rinnahoidja enne Esimest maailmasõda 32
Lisa 5 Rinnahoidja enne Esimest maailmasõda 32
Lisa 6 Rinnahoidja Esimene maailmasõda 32
Lisa 7 Rinnahoidja Majanduskriisi järel 1930-1939 33
Lisa 8 Naistesoengud enne Esimest maailmasõda 33
Lisa 9 Naistesoengud Esimene maailmasõda 33
Lisa 10 Naistesoengud Majanduskriisi järel 1930-1939 34
Lisa 11 Naistesoengud Teine maailmasõda 34
Lisa 12 Naistekingad 1920-1929 35
Lisa 13 Naistekübaraid enne Esimest maailmasõda 35
Lisa 14 Naistekübarad enne Esimest maailmasõda 35
Lisa 15 Naistekübarad Esimene maailmasõda 36
Lisa 16 Naistekübarad 1920-1929 36
Lisa 17 Naistekübarad Majanduskriisi järel 1930-1939 36
Lisa 18 Naistekübarad Majanduskriisi järel 1930-1939 37
Lisa 19 Coco Chanel 37
Lisa 20 Elsa Schiaparelli 38

Sissejuhatus

Aastatöö teemaks on naistemood kahe maailmasõja vahelisel ajajärgul. Uurimiseks on valitud just see ajastu, kuna tegemist on väga muutusterohke ajaga . Ning maailma tabasid taolised katastroofid, nagu näiteks Esimene, Teine maailmasõda ning Suur Majanduskriis . Just sel ajal muutus naise koht ühiskonnas ning naisest sai valimisõigusega, mehest sõltumatu inimene.
Aastatöö on jagatud seitsmesse suuremasse peatükki ning ajastute järgi veel alapeatükkideks. Esimeses peatükis on kirjeldatud naiste kleidimoe muudatusi läbi aja. Teises on välja toodud aluspesu areng, kolmandas soengu , neljandas kingade ning viiendas kübarate areng. Kuuendas ja seitsmendas on kirjutatud kahest tolle aja suurimast moeloojast: Gabrielle „Coco” Chanel ja Elsa Schiaparellist. Lisadesse on ära toodud fotosid selle ajajärgu riietumisest, soengutest, kübaratest.
Aastatöö kirjutamisel on kasutatud ainult internetilehekülgedel toodud materjale. Selle ajastu kohta on küll palju lehekülgi, kuid väga paljudel toodud info on ebaoluline ning teemast kõrvaline. Suurema osa materjalist on saadud fashion -era.com artiklitest millel puuduvad autorid. Eesti keeles pole ilmunud raamatuid, mis käsitleksid seda ajastut kokkuvõtvalt ega pole ka internetilehekülgi, kust kokkuvõtvat informatsiooni võtta.

1. Kleidid

Naiste kleidid tegid läbi palju muudatusi alates Esimesele maailmasõjale eelnenud ajast, kuni Teise maailmasõjani. Suur roll selles oli just tingimustes, milles naised elama pidid. Samuti oli suureks mõjutajaks maailma tabanud majanduskriis 1930. aastatel.

Enne Esimest maailmasõda

Esimese maailmasõja eelsel perioodil, ulatusid kleidid endiselt maani . Naised kandsid korsette, mis muutsid nende kehad liivakellade taoliseks. Moekas oli väike piht , suur rind ning varrukad , mis nägid välja nagu herilasepesad. Liivakellakuju muutus pärast 1897. aastat rohkem S- kujuliseks , mis oli moes 1897.-1908. aastani (Lisa 1). See muutus tuli pikematest korsettidest, mis toetasid selgroogu ja alakõhtu. Selle aja kleit oli suuresti mõjutatud Naisõiguslike liikumiste poolt, kus naised tahtsid olla meestega võrdsemad ning olla lubatud valimistel osaleda. Kujundati üha mugavamaid ja kergemaid kleite. Kergus tulenes ka materjalidest , mis muutusid rohkem naturaalseteks. Pärast 1908. aastat muutus naistekleit rohkem vertikaalseks kui S-kujuliseks. Korsett hakkas asenduma rinnahoidja või muude alusriietega. (Maginnis)
Materjalidena kasutati looduslikke materjale, nagu näiteks lina, puuvill , vill ja siid . Samas tuli nende kõrvale ka kunstsiid, mis leiutati 1910 . aastal. Raskemaid materjale kasutati päevaste riiete puhul, kergemaid õhtu- ja vabaajakleitide puhul. Chanel, kes oli juba ka siis tegev, kasutas ka teksariiet vabaaja rõivaste puhul, ammu enne kui teksariide õitseaeg kätte jõudis. (Vintagevixen.com)

Esimene maailmasõda

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion-era.com/1914_1920_towards_dress_reform2.ht m.
Kuna mehed oli mujal sõdimas, pidid naised tegema meeste töid. Sellest tulenevalt hakkasid naised kandma ka pükse ning univorme. Ehteid ei kantud enam ning isegi teatris käimiseks ei pidanud kandma kleiti . Kadus ka silmapaistev klassiline erinevus, kuna materjalide puuduse tõttu kandsid nii rikkad kui ka vaesed sarnaseid riideid .
Need, kes endiselt kleite tahtsid kanda, pidid kandma poolesääre kõrguseid kleite või seelikuid. Kleitidevärvid polnud eredad. See tulenes värvi ning materjalide puudusest, mis sõja venides kasvas (Lisa 2). Kuna naised, kes sel ajal käisid tööl, panid tähele, et nad saavad meeste töödega ideaalselt hakkama, ei tahetud peale sõja lõppu taas pikki maani ulatuvaid kleite kanda. Poolesääreni kleitide ning seelikute juurde ilmusid ka nahatoonis siidsukad ning kõrgekontsaga kingad, mis muutsid selle ajastu naise täielikult erinevaks eelnevate perioodide naisest.

Naistekleit 1920-1929

Mõjutatult Esimese maailmasõja töölkäinud naise riietusest, hakkasid naised kandma mehelikke riideid. Kuna süüdistati ka vanemat põlvkonda äsja lõppenud sõjas, mõisteti ka nende riietumine hukka ning moeloojad hakkasid oma disainidega suunduma noorema põlvkonna poole. Naiselikud kehakumerused olid täielikult moest väljas (Lisa 3). 1923. aastast hakkas taljejoon langema . Riided, mida kanti olid vabamad ning varjasid kehakumerusi. 1924. aastaks oli taljejoon langenud puusadeni. 1925. aastaks oli kleidiäär tõusnud 45-50 sentimeetrit . 1926.-1928. aastani oli kleidikõrgus tõusnud põlvest kõrgemale. See oli ka kahekümnendate kõrgeim kõrgus. 1929. aastast hakkas taas moodi tulema pikemad kleidid. ( Nolan )
Materjalidena kasutati endiselt puuvilla , lina, villa, siidi , kunstsiidi. Enamuste päevarõivaste juures kasutati kergeid materjale, kudumeid ning kergeid ülikondi. Õhtukleitide juures kasutai siidi. (Vintagevixen.com)

1.4 Naistekleit Majanduskriisi järel 1930-1939

1930. aastatel naasevad naiselikud kehakumerused moodi. Tulenevalt Suurest Majanduskriisist, hakkasid naised vähem riideid ostma ning parandama neid, mis neil oli. Kolmekümnendate algul langes kleidialusäär säärele ning jäigi sinna, kuni ajastu lõpuni. Taljejoon tõusis oma tavapärasele kohale. Suured puhvis seelikud varjasid puusi. Seelikud olid tagant pikemad kui eest. Kleitidel hakati kinnituseks kasutama lukku, patenditi esmakordselt 1891 . aastal Whitcomb L. Judsoni poolt, mis oli plastikust ning värvitud materjalidega sobivaks . Seda kasutas oma disainides Elsa Schiaparelli. Schiaparelli kasutas väga erksaid värvitoone ning tema firmavärv oli šokeeriv roosa . 1930. aastad olid väikese musta kleidi mõjukamad aastad. Väikese musta kleidi loojaks oli Coco Chanel. Algselt oli see väga lihtne, poole sääre kõrgune, kaunistuseks vaid paar diagonaalset joont. Sõja aastate lähenedes, hakkasid kleitide toonid muutuma mahedamaks ning neutraalsemaks. (Nolan)
Materjalidena kasutai endiselt looduslikke materjale, kuigi lina enam mitte nii palju, nagu näiteks puuvilla, villa ja siidi. Nende kõrval aga kasutati ka velvetit, satiini. Neid kasutati nii päeva kui ka õhtukleitide puhul. (Vintagevixen.com)

1.5 Teine maailmasõda

1940. aastast hakati materjale kokku hoidma ning määrati kindlad mõõdud riidetükkidele, mida võis kasutada. Seda kuna sõjaaastatel oli majanduses taas seisak ning materjalidest tuli puudus. Esmatähtis oli siiski kasutada olemasolevaid materjale hädavajalikel puhkudel, mitte õhtukleitide tootmiseks. Moeloojatele oli kohustuseks toodud, riigi poolt, luua rõivaid, mis seisaksid moes mitmel hooajal. Loodi uus ülikonna mood. Seelikud olid lühikesed ning sirgejoonelised. Ülaosas kanti jakke. Meeste ülikonnad muudeti ümber ka naiste omadeks ning enam mitte kandmiseks mõeldud naiste kleitidest said lasterõivad. Naised tegelesid kodudes ise õmblemisega. Ameerika moeloojad hakkasid looma rõivaid, mida sai erinevalt kombineerida, et olla moodne mitmel hooajal. 1943. aastal polnud enam võimalik osta nailonsukki. Riietus oli karmide reeglite all ning see ei jätnud sellele palju ruumi arenemiseks . Naised nägid välja konservatiivsemad kui eelneval perioodil. (Nolan)
Endiselt kasutati materjalidena puuvilla, villa, siidi ja lina, kuid lisandunud oli ka nailon . Kergemaid ja keskmise raskusega materjale kasutati igapäevaste riietuste puhul. Eriti kergeid aga ainult ööriieteks. Nailonist sai algselt põhimaterjal päevakleitideks. (Vintagevixen.com)
Lõpuks võib öelda, et naistekleidid arenesid maani ulatuvatest, rasketest kleitidest lihtsamate ja rohkem naise ihu paljastavate, naiselikkust demonstreerivate kleitideni. Peamiseks põhjuseks on naiste iseseisvumine ning meestest sõltumatuks muutumine. Naised julgesid rohkem end väljendada ja ühiskonnas silma paista.

2. Aluspesu ja rinnahoidja

Alates 1900. aastatest on alusriided ja –pesu teinud läbi palju muudatusi. Selle ajastu algul kandsid naised ebamugavaid ning meditsiiniliselt kahjulikke korsette. Ajastu lõpuks kandsid kõik naised rinnahoidjaid.

2.1 Enne Esimest maailmasõda

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt:
http://www.fashion-era.com/bras_and_girdles.ht m
Esmakordselt tutvustati maailmale rinnahoidjat 1907. aastal, Ameerikas, ajakirjas Vogue . Algne prantsuse keelest tulnud väljendi tähenduseks oli toetus, kuid prantslased otsustasid seda kutsuda rinnahoidjaks (Lisa 4).
Enamik selle ajastu moeloojaid on üritanud esimese rinnahoidja loomist endale võtta. Poiretil oli tõenäolisemalt kõige tugevam argument. Kindel on, et moeloojad arendasid edasi lihtsaid, rinda alal hoidvaid rõivaesemeid, mis sobisid hästi sirgemate kleidistiilidega (Lisa 5).

2.2 Esimene maailmasõda

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt:
http://www.fashion-era.com/bras_and_girdles.ht m
Esimest korda patentis rinnahoidja 1914. aastal Mary Phelps Jacobs . Seda ei peeta siiski maailma esimeseks rinnahoidjaks. Tema loodud rinnahoidja koosnes kahest taskurätist, mis olid kokku õmmeldud ning millele oli lisatud kaks linti, et siduda kaela taha kinni. Ees, keskel oli õmblus (Lisa 6).
Kuna huvi tema disaini oli väga väike müüs ta õigused $1500 eest Warnersile. Sellest ajast saati hakkasidki Warnersid rinnahoidjat edasi arendama. Aasta hiljem hakati rindu mõõtma tollides, mitte ei piirdutud lihtsalt mõistetega suur, keskmine ja väike.

2.3 Alusriietus 1920-1929

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt:
http://www.fashion-era.com/flapper_fashion_1920s.htm#The%20Bra
1920.-1928. aastani vähenes korsettide müük kahekolmandiku võrra. Kuid samas see kohanes uute vajadustega. Naised keeldusid rinnast taljeni ulatuvaid korsette kandmast ning kerisid oma sukad põlvekõrgusele, mis lubas neil kergemini tantsida. Kuigi pikad korsetid lõid poisiliku välimuse, eelistasid enamus naisi õhukesi, elastseid lateksist vöid, mis lamendasid alakõhtu. Nende vööde külge kinnitati toetused.
1920. varastel aastatel olid rinnahoidjad enamuses kodusvalmistatud. Nad olid tehtud valgest puuvillast ning väga väikesed büsti pihiosas koos ekstra eraldatusega. Mõni müüdav rinnahoidja ei pakkunud absoluutselt tuge.
Suurema rinnaga naised hakkasid sidemetega oma rindu lamendama, kuna moes oli poisilik välimus, kuid paljud võtsid omaks Symington-i külgkinnitustega rinnahoidja, mis võimaldas mõlemalt küljelt, kaenla alt, pingutamist ning seega ka rinna lamendamist.
Moekatele noortele naistele hea figuuriga, oli sobivaks neljaosaline ja nelja kinnitusega rinnahoidja. Mitte ükski neist ei andnud vormi, aga vähesed naised otsisid midagi enamat kui rinna võnkumise peatamist. Senikaua kuni see nägi välja poisilik, oli see ka moes.

2.4 Alusriietus Majanduskriisi järel 1930-1939

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt:
http://www.fashion-era.com/bras_and_girdles.ht m
Peale 1930. aastat hakati tootma rinnahoidjaid, millel oli kaks eraldi korvi. Nende valmistamisel kasutati kvaliteetset puuvilla ning võrku (Lisa 7).
Rinnahoidjate ajalugu võttis uue suuna, kui 1935. aastal Warnerid lõid nelja korvi süsteemi. Selles süsteemis nimetati erinevad korve suuruse järgi A, B, C ja D. Esialgu tuli see süsteem kasutusele ainult Ameerikas. Inglismaa näiteks läks sellele süsteemile alles 1950. aastatel. Briti korsetitootjad kasutasid endiselt tagasihoidlikke kirjeldusi, nagu näiteks juunior ja meedium , selleks et kirjeldada rinna suurust. Rind lükati troonilt ning selle koha võtsid üle eraldatud rinnad, kuna varem kasutusel olnud rinnahoidjad jätsid mulje nagu oleks üks ühtne rind.

2.5 Teine maailmasõda

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt:
http://www.fashion-era.com/bras_and_girdles.ht m
Sellel ajastul valmistati rinnahoidjaid võimalikult väikesest riidekogusest ning neid kutsuti Utilityteks (Vahendid). Need rinnahoidjad valmistati satiinist, mille tagaküljel oli puuvill. Nende värviks oli tihti roosa. Varud olid minimaalsed ning neid oli võimalik saada tellimise teel. Twilfit tootis neid rinnahoidjaid ning Twilfit oli ka levinuim tootja veel 1950. aastatel.
Naised valmistasid ka ise rinnahoidjaid. Eelkõige tehti neid ajakirjades toodud õpetuste abil. Materjalidena kasutasid nad tihti langevarju siidi, langevarju nailonit või vana satiini pulmakleitidest.
Kokkuvõtteks võib öelda, et naiste alusriietus arenes jäikadest korsettidest tänapäevani kasutusel olevate kahe rinnakorvidega rinnahoidjateks. Põhjuseks on kindlasti see, et naiste riietus muutus ning vanade korsettidega oleks olnud moega kaasaskäimine keeruline. Pealegi olid korsetid ebamugavad ning takistasid naistel vabamat liikumist.

3. Soeng

Naiste soengud muutusid esialgu praktilisemaks, hiljem aga hoopiski moekateks ning naiselikeks.

3.1 Enne Esimest maailmasõda

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt:
http://www.fashion-era.com/hats-hair/hats_hair_6_hairstyles_fashion_history_1900_1920.ht m
Võltsjuuksed aitasid selle aja soengutel tunduda täidlaste ning pehmetena, lubadusega olla luksuslikud kiharad. Taoline stiil jätkus veel Edwardi ajastul, mis kestis 1901.-1910. aastani ning seda ei saavutatud vaid juuksetoetustega, vaid ka juuste tahakammimisega. Kõik tagumised juuksed tõmmati kokku taldrikuks või lamedasse keerdu ning kinnitati pea peale. (Lisa 8)
1902 . aastast hakati kasutama toodet nimega „Transformation” („Üleminek”). Seda valmistati looduslikest juustest, toode oli laineline ning suutis muuta iga juuksestiili külluslikult laineliseks. „Transformation” viitas sellele, et seda raami oli kerge osta. Seda kasutati soengu alusena ning naiste enda juuksed ehitati üles ja siluti aluse peale.
Isiklike juuste kammimist sooritati siis, kui taheti saavutada õiget efekti. Võltslokid, pöörmed ning käharad olid kõik selleks saadavad , et muuta stiilsed efektid saavutatavaks.
1911. aastast hakkasid soengud rohkem järgima loomulikku peakuju ning kõrvu hakati kinni katma . Uued stiilid olid mõjutatud Vahemere maade poolt. See kõik viis kreekaliku stiilini, mis viis juuksed kuklasse (Lisa 9). Selline stiil oli väga moes 1913. aastast kuni 1918. aastani.

3.2 Soengud 1920-1929

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion-era.com/hats-hair/hats_hair_7_fashion_history_1920_1930.htm#1920%20Hairstyles
1923. aastaks oli moes soeng, mida nimetati „siilipeaks” („bob”). See oli soeng, kus juuksed olid umbes 20 sentimeetrised. Umbes 1924. aastal tuli moodi pardliga lõigatud soeng, mis oli väga selge siluetiga, ümar ning palju lühem. 1920. aastate keskpaiku muutusid lokid normiks, millest iga moekas naine kinni pidas.
1927. aastaks olid sirged juuksed kadunud ning ainult lainelisi soenguid oli võimalik kohata. 1928. aastal hakkasid moodi tulema pikemad soengud, mis muutsid naise välimuse pehmemaks. Läikivad mustad juuksed olid selle stiili saavutamiseks parim viis. Laup oli rohkem paljastatud. Seda läbi kõrgema lõikuse või lihtsalt juuste esiosa ühele küljele kinnitamisega.
1920. aastate lõpul hakkasid naised oma juukseid rohkem näitama ning kuna naised olid saavutanud meestega rohkem võrdsust ja kuna enam polnud vaja oma seisukohta niivõrd tugevalt esitada, võisid nad ka naiselikumad välja näha.

3.3 Soengud Majanduskriisi järel 1930-1939

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.hairfinder.com/hairstyling/1930.ht m
Soengud olid veel üsna peadligi. Juukseid kammiti lahku, kas otse pealae keskelt või siis küljelt (Lisa 10). 1932. aastast hakkasid soengud pehmenema ning rohkem volüümikamad olema. Naistel olid sügavad lained. Pealmine iseloomustav joon selle ajastu soengutel olidki lained.
Lokkidel oli sel ajastul suur menu . Naistel oli kombeks kerida oma sõrmede ümber juukseid ning siis need kinnitati juuksenõeltega. Lokid kinnitati suhteliselt tugevasti peadligi, see olenes sellest, mis suuruses lokke taheti.
Hollywoodi eeskujul hakati juukseid värvima. Kolmekümnendates naiste seas oli populaarne blondeerimine. Eeskujuks oli näitlejanna Jean Harlow . Moodi tuli ka kulmude kitkumine. Osad naised kitkusid ära terve kulmu ning joonistasid siis omale uued kulmud.
1930. aastate lokke peeti vägagi veetlevateks. See ajastu oli hariduse ja elegantsi aeg. Iga juuksekarv pidi olema õiges kohas. Kuna töölisrahval polnud palju raha, hoiti oma juuksehooldusvahendeid väga suure hoolega, et nad säiliksid mitu aastat.

3.4 Teine maailmasõda

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.buzzle.com/articles/1940s-hairstyles.html
Soengud 1940. aastatel olid jätkuvalt lokilised ning juuksenõeltega üles kinnitatud. Soengud olid elegantsed, kuid soengu õiget tegemine võttis palju aega (Lisa 11). Soovitatav oli kasutada soengute tegemiseks rulle. Enamus naisi kandsid pehmeid lokke, et näha välja naiselikud. Alguses olid juuksed pealael siledad, et kanda kübaraid, kuid aja möödudes hakati juukseid pealaele kuhjama.
Üks populaarne soengu stiil oli Chignon, mille nimetus pärineb prantsuse keelsest väljendist: „Chignon du cou”. Soengu põhimõte oli, et juuksed kinnitati nõeltega kaelale. Ühiskonnas oli palju erinevaid liike Chignone. 1940. aastatel oli näha seda soengut koos peasallidega, mida kanti vabrikutes tööl käies.
Rõngaid meenutavad lokid ja juuksenõeltega lokid olid 1940. aastatel vägagi moes. Juuksenõela lokid olid kõige tavalisemad lokiliigid. Neid oli võimalik teha kogu pea pinnal, kuigi neid kasutati vaid soengute väiksematel osadel. Neid lokke kasutati eelkõige näo vormimisel naiselikumaks.
„Omelete fold” („Omletivolt”) oli samuti üks levinud soengustiil 1940. aastatel. Selle soengu puhul lahutati juuksed kuklas ning stilistid kasutasid siksak efekti, et saavutada volte. Kasutati ka riideribasid, et katta kinni keemiliselt töödeldud juuksed, mis ei näinud enam nii elavad välja.
Lõpetuseks võib öelda, et naiste soengud arenesid pikkadest juustest, vahepeatusega lühikeste poisipeade juures, taas pikkade, peensusteni viimistletud soenguteni. Põhjus sellele vahepealsele muudatusele, on naiste suur tahe sarnaneda poistega, et tõestada, milline tähtis koht neil ühiskonnas oli.

4. Kingad

Kingad tegid vaatluse all oleval perioodil läbi suuri muudatusi. Kui 1900. aastal kanti veel musti paeltega saabaskingi, siis 1930. aastatel kasutati kingade valmistamisel erinevaid värve, ka kõige šokeerivamaid. Ka kingade arengus on olnud pidurdusi, mis nagu igas teiseski valdkonnas, on seotud maailmasõdade ning Suure Depressiooniga.

4.1 Enne Esimest maailmasõda

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.centuryinshoes.com/decades/1900/1900.html
1900. aastate algul ei toimunud erilisi muudatusi. Endiselt kanti musti kingi , mis olid tulnud moodi Victoria ajal.
Moes olid kitsad ja väikesed jalad. Seega kandsid naised tervelt ühe numbri võrra väiksemaid kingi. Mõned naised läksid isegi nii kaugele, et lasid selle stiili nimel oma väiksed varbad eemaldada.
Päevased jalanõud olid tavaliselt saapad . Õhtukingad olid mitmekülgsemad, millel oli populaarne õukonna kinga välimus ning Louis’ konts. Neid kaunistati tihti erinevate tikandite või metalliliste niitide ja klaasist helmekaunistustega kinganinadel. Kinganina oli ka ainus osa kingast, mis ulatus pika kleidi alt välja. Õhtusaapad olid tihti tehtud nahast või satiinist, mida oli kaunistatud helmeste ridadega.
Aja muutumisega muutus ka kingade kvaliteet. Kuna kingad läksid enamuses masstoodangusse, said endale käsitsi valmistatud kingi lubada vaid rikkad. Samas kuna tehastes toodetud kingad olid odavad said vaesemad endale lubada rohkem kui ühte paari.

4.2 Esimene maailmasõda

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.centuryinshoes.com/decades/1910/1910.html
Sõja ajal käsid naised sõdivate meeste asemel tööl ja seega oli neil vajadus praktilisemate jalanõude järgi. Tagasi moodi tulid paeltega saapad ning meeste ja naiste jalanõud nägid sarnased välja.
Materjalidena kasutati nahka, mida sobitati värvitud kanvaa või gabardiiniga, et luua kahetoonilisi jalanõusid. Mõningaid nahku pöörati ümber, et saada seemisnahka. Nii päevaseid kui ka õhtuseid madalaid paeltega kingi hakati kaunistama eemaldavate kindapannaldega, mida valmistati terasest või hõbefiligraanist ja nad olid sädelevad.
Mood võttis dramaatilise suuna sõja lõppedes. 1917. aastal valmistati esimene tennisking, mida nimetati Kedsiks. Nimetust tenniskinga mõeldi üsna otseselt, kuna kummist sisetald muutis jalatsi hiilivaks – kõik ülejäänud jalatsid , välja arvatud mokassiinid, tekitasid helisid kõndimise ajal. Converse hakkas tootma oma All Star sarja, mis on üks kvaliteetsemaid tenniskingade sari samal aastal.

4.3 Kingad 1920-1929

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion-era.com/flapper_fasion_1920s.htm#1920-1930Shoes#1920-1930Shoes
Kui 1920. aastatel hakati kingi masstoodanguna tootma, sai nendest väga oluline aksessuaar. Nüüd kus kingad olid kleidi alt näha, tuli neid suurema hoolega valida. Kontsad olid üle viie sentimeetri kõrged ning seda kuni 1930. aastateni, mil moodi tulid madalamad ja sirgemad, Kuuba stiilis. Paeltega kingi kutsuti Mary Janes-sideks. Kinnitusteks kasutati klambreid ja erinevaid paelu (Lisa 12).

4.4 Kingad Majanduskriisi järel 1930-1939

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.centuryinshoes.com/decades/1930/1930.html
Sellel ajastul hakkasid disainerid katsetama kingamoega. 1930. aastad on aeg, mil platvorm kingad ilmusid esimest korda. Loojateks olid Salvatore Ferragamo ja André Perugia. Materjalidena kasutati puitu, korki ja teisi materjale, kuna nahast oli puudujääk ning sõja tõttu oli keelatud kumm.
Kingad nägid välja priskemad. Sandaalide olid populaarsus kasvas, peegeldudes ka rihmadega õhtukingadel, millel olid ka lahtised ninaosad ja mis paljastasid paljad siid sukad. Naised kandsid mõistlikke, madalakontsaga kingi.
Tarbekunsti levimine mõjutas kõvasti kingi 1930. aasate algul, kuid 1930. aastate lõpul oli mõjutavaks sürrealistlik liikumine. Eksootilised, Lähis-Ida mustrid ja motiivid olid samuti populaarsed , toidetud draamateatrites kasutatud kostüümidest. Selle ajastu jooksul oli kasutusel igasuguseid värve, kaasaarvatud ka Elsa Schiaparelli šokeeriv roosa. Tuhme toone, nagu näiteks kastanpruuni, musta, pruuni ja meresinist kasutati siiski veel sagedasti.

4.5 Teine maailmasõda

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.centuryinshoes.com/decades/1940/1940.html
Nahk oli materjalina lubatud kasutada vaid militaarseteks tootmisteks, seega kingadisainerid pidid olema kavalad. Kasutati kõikvõimalikke materjale, et luua kingi. Kõige õnnestunumad materjalid olid maonahk ja võrk. Puit ja kork olid samuti põhilisteks materjalideks. Kaunistused olid minimaalsed, kuna sellised olid vajadused. Naised kõikjal kasutasid majapidamisasju, nagu näiteks tsellofaani ja toru puhastajaid, et luua pidulikke kingadekoratsioone.
Kõike töödeldi ümber, mis andis asu nutikatele reklaamidele, näiteks nagu Vogue’i „Kordus ja Parandus”. Vabrikutes toodeti vaid militaarseid kaupu. Ameerikas loodi kingadele regulatsioonid. Näiteks kontsa kõrguseks võis olla vaid üks toll, värve oli kuus ning sukki polnud võimalik osta. Ajakirjad ja ilusalongid aitasid ideedega, kuidas jalgu värvida meigiga. Kuna see oli väga ebapraktiline, muutusid põlvikud väga populaarseteks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et naiste kingad arenesid Victoria ajastul levinud mustadest paeltega saabaskingadest lahtiste , kõrgekontsaliste, kaunistatud, eredavärviliste kingadeni. Peamiseks põhjuseks on see, et naiste kleit muutus lühemaks ning jalad ja kingad olid näha. See aga tähendas, et neile tuli ka rohkem tähelepanu pöörata.

5. Kübarad

Kübarad tegid läbi suuri muudatusi. Eelkõige muutusid nad igapäevastest aksessuaaridest vähekasutatavateks esemeteks.

5.1 Enne Esimest maailmasõda

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion-era.com/hats-hair/hats_hair_6_hairstyles_fashion_history_1900_1920.ht m
1902. aastast kasutati soengute tegemisel 3. peatükis mainitud toetusi, see andis aga kübaratele mulje nagu nad hõljuksid kindla vundamendi peal. Äärmiselt vajalikud olid kübarate kandmisel nõelad, millega sai kübara kindlalt soengu külge kinnitada.
Pärast 1904 . aastat hakkas kübarate laius ja avarus vähenema, kuid selle kompenseeris kübarate kõrgus, mis kasvas 1907. aastani (Lisa 13). Nende väiksemate kübarate puhul oli väga suur tähtsus ehispaelal, mis tegi kübara kõrguse silmapaistvamaks. 1905.-1906. aastani oli kübara kõrgus suurem kui laius. 1907.-1908. aastani muutusid soengud laiemateks, seega pidid ka kübarad taas laiemaks muutuma.
1911. aastaks olid kübarad muutunud kõrguselt palju väiksemaks, kuigi laiu kübaraid kanti veel pidulikel sündmustel. Neid kübaraid kaunistati sulgedega, nii et jäi mulje nagu oleks ees lehvik . 1913. aastal olid moes piklikud, endiselt sulgedega kübarad (Lisa 14). Neid kutsuti Mephistodeks.

5.2 Esimene maailmasõda

1914. aastast hakati kandma kübaraid, mis katsid täielikult kõik juuksed. Moodi tulid militaarsed kübarad. Leinavad naised lisasid oma kübaratele loorid (Lisa 15). Üsna pea omandasid selle stiili haritud naised. Loori pikkus ja stiil muutusid elegantsuse näitajaks.

5.3 Kübarad 1920-1929

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud interneti leheküljelt: http://www.fashion-era.com/hats-hair/hats_hair_7_fashion_history_1920_1930.ht m
Seda ajastut iseloomustab kõige paremini klošškübar (Lisa 16), mille kõrghetk oligi 1920. aastad. Kübar meenutas kiivrit ja sobis hästi selle ajastu suhtumise ning kehahoiakuga. Et klošškübarat õigesti kanda, tuli see tõmmata silmini. Sellest tulenes kehahoiak , kus pea oli üleslükatud.
Klošškübaratel oli tavaline kella kuju, sibulakujulise tipuga, mis, kui õigesti disainitud, võis lisada pikkusele sentimeetreid. See oli väga vajalik kõrgi välimuse saavutamiseks, mis oli sel ajastul moes.
Tarbekunstist tuli klošškübaratele siksak õmblus ning paljude kübarate ehitus. Tarbekunstiga saavutatavad lisandid olid väga populaarsed. Klošškübarad eksisteerisid erinevates vormides, nagu näiteks baretid.
Masstoodangus klošškübaraid toodeti sisalist ning ka Taist pärit kõrtest, mis andsid kübarale läike ning muutsid ta veel rohkem kiivri taoliseks.

5.4 Kübarad Majanduskriisi järel 1930-1939

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion-era.com/hats-hair/hats_hair_7_fashion_history_1920_1930.ht m
Kübarate lai ülaserv oli olnud kadunud terveks põlvkonnaks, kuid umbes 1934. aastast vaadati Euroopa poole seoses kübarate moega. Kübaratel oli palju laiem stiilide valik, kui eelmisel perioodil.
Kübarad olid flirtivad. Nad olid väikesed ja kaunikujulised. Kontrastiks neile olid meremeeste stiilis kübarad (Lisa 17). Selle ajastu kõige tüüpilisemat kübara stiili nimetakse „Florenitine’” kübaraks.
Disainerid võistlesid, et toota šokeerivaid kübaraid. Edukaimaks osutus Elsa Schiaparelli oma ebareaalselt tobedate kübaratega. Ta kujundas neid sarnanema kingadega ja ka puuviljakorvidega.
Schiaparelli tutvustas maailmale ka Victoria ajast juukseriiet, mida kutsuti lotiks (Lisa 18). Ta muutis selle siiski ka modernsemaks. Lotist sai peamine juuste masinatest eemale hoidmisvahend. Kuna seda heegeldati, oli seda ka kodus lihtne järgi teha. Pealegi ilmusid sellest pildid ja ka mustrid igas moega seotud ajakirjas.

5.5 Teine maailmasõda

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion-era.com/hats-hair/hats_hair_7_fashion_history_1920_1930.ht m
Kui algas Teine maailmasõda, muutusid kübarad ebavajalikeks, kuna inimestel tuli tihti pommivarjundisse rutata ja sellega seoses kaotaid naised neid alatasa. Etiketi barjäärid kadusid ning kübarate kandmine vähenes. Kübarate asemel kanti tavaliselt kodus kootud barette, mütse. Kiire viis endale peakate teha, oli lihtsalt sall üle pea kerida. Disainerid lõid palju erinevaid stiile, kuid vaid mõned võeti pärast sõja lõppu kasutusele.
Lõpetuseks võib öelda, et kübarad tegid läbi suure arengu, alustades rangelt kantavate laiade kübaratega ning lõpetades kübarate menukuse kahanemisega ja nende kandmise lõpetamisega. Kübarate muutused on tingitud soengute muudatustest. 1920. aastate poisipea ning uus suhtumine vajasid ka seda väljendavat kübarat. Selleks sobis ideaalselt klošškübar, mis oli menukas tervel ajastul.

6. Coco Chanel

Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://womenshistory.about.com/library/bio/blbio_chanel_coco.ht m
Gabrielle Bonheur Chanel (Lisa 19) sündis 19.augustil 1883. Oma esimesest militaarsest poest, mille ta avas 1912. aastal, tõusis Gabrielle „Coco” Chanel üheks edukamaks moeloojaks Pariisis. Ta asendas korseti mugava ning igapäevase elegantsiga, ta disainis ülikondi, kleite, naistepükse, aksessuaare, parfüüme ja ka tekstiile.
Ta märkis endale sünnikohaks ja kuupäevaks Auvergne’ ja 1893. aastat, kuigi ta sündis 1883. aastal ja Saumuris. Ta ema töötas vaestemajas, kus ta sündinud oli ning suri juba siis kui Chanel oli kuuene, jättes viis last üksi isaga, kes igal võimalusel saatis nad sugulaste juurde.
Ta võttis nime Coco oma lühikese lauljakarjääri ajal 1905-1908. Algselt olles rikka ohvitseri armuke, hiljem rikka inglise töösturi, kogus ta ressursse, et avada 1910. aastal oma militaarpood. Need kaks meest aitasid tal ka algselt endale ostjaid leida kõrgema seltskonna seast. Tema lihtsad mütsid muutusid väga populaarseks.
Üsna pea laiendas ta oma äri ka kõrgmoe suunas. 1920. aastaks oli ta äri laienenud ning ta sirge kleit lõi moe, mida kutsuti „väikese poisi” moeks. Chanelli disainid igapäevaseks riietuseks, lühikesed seelikud, olid teravaks kontrastiks eelnenud ajastute korsetti vajanud disainile. Chanel ise riietus poisilikult, kohanedes mugavama disainiga, mis teiste naiste arvates olid väga vabastavad.
1922. aastal tutvustas Chanel parfüümi nimega Chanel No 5, mis on siiani populaarne. Pierre Wertheimerist sai tema partner lõhnaäris alates 1924. aastast. Wertheimer omas 70% firmast, milles Chanel ise omas vaid 10%, ülejäänud 20% kuulusid Chanelli sõbrale Baderile. Wertheimerid kontrollivad siiani seda firmat .
Coco Chanel tutvustas maailmale oma signatuuri nööbitavat jakki 1925. aastal ning oma „väikest musta kleiti” 1926. aastal.
Gabrielle Chanel suri 1971 . aasta 10.jaanuaril, jättes väga palju maailma moeajalukku.
7. Elsa Schiaparelli
Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashionwindows.com/fashion_designers/elsa_schiaparelli.asp
Elsa Schiaparelli (Lisa 20) oli itaallanna, kes sündis Roomas 1890. aasta 10.septembril. Ta alustas oma karjääri 1930. aastate Pariisis. Kui Chanel ja Vionnet kujundasid pehmeid ja lihtsaid rõivaid, siis Schiaparelli kujundas just ebatavalisi, peaaegu et šokeerivaid rõivaid.
Ta leiutas šokeeriva roosa ja tutvustas nööpe ning aksessuaare moodsale maailmale. Ta oli disainer nendele, kes tahtsid olla huvitavad ja šokeerivad. Schiaparelli tutvustas maailmale püstakil kinga kujulist kübarat, mis oli vägagi populaarne.
Elsa Schiaparelli oli esimene, kes hakkas tegelema butiigis moe müümisega, kus ta müüs kampsuneid ja aksessuaare, oma salongi nurgas. See idee hakkas levima peale Teist maailmasõda ning nõnda oligi loodud butiigid.
Peale Teist maailmasõda ta enam ei tegelenud disainimisega. Ta suri 1973. aastal, 83-aastaselt.

Kokkuvõte

Esimene maailmasõda tõi muudatusi naiste mõttelaadis. Naised leidsid , et teinud meestega sama tööd, võivad nad ka kanda sarnaseid riideid. See leidis moes rakenduse 1920. aastate poisilikus stiilis. 1930. aastatel muutus naistemood taas naiselikumaks ning seksikus oli moes. Juuksed kasvatati pikemaks, kanti kõrgemaid kontsi ning kleidid olid lühemad. Areng toimus kuni Teise maailmasõjani, kui materjalidel olid ranged regulatsioonid peal ning naistel tuli taaskord meeste töid teha. Seega riietuti endiselt naiselikult, aga praktilisemalt.
Uurimise all oleval perioodil toimus naiste ühiskonlikus positsioonis palju arenguid ja muudatusi. Seega oli neil ka julgust ennast rohkem demonstreerida. Mida tolerantsemaks muutus ühiskond, seda julgemaks muutus ka naiste riietus.

Kasutatud allikad

Maginnis T. 1998-2008 20. sajandi ümberpööre
http://costumes.org/classes/fashiondress/TurnoftheCentury.ht m (2.jaanuar 2008)
Vintagevixen.com 1997-2007 Naistemood 1910. aastatel http://www.vintagevixen.com/history/1910s.asp (2.veebrauar 2008)
Weston Thomas P. 1914-1920 Kleidireformi suunas
http://www.fashion-era.com/1914_1920_towards_dress_reform2.ht m (2.veebruar 2008)
Nolan C. 1999-2002 Daamidemood 1920. aastatel http://www.murrayontravel.com/carolnolan/fashionhistory_1920ladies.html (2.jaanuar 2008)
Vintagevixen.com 1997-2007 Naistemood 1920. aastatel http://www.vintagevixen.com/history/1920s.asp (2.veebrauar 2008)
Nolan C. 1999-2004 Daamidemood 1930. aastatel http://www.murrayontravel.com/carolnolan/fashionhistory_1930ladies.html (2.jaanuar 2008)
Vintagevixen.com 1997-2007 Naistemood 1930. aastatel http://www.vintagevixen.com/history/1930s.asp (2.veebrauar 2008)
Nolan C. 1999-2004 Daamidemood 1940. aastatel http://www.murrayontravel.com/carolnolan/fashionhistory_1940ladies.html (2.jaanuar 2008)
Vintagevixen.com 1997-2007 Naistemood 1940. aastatel http://www.vintagevixen.com/history/1940s.asp (2.veebrauar 2008)
Fashion-era.com Rinnahoidja ja korseti ajalugu enne 1950. aastaid
http://www.fashion-era.com/bras_and_girdles.ht m (20.jaanuar 2008)
Fashion-era.com Rinnahoidja ja korseti ajalugu enne 1950. aastaid
http://www.fashion-era.com/bras_and_girdles.ht m (20.jaanuar 2008)
Fashion-era.com 1920. rinnahoidja
http://www.fashion-era.com/flapper_fashion_1920s.htm#The%20Bra (20.jaanuar 2008)
Fashion-era.com Rinnahoidja ja korseti ajalugu enne 1950. aastaid
http://www.fashion-era.com/bras_and_girdles.ht m (20.jaanuar 2008)
Fashion-era.com Rinnahoidja ja korseti ajalugu enne 1950. aastaid
http://www.fashion-era.com/bras_and_girdles.ht m (20.jaanuar 2008)
Fashion-era.com Soengud 1901-1914
http://www.fashion-era.com/hats-hair/hats_hair_6_hairstyles_fashion_history_1900_1920.ht m (9.veebruar 2008)
Fashion-era.com 1920. aastate soengud
http://www.fashion-era.com/hats-hair/hats_hair_7_fashion_history_1920_1930.htm#1920%20Hairstyles (9.veebruar 2008)
Williams P. 1930. aastate soengutestiilid
http://www.hairfinder.com/hairstyling/1930.ht m (9.veebruar 2008)
Lad K. 2008 1940. aastate soengutestiilid
http://www.buzzle.com/articles/1940s-hairstyles.html (1.märts 2008)
Scovel L.1900. aastatd
http://www.centuryinshoes.com/decades/1900/1900.html (1.märts 2008)
Scovel L. 1910. aastad
http://www.centuryinshoes.com/decades/1910/1910.html (1.märts 2008)
Fashion-era.com 1920-1930 kingad
http://www.fashion-era.com/flapper_fasion_1920s.htm#1920-1930Shoes#1920-1930Shoes (28.veebruar 2008)
Scovel L. 1930. aastad
http://www.centuryinshoes.com/decades/1930/1930.html (1.märts 2008)
Scovel L. 1940. aastad
http://www.centuryinshoes.com/decades/1940/1940.html (1.märts 2008)
Fashion-era.com Kübarad 1900.-1918. aastani
http://www.fashion-era.com/hats-hair/hats_hair_6_hairstyles_fashion_history_1900_1920.ht m (2.märts 2008)
Fashion-era.com Kübarate inspiratsioon 1920. aastatel
http://www.fashion-era.com/hats-hair/hats_hair_7_fashion_history_1920_1930.ht m (2.märts 2008)
Fashion-era.com 1930. aastate kübarad
http://www.fashion-era.com/hats-hair/hats_hair_7_fashion_history_1920_1930.htm#1920%20Hairstyles (2.märts 2008)

Summary

The World War I brought changes into women ’s mind. They found that they were not ropey and that they can afford same things men did. It found its way into fashion in 1920. boyish style. In 1930. their style changed to more feminine and sexiness was in fashion. Hair was grown longer, they wore shoes with higher heels and their dresses were shorter. The progress ended with World War II, when materials had strict regulations and women had to do men’s work again. Therefore , women dressed more practical , but still feminine.
This exact period is under investigation because there were a lot of developments and changes. Women achieved a new position in the society. Therefore, they had more boldness to show themselves out. The more tolerant the society became, the bolder became women’s fashion.

Lisad

Lisa 1 Naistekleit enne Esimest maailmasõda

( http://www.costumes.org/history/20thcent/1900s/boehn/modeart1901a.jpg )

Lisa 2 Naistekleit Esimene maailmasõda

( http://www.fashion-era.com/images/1914-1950/hobbmarb.jpg )

Lisa 3 Naistekleit 1920-1929

( http://www.fashion-era.com/images/1914-1950/1920lines.jpg )

Lisa 4 Rinnahoidja enne Esimest maailmasõda

( http://www.fashion-era.com/images/AdornCorsetry/youngbras35.jpg )

Lisa 5 Rinnahoidja enne Esimest maailmasõda

( http://www.fashion-era.com/images/AdornCorsetry/earlybra.jpg )

Lisa 6 Rinnahoidja Esimene maailmasõda

( http://www.fashion-era.com/images/AdornCorsetry/phelps.jpg )

Lisa 7 Rinnahoidja Majanduskriisi järel 1930-1939

( http://www.fashion-era.com/images/AdornCorsetry/kesmarb.jpg )

Lisa 8 Naistesoengud enne Esimest maailmasõda

( http://www.fashion-era.com/images/HairHats/original_hathair_images/edheadmarb.jpg )

Lisa 9 Naistesoengud Esimene maailmasõda

( http://www.fashion-era.com/images/HairHats/original_hathair_images/hairstyle1913-14.jpg )

Lisa 10 Naistesoengud Majanduskriisi järel 1930-1939

( http://www.hairfinder.com/hairstyling/1930.ht m)

Lisa 11 Naistesoengud Teine maailmasõda

( http://www.lphouse.com/hairstyles-1940s.ht m)

Lisa 12 Naistekingad 1920-1929

( http://www.centuryinshoes.com/decades/1920/1920.html )

Lisa 13 Naistekübaraid enne Esimest maailmasõda

( http://www.fashion-era.com/images/HairHats/original_hathair_images/1907marbhat.jpg )

Lisa 14 Naistekübarad enne Esimest maailmasõda

( http://www.fashion-era.com/images/costume_plates/599stephmephisto450.jpg )

Lisa 15 Naistekübarad Esimene maailmasõda

(www.fashion-era.com/images/HairHats/original_hathair_images/1918veil.jpg)

Lisa 16 Naistekübarad 1920-1929

( http://fashion-era.com/images/HairHats/original_hathair_images/1924cloche.jpg )

Lisa 17 Naistekübarad Majanduskriisi järel 1930-1939

( http://www.fashion-era.com/images/HairHats/original_hathair_images/1935hat.jpg )

Lisa 18 Naistekübarad Majanduskriisi järel 1930-1939

( http://www.fashion-era.com/images/HairHats/original_hathair_images/snood1939.jpg )

Lisa 19 Coco Chanel

( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/coco_chanel_evelinviks.ht m)

Lisa 20 Elsa Schiaparelli

( http://cache.viewimages.com/xc/3071951.jpg?v=1&c=ViewImages&k=2&d=396B455078B246EC8B5C985C3372F32DA55A1E4F32AD3138 )